Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

ZÃMSGÃ YĨNGA 46

YƖƖLL 49 Zeova, d rat n nooga fo sũuri

Saam-biisi, yãmb modgdame n na n wa lebg kãsem-sõngd bɩ?

Saam-biisi, yãmb modgdame n na n wa lebg kãsem-sõngd bɩ?

“Kũun wata ne sũ-noog n yɩɩd reegre.”TƲƲ. 20:35.

D SẼN NA N BÃNGE

Sõs-kãngã na n sõnga rap nins sẽn deeg lisgã tɩ b bao n lebg kãsem-sõngdba, la b bɩɩs zʋg-sõma nins b sẽn segd n bɩɩs rẽ yĩngã.

1. Tẽn-tʋmd a Poll tags ra yaa wãn ne kãsem-sõngdbã?

 KÃSEM-SÕNGDBÃ tʋmda tʋʋm sẽn tar yõod wʋsg tigimsã pʋsẽ. Yaa vẽeneg tɩ tẽn-tʋmd a Poll ra nanda nin-kãensã sẽn maand sɩdã. Wala makre a sẽn wa n gʋls lɛtr n tool Filip kiris-nebã, a yeelame tɩ b pʋʋs kãsem-dãmbã ne kãsem-sõngdbã.—Fili. 1:1.

2. Saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Luwɩ tagsg yaa wãn ne a sẽn paam n yaa kãsem-sõngdã?

2 Saam-biis wʋsg sẽn paam n yaa kãsem-sõngdbã noom-b-la wʋsgo, baa b yʋʋmã sẽn zem to-to. Wala makre, a Divan sẽn wa n lebg kãsem-sõngdã t’a tara yʋʋm piig a la nii. La saam-biig a ye yʋʋr sẽn boond t’a Luwɩ lebga kãsem-sõngd a sẽn wa n tar yʋʋm pis-nu la zaka. A tagsg yaa wãn ne a sẽn paam n lebg kãsem-sõngdã? A yeelame: “M sũur yaa noog wʋsg m sẽn paam n sõngd m saam-biisã la m saam-bi-pogsã tigingã pʋgẽ woto wã. B wilga maam tɩ b nong-m-la wʋsgo, tɩ ma-me tõe n wilg-b tɩ m nong-b lame masã.” Kãsem-sõngdb wʋsg me tagsda woto.

3. Sogs-bʋs la d na n leoke?

3 Yãmb sã n yaa rao sẽn deeg lisg n yaool n nan pa kãsem-sõngda, y tõe n yãka yam n bao n lebg kãsem-sõngda. Bõe n tõe n kɩt tɩ y tʋll n lebg kãsem-sõngda? Biiblã wilgame tɩ zʋg-sõma-bʋs la y segd n bɩɩs tɩ b yaool n yãk-yã? D na n leoka sogs-kãensã sõs-kãngã pʋgẽ. La nananda, d bao n bãng kãsem-sõngd tʋʋmd sẽn yaa a soaba.

KÃSEM-SÕNGD TƲƲMD YAA BÕE?

4. Kãsem-sõngd tʋʋmd yaa bõe? (Ges-y fotã me.)

4 Kãsem-sõngd yaa rao sẽn deeg lisgu, tɩ vʋʋsem sõngã yãk-a t’a na n sõngd kãsem-dãmbã n tʋmd tʋʋm kẽer sẽn tar yõod tigingã pʋgẽ. Kãsem-sõngdb kẽer getame tɩ koe-moondbã paamd mooneg zĩis la sɛb tɩ sekd-b koe-moonegã yĩnga. Sãnda sõngda ne Rĩungã roog yɩlgr la a yell gesgo. B tõe n yãka kãsem-sõngdb tɩ b yɩ sãamb rɛɛgdba, tɩ b get wʋmbã teed yell la b ningd video-rãmbã tigissã sasa. Kãsem-sõngdbã yaa rap sẽn nong a Zeova, la b maand b sẽn tõe fãa n tũud a noyã. B nonga b tẽed-n-taasã wʋsg me. (Mat. 22:37-39) La bõe la rao sẽn deeg lisg tõe n maan n wilg t’a tʋll n lebga kãsem-sõngda?

Kãsem-sõngdbã rɩkda a Zeezi togs-n-taare, n sõngd neb a taabã ne yamleoogo (Ges-y sull a 4)


5. Bõe la saam-biig tõe n maan tɩ wa yãk-a t’a lebg kãsem-sõngda?

5 Biiblã wilgda zʋg-sõma nins rao sẽn tõe n bɩɩs tɩ b yãk-a t’a lebg kãsem-sõngdã. (1 Tɩm. 3:8-10, 12, 13) Yãmb sã n dat n wa lebga kãsem-sõngda, bɩ y bao n wʋm zʋg-sõma nins Biiblã sẽn wilgã võor sõma, la y modg n bɩɩs-ba. La y segd n deng n feesa y meng n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ y rat n lebg kãsem-sõngdã.

BÕE N KƖT TƖ Y RAT N LEBG KÃSEM-SÕNGDA?

6. Bõe n segd n kɩt tɩ y rat n sõng y saam-biisã la y saam-bi-pogsã? (Matiye 20:28; ges-y fotã me.)

6 Tags-y-yã a Zeezi Kirist sẽn yaa ned ning sẽn kõ mak-sõng sẽn ka to wã yelle. Bũmb nins fãa a sẽn da maandã yaa a sẽn da nong a Ba wã la ninsaalbã yĩnga. Nonglem-kãng kɩtame t’a sak n tʋm wʋsg n sõng neba, hal n sak n tʋm tʋʋm neb kẽer sẽn da pa nande. (Karm-y Matiye 20:28; Zã 13:5, 14, 15) Sã n yaa nonglem n kɩt tɩ y rat n lebg kãsem-sõngda, a Zeova na n ning-y-la barka, la a sõng-y tɩ y paam y sẽn datã.—1 Kor. 16:14; 1 Pɩy. 5:5.

A Zeezi kõo mak-sõngo, n wilg a tẽn-tʋmdbã b sẽn segd n sik b mens to-to n sõng b taabã n da bao naam ye (Ges-y sull a 6)


7. Bõe yĩng tɩ saam-biig pa segd n yɩ ned sẽn nong naam?

7 Dũniyã nebã wae n kilsda neb nins sẽn maand b sẽn tõe fãa n dat n yɩ taoor dãmbã. La pa woto a Zeova siglgã pʋgẽ ye. Saam-biig sẽn nong nebã wa a Zeezi pa na n baood n soog a taabã, wall a rat tɩ b tags t’a tara yõod wʋsg ye. B sã n yãk ned sẽn nong naam n kõ tʋʋmd tigingã pʋgẽ, a tõe n zãgsame t’a kõn tʋm tʋʋm kẽer nebã sẽn pa nande, tɩ yaool n yaa tʋʋm sẽn yaa tɩlɛ sẽn na yɩl n ges a Zeova piisã sẽn tar yõodã yelle. A tõe n getame tɩ tʋʋm-kãens paoogda yẽ. (Zã 10:12) Ned sã n maand bũmb wilg-m-meng yĩnga, pa rẽ bɩ a sẽn nong naam yĩnga, a Zeova pa na n ning a modgrã bark ye.—1 Kor. 10:24, 33; 13:4, 5.

8. Sagl-bʋg la a Zeezi kõ a tẽn-tʋmdbã?

8 Baa a Zeezi tẽn-tʋmdb kẽer baoome tɩ b kõ-b tʋʋma, la bũmb ning sẽn kɩt tɩ b ra baood tʋʋm-kãensã ra pa zems ye. Tẽeg-y tẽn-tʋmd a Zak ne a Zã sẽn maan bũmb ningã yelle. B kosa a Zeezi t’a kõ-b tʋʋmd sẽn tar ziir a Rĩungã pʋgẽ. A Zeezi pa pẽg-b b sẽn bao ziirã yĩng ye. A pʋd n yeela tẽn-tʋmdb piig la a yiibã fãa yaa: “Ned ning sẽn dat n yɩ kãseng yãmb sʋk segd n yɩɩ yãmb tʋm-tʋmda, tɩ ned ning sẽn dat n yɩ pipi soab yãmb sʋk yɩ yãmb fãa yamba.” (Mark 10:35-37, 43, 44) Saam-biis nins sẽn dat n lebg kãsem-sõngdb ne yam-sõngo, rat n yeel tɩ b sẽn dat n sõng b taabã yĩngã na n nafa tigingã wʋsgo.—1 Tes. 2:8.

BÕE N TÕE N KƖT TƖ Y RAT N SÕNG Y TẼED-N-TAASÃ?

9. Bõe la y tõe n maan tɩ sõng-y tɩ y rat n lebg kãsem-sõngda?

9 Yaa vẽeneg tɩ y nonga a Zeova, n dat n sõng y taabã me. Baa ne rẽ, tõe tɩ y pa tʋll n tʋm tʋʋm nins kãsem-sõngdbã sẽn tʋmdã ye. Bõe la y tõe n maan tɩ sõng-y tɩ y maneg n dat n sõng y tẽed-n-taasã? Tags-y n ges-y y sũurã sẽn na n yɩ noog to-to, y sã n sõngd y saam-biisã la y saam-bi-pogsã. A Zeezi yeelame: “Kũun wata ne sũ-noog n yɩɩd reegre.” (Tʋʋ. 20:35) A Zeezi meng mak-sõngã wilgda rẽ. A paama sũ-noog wʋsg a sẽn da sõngd neb a taabã yĩnga. Yãmb me sã n sõngd y taabã, y na n paama sũ-noogo.

10. Bõe la a Zeezi maan tɩ wilgdẽ tɩ neb a taabã sõngr da noom-a-la wʋsgo? (Mark 6:31-34)

10 D gom kibar a ye sẽn wilgd a Zeezi sẽn da sõngd nebã ne sũ-noog to-to wã yelle. (Karm-y Mark 6:31-34.) Daar a ye, a Zeezi ne a tẽn-tʋmdbã ra yaa wʋsgo. B ra baooda zĩig neb sẽn ka be, n na n tɩ vʋʋs bilfu. La neb kʋʋng n deng taoor n kẽng zĩig ning b sẽn da rabdẽ wã, n saagdẽ t’a Zeezi na n zãms-b lame. A ra tõe n zãgsame. Sɩd me, yẽ ne a tẽn-tʋmdbã “ra pa tar sẽk n na n dɩ meng ye.” A Zeezi ra tõeeme me n zãms-b bũmb a wãn bal la a kuils-ba. La a sẽn da nong-bã yĩnga, “a sɩng-b-la bũmb wʋsg zãmsgo.” A kell n zãms-b lame hal tɩ ‘zĩigã wa kolg sobgre.’ (Mark 6:35) A sẽn maan woto wã pa sẽn da yaa tɩlɛ yĩng ye. Yaa b ‘nimbãaneg sẽn yõk-a’ wã yĩnga. A ra rat n zãms-b-la bũmb wʋsgo, bala a nong-b lame. Neb a taabã sõngr da nooma a Zeezi wʋsgo.

11. Bõe la a Zeezi maan n sõng a kɛlgdbã? (Ges-y fotã me.)

11 A Zeezi zãmsa kʋʋngã bũmb wʋsg Wẽnnaam zugu, la a maana bũmb a to me n sõng-ba. A maana yel-solemd tɩ kʋʋngã paam rɩɩbo, la a kɩt t’a karen-biisã pʋɩ rɩɩbã. (Mark 6:41) A sẽn maan woto wã, a wilga a karen-biisã b sẽn tõe n sõng neb a taabã to-to. A wilg-b lame me tɩ tʋʋm nins d sẽn tʋmd n sõngd d taabã tara yõod wʋsgo. Yaa tʋʋm a woto buud la kãsem-sõngdbã wae n tʋmdẽ. Mams-y n ges-y tẽn-tʋmdbã sũur sẽn yɩ noog to-to, b sẽn wa n pʋɩt kʋʋngã rɩɩbã a Zeezi sẽn maan yel-solemd tɩ b paamã. “B fãa rɩɩme n tɩge”! (Mark 6:42) La pa daar-n-kãng bal la a Zeezi bas a mengã raabo, n lʋɩɩs neb a taabã raab taoor ye. Wakat ning a sẽn zĩnd tẽngã zugã tõre, a maana woto. (Mat. 4:23; 8:16) A Zeezi sẽn da zãmsd nebã la a maand bũmb toor-toor n sõngd-bã ra noom-a-la wʋsgo. Yaa vẽeneg tɩ yãmb me sã n modgd n na n wa lebg kãsem-sõngd n sõngd y taabã, y na n paama sũ-noog wʋsgo.

Yãmb sã n nong a Zeova la y rat n sõng y taabã, y na n maanda y sẽn tõe wã n sõngd y tẽed-n-taasã (Ges-y sull 11) a


12. Bõe yĩng tɩ tõnd ned baa a ye pa segd n tags t’a pa tar minim sẽn tõe n naf tigingã neba?

12 Y sã n tagsdame tɩ y pa tar minim bɩ y ra koms raood ye. Yaa vẽeneg tɩ y tara zʋg-sõma sẽn tõe n naf tigingã nebã. Y sã n karem a Poll goam nins sẽn be 1 Korẽnt rãmb 12:12-30 wã la y pʋʋs a Zeova n kos t’a sõng-y tɩ y wʋm b võore, tõe n sõng-y lame. A Poll gom-kãens wilgda vẽeneg tɩ yãmb ne neb nins fãa sẽn tũud a Zeova wã tara yõod tigingã pʋgẽ. Y sã n nan pa tõe n lebg kãsem-sõngd y sẽn segd n bɩɩs zʋg-sõma kẽer n paas yĩnga, bɩ y ra sãam y sũur ye. Ket-y n maand-y y sẽn tõe fãa a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ, la y sõngd y tẽed-n-taasã. Bas-y y yam tɩ kãsem-dãmbã na n tagsda bũmb nins y sẽn tõe n maanã yelle, n kõt-y tʋʋm y sẽn tõe n tʋme.—Rom. 12:4-8.

13. Bõe la d tõe n yeel zʋg-sõma nins saam-biig sẽn segd n bɩɩs tɩ b bobl-a tʋʋmdã wɛɛngẽ?

13 Bũmb a to n kɩt tɩ y segd n bɩɩs zʋg-sõma nins y sẽn tog n bɩɩs tɩ b yãk-y tɩ y lebg kãsem-sõngdã: Yaa tɩ kiris-nebã fãa segd n bɩɩsa zʋg-sõma-kãens fãa la bala. Kiris-nebã fãa segd n baoo a Zeova zoodo, n kõt b taabã ne sũ-noogo, la b modg tɩ b sẽn vɩ to-to wã tat a Zeova yam. Rẽnd yaa vẽeneg tɩ y zoe n bɩɩsa zʋg-sõma nins sẽn yaa tɩlɛ ne kãsem-sõngdã fãa la bala. La zʋg-sõma-bʋs la saam-biig segd n bɩɩs tɩ b yãk-a t’a lebg kãsem-sõngda?

ZƲG-SÕMA NINS Y SẼN SEGD N BƖƖS TƖ B YÃK-Y TƖ Y LEBG KÃSEM-SÕNGDÃ

14. Yɩ “neb sẽn zems ne waoogrã” rat n yeelame tɩ bõe? (1 Tɩmote 3:8-10, 12)

14 B sõdga zʋg-sõma kẽer 1 Tɩmote 3:8-10, 12 pʋgẽ, tɩ d na n gom b yell masã. (Karm-y-yã.) Kãsem-sõngdbã segd n “yɩɩ neb sẽn zems ne waoogre.” B tõe n lebga gom-biis nins sẽn yaa “neb sẽn zems ne waoogrã” tɩ “neb sẽn pa reemd” me. La woto pa rat n yeel tɩ y segd n yɩɩ ned sẽn pa mi laado, wall sẽn pa maand laad ye. (Koɛ. 3:1, 4) Rat n yeelame tɩ b sã n kõ-y tʋʋmde, y pa na n deemd ne tʋʋmdã ye. Yãmb sã n yaa ned sẽn tʋmd tʋʋmd b sẽn kõ-a sõma wakat fãa, tigingã neb a taabã na n neeme tɩ b tõe n teeg-y lame la b waoogd-yã.

15. Yɩ ned “sẽn pa yagd ziri” wã, la yɩ neb “sẽn pa rat-tɩ-loog rãmb sẽn baood ligd la arzɛgsã” rat n yeelame tɩ bõe?

15 Yɩ ned “sẽn pa yagd ziri” wã rat n yeelame tɩ y segd n yɩɩ pʋ-peelem soaba, ned sẽn togsd sɩda, la b sẽn tõe n teege. Y sã n yeel tɩ y na n maana bũmb bɩ y modg n maane. Y pa segd n yag y to ziri ye. (Yel. 3:32) Yɩ neb “sẽn pa rat-tɩ-loog rãmb sẽn baood ligd la arzɛgsã” rat n yeelame tɩ y segd n yɩɩ pʋ-peelem soab ligdã baoob wɛɛngẽ, la tigingã ligdã yell gesg wɛɛngẽ. Y pa segd n tũnugd ne y tẽed-n-taasã n baood ligd ye.

16. a) Yɩ ned “sẽn pa yũud divẽ wʋsgã” võor yaa bõe? b) Tall “sũur-kaset sẽn yaa yɩlemdã” rat n yeelame tɩ bõe?

16 Yɩ ned “sẽn pa yũud divẽ wʋsgã” rat n yeelame tɩ y pa segd n yũ rãam wʋsgo, wall y yɩ ned b sẽn mi t’a yũuda rãam wʋsg ye. Tall “sũur-kaset sẽn yaa yɩlemdã” rat n yeelame tɩ y tũuda a Zeova noyã y vɩɩmã nens fãa pʋsẽ. Baa ne y sẽn pa zems zãngã y yamã gaee bãane, yãmb ne a Zeova zoodã sẽn tar pãngã yĩnga.

17. Bõe la saam-biig tõe n maan n wilg t’a “zemsa ne tʋʋmdã”? (1 Tɩmote 3:10; ges-y fotã me.)

17 “Bɩ b reng n mak-b n ges b sã n zemsa ne tʋʋmdã” rat n yeelame tɩ kãsem-dãmbã zoe n neeme tɩ y yaa ned sẽn tʋmd y tʋʋmd sõma, la tɩ b tõe n teeg-y lame. Woto wã, kãsem-dãmbã sã n kõ-y tʋʋmd bɩ y tũ sagls nins b sẽn kõ-yã, la noy nins siglgã sẽn kõ tʋʋm-kãng wɛɛngẽ wã. Bao-y n bãng-y bũmb ning y sẽn segd n maanã takɩ, la y sẽn segd n sa tʋʋmdã wakat ninga. Y sã n tʋmd tʋʋm nins b sẽn kõt-yã sõma la ne yẽesem, saam-biisã la saam-bi-pogsã na n nee vẽeneg tɩ y bɩtame. Kãsem-dãmba, modg-y n sõng-y rap nins sẽn deeg lisgã tɩ b paam minim. (Karm-y 1 Tɩmote 3:10.) Kom-bɩɩs n be yãmb tigingẽ wã n deeg lisg n tar yʋʋm piig la a nu bɩ sẽn pa ta rẽ bɩ? B modgd n zãmsda Biiblã n pa vaandẽ la b segend tigissã sõma bɩ? B nong n leokda tigissã sasa la b yit koɛɛgã mooneg n pa vaandẽ bɩ? Sã n yaa woto bɩ y kõt-b tʋʋm sẽn zems b pãnga. Woto, y tõogd n maka kom-bɩ-kãens “n ges b sã n zemsa ne tʋʋmdã.” Dẽ, b tõogd n lebga kãsem-sõngdb tɩ b nan pa ta yʋʋm pisi ye.

Kãsem-dãmbã sã n kõt rap nins sẽn deeg lisgã tʋʋma, b tõogd n mak-b lame n ges “b sã n zemsa ne tʋʋmdã” (Ges-y sull 17)


18. “Sã n mik tɩ rõadg kae” wã võor yaa bõe?

18 “Sã n mik tɩ rõadg kae” wã rat n yeelame tɩ y segd n zãada y meng sõma, tɩ ned pa tõe n yã bũmb n tik n dõd-y ye. Yaa sɩd tɩ b tõe n dõda kiris-ned zaalem yĩnga. B rõda a Zeezi menga. Sẽn paase a pĩnd n togsame tɩ b na n dõda a karen-biisã me. (Zã 15:20) La y sã n zãad y meng sõma wa a Zeezi, y na n paama yʋ-noog tigingã pʋgẽ.—Mat. 11:19.

19. Biiblã sẽn yeel tɩ saam-biig sẽn kẽ kãadem segd n yɩɩ “pʋg-yɛng sɩdã” rat n yeelame tɩ bõe?

19 “Pʋg-yɛng sɩda.” A Zeova sẽn wa n na n lugl kãadmã, a wilgame tɩ kãadem yaa rao a ye ne pag a ye sʋka. (Mat. 19:3-9) Kiris-nebã fãa segd n sak n deega rẽ. Rao sẽn yaa kiris-ned pa segd n yo a bada. (Ebre. 13:4) La pa rẽ bal ye. A segd n maana sɩd ne a pagã, n pa na n tol n bas t’a yamã kẽ pag a to ye.—Zoob 31:1.

20. Bõe la rao tõe n maan n wilg t’a geta a “zakã yell sõma”?

20 A segd n “geta a kambã ne a zakã yell sõma.” Y sã n yaa zak soaba, y pa segd n deem ne y zakã yell gesg ye. Maand-y zak pʋgẽ Biibl zãmsgã n pa vaandẽ ye. Wae n naagd-y y pagã la y kambã n moond koɛɛgã wa y sẽn tõe tɛka. Sõng-y y kambã tɩ b bao a Zeova zoodo. (Efɛɛ. 6:4) Rao sẽn get a zak yell sõma wilgdame t’a tõe n gesa tigingã yelle.—Ges-y 1 Tɩmote 3:5.

21. Y sã n nan pa kãsem-sõngda, bõe la y tõe n maane?

21 Saam-biisi, yãmb sã n nan pa kãsem-sõngd bɩ y maag y yĩng n karem sõs-kãngã, la y pʋʋs a Zeova rẽ wɛɛngẽ. Bao-y n bãng-y zʋg-sõma nins y sẽn segd n bɩɩs tɩ b yãk-y tɩ y lebg kãsem-sõngdã sõma, la y modg n bɩɩs zʋg-sõma-kãense. Tags-y yãmb sẽn nong a Zeova la y tẽed-n-taasã to-to wã yelle. Paas-y y sẽn nong y tẽed-n-taasã to-to wã pãnga, la y tags bũmb ning sẽn kɩt tɩ y rat n sõng-bã zugu. (1 Pɩy. 4:8, 10) Y sã n modg n lebg kãsem-sõngda y na n paama sũ-noog wʋsgo, y sẽn sõngd y tẽed-n-taasã sẽn yaa wa y zakã nebã yĩnga. Bɩ a Zeova ning modgr ning y sẽn maand sẽn na yɩl n lebg kãsem-sõngdã barka.—Fili. 2:13.

YƖƖLL 17 D sõng nebã ne yamleoogo

a FOTÃ BILGRI: Goabgã yaa a Zeezi sẽn sik a meng n sõngd neb a taaba, tɩ rɩtgã yaa kãsem-sõngd sẽn sõngd tigingã ned sẽn kʋʋle.