1-2. Ãnd dãmb n tõe n maan-d kɛgre? Wilg-y y leoorã võore.

 A ZEEZI wẽe yel-bũnd n gom pʋg-kõor yelle, n yeel t’a ra kẽnd n kota bʋ-kaood t’a sõng-a, bala ned n da maand-a pãnga. Yaa vẽeneg t’a Zeezi karen-biisã ra wʋmda yɛlã sẽn da pa nana ne pʋg-kõorã võore, bala wakat kãng tɩ b ra maanda neb wʋsg pãnga. (Luk 18:1-5) Tõnd me wʋmda sẽn da pa nana ne-a wã võore, bala b mi n maan-d-la kɛgr wakat ninga.

² Rũndã-rũndã dũniyã neb wʋsg kisa taaba, n yaa nin-toos la rat-m-ye rãmba. Rẽ n so tɩ b sẽn mi n maan-d kɛgrã pa lingd-d ye. (Koɛ. 5:8) La sã n yaa saam-biig wall saam-bi-poak n maan-d kɛgre, ling-d lame. Yaa vẽeneg tɩ d tẽed-n-taasã pa na n maan dẽ ne pʋ-toog wa sẽn kis-b tõnd d tũudmã yĩngã ye. Yaa b sẽn pa zems zãngã yĩng bala. La d sã n ges a Zeezi manesem sẽn yɩ to-to bɛɛb sẽn maan-a yel-kɛg taoorã, d tõe n dɩka yam. D sã n maanda sũ-mar ne sẽn pa nong-b tõnd tũudmã sẽn mi n namsd tõndã, d pa segd n maan sũ-mar ne d tẽed-n-taasã n yɩɩd sɩda? Tigingã ned wall ned a to sã n maan-d kɛgre, a Zeova tagsg yaa wãna? A maanda a toog kae bɩ?

3. Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ b sã n maand tõnd kɛgre pa noom a Zeova?

³ B sã n maan tõnd kɛgre pa noom a Zeova ye. “A Zeova nonga tɩrlem.” (Yɩɩn. 37:28) A Zeezi yeelame tɩ d bas d yam tɩ wakatã sã n ta, a Zeova na n “kaoo . . . bʋʋdã tɩrg tao-tao.” (Luk 18:7, 8) Ka la bilfu a na n kɩtame tɩ namsg  buud fãa sa. A pa na n le bas tɩ ned maan a to kɛgr ye.—Yɩɩn. 72:1, 2.

4. Wãn to la a Zeova sõngd tõnd rũndã-rũndã?

⁴ D segd n gũu wakat ning a Zeova sẽn na n kɩt tɩ yel-kɛgã fãa sa wã. La baa masã menga, b sã n maand-d pãnga a sõngd-d lame. (2 Pɩy. 3:13) Wala makre a wilgda tõnd d sẽn tõe n maan to-to n da maan sẽn pa segde, b sã n wa namsd tõndo. A kɩtame t’a Bi-riblã kõ mak-sõng sẽn zems zãnga, d manesem sẽn segd n yɩ to-to b sã n wa namsd tõndã wɛɛngẽ. Sẽn paase a kõ-d-la sagls d sẽn tõe n tũ b sã n wa maan-d kɛgre.

GŨUS-Y NE Y MANESMÃ YEL-KƐGÃ TAOORE

5. Bõe yĩng tɩ d segd n gũus ne d manesmã yel-kɛg taoore?

⁵ B sã n maan-d kɛgre tõe n sãama d sũur wʋsgo, wall kɩt tɩ d maand yɩɩre. (Koɛ. 7:7) Yɩɩ woto ne neb sẽn maan sɩd ne a Zeova. Wala makre, a Zoob ne a Habakuki. (Zoob 6:2, 3; Hab. 1:1-3) Yel-kɛg taoore d sũur sã n sãame pa wẽng ye. La d segd n gũusame tɩ rẽ ra wa kɩt tɩ d maan bũmb sẽn pa sõma ye.

6. A Absalom sẽn maan bũmb ningã wilgda tõnd bõe? (Ges-y fotã me.)

⁶ Ned sã n maan tõnd wall ned d sẽn nong kɛgre, d tõe n dat n doka d sũuri. La d sã n maan woto tõe n zẽna yɛlã. Tẽeg-y rĩm a Davɩɩd biig a Absalom yelle. A ba-biig a Amnon sẽn wa n yõg a ma-biig a Tamaarã, a sũurã pʋʋga wʋsgo. Sã n yaa ne a Moyiiz Tõogã sẽn wilgã, b ra segd n kʋʋ a Amnon a sẽn maan bũmb ningã yĩnga. (Maan. 20:17) A Absalom sũurã sẽn yikã a bee bʋʋm. La a ra pa tar sor n na n kʋ a Amnon a toor ye.—2 Sãm. 13:20-23, 28, 29.

7. Wãn to la yel-kɛgã nams yɩɩn-gʋlsd a yembre?

⁷ D sã n wa getẽ tɩ yaa wa neb nins sẽn maand yel-kɛgã pa paamd sɩbgre, d tõe n wa tagsdame tɩ sẽn yaa tɩrg maaneg pa tar yõod ye. Yɩɩn-gʋlsd a ye n da ne nin-wẽns sẽn namsd nin-tɩrse, tɩ yaool n yaa wa b yɛlã yaa sõma. A yeelame: “Nin-wẽnsã . . . pa tol n paamd zu-loees ye.” (Yɩɩn. 73:12) Yel-kɛgã a sẽn da ne wã ra sãamda a sũur wʋsgo, hal t’a tagsdẽ t’a sẽn tũud a Zeova wã pa tar yõod ye. A yeelame: “Mam sẽn wa n baood n na n wʋm rẽ võorã, ra namsda maam.”  (Yɩɩn. 73:14, 16) Sɩd me a yeelame yaa: “Sã n yaa ne maam, ra kella bilf tɩ m naoã bʋdge. Mam naoã naan n salgame.” (Yɩɩn. 73:2) A buud paama saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Albɛrto. a

8. B sẽn maan saam-biig a yembr kɛgr poore a manesem yɩɩ wãna?

⁸ B rõda a Albɛrto t’a zuu tigingã ligdi. Rẽ kɩtame tɩ b reeg tʋʋm nins a sẽn da tar tigingã pʋgẽ wã n bas-a, tɩ tigingã neb nins sẽn bãng yellã wʋsg pa le nand-a ye. A yeelame: “Yellã zab-m lame. Ra sãamda m sũur wʋsgo.” A basame tɩ rẽ boog yẽ ne a Zeova zoodã pãnga. A wa n tolg n basa tigissã la koɛɛgã mooneg n kaoos yʋʋm a nu. Kiba-kãngã wilgda bũmb ning sẽn tõe n maane, d sã n bas tɩ yel-kɛgr b sẽn maan tõnd kɩt tɩ d lebg sũ-to-neda.

D RƖK A ZEEZI TOGS-N-TAAR YEL-KƐGÃ TAOORE

9. Bõe la b maan a Zeezi tɩ yaa kɛgre? (Ges-y fotã me.)

⁹ D manesem sẽn segd n yɩ to-to yel-kɛgã taoorã wɛɛngẽ, a Zeezi kõo mak-sõng sẽn ka to. Neb wʋsg n maan-a sẽn pa segde, baa a zakã rãmba. A zakã  neb nins sẽn da pa tẽed-a wã yeelame t’a zugã lebgame, tɩ tũudmã taoor dãmb yeel t’a tʋmda ne zĩn-dãmba. Rom sodaasã yaal-a lame, n pãb-a, la b kʋ-a. (Mark 3:21, 22; 14:55; 15:16-20, 35-37) La a Zeezi tõoga toog yel-kãensã fãa taoore, n pa bao n na n maan n lebs ye. Yam-bʋg la d tõe n dɩk a mak-sõngã pʋgẽ?

10. A Zeezi manesem yɩɩ wãn yel-kɛgã taoore? (1 Pɩyɛɛr 2:21-23)

¹⁰ Karm-y 1 Pɩyɛɛr 2:21-23. b A Zeezi kõo mak-sõng sẽn zems zãng d sẽn tõe n tũ, b sã n wa maan-d kɛgre. A ra mii a sẽn segd n gom wakat ninga, la a sẽn segd n sĩnd wakat ninga. (Mat. 26:62-64) Pa wakat ning fãa b sẽn dõd-a la a bao n na n wilg tɩ yaa ziri ye. (Mat. 11:19) A sã n da na n gom me, a pa tʋʋd neb nins sẽn namsd-a wã wall a bugsd-b ye. A Zeezi tõoga a menga, bala a “basa yellã ne soab ning sẽn kaood bʋʋd tɩrgã.” A Zeezi ra miime tɩ yaa a Zeova sẽn get yɛlã to-to wã n tar yõod n yɩɩda. A ra kɩsa sɩd tɩ wakat ning a Zeova sẽn yãkã sã n ta, a na n kɩtame tɩ yel-kɛgã fãa sa.

11. Wãn to la d tõe n gũus ne d goamã? (Ges-y fot-rãmbã me.)

¹¹ Ned sã n wa maan-d kɛgre d tõe n dɩka a Zeezi togs-n-taare, n maan gũusg ne d sẽn yet bũmb ningã. Wakat ninga d tõe n yãka yam n bas tɩ sa, bala a sẽn maan bũmb ningã pa wẽng wʋsg ye. D leb n tõe n yãka yam n pa yeel tɩ bũmbu, d sẽn pa rat n wa zẽn yɛlã yĩnga. (Koɛ. 3:7; Zak 1:19, 20) La wakat ninga tõe n  yɩɩ tɩlɛ tɩ d gom d sẽn ne yel-kɛgr yĩnga, wall d sẽn dat n teel d sẽn tẽed bũmb ninsã yĩnga. (Tʋʋ. 6:1, 2) D sã n wa segd n gome, d tog n modg n maana rẽ ne bʋgsem la waoogre.—1 Pɩy. 3:15. c

12. Wãn to la d tõe n bas d yɛlã ne “soab ning sẽn kaood bʋʋd tɩrgã”?

¹² D leb n tõe n dɩka a Zeezi togs-n-taare, n bas yellã ne “soab ning sẽn kaood bʋʋd tɩrgã.” Neb a taabã sã n wa ningd-d taal zaalem, wall b namsd-d lame bɩ d kɩs sɩd t’a Zeova mii yɛlã sẽn sɩd yɩ to-to wã. D sẽn kɩs sɩd t’a Zeova na n wa remsa yel-kɛgã fãa wã na n sõng-d lame tɩ d tõog toogo. D sã n bas yɛlã a Zeova nugẽ, na n sõng-d lame tɩ sũ-puugr la sũ-kẽk ra paam pãng d sũurẽ wã ye. Sũ-puugr la sũ-kẽk tõe n wa kɩtame tɩ d maan bũmb sẽn pa sõma, tõe n booga d sũ-noogã la sãam tõnd ne a Zeova zoodã.—Yɩɩn. 37:8.

13. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d kell n tõog toog yel-kɛg taoore?

¹³ Yaa vẽeneg tɩ d pa tol n tõe n dɩk a Zeezi togs-n-taar tɩ zems kɛpɩ ye. Wakat ninga d tõe n maana bũmb wall d yeel gomd n wa maand d bãngẽ. (Zak 3:2) Sẽn paase yel-kɛg kẽer b sẽn maan-d tõe n nams-d-la d vɩɩmã tõre. Sã n yaa woto yãmb nengẽ bɩ y kɩs sɩd t’a Zeova mii yɛlã sẽn namsd-y to-to wã. A Zeezi me tõe n kʋm-y-la y yellã pʋgẽ, bala b namsa yẽ me. (Ebre. 4:15, 16) A Zeova sẽn kɩt t’a Zeezi kõ mak-sõng sẽn ka to wã sẽn yãk a toogo, a kõo tõnd sagls d sẽn tõe n tũ yel-kɛg taoore. D na n goma vɛrse-rãmb a yiib sẽn be Rom dãmb sebrã pʋgẽ n tõe n sõng-d yelle.

“BAS-Y WEER N KÕ SŨ-PUUGRÔ

14. Bas “weer n kõ sũ-puugrã” rat n yeelame tɩ bõe? (Rom dãmbã 12:19)

¹⁴ Karm-y Rom dãmb 12:19. Tẽn-tʋmd a Poll sẽn wa n sagl kiris-nebã tɩ b bas “weer n kõ sũ-puugrã,” yaa ãnda soab sũ-puugr yell la a sẽn da gomdã? Rom dãmb sak 12 vɛrse-rãmb a taabã wilgdame tɩ yaa a Zeova sũ-puugrã yell la a sẽn da gomdã. Bas weer n kõ a Zeova sũ-puugrã yaa d sẽn na n bas t’a wa welg yellã wakat ning a sẽn yãkã, la a sẽn dat to-to. B sẽn maan saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Zã kɛgr poore, a yeelame: “M da segd n modgame n tõog m menga, n da bao n dems yɛlã m toor ye. Rom dãmb 12:19 goamã sõng-m lame tɩ m maan sũ-mar n gũ a Zeova.”

15. Bõe yĩng tɩ d sã n gũudẽ t’a Zeova wa welg yell bɩ yaa sõma n yɩɩda?

¹⁵ D sã n maan sũ-mar n gũ t’a Zeova wa rems yelle, nafda tõndo. D sã n bao n na n welg yellã d toore tõe n waa ne yɩɩr la sũ-sãamse. La d sã n bas-a a Zeova nugẽ, d na n tõog n gila rẽ. A Zeova pʋlmame t’a na n sõng-d lame. Yaa wa a sẽn yeel yaa: ‘Bas yellã ne maam. M na n welg-a lame.’ A pʋlmame tɩ yẽ “n na n keo.” D sã n tẽed pʋlen-kãnga, d tõe n basa taale, n kɩs sɩd t’a na n wa welga yellã tɩ yɩ sõma n yɩɩda. Rẽ n sõng a Zã sẽn yaa saam-biig ning yell d sẽn gom mas-masã wã. A yeelame: “M sã n tõog n gũ t’a Zeova wa welg yelle, yɩta sõma n yɩɩg mam sẽn na n bao n welg-a m toore.”

‘KELL-Y N MAAN-Y NEER N TÕOG WẼNGA’

16-17. Wãn to la pʋʋsgã tõe n sõng tõnd tɩ d “kell n maan neer n tõog wẽnga”? (Rom dãmbã 12:21)

¹⁶ Karm-y Rom dãmb 12:21. A Poll sagla kiris-nebã tɩ b “kell n maan neer  n tõog wẽnga.” A Zeezi sẽn wa n be tãngã zug n zãmsd nebã, a yeelame yaa: “Nong-y y bɛɛbã, la y pʋʋsd neb nins sẽn namsd yãmbã yĩnga.” (Mat. 5:44) Yaa woto bal kɛpɩ la yẽ mengã maan-yã. Tõe t’a gomdã kɩtame tɩ d tẽeg a sẽn nams to-to Rom sodaasã sẽn wa n na n ka-a ra-lukã zugã yelle. B namsa-a-la wʋsgo, t’a paam toog d sẽn pa tõe n bãng n bilgi.

¹⁷ Baa a Zeezi sẽn nams wʋsgã, a pa bas tɩ wẽngã tõog-a ye. A pa kãab sodaasã wẽng ye. A pʋd n pʋʋsa a Zeova n yeel yaa: “M Ba, kõ-y bãmb sugr tɩ b pa mi b sẽn maandã ye.” (Luk 23:34) D sã n pʋʋs a Zeova neb nins sẽn namsd tõndã yĩnga tõe n sõng-d lame tɩ d yam gãand bãane, la kɩt tɩ d ra tall sũ-kẽk ye. Tõe n sõng-d lame meng tɩ d toeem d tagsg sẽn yaa a soab ne nin-kãensã.

18. Wãn to la pʋʋsgã sõng a Zã ne a Albɛrto tɩ b tõog toog yel-kɛg taoore?

¹⁸ Pʋʋsgã sõnga saam-biis a yiib nins yell d sẽn gom sõs-kãngã pʋgẽ wã tɩ b tõog toog yel-kɛg taoore. A Albɛrto yeelame: “Mam pʋʋsa saam-biis nins sẽn dõd maamã yĩnga. Mam pʋʋsa a Zeova naoor wʋsg n kos t’a sõng-m tɩ m bas taale.” A Albɛrto le tũuda a Zeova ne a sũur fãa. A Zã yeelame: “Mam pʋʋsa a Zeova naoor wʋsg saam-biig ning sẽn sãam m sũurã yĩnga. Pʋʋsgã sõnga maan tɩ m sũurã sẽn da yik ne-a wã sigi, tɩ m pa le ningd-a taal me ye. Kɩtame me tɩ m paam sũur pʋgẽ bãane.”

19. Bõe la d segd n kell n maan n tãag dũni-kãngã saabo? (1 Pɩyɛɛr 3:8, 9)

¹⁹ Hal n tãag dũni-kãngã saabo b na n ket n maand-d-la yel-kɛga. La baa sẽn wa n yaa yell ning n paam-do, bɩ d ra tol n bas n pa le pʋʋsd a Zeova n kot sõngr ye. Sẽn paase yel-kɛg taoore d segd n dɩka a Zeezi togs-n-taare, la d ket n tũud Biiblã saglsã. D sã n maan woto, d tõe n basa d yam tɩ d na n paama bark sẽn yit a Zeova nengẽ.—Karm-y 1 Pɩyɛɛr 3:8, 9.