Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

ZÃMSGÃ YĨNGA 36

Tʋk-y sẽn yaa tɩlɛ wã, la y lob sẽn kellã

Tʋk-y sẽn yaa tɩlɛ wã, la y lob sẽn kellã

“Bɩ d lob zɩɩb buud fãa, . . . la bɩ d tõog toog n zoe zoees ning sẽn be tõnd taoorã.”—EBRE. 12:1.

YƖƖLL 33 Bas f yɛlã ne a Zeova

D SẼN NA N Yà Wàa

1. Ebre-rãmb 12:1 wã wilgdame tɩ d tog n maana bõe n tõog n baas vɩɩmã zoeese?

 BIIBLÃ maka kiris-nebã vɩɩm ne zoeese. Zoɛtb nins sẽn na n tõog n zoe n ta baasgã na n paama vɩɩm sẽn ka sɛtã tɩ yɩ b keoore. (2 Tɩm. 4:7, 8) D segd n maana d sẽn tõe fãa n kell n wɩng ne zoeesã, bala zoeesã baasg kolgame n yɩɩd pĩndã. Tẽn-tʋmd a Poll sẽn tõog n zoe vɩɩmã zoees n baasã wilga tõnd bũmb sẽn tõe n sõng-d tɩ d tõog zoeesã. A yeelame tɩ d “lob zɩɩb buud fãa la . . . d tõog toog n zoe zoees ning sẽn be tõnd taoorã.”—Karm-y Ebre-rãmb 12:1.

2. Lob zɩɩb buud fãa wã rat n yeelame tɩ bõe?

2 A Poll sẽn yeel tɩ d segd n “loba zɩɩb buud fãa” wã, a ra rat n yeelame tɩ bũmb kae kiris-ned sẽn segd n tʋk bɩ? Ayo. A gomdã rat n yeelame tɩ d segd n loba bũmb ning fãa sẽn pa tɩlɛ ne-dã. Bõn-kãens tõe n kɩtame tɩ d pa tõog n zoe sõma, la kõ-d yaamse. D sã n dat n zoe zoeesã sõma, d segd n bao n bãnga d sã n pa tʋka zɩɩb sẽn pa tɩlɛ n tõe n tiis-du, tɩ sã n yaa woto bɩ d yɩ tao-tao n lob-a. La d pa segd n lob bũmb nins sẽn yaa tɩlɛ tɩ d tʋkã ye. Sã n pa rẽ, d zoeesã wat n yɩɩ zaalem. (2 Tɩm. 2:5) Zɩɩb nins d sẽn segd n tʋkã yaa bõe?

3. a) Sã n yaa ne Galat-rãmb 6:5 wã, bõe la d segd n tʋke? b) Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ, la bõe yĩnga?

3 Karm-y Galat-rãmb 6:5. A Poll wilga bũmb kẽer d sẽn segd n tʋke. A yeelame tɩ “ned kam fãa na n tʋka a meng zɩɩbo.” Ka wã, a Poll gomda bũmb nins Wẽnnaam sẽn dat tɩ tõnd ned kam fãa maanã yelle. Ned a to pa tõe n maan bõn-kãens n kõ tõnd ye. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa bũmb nins sẽn yaa d meng zɩɩbã, la d sẽn tõe n tʋk-b to-to. La tõe tɩ d tʋka zɩɩb kẽer sẽn pa tɩlɛ. D na n goma bõn-kãens me yelle, la d bao n bãng d sẽn tõe n lob-b to-to. D sã n tʋk d mengã zɩɩbo, la d lob zɩɩb nins sẽn pa tɩlɛ wã, na n sõng-d lame tɩ d tõog n zoe vɩɩmã zoees n baase.

ZƖƖB NINS D SẼN SEGD N TƲKÃ

Tʋk d zɩɩbã rat n yeelame tɩ d sak n pids d sẽn pʋlem a Zeova tɩ d na n maana a raabã wakat fãa wã, n maand bũmb nins d sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã, la d sã n yãk yam sẽn pa sõma tɩ wa ne zu-loeese, bɩ d sak n deeg tɩ d kongame (Ges-y sull a 4-9)

4. Bõe yĩng tɩ d sẽn pʋlem a Zeova tɩ d na n maana a raabã wakat fãa wã pa zɩɩb sẽn yɩɩd d pãnga? (Ges-y fotã me.)

4 D sẽn pʋlem a Zeova tɩ d na n tũ-a-la wakat fãa yĩngã. D sẽn wa n dɩk d meng n kõ a Zeova wã, d pʋlem-a lame tɩ d na n waoogd-a-la wakat fãa la d maand a raabã. D segd n pidsa pʋlen-kãnga. Maan bũmb ning d sẽn pʋlem a Zeova wã yaa zɩɩbo, la pa zɩɩb sẽn yɩɩd d pãng ye. Bala a Zeova naana tõnd a raabã maaneg yĩnga. (Vẽn. 4:11) A naana tõnd tɩ d miẽ tɩ d segd n bao-a lame. A leb n naana tõnd a meng wõnego. Rẽ n so tɩ d tõe n bao a zoodo, la d paam sũ-noog a raabã maaneg pʋgẽ. (Yɩɩn. 40:8) Sẽn yɩɩd fãa, d sã n maand Wẽnnaam daabã la d tũud a Biigã, d na n ‘paama yolsgo.’—Mat. 11:28-30.

(Ges-y sull 4-5)

5. Bõe n tõe n sõng-y tɩ y pids y pʋlengã? (1 Zã 5:3)

5 Bõe n tõe n sõng-y tɩ y tʋk y zɩɩbã? Ad bũmb a yiib sẽn tõe n sõng-yã. Pipi, ket-y n paasd-y y sẽn nong a Zeova to-to wã pãnga. Woto baoodame tɩ y bʋgsd bõn-sõma nins a sẽn maan n kõ-yã zugu, la bũmb nins a sẽn pʋlem t’a na n wa kõ-y lame wã me zugu. Y sẽn nong a Zeova to-to wã pãng sã n paasdẽ, na n yɩɩ nana tɩ y sak-a. (Karm-y 1 Zã 5:3.) Yiibu, rɩk-y-yã a Zeezi togs-n-taare. A tõog n maana a Zeova raabã, bala a ra pʋʋsd-a lame n kot sõngre, la a tagsd keoorã yelle. (Ebre. 5:7; 12:2) Tõnd me tõe n maana wa a Zeezi, n pʋʋsd a Zeova n kot pãnga, la d kɩt tɩ d sẽn saagd n na n wa paam vɩɩm sẽn kõn sa wã yɩ vẽeneg d yamẽ. Y sã n paasd y sẽn nong a Zeova to-to wã pãng la y rɩkd a Biigã togs-n-taare, y na n tõog n pidsa bũmb nins y sẽn pʋlem a Zeova wã.

6. Bõe yĩng tɩ ned fãa tog n maand bũmb nins a sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã? (Ges-y fotã me.)

6 Bũmb nins d sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã. D vɩɩmã zoeesã pʋgẽ, d segd n nonga a Zeova ne a Zeezi n yɩɩd d sẽn nong neb nins sẽn kĩ ne tõndã. (Mat. 10:37) La pa rat n yeel tɩ d tõe n maana laas-laas ne bũmb nins d sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã ye. Sẽn na yɩl n ta Wẽnnaam ne Kiristã yam, ned fãa tog n maana bũmb ning a sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã. (1 Tɩm. 5:4, 8) D sã n maand woto d sũ-noogã paasdame. A Zeova miime tɩ sẽn na yɩl tɩ sũ-noog zĩnd zak pʋgẽ, pagã ne a sɩdã segd n nonga taab la b waoogd taaba, n nong b kambã la b wubd-b sõma, tɩ kambã me waoogd b roagdbã.—Efɛɛ. 5:33; 6:1, 4.

(Ges-y sull 6-7)

7. Bõe n tõe n sõng-y tɩ y tõog n maan bũmb nins y sẽn segd n maan zakã pʋgẽ wã?

7 Bõe n tõe n sõng-y tɩ y tʋk y zɩɩbã? Y sẽn yaa zakã ned ning fãa, kɩs-y sɩd ne yam ning sẽn be Biiblã pʋgẽ wã, la y ra teeg y tagsa wã, y buudã minimdã wall dũniyã bãngdbã goam ye. (Yel. 24:3, 4) Zãms-y siglgã sɛbã sõma. B wilgda d sẽn tõe n tũ Biiblã saglsã to-to. Wala makre tõnd sɩtã pʋgẽ zĩig ning b sẽn gʋls tɩ “Sõngre, zagsã rãmb yĩnga” pʋgẽ, sagls n be be n tõe n sõng pag ne a sɩda, roagdb la kom-bɩɩse, tɩ b mao ne rũndã-rũndã zu-loeesã. b Yãk-y yam n tũ Biiblã sẽn yet bũmb ningã, baa y zakã neb a taabã pa maand woto. Y sã n maand rẽ, na n nafa y zakã rãmba. A Zeova na n ning-y-la bark me.—1 Pɩy. 3:1, 2.

8. D sã n yãk yam sẽn pa sõma, tõe n waa ne bõe?

8 D yam-yãkr sẽn tõe n wa ne yɛl ninsã. A Zeova naan-d lame tɩ d tõe n yãk d toorẽ yam. A ratame tɩ d bãngd n yãkd yam sẽn na n nafd tõndo. La d sã n yãk yam sẽn pa sõma, a Zeova pa kɩtd tɩ rẽ sẽn tõe n wa ne zu-loees ninsã ra paam-d ye. (Gal. 6:7, 8) Rẽ n so tɩ d sã n yãk yam sẽn pa sõma, wall d togs gomd bɩ n maan bũmb sẽn pa sõma tɩ wa ne zu-loeese, d sakd n deegame tɩ yaa tõnd la yellã. Yell ning tõe n wa kɩtame tɩ d sũur-kasetã ningd-d taale. La d sã n miẽ tɩ yaa d yam-yãkrã n wa ne d zu-loeesã, tõe n kɩtame tɩ d kos d yel-wẽnã sugri, n dems yɛlã, la d modg n da le maan a buud ye. D sã n maan woto, tõe n sõng-d lame tɩ d kell n zoe vɩɩmã zoeese.

(Ges-y sull 8-9)

9. Y sã n yãk yam sẽn pa sõma, bõe la y tõe n maan tɩ sõng-yã? (Ges-y fotã me.)

9 Wãn to la y tõe n tʋk y zɩɩbã? Y sã n yãk yam sẽn pa sõma, bõe la y tõe n maane? Sak-y n deeg-y tɩ y pa tõe n toeem sẽn loogã ye. Ra n bao-y n na n wilg tɩ y tara bʋʋm, wall y ningd neb a taabã taal y kongrã yĩng ye. Sak-y n deeg-y tɩ y kongame, la y maan y sẽn tõe fãa n dems yɛlã. Y sã n ningd y meng taal bũmb y sẽn maan tɩ pa sõma yĩnga, bɩ y sik y meng n pʋʋs a Zeova, n sak tɩ y kongame la y kos-a sugri. (Yɩɩn. 25:11; 51:3, 4) Kos-y neb nins y sẽn beegã me sugri, tɩ sã n yaa tɩlɛ bɩ y kos kãsem-dãmbã sõngre. (Zak 5:14, 15) Rɩk-y yam y kongrã pʋgẽ, la y modg n da le maan a buud ye. Y sã n maan woto, y tõe n basa y yam t’a Zeova na n zoee y nimbãanega, n sõng-yã.—Yɩɩn. 103:8-13.

ZƖƖB NINS D SẼN SEGD N ‘LOBE’

10. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ d sã n baood bũmb sẽn yɩɩd d pãnga, yaa zɩɩb sẽn zɩs wʋsgo? (Galat-rãmbã 6:4)

10 Y sã n baood bũmb sẽn yɩɩd y pãnga. D sã n makd d meng ne d taabã, d tõe n wa getame tɩ yaa tɩlɛ tɩ d maan modgr n paase. (Karm-y Galat-rãmb 6:4.) D sã n makd d meng ne d taabã wakat fãa, tõe n wa kɩtame tɩ d lebg sũ-kĩ-neda, la ned sẽn nong wags-n-taare. (Gal. 5:26) D sã n modgd n na n yɩ wa d taabã, tõe n wa kɩtame tɩ d maan bũmb sẽn yɩɩd d pãnga, tɩ wa ne yɛla. Sẽn mik tɩ “ned sã n gũud bũmb tɩ kaoosd n pa watẽ, sãamda a sũurã,” d sã n gũud bũmb d sẽn pa na n tol n paame, rẽ n sãamd sũur n yɩɩda. (Yel. 13:12) Tõe n booga d pãngã, la kɩt tɩ d pa le zoet zoeesã ne yẽesem ye.—Yel. 24:10.

11. Bõe n tõe n sõng-y tɩ y ra bao n maan bũmb sẽn yɩɩd y pãnga?

11 Wãn to la y tõe n lob zɩɩb kãnga? Ra bao-y n maan-y bũmb sẽn yɩɩd a Zeova sẽn dat tɩ y maanã ye. A zɩ n bao tɩ d kõ bũmb d sẽn pa tar ye. (2 Kor. 8:12) Bas-y y yam t’a Zeova pa makd yãmb sẽn maand bũmb ningã ne y taabã ye. (Mat. 25:20-23) A sũur nooma ne y sẽn tũud-a ne y sũur fãa wã, y maan-sɩdã, la y tõog-toogã. Sik-y y meng n sak n deeg tɩ y yʋʋmã, y laafɩ wã, la y yɛlã sẽn yaa to-to wã tõe n kɩtame tɩ y pa le tõe n maan wa pĩndã ye. Y yʋʋmã wall y laafɩ wã sã n wa kɩt tɩ y pa le tõe n maan bũmb kẽere, bɩ y maan wa a Barzɩlayi, n da sak n deeg tʋʋmd y sẽn pa na n tõog ye. (2 Sãm. 19:35, 36) Y tõe n maana wa a Moyiiz me n sak tɩ b sõng-yã, tɩ sã n tõe bɩ y boog y tʋʋmã n kõ neb a taaba. (Yik. 18:21, 22) Y sã n tall sik-m-meng a woto, na n sõng-y lame tɩ y ra wa baood bũmb y sẽn pa tõe n paame, tɩ wa ne yaams tɩ y pa tõog n zoe vɩɩmã zoees sõma ye.

12. Ned sã n yãk yam sẽn pa sõma yaa tõnd yell bɩ? Wilg-y y leoorã võore.

12 Y sã n ningd y meng taal neb a taab yam-yãkr sẽn pa zems yĩnga. D pa tõe n yãk yam n kõ ned ye. D leb pa tõe n gɩdg tɩ zu-loees ra paam ned sẽn yãk yam sẽn pa sõma ye. Wala makre, biig tõe n yãka yam n bas a Zeova tũubu. Yam-yãkr a woto tõe n sãama a roagdbã sũur wʋsgo. La roagdb nins sẽn ningd b meng taal b kamb sẽn yãk yam sẽn pa sõma yĩngã tʋka zɩɩb sẽn zɩs wʋsgo. Pa zɩɩb a Zeova sẽn dat tɩ b tʋk ye.—Rom. 14:12.

13. Biig sã n yãk yam sẽn pa sõma, bõe la a roagdbã tõe n maane?

13 Wãn to la y tõe n lob zɩɩb kãnga? Bãng-y t’a Zeova naana tõnd ned kam fãa t’a tõe n yãk a toorẽ yam. A basda ned kam fãa t’a yãkd a sẽn dat n maane. Wala makre, a soab sã n na n tũ-a lame. A Zeova miime tɩ y pa roagdb sẽn zems zãng ye. A ratame bal tɩ y maan y sẽn tõe. Y biig fãa yam-yãkr yaa a meng zɩɩbo. Pa yãmb zɩɩb ye. (Yel. 20:11) Baasgo, yãmb a raogdbã tõe n getame tɩ y konga zĩis kẽere. Sã n yaa woto, bɩ y pelg y pʋg n togs a Zeova sẽn be y sũurẽ wã, la y kos-a sugri. A miime tɩ y pa tõe n leb poorẽ n toeem yɛlã ye. A pa baood me tɩ y kogl y biig t’a pa kẽeb a sẽn bʋd ye. Ning-y y yamẽ tɩ y biigã sã n maan a sẽn tõe fãa n na n lebg n wa a Zeova nengẽ, a Zeova na n sak n deeg-a lame.—Luk 15:18-20.

14. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ ned sẽn ningd a meng taal tɩ loog nug tʋka zɩɩb a sẽn segd n lobe?

14 D sã n ningd d meng taal wakak fãa. D sã n maan yel-wẽnd n ningd d meng taale, pa wẽng ye. La a Zeova pa rat tɩ d ning d meng taal tɩ loog noor ye. Yaa zɩɩb d sẽn segd n lobe. Bõe n wilgd tɩ ned maanda yɩɩr tɩ loog noore? D sã n pelg d pʋg n togs d yel-wẽndã, n tek yam n kos sugr la d modgd sẽn na yɩl n da le maan a buudu, d tõe n basa d yam t’a Zeova kõ-d-la sugri. (Tʋʋ. 3:19) D sã n maan bõn-kãensã fãa, a Zeova pa rat tɩ d ket n ningd d meng taal ye. A mii rẽ sẽn tõe n nams tõnd to-to. (Yɩɩn. 31:10) D sũ-sãangã sã n loog nugu, tõe n kɩtame tɩ d bas vɩɩmã zoeese.—2 Kor. 2:7.

Y sã n tek yam n kos sugr ne y sũur fãa, a Zeova pa le tagsd y yel-wẽnã yell ye. Yãmb me pa segd n tagsd b yell ye (Ges-y sull 15)

15. Y sã n ningd y meng taal tɩ loog nugu, bõe n tõe n sõng-y tɩ y base? (1 Zã 3:19, 20) (Ges-y fotã me.)

15 Wãn to la y tõe n lob zɩɩb kãnga? Y sã n ket n ningd y meng taale, bɩ y tags “sugr hakɩɩkã” Wẽnnaam sẽn kõtã yelle. (Yɩɩn. 130:4) A sã n kõ neb nins sẽn tek yam n kos sugr ne b sũur fãa wã sugri, a yetame yaa: “M pa na n le tẽeg b yel-wẽndã yell ye.” (Zer. 31:34) Woto rat n yeelame t’a Zeova pa na n le ning-y taal yel-wẽn y sẽn maan pĩnd yĩng ye. Woto wã, ra tags-y tɩ zu-loees nins y yel-wẽnã sẽn wa ne wã wilgdame t’a pa kõ-y sugr ye. Sẽn paase, ra sãam-y y sũur wʋsgo, y pĩnd yel-wẽnd sẽn kɩt tɩ y pa le tõe n maan bũmb kẽer a Zeova tũubã pʋgẽ yĩng ye. A Zeova pa le tagsd y yel-wẽnã yell ye. Yãmb me pa segd n tagsd b yell ye.—Karm-y 1 Zã 3:19, 20.

ZOE-Y ZOEESÃ N BAASE

16. D sẽn yaa zoɛtbã, bõe la d segd n bãnge?

16 D sẽn zoet vɩɩmã zoeesã, d segd n ‘modgame tɩ d sẽn zoet to-to wã kɩt tɩ d wa paam keoorã.’ (1 Kor. 9:24) D na n tõog n maana woto, d sã n bãng zɩɩb nins d sẽn segd n tʋkã, ne zɩɩb nins d sẽn segd n lobã n welge. Sõs-kãngã pʋgẽ, d yãa bũmb a wãn bal d sẽn segd n tʋke, la d sẽn segd n lobe. La bũmb a taab n kete. A Zeezi yeelame tɩ “yão-beedã, rã-yũurã la yɩɩr ne vɩɩmã yɛlã” tõe n wa pak-d lame tɩ loog noore. (Luk 21:34) Vɛrse-kãngã la vɛrse a taab tõe n sõng-y lame tɩ y bãng bũmb kẽer y sẽn segd n demse, n tõog n zoe vɩɩmã zoeese.

17. Bõe yĩng tɩ d tõe n kɩs sɩd tɩ d na n zoee vɩɩmã zoees n baase?

17 D tõe n basa d yam tɩ d na n zoee vɩɩmã zoees n baase, bala a Zeova na n kõ-d-la pãnga. (Eza. 40:29-31) Woto wã, kell-y n zoe-y ne yẽesem. D maan wa tẽn-tʋmd a Poll sẽn zoe ne a pãng fãa sẽn na yɩl n paam keoorã sẽn da be a taoorã. (Fili. 3:13, 14) Ned pa tõe n deeg y zĩig n zoe zoeesã ye. La ne a Zeova sõngre, y na n tõogame. A Zeova tõe n sõng-y lame tɩ y tʋk y zɩɩbã, la y lob bũmb nins sẽn pa tɩlɛ wã. (Yɩɩn. 68:19) A Zeova sã n be ne-yã, y na n tõog n zoee zoeesã n baase.

YƖƖLL 65 Wɩng-y ne Wẽnnaam tʋʋmã

a Sõs-kãngã na n sõng-d lame tɩ d tõog n zoe vɩɩmã zoeese. Tõnd sẽn yaa wa zoɛtbã, d segd n zãa bũmb kẽere. Wala makre, d sẽn pʋlem a Zeova tɩ d na n maana a raabã, bũmb nins d sẽn segd n maan d zakã pʋgẽ wã, la d yam-yãkr sẽn tõe n wa ne zu-loees ninsã yaa zɩɩb d sẽn segd n tʋke. La d segd n loba zɩɩb buud fãa sẽn pa tɩlɛ n tõe n kɩt tɩ zoeesã lebg toog ne-do. Zɩɩb kãens tõe n yɩɩ bõe? D na n yãa rẽ sõs-kãngã pʋgẽ.

b Yãmb zakã rãmb vɩɩm tõe n yɩɩ noogo borsiirã, n paas Vɩɩmd-y wakat sẽn kõn sa! sebrã sak 49 la 50 soabã tara sagls sẽn tõe n sõng pagbã ne b sɩdbã, roagdbã la kom-bɩɩsã.