Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

ZÃMSGÃ YĨNGA 37

YƖƖLL 118 Bɩ f paas tõnd tẽebo

Lɛtr sẽn tõe n sõng-d tɩ d tõog toog n tãag saabã

Lɛtr sẽn tõe n sõng-d tɩ d tõog toog n tãag saabã

“D kell n gãd bũmb nins d sẽn kɩs sɩd sɩngrẽ wã kãn-kãe n tãag saabã.”EBRE. 3:14.

D SẼN NA N BÃNGE

Lɛtr ning b sẽn tool kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tara sagls sẽn tõe n sõng-d tɩ d tõog toog n tãag dũni-kãngã saabo.

1-2. a) Tẽn-tʋmd a Poll sẽn wa n gʋls lɛtr n tool kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tɩ b yɛlã yaa wãna? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ lɛtrã waa a wakate?

 KIRIS-NEB nins sẽn yaa Ebre-rãmbã sẽn da be Zerizalɛm la Zide wã paama namsg wʋsg a Zeezi kũumã poore. B sẽn lugl kiris-neb tigingã poor bilf bala, b paama nams-toaaga. (Tʋʋ. 8:1) Na maan yʋʋm pisi poore, kiris-nebã paama ligd zu-loeese. (Tʋʋ. 11:27-30) Yʋʋmd 61 wã sẽnese, namsgã boogame. La pa yã n kaoos la b le paam nams-toaag ye. Namsgã sẽn wa n boogã, tẽn-tʋmd a Poll tool-b-la lɛtr Wẽnnaam sẽn vẽneg-a t’a gʋlse. Yaa lɛtr sẽn da na n naf-b wakat sẽn wate.

2 Lɛtr ning b sẽn tool kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã ra zemsa a wakate. Bala ra pa na n kaoos la b le paam namsg ye. A Poll kõ-b-la sagls sẽn na n sõng-b tɩ b tõog toog namsg ning b sẽn da na n paam rẽ poor bilfã yĩnga. A Zeezi sẽn da pĩnd n togs tɩ b na n sãama Zerizalɛm ne a wẽnd-doogã wakatã ra kolgdame. (Luk 21:20) Yaa vẽeneg t’a Poll la kiris-neb nins sẽn da be Zide wã ra pa mi sãoongã sẽn na n wa wakat ningã takɩ ye. Baasgo, kiris-nin-kãens ra tõe n dɩka wakatã sẽn ketã n segl b mense, n bɩɩs b tẽebã la b zãms b sẽn tõe n tõog toog to-to.—Ebre. 10:25; 12:1, 2.

3. Bõe yĩng tɩ Ebre-rãmb sebrã tar yõod wʋsg ne rũndã-rũndã kiris-nebã?

3 Ka la bilfu, toog sẽn yaa kãseng n yɩɩd kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã sẽn paamã n na n wa. (Mat. 24:21; Vẽn. 16:14, 16) Bɩ d gom sagls a wãn a Zeova sẽn kõ kiris-nin-kãens tɩ tõe n naf tõnd me yelle.

“D MODG N BƖ”

4. Zu-loe-bʋg la kiris-neb nins sẽn da yaa Zʋɩf-rãmbã paam-yã? (Ges-y fotã me.)

4 Kiris-neb nins sẽn yaa Zʋɩf-rãmbã ra tara zu-loe-kãsenga. Wakat n zĩnd tɩ Zʋɩf-rãmbã ra yaa buud a Zeova sẽn welg toore. Rẽ tɩ Zerizalɛm yaa tẽng sẽn yaa toor zalle. Bala rĩm-dãmbã a Zeova sẽn yãkã ra rɩta naam a yʋʋr yĩng be, tɩ wẽnd-doogã yaa tũudum hakɩɩkã yẽgre. Zʋɩf-rãmbã ra tũuda a Moyiiz Tõogã wa b tũudmã taoor dãmb sẽn da zãmsd-bã. B ra tũuda zãms-kãens b rɩɩbã wɛɛngẽ, bãongã kõom wɛɛngẽ, la baa b manesem sẽn segd n yɩ to-to ne bu-zemsã wɛɛngẽ. La a Zeezi kũumã poore, a Zeova ra pa le sakd maand nins Zʋɩf-rãmbã sẽn da maand wẽnd-doogẽ wã ye. Ra pa nana ne Zʋɩf-rãmb nins sẽn lebg kiris-nebã tɩ b toeem b sẽn da tũud Wẽnnaam to-to wã ye. (Ebre. 10:1, 4, 10) Pa yɩ nana baa ne kiris-neb tẽeb sẽn bɩ wala a Pɩyɛɛr tɩ b toeem bũmb kẽer ye. (Tʋʋ. 10:9-14; Gal. 2:11-14) Zʋɩf-rãmbã tũudmã taoor dãmb ra namsda kiris-nebã b sẽn tẽed bũmb ninsã yĩnga.

Kiris-nebã ra segd n kell n gãda sɩdã kãn-kãe la b zãag b mens ne ziri nins Zʋɩf-rãmbã tũudmã taoor dãmb sẽn yelgdã (Ges-y sull a 4-5)


5. Kiris-nebã ra segd n gũusa b mens ne bõe?

5 Sul a yiib neb n da namsd Ebre-rãmb nins sẽn lebg kiris-nebã. Zʋɩf-rãmbã tũudmã taoor dãmb ra get-b-la wa sɩdã kɩɩsdba. Sẽn paase kiris-nebã sʋka, kẽer da yetame tɩ b segd n ket n tũuda a Moyiiz Tõogã. Tõe tɩ yaa b sẽn da pa rat tɩ b nams-bã yĩnga. (Gal. 6:12) Bõe n da na n sõng kiris-nebã tɩ b kell n maan sɩd ne a Zeova?

6. Yaa bõe la a Poll sagl a tẽed-n-taasã tɩ b maane? (Ebre-rãmbã 5:14–6:1)

6 Lɛtr ning a Poll sẽn gʋls n tool kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã pʋgẽ, a sagla kiris-nebã tɩ b wɩng ne Wẽnnaam Gomdã kareng la a bʋgsgo. (Karm-y Ebre-rãmb 5:14–6:1.) A Poll tika Biiblã babg ning b sẽn da gʋls ne Ebre wã n wilg a tẽed-n-taasã tɩ kiris-nebã sẽn tũud Wẽnnaam to-to wã yaa sõma n yɩɩd Zʋɩf-rãmbã. a A Poll sagla kiris-nebã tɩ b bao n wʋm sɩdã sẽn be Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã võor sõma tɩ sõng-b tɩ b bãng zãmsg nins sẽn yaa ziri wã n lak b mens ne rẽ.

7. Zu-loe-bʋs la d maood ne rũndã-rũndã?

7 Rũndã-rũndã tõnd me wʋmda kibay la goam sẽn kɩɩsd a Zeova noyã sẽn yaa tɩrsã wa sẽn da yaa to-to kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã wakatẽ wã. Neb kẽer sãbsda a Zeova Kaset rãmbã n yetẽ tɩ b yaa dem-deme, la tɩ b pa nimbãan-zoɛtba, b sẽn tũud Biiblã noyã pag ne rao lagengã wɛɛngẽ wã yĩnga. Dũniyã nebã tagsa wã la b manesmã lebgda wẽns n paasdẽ, n yaa toor fasɩ ne a Zeova sẽn dat tɩ yɛlã yɩ to-to wã. (Yel. 17:15) Dẽnd tara yõod wʋsg tɩ d bãng tags-kɛg a woto n welg la d zãag d mens ne rẽ. D pa segd n bas tɩ kɩɩsdbã koms d raood tɩ d bas a Zeova tũub ye.—Ebre. 13:9.

8. Bõe la d tõe n maan n lebg kiris-ned tẽeb sẽn bɩ?

8 A Poll sagla kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tɩ b modg n yɩ kiris-neb tẽeb sẽn bɩ. Tõnd me segd n tũu sagl-kãnga. Rat n yeelame tɩ d segd n maaga d yĩng n zãms Biiblã n bãng a Zeova la a sẽn get yɛlã to-to wã. D segd n kell n maana woto baa d lisgã poore. Baa d sẽn kaoos sɩdã pʋgẽ to-to, d segd n ket n karemda Wẽnnaam Gomdã daar fãa la d zãmsd-a n pa vaandẽ ye. (Yɩɩn. 1:2) D sã n zãmsd Wẽnnaam Gomdã n pa vaandẽ, na n sõng-d lame tɩ d bɩɩs zʋg-sõng a Poll sẽn gom a yell lɛtr ning a sẽn tool Ebre-rãmbã pʋgẽ. Yaa tẽebo.—Ebre. 11:1, 6.

‘D TALL TẼEBO, D VƖƖMÃ KOGLG YĨNGA’

9. Bõe yĩng tɩ ra yaa tɩlɛ tɩ kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tall tẽeb sẽn tar pãnga?

9 Ra yaa tɩlɛ tɩ kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tall tẽeb sẽn tar pãng n tõog n põs toog ning sẽn da wat Zide wã sasa. (Ebre. 10:37-39) A Zeezi keooga a karen-biisã tɩ b sã n wa yã sodaas sẽn gũbg Zerizalɛm, b segd n zoe n kẽnga tãensẽ wã. Kiris-nebã fãa ra segd n tũu saglgã, b bee Zerizalɛm tẽngã pʋgẽ wall tẽn-kɩremsẽ wã. (Luk 21:20-24) Wakat kãnga, tãb-biis sã n da wa n na n zab ne tẽnga, neb nins sẽn be tẽn-kɩremsẽ wã zoet n kẽe tẽng sẽn tar lals pʋgẽ sẽn na yɩl n paam koglgo. B ra tõe n getame tɩ zoe n kẽng tãensẽ wã pa yam tʋʋmd ye. Rẽ n so tɩ ra yaa tɩlɛ tɩ kiris-nebã tall tẽeb sẽn tar pãnga.

10. Kiris-ned tẽeb sã n tar pãnga, na n kɩtame t’a maan bõe? (Ebre-rãmbã 13:17)

10 Kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã ra segd n basa b yam ne neb nins a Zeezi sẽn yãk tɩ b lʋɩt tigingã taoorã. Tõe tɩ sẽn da lʋɩt-b taoorã ra kõ-b-la noy takɩ n wilg-b wakat ning b sẽn segd n zoe wã, la sẽn segd n yɩ to-to. (Karm-y Ebre-rãmb 13:17.) Gom-bil ning b sẽn lebg Ebre-rãmb 13:17 tɩ “bɩ y kelgã” bilgda ned sẽn bas a yam n na n sak ned sẽn wilgd-a sore, a sẽn kɩs nin-kãng sɩdã yĩnga. Rẽ yaa toor ne f sẽn na n sak neda, a sẽn tar noor n tõe n wilg-f sorã yĩnga. Dẽnd kiris-neb nins sẽn yaa Ebre-rãmbã ra segd n kɩsa neb nins sẽn lʋɩt taoorã sɩd nand tɩ toogã wa. Kiris-nebã sã n sakd sẽn lʋɩt-b taoorã noy bãan wakate, yɩta nana tɩ b kell n maan woto toog wakate.

11. Bõe yĩng tɩ rũndã-rũndã kiris-nebã segd n tall tẽeb sẽn tar pãnga?

11 Yaa tɩlɛ tɩ tõnd me tall tẽeb wa kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã. Rũndã-rũndã neb wʋsg pa tẽed tɩ dũniyã saab kolgame ye. B pʋd n yaanda tõnd d sẽn tẽed rẽ wã yĩnga. (2 Pɩy. 3:3, 4) Biiblã wilgda bũmb toor-toor sẽn na n maan to-kãsengã sasa, la bũmb wʋsg la d ket n pa mi rẽ wɛɛngẽ. D segd n kɩsa sɩd tɩ dũniyã na n saa a wakate, la t’a Zeova na n kogl-d lame.—Hab. 2:3.

12. Bõe n na n sõng-d tɩ d põs to-kãsengã sasa?

12 Tõnd me segd n talla tẽeb ne neb nins a Zeova sẽn yãk tɩ b lʋɩt d taoorã, rat n yeel tɩ “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã.” (Mat. 24:45) To-kãsengã sã n wa sɩnge, tõe tɩ b na n kõ-d-la noy takɩ sẽn na yɩl n kogl d yõyã wa sẽn yɩ to-to ne kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã, Rom sodaasã sẽn wa n gũbg Zerizalɛmmã. Yaa masã meng la d segd n kɩs neb nins sẽn lʋɩt taoor a Zeova siglgã pʋgẽ wã sɩda. Sã n yaa toog ne-d tɩ d tũ noy nins b sẽn kõt masã wã, na n yɩɩ toog ne-d to-kãsengã sasa me.

13. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ saglg ning sẽn be Ebre-rãmb 13:5 wã ra yaa sagl-sõngo?

13 Nand tɩ kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã yã bãnd sẽn wilgd tɩ b segd n zoe n yii tẽngã, b ra segd n zãaga b mens ne ‘ligdã nonglem,’ n da gĩd b vɩɩmã ne bũmb wʋsg ye. (Karm-y Ebre-rãmb 13:5.) Kom la naong namsa b sʋkã neb kẽere. (Ebre. 10:32-34) Baa b sẽn sak namsg koe-noogã yĩngã, tõe tɩ sãnda wa n sɩnga ligd wʋsg baoob sẽn na yɩl n gil naongã bɩ n kogl b mense. La ligdã ra pa na n tõog n fãag-b Zerizalɛm sãoongã sẽn da watã sasa ye. (Zak 5:3) Sɩd me, ra na n yɩɩ toog ne neb nins sẽn nong laogã tɩ b bas b paoongã la b zagsã n zoe.

14. D tẽebã sã n tar pãnga, wãn to la na n sõng-d tɩ d bãng n yãk yam laogã baoob wɛɛngẽ?

14 D sã n kɩs sɩd tɩ dũniyã saab ta n saame, na n kɩtame tɩ d zãag d meng ne laogã baoobo. To-kãsengã sasa, nebã na n “loba b wanzuri wã soayã zutu,” bala b na n bãngame tɩ “b wanzuri wã wall b sãnemã pa na n tõog n fãag-b a Zeova sũ-puugrã daar ye.” (Eze. 7:19) D segd n yãka yam n da gĩd d vɩɩmã ne bũmb wʋsgo, n tõog n tũ a Zeova la d ra lʋɩɩs ligdã baoob taoor ye. Woto rat n yeelame tɩ d pa segd n kẽ sam sẽn pa tɩlɛ bɩ n bao teed wʋsg tɩ b yell gesg wa sãamd d sẽkã ye. D segd n gũusame me n da wa nong bũmb nins d sẽn zoe n tarã tɩ loog noor ye. (Mat. 6:19, 24) Dũniyã saab sẽn kolgdã, na n wa yɩɩ tɩlɛ tɩ d yãk d sã n na n teega a Zeova bɩ d paoongã.

“YÃMB SEGD N TÕOGA TOOGO”

15. Bõe yĩng tɩ kiris-neb nins sẽn yaa Ebre-rãmbã ra segd n tõog toogo?

15 Kiris-neb nins sẽn yaa Ebre-rãmbã sẽn da be Zide wã ra segd n tõoga toog zu-loees nins sẽn da watã yĩnga. (Ebre. 10:36) B kẽer paama nams-toaaga, la pa yɩ woto ne b wʋsg ye. A Poll wilgame tɩ baa b sẽn nams b tẽebã yĩngã, b namsgã pa ta a Zeezi b sẽn kʋ wã ye. (Ebre. 12:4) Zʋɩf-rãmbã sẽn da ne tɩ neb wʋsg lebgda kiris-nebã kɩtame tɩ b sũyã yik wʋsg tɩ b lebg sũ-to-neba. Yʋʋm a wãn sẽn looge, b sẽn yã a Poll Zerizalɛmmã waa ne tẽn-dãmbgo. Zʋɩf-rãmb 40 la zak n sed ne taab n “wẽen n yeel tɩ b sã n pa kʋ a Poll n yaool n dɩ bũmbu, bɩ kãab-wẽng zĩnd b zutu.” (Tʋʋ. 22:22; 23:12-14) Baa ne kiris-nebã sẽn da be ne neb sẽn nong b tũudum tɩ loog noor la b kis-bã, b ra segd n ket n tigimda taab n waoogd a Zeova, n moond koɛɛgã, la b modg tɩ b tẽebã kell n tall pãnga.

16. Wãn to la Ebre-rãmb sebrã tõe n sõng-d tɩ d tõog toog namsg taoore? (Ebre-rãmbã 12:7)

16 Bõe n da tõe n sõng kiris-neb nins sẽn yaa Ebre-rãmbã tɩ b tõog toogo? A Poll ra rat n sõng-b lame tɩ b bãng tɩ b sã n tõog toog zu-loeesã taoore, na n naf-b lame. Rẽ n so t’a tẽeg-b tɩ Wẽnnaam tõe n basame tɩ b paam zu-loees sẽn na yɩl n kibl-ba. (Karm-y Ebre-rãmb 12:7.) Kiblgã tõe n sõng-b lame tɩ b bɩɩs zʋg-sõma sẽn yaa tɩlɛ ne kiris-ned buud fãa. Kiris-neb nins sẽn yaa Ebre-rãmbã sã n da tagsd namsgã sẽn tõe n wa ne bark ningã zugu, na n sõng-b lame tɩ b tõog toogo.—Ebre. 12:11.

17. Bõe la a Poll ra mi tõog toog namsg taoorã wɛɛngẽ?

17 A Poll sagla kiris-neb nins sẽn da yaa Ebre-rãmbã tɩ b sã n wa be namsg taoor bɩ b ra koms raood n bas ye. A Poll n sɩd ra tõe n kõ-b saglg a woto. A sẽn da namsd kiris-nebã pĩndã yĩnga, a mii namsgã sẽn tõe n yɩ toog to-to. Sẽn paase, a mii tõog toog sẽn dat n yɛɛlga. Sɩd me, a sẽn lebg kiris-nedã poore, b nams-a-la ne manesem buud toor-toore. (2 Kor. 11:23-25) Rẽnd a Poll mii bũmb ning sẽn tõe n sõng ned t’a tõog toogo. A tẽega kiris-nebã tɩ b sã n wa maood ne zu-loeese, b pa segd n teeg b mens ye. B segd n teega a Zeova. A Poll ra tõe n yeela ne raood yaa: “A Zeova yaa mam sõangda. Mam pa na n zoe rabeem ye.”—Ebre. 13:6.

18. Bõe la d mi namsgã wɛɛngẽ tɩ tõe n sõng-d tɩ d tõog toogo?

18 Rũndã-rũndã, b namsda d tẽed-n-taas kẽer b tũudmã yĩnga. Bũmb d sẽn tõe n maan n teel-b yaa d sẽn na n pʋʋsd b yĩnga. Wakat ning me, d tõe n maana bũmb takɩ n sõng-ba. (Ebre. 10:33) La Biiblã yeela vẽeneg tɩ “neb nins fãa sẽn dat n tũ Kirist Zeezi n vɩɩmd wẽn-sakr pʋgẽ wã me na n paama namsgo.” (2 Tɩm. 3:12) Rẽ n so tɩ d ned kam fãa segd n segl a meng zu-loees nins sẽn watã yĩnga. Bɩ d kell n kɩs a Zeova sɩd zãng-zãnga, n bas d yam t’a na n sõng-d lame tɩ d tõog toogo, baa sẽn wa n yaa zu-loɛɛg ning fãa taoore. Wakat ning a sẽn yãkã sã n ta, a na n kɩtame tɩ neb nins fãa sẽn namsdã paam yolsgo.—2 Tes. 1:7, 8.

19. Bõe la d tõe n maan n segl d mens to-kãsengã yĩnga? (Ges-y fotã me.)

19 Yaa vẽeneg tɩ lɛtr ning a Poll sẽn gʋls n tool Ebre-rãmbã sõnga pipi kiris-nebã tɩ b segl b mens namsg ning fãa b sẽn da na n paam yĩnga. A Poll sagla a tẽed-n-taasã tɩ b maag b yĩng n zãms Gʋls-sõamyã sõma n maneg n wʋm a võore. B sã n maan woto, na n sõng-b lame tɩ b bãng zãmsg nins sẽn tõe n koms b tẽebã n welge, n zãag b mens ne rẽ. A sagl-b lame tɩ b keng b tẽebã tɩ sõng-b tɩ b yɩt tao-tao n sakd sagls nins a Zeezi la saam-biis nins sẽn lʋɩt taoor tigingã pʋgẽ wã sẽn kõt-bã. A sõnga kiris-nebã tɩ b bãng tɩ b sã n tõog toog zu-loees taoore nafd-b lame, la tɩ b Ba wã sẽn nong-bã tõe n tũnuga ne zu-loeesã n kibl-ba. Rẽ sõng-b lame tɩ b tõog toogo. Bɩ tõnd me modg n tũ sagl-kãensã sẽn yit Wẽnnaam nengẽ wã. D sã n maan woto, d na n tõoga toog n tãag saabã.—Ebre. 3:14.

Kiris-nebã paama bark b sẽn tõog toogã yĩnga. B sẽn zoe n yi Zide wã poore, b ra ket n tigimda taaba. Rẽ wilgda tõnd bõe? (Ges-y sull 19)

YƖƖLL 126 Gũus-y y mense, la y tall raoodo

a Pipi sakã pʋgẽ bala, a Poll lebs n dɩka Biiblã babg ning b sẽn da gʋls ne Ebre wã vɛrse-rãmb a yopoe goama, n na n wilg tɩ kiris-nebã sẽn tũud Wẽnnaam to-to wã yaa sõma n yɩɩd Zʋɩf-rãmbã.—Ebre. 1:5-13.