1. Bõe yĩng tɩ yaa sõma tɩ d segl d mens sabab-wẽns yĩnga?

 TÕND sã n segl d mens yell sẽn wat yĩnga, tõe n fãaga d yõore. Wala makre, yel-beed sã n mi n wa, yaa neb nins sẽn segl b mensã n wae n põsda, la b tõe n sõng b taabã. Erop siglg a ye tʋʋmd sẽn yaa nebã sõngr yeelame: “Segl f meng sõma wã tõe n nafa wʋsgo.”

2. Bõe yĩng tɩ d segd n segl d mens to-kãsengã yĩnga? (Matiye 24:44)

² “To-kãsengã” na n sɩnga zĩig pʋgẽ. (Mat. 24:21) La to-kãsengã na n yɩɩ toor ne sabab-wẽns a taabã, bala tõnd miime t’a watame. Na maan yʋʋm tus a yiib rũndã, a Zeezi sagla a karen-biisã tɩ b segl b mens n gũ ra-kãnga. (Karm-y Matiye 24:44.) D sã n segl d mense, na n yɩɩ nana tɩ d tõog n põs wakat kãng sẽn yaa toog sasa wã, la d sõng neb a taab me tɩ b põse.—Luk 21:36.

3. Wãn to la tõog-toogã, nimbãan-zoeerã la nonglmã na n sõng-d tɩ d segl d mens to-kãsengã yĩnga?

³ Sẽn na yɩl n segl d mens to-kãsengã yĩnga, d segd n bɩɩsa zʋg-sõma a tãabo. B sã n wa yeel-d tɩ d moon bʋ-kaoor koɛɛgã sẽn zabd sũurã, tɩ sẽn pa tẽed-bã yik n zabd ne tõndo, d manesem na n yɩɩ wãna? (Vẽn. 16:21) Na n yɩɩ tɩlɛ tɩ d tõog toog n sak a Zeova, n kɩs sɩd t’a na n kogl-d lame. D saam-biis sã n bõn b teed kẽer wall b teedã fãa, d na n maana wãna? (Hab. 3:17, 18) Na n yɩɩ tɩlɛ tɩ d tall nimbãan-zoeere, n sõng-ba. Buud toɛy-toɛyã sẽn lagem taabã sã n wa yik n zabd ne tõndo, tɩ yaa tɩlɛ tɩ tõnd ne d tẽed-n-taasã naag taab zĩ-yɛng n kaoos bilfu, d manesem na n yɩɩ wãna? (Eze. 38:10-12) Na n yɩɩ tɩlɛ tɩ d tall nonglem sẽn tar pãnga, tɩ sõng-d tɩ d tõog toog wakat kãng sẽn na n yɩ toog wakatã.

4. Wãn to la Biiblã wilgd tɩ d segd n ket n bɩɩsda tõog-toogo, nimbãan-zoeer la nonglem?

 ⁴ Wẽnnaam Gomdã sagend-d lame tɩ d bɩɩsd tõog-toogo, nimbãan-zoeer la nonglem. Luk 21:19 yetame: “Yaa ne yãmb tõog-toogã la y na n kogl y vɩɩmã.” Kolos rãmb 3:12 yetame: “Bɩ y yeelg . . . nimbãan-zoeere.” Pipi Tesalonik rãmb 4:9, 10 me yetame: “Yãmb mens paamame tɩ Wẽnnaam zãmsd yãmb sẽn na yɩl tɩ y nong taaba. . . . La m saam-biisi, tõnd sagenda yãmb tɩ y kell n maan dẽ hal tɩ pidi.” Yaa kiris-neb sẽn zoe n tõogd toogo, n yaa nimbãan-zoɛtb la sẽn tar nonglem la b sẽn taas koe-kãensa wã. Baasgo, b ra segd n kell n bɩɩsa zʋg-sõma-kãensã. Tõnd me segd n maana woto. Sẽn na yɩl n sõng-do, d na n yãa pipi kiris-nebã sẽn wilg to-to tɩ b tara zʋg-sõma-kãensã. Rẽ poore, d na n yãa d sẽn tõe n dɩk kiris-nin-kãens togs-n-taar to-to, tɩ rẽ kɩt tɩ d segl n sa to-kãsengã yĩnga.

5. Bõe la pipi kiris-nebã maan n kell n tõog toogo?

⁵ Ra yaa tɩlɛ tɩ pipi kiris-nebã tõog toogo. (Ebre. 10:36) B ra maooda ne zu-loees nins neb a taabã sẽn maood ne wã, la b ra segda zu-loees a taaba, b sẽn yaa kiris-nebã yĩnga. Zʋɩf-rãmbã tũudmã taoor dãmb la Rom nanambsã sẽn da namsd-bã sẽn yãk a toogo, wʋsg zak rãmb me ra namsd-b lame. (Mat. 10:21) B ra segdame me n modg n da sak sɩdã kɩɩsdbã zãmsg sẽn wat ne welsgã ye. (Tʋʋ. 20:29, 30) La kiris-nin-kãens kell n tõoga toog n maan sɩd ne a Zeova. (Vẽn. 2:3) Bõe la b maan-yã? B maaga b yĩng n tags pĩnd wẽndẽ neb sẽn tõog toog yelle, wala makre, a Zoobe. (Zak 5:10, 11) B pʋʋsame me n kos raoodo. (Tʋʋ. 4:29-31) Sẽn paase, b ra tẽegdame tɩ b sã n tõog toogo, a Zeova na n keo-b lame.—Tʋʋ. 5:41.

6. Yam-bʋg la y tõe n dɩk a Merita sẽn maan n tõog toogã pʋgẽ?

⁶ Biiblã pʋgẽ la tõnd sɛbã pʋsẽ, kibay n be be n gomd neb sẽn tõog toog yelle. D sã n zãmsd kiba-kãens la d bʋgsd b zutu, tõnd me na n tõoga toogo. A Merita sẽn yaa saam-bi-poak sẽn be Albani wã maana woto, n tõog toog a zakã rãmb sẽn da namsd-a a tũudmã yĩnga, hal n mi n pãb-a wã. A yeelame: “Mam sẽn zãms a Zoob kibarã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã, kẽ-m-la sõma. A namsa hal wʋsgo, n da pa mi sẽn yaa-a sabab t’a namsdẽ wã ye. La baasgo a yeelame: ‘Hal n tãag m kũum, mam kõn bas m burkĩndã ye!’ (Zoob 27:5) M tagsame t’a Zoob zu-loeesã taoore, mam dẽndã pa zem baa fʋɩ ye. A Zoob ra pa mi sẽn yaa-a sabab t’a namsdẽ wã, la mam miime.”

7. Baa d sã n pa maood ne zu-loe-kɛgeng rũndã-rũndã, bõe la d segd n maandẽ?

⁷ D sã n wɩngd ne pʋʋsgo, n pelgd d pʋg n togsd a Zeova bũmb ning sẽn namsd tõndã, d na n tõog n bɩɩsa tõog-toogo. (Fili. 4:6; 1 Tes. 5:17) Tõe tɩ y pa maood ne zu-loe-kɛgeng rũndã-rũndã ye. Baasgo, y sũur sã n wa sãame, wall yɛlã loog-y lame tɩ y pa mi y sẽn maandga, y pʋʋsda a Zeova n kos-a sõngr bɩ? Y sã n minim n kot a Zeova sõngr zu-loeesã y sẽn segd rũndã-rũndã wã yĩnga, y sã n wa seg zu-loe-kɛgenga, na n yɩɩ nana tɩ y kos-a sõngre. Y na n basa y yam t’a Zeova mii a sẽn na n sõng-y wakat ninga, la a sẽn na n sõng-y to-to.—Yɩɩn. 27:1, 3.

8. Wãn to la a Miira mak-sõngã wilgd tɩ d sã n tõog toog rũndã-rũndã zu-loeesã sasa, na n sõng-d lame tɩ d wa tõog toog zu-loees a taab sasa? (Zak 1:2-4) (Ges-y fotã me.)

⁸ D sã n tõogd toog rũndã-rũndã  zu-loeesã d sẽn segdã taoore, na n yɩɩ nana tɩ d tõog toog to-kãsenga sasa. (Rom. 5:3) Bõe yĩng tɩ d yet woto? D tẽed-n-taas wʋsg gũus n gesame tɩ b sã n tõog toog masã menga, sõngd-b lame tɩ b wa tõog toog zu-loees a taab taoore. Tõog-toogã kengda b raoodo, n kɩt tɩ b maneg n tẽed t’a Zeova na n sõng-b lame, la t’a tʋll n sõng-b lame. Tẽeb a woto sõngd-b lame tɩ b tõogd toog zu-loees a taab taoore. (Karm-y Zak 1:2-4.) A Miira sẽn yaa so-pakd n be Albani wã yãame t’a sẽn tõog toog zu-loees taoorã sõng-a lame t’a ket n tõogd toogo. A sak n deegame tɩ wakat ninga a mi n tagsdame tɩ yaa yẽ a ye bal n tar zu-loees wʋsg woto. La a sã n tẽeg a Zeova sẽn sõng-a to-to yʋʋm pisi wã sẽn loogã pʋgẽ, a yeta a meng yaa: ‘Kell n maan sɩda. Ra bas t’a Zeova sẽn sõng-f yʋʋm wʋsg woto tɩ f tõog toogã yɩ zaalem ye.’ Yãmb me tõe n tagsda a Zeova sẽn sõng-y to-to tɩ y tõog toogã yelle. Bas-y y yam tɩ y sã n tõog toog zu-loɛɛg buud fãa taoore, a Zeova neeme, la t’a na n keo-y lame. (Mat. 5:10-12) Rẽ, to-kãsengã ne a na n sɩng tɩ y zoe n mii y sẽn na n tõog toog to-to, n yãk yam me n na n kell n tõog toogo.

9. Bõe la Ãntiyoos sẽn be Siiri wã tigingã neb maan n wilg b nimbãan-zoeere?

⁹ D ges bũmb ning sẽn maan kom sẽn wa n zĩnd Zide, pipi kiris-nebã wakatẽ wã. Ãntiyoos sẽn be Siiri wã tiging sẽn wʋm komã kibarã, yaa vẽeneg tɩ b zoee b tẽed-n-taasã sẽn be Zide wã nimbãanega. B maana bũmb n wilg tɩ b yaa nimbãan-zoɛtba. B “yãka yam tɩ ned kam fãa na n kõ a sẽn tõe n paame, tɩ b tool saam-biisã sẽn be Zide wã sõngre.” (Tʋʋ. 11:27-30) Baa saam-biis nins komã sẽn namsdã sẽn da be zĩ-zãrgẽ wã, Ãntiyoos kiris-nebã yãka yam n na n sõng-ba.—1 Zã 3:17, 18.

10. Sabab-wẽng sã n wa paam d tẽed-n-taase, bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d yaa nimbãan-zoɛtba? (Ges-y fotã me.)

¹⁰ Tõnd me sã n wa wʋm tɩ sabab-wẽng n paam d saam-biisi, d tõe n wilgame tɩ d yaa nimbãan-zoɛtba. D tõe n yɩɩ tao-tao n sõnge. Tõe tɩ d na n soka kasem-dãmbã n bãng d sẽn tõe n maan n sõnge. b D tõe n kõo d nug bũmb n teel tʋʋmdã sẽn tʋmd dũniyã gill zugã, wall d pʋʋsd neb nins sabab-wẽngã sẽn paamã yĩnga. (Yel. 17:17) Wala makre, yʋʋmd 2020 wã, b lugla sul kobs-wɛ la pis-nu la zak dũniyã gill zug sẽn get nebã sõngr yell sabab-wẽns wakate, tɩ b na n sõng neb nins koronavirisã bã-loangdgã sẽn namsã. D pʋʋsda sul nins sẽn get nebã sõngr yell sabab-wẽns wakatã bark wʋsgo. B sẽn zoet b tẽed-n-taasã nimbãanegã kɩtame tɩ b sõng-b ne teed buud toor-toore, la bũmb a taab sẽn na n keng b tẽebã. Zĩis kẽere, b manega ro-gãas la Rĩung roto, wall b lebs n me.—Ges-y 2 Korẽnt rãmb 8:1-4.

11. Wãn to la d sẽn wilgd tɩ d yaa nimbãan-zoɛtbã waoogd d saasẽ Ba wã?

¹¹ Sabab-wẽng sã n maan tɩ d wilg tɩ d yaa nimbãan-zoɛtba, neb a taabã nee d sẽn mongd d mens n maand bũmb ninsã. Wala makre, yʋʋmd 2019 wã, sob-kãseng b sẽn boond tɩ Dorian sãama Rĩung roog Bahamas tẽngẽ wã. Saam-biisã sẽn wa n manegd Rĩungã roogã, b wilga ãnterepereneer a ye sẽn pa a Zeova Kaset soab bũmb kẽer b sẽn dat t’a manege, la b sok-a ligdã. A yeelame yaa: “M dat n  talla . . . m tʋʋmã teed la teed a taabã n wa tʋm n kõ-y zaalem. . . . M dat n maana woto y siglgã yĩnga. Y manesem sẽn yaa to-to ne y tẽed-n-taasã yɩ-m-la noog wʋsgo.” Dũniyã gill zugu, neb ka tɛk n pa mi a Zeova, la b wʋsg geta a Zeova Kaset rãmbã. D sẽn ne tɩ d nimbãan-zoeer tʋʋmã tõe n kɩtame tɩ neb bao n bãng soab ning ‘nimbãan-zoeer sẽn yaa kãsengã’ noom-d-la wʋsgo.—Efɛɛ. 2:4.

12. D sã n bɩɩsd nimbãan-zoeer rũndã-rũndã, wãn to la sõngd tõnd tɩ d segend d mens to-kãsengã yĩnga? (Vẽnegre 13:16, 17)

¹² Bõe yĩng tɩ na n yɩ tɩlɛ tɩ d wilg tɩ d yaa nimbãan-zoɛtba, to-kãsengã sasa? Biiblã wilgame tɩ neb nins sẽn pa na n teel politik siglsã na n paama zu-loees rũndã-rũndã, la to-kãsengã sasa. (Karm-y Vẽnegr 13:16, 17.) Tõe tɩ d tẽed-n-taasã na n wa rata sõngr sẽn na yɩl n paam bũmb nins sẽn yaa tɩlɛ wã. D ratame tɩ d Rĩm a Zeezi Kirist sã n wa na n kao nebã bʋʋdo, bɩ a yã tɩ d yaa nimbãan-zoɛtba, n kɩt tɩ d “soog Rĩungã.”—Mat. 25:34-40.

13. Wãn to la pipi kiris-nebã paas b nonglmã pãnga, wa Rom dãmb 15:7 sẽn wilgdã?

¹³ Nebã fãa ra miime tɩ pipi kiris-nebã nonga taaba. La ra yaa nana ne-b tɩ b wilg tɩ b nonga taab bɩ? D gom Rom tigingã nebã sẽn da yaa toor-toorã yelle. Pa b fãa n da yaa Zʋɩf-rãmb b sẽn zãms hal b yãadmẽ tɩ b segd n sakda a Moyiiz Tõogã ye. Bu-zẽms neb minund sẽn yaa toor-toor n da be b sʋka. Tõe tɩ kiris-neb kẽer da yaa yembse, tɩ sãnda yaa yembs sẽn paam b mense. Tõe meng tɩ kẽer da tara yembse. Kiris-nin-kãens maana wãn n tõog n nong taaba, baa ne b yɛlã sẽn da pa wõnd taab baa bilfã? Tẽn-tʋmd a Poll sagl-b lame tɩ b “reegd taab sõma.” (Karm-y Rom dãmb 15:7.) A gomdã võor yaa bõe? Gom-bil ning b sẽn lebg tɩ ‘reegã’ rat n yeelame tɩ f maan ned sãand sõma, wa f sẽn na n deeg ned f zakẽ, wall f yõg zood ne-a. Wala makre, a Poll wilga a Filemo a sẽn tog n deeg a Onezɩm sẽn yaa a yamb sẽn da zoe n bas-a wã to-to. A yeelame yaa: “Bɩ f reeg-a neere.” (File. 17) A Pirsill ne a Akila reega a Apolos sẽn da pa mi bũmb kẽer Kirist tũudmã wɛɛngẽ wã neere, n “peeg-a n tɩ wilg-a” bũmb wʋsgo. (Tʋʋ. 18:26) Pipi kiris-nebã pa bas tɩ b yɛlã sẽn da yaa toor-toorã welg-b ye. B ra reegda taab sõma.

14. Wãn to la a Ana ne a sɩdã wilg tɩ b nonga b tẽed-n-taasã?

¹⁴ Tõnd me tõe n yõga zood ne d tẽed-n-taasã la d nong n be ne-ba, n wilg tɩ d nong-b lame. Woto, bãmb me na n wilgame tɩ b nong-d lame. (2 Kor. 6:11-13) D gom a Ana ne a sɩdã yelle. B yaa misioneer-dãmba, tɩ b tʋm-b Afirik tẽng a ye pʋgẽ. Pa yã n kaoos la koronavirisã bã-loangdgã sɩng ye. Bã-loangdgã yĩnga, b ra pa tõe n paam n pẽnegd b tigingã neb ye. Rẽ kɩtame tɩ ra pa nana tɩ b tõog n bãng b tẽed-n-taasã sõma ye. Wãn to la b wilg b tẽed-n-taasã tɩ b nong-b lame? B ra boonda b tẽed-n-taasã ne videokõnferãns maasem, n yetẽ tɩ b yãgdame n na n bãng-b sõma. B sẽn maan bũmb ningã yɩɩ tigingã neb noogo, tɩ b ra wae n boond-b la b toond-b mesaaz-rãmba. Bõe yĩng t’a Ana ne a sɩdã modg woto fãa? A Ana yeelame: “D tẽed-n-taasã sẽn wilg maam ne m zakã rãmb to-to tɩ b nong-d-la noog la toog wakatã kẽ-m lame, tɩ ma-me rat n wilg neb a taabã tɩ m nong-b lame.”

15. Yam-bʋg la y rɩk a Vanesa kibarã pʋgẽ, nong d tẽed-n-taasã fãa wã wɛɛngẽ? (Ges-y fotã me.)

¹⁵ Tõnd sʋkã neb wʋsg bee tiging a ye ne  d tẽed-n-taas yɛl la b zʋg sẽn yaa toor-toore. D sã n get b zʋg-sõma wã n yɩɩda, d na n maneg n nonga b fãa. Saam-bi-poak a ye yʋʋr sẽn boond t’a Vanesa n be Nuvɛll Zelãnd ra getame tɩ yaa toog tɩ yẽ ne a tigingã neb kẽer wʋm taaba. La a yãka yam n pa na n zãag a meng ne neb nins manesem sẽn da pa noom-a wã ye. A pʋd n da baooda b zĩigẽ. A sẽn maan woto wã, sõng-a lame t’a yã bũmb ning sẽn kɩt t’a Zeova nong-bã. Ad a sẽn yeele: “Mam sɩdã sẽn lebg tigims sull yel-gɛtã tɛka, d bee ne saam-biis la saam-bi-pogs wʋsg zʋg sẽn yaa toor-toore, la m getame tɩ yaa nana tɩ maam ne bãmb noom ne taaba. Masã, m sũur nooma ne nebã sẽn yaa toor-toorã. Yaa vẽeneg t’a Zeova me sũur nooma ne rẽ, bala neb nins a sẽn sak tɩ b tũud-a wã yaa toor-toore.” D sã n get d taabã wa a Zeova sẽn get-b to-to wã, d wilgdame tɩ d nong-b lame.—2 Kor. 8:24.

16. To-kãsengã sasa, bõe yĩng tɩ na n yɩ tɩlɛ tɩ d nong taaba? (Ges-y fotã me.)

¹⁶ To-kãsengã sasa, na n yɩɩ tɩlɛ tɩ d nong d tẽed-n-taasã. To-kãsengã sã n sɩnge, yɛ la d na n paam koglgo? Tẽeg-y-yã a Zeova sẽn yeel a nin-buiidã tɩ b maan bũmb ninga, b sẽn wa n na n zab ne pĩnd wẽndẽ Babilonnã. A yeel-b lame yaa: “Mam neba, kẽng-y-yã! Kẽ-y y ro-pʋsẽ wã, n pag kʋɩlensã. Solg-y wakat bilfu, hal tɩ sũ-puugrã looge.” (Eza. 26:20) Tõe tɩ tõnd me na n tũu no-kãensã to-kãsengã sasa. ‘Ro-pʋsã’ tõe n makda d tigimsã. A Zeova pʋlmame tɩ d sã n ket n naagd d tẽed-n-taasã n tũud-a to-kãsengã sasa, a na n kogl-d lame. Dẽnd d segd n modga masã meng n nong d tẽed-n-taasã ne d sũur fãa. Yaa yõor yelle!

17. D sã n segl d mens masã menga, bõe la d na n tõog n maan to-kãsengã sasa?

¹⁷ “A Zeova ra-kãsengã” na n yɩɩ toog wakat ne ninsaalbã fãa. (Sof. 1:14, 15) Na n yɩɩ toog ne a Zeova nin-buiidã me. La d sã n segl d meng masã menga, wakat kãng sã n ta, d yamã na n gãanda bãane, tɩ d tõog n sõng d taabã. D na n tõoga toog zu-loɛɛg buud fãa d sẽn na n seg taoore. D tẽed-n-taasã sã n wa namsdẽ, d na n maana d sẽn tõe fãa n sõng-b tɩ b paam bũmb ning sẽn yaa tɩlɛ ne-bã, n wilg tɩ d zoeta b nimbãanega. Sẽn paase, d na n kell n paa ne d tẽed-n-taasã d sẽn zoe n nong wʋsgã. A Zeova na n keo-d lame, n kɩt tɩ d vɩɩmd wakat sẽn kõn sa dũni-paalgã pʋgẽ. Be, d pa na n tol n le tẽeg sabab-wẽng wall toog baa a yembr yell ye.—Eza. 65:17.