ZÃMSGÃ YĨNGA 26
YƖƖLL A 8 A Zeova n yaa tõnd zĩ-lilldga
Teeg-y-yã a Zeova sẽn yaa y Pĩigã
“Tõnd Wẽnnaamã bal n tar pãng wa pĩiga.”—1 SÃM. 2:2.
D SẼN NA N BÃNGE
D na n yãa b sẽn mak a Zeova ne pĩigã võore, la d sẽn tõe n dɩk a togs-n-taar to-to.
1. Yɩɩn-sõamyã 18:46 pʋgẽ, a Davɩɩd maka a Zeova ne bõe?
WAKAT ninga zu-loɛɛg mi n tiig n paamd-d lame n kɩt tɩ d vɩɩmã lebg toogo, wall toeem d vɩɩmã zãng fasɩ. D sẽn paam n tõe n kos Wẽnnaam a Zeova sõngrã pa noom-d wʋsg sɩda? Sõsg ning sẽn loogã pʋgẽ, d yãame t’a Zeova n yaa Wẽnnaam ning sẽn vɩ wã, la t’a sõngd-d-la wakat fãa. D sã n wa paam a Zeova sõngre, kɩtdame tɩ d maneg n kɩs sɩd t’a “Zeova vɩɩme!” (Karm-y Yɩɩn-sõamyã 18:46.) La a Davɩɩd sẽn yeel woto wã poore, a boola Wẽnnaam t’a “Pĩig kugri.” Bõe yĩng t’a rɩk a Zeova sẽn yaa Wẽnnaam ning sẽn vɩ wã n mak ne pĩig kugr sẽn yaa bũmb sẽn pa vɩ wã?
2. Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?
2 Sõs-kãngã pʋgẽ d na n yãa bũmb ning sẽn kɩt tɩ b rɩk a Zeova n mak ne pĩigã, la rẽ sẽn wilgd tõnd bũmb ningã. D lebg n na n yãa d sẽn tõe n maan to-to n teeg a Zeova sẽn yaa tõnd Pĩigã. Sẽn na n baase d na n yãa d sẽn tõe n dɩk a Zeova togs-n-taar to-to n yɩ wa pĩiga.
BÕE YĨNG TƖ B MAK A ZEOVA NE PĨIGA?
3. Biiblã pʋgẽ, wakat-bʋg la b mi n pʋt gom-bil ning sẽn yaa “pĩigã”? (Ges-y fotã.)
3 Biiblã pʋgẽ b maka a Zeova ne “pĩiga,” n na n sõng tõnd tɩ d bãng zʋg-sõma kẽer a sẽn tare. Wae n yaa b sã n wa pẽgd a Zeova a sẽn yaa Wẽnnaam sẽn ka to wã yĩng la b makd-a ne pĩiga. B sẽn mak a Zeova ne “Pĩig kugr” pipi Biiblã pʋgẽ yaa Tõod 32:4 pʋgẽ. A Ann me pʋʋsa a Zeova n yeel yaa: “Tõnd Wẽnnaamã bal n tar pãng wa pĩiga.” (1 Sãm. 2:2) A Habakuk boola a Zeova t’a “Pĩiga.” (Hab. 1:12) Yɩɩn-sõamyã 73 soabã gʋlsd boola Wẽnnaam t’a “sũurã pĩiga.” (Yɩɩn. 73:26 ) Sẽn paase a Zeova meng yeelame t’a yaa pĩiga. (Eza. 44:8) Bɩ d ges zʋg-sõma a tãab sẽn kɩt t’a Zeova yaa wa pĩiga, la d bao n bãng d sẽn tõe n teeg a Zeova sẽn yaa “tõnd Pĩig kugrã” to-to.—Tõo. 32:31.
4. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel ṭ’a Zeova yaa soondg zĩiga? (Yɩɩn-sõamyã 94:22)
4 A Zeova yaa soondg zĩiga. Sob-kẽeng sã n watẽ, ned tõe n zoeeme n tɩ soond pĩig pẽkẽ. Woto me, a Zeova kogenda tõnd zu-loees wakate. (Karm-y Yɩɩn-sõamyã 94:22.) A sõngda tõnd tɩ d gind bũmb nins sẽn tõe n sãam tõnd ne yẽ zoodã. A pʋlmame tɩ bũmb nins sẽn namsd tõnd rũndã-rũndã wã pa na n nams tõnd wakat fãa yĩng ye. A pʋlmame meng t’a na n wa menesa bũmb ning fãa sẽn tõe n kɩt tɩ d nams wall d maan yɩɩrã.—Eze. 34:25, 26.
5. Bõe la d tõe n maan t’a Zeova sẽn yaa wa pĩigã yɩ d soondg zĩiga?
5 Bũmb a ye d sẽn tõe n maan t’a Zeova sẽn yaa wa pĩigã kogl-do, yaa d sẽn na n pʋʋs-a. D sã n pʋʋse, a Zeova kõt-d-la “Wẽnnaam laafɩ wã” tɩ kogl d sũyã la d tagsa wã. (Fili. 4:6, 7) Saam-biig a Artɛm paamame t’a Zeova kogl-a woto. B ra yõk-a lame n pag bãens roog a tũudmã yĩnga. Polɩɩs sẽn yaa nin-toaag n da wae n sokd-a sogsgo, n bugsd-a la a yaand-a. A Artɛm yeelame: “Polɩɩsã sã n da na n sok maam sogsg fãa, m da yɛɛsda wʋsgo. . . . M da pʋʋsda a Zeova wakat fãa. M da kot-a lame t’a kõ-m sũur pʋgẽ bãan la yam. Polɩɩsã manesem baa ye pa tõog maam ye. . . . Ne a Zeova sõngre, ra yaa wa m yasa kug lalg poore.”
6. Bõe n kɩt tɩ d tõe n teeg a Zeova wakat fãa? (Ezayi 26:3, 4)
6 A Zeova yaa Wẽnnaam d sẽn tõe n teege. A Zeova yaa wa pĩig sẽn pa vigsdi, tɩ kɩt tɩ d miẽ t’a bee ne-d wakat fãa. D tõe n kɩs-a-la sɩda, bala a “yaa Pĩig kugr sẽn be wakat fãa.” (Karm-y Ezayi 26:3, 4.) A vɩɩ wakat fãa n na n pidsd a pʋlemsã, n na n kelgd d pʋʋsgã, la a sõngd tõnd d sẽn wat n dat sõngr wakate. D leb n tõe n teega a Zeova, bala a maanda sɩd ne neb nins sẽn maand sɩd ne-a wã. (2 Sãm. 22:26) A pa na n tol n yĩm bũmb nins d sẽn maand a yĩngã ye. A keood-d-la wakat fãa me.—Ebre. 6:10; 11:6.
7. D sã n teeg a Zeova, wãn to la na n naf-do? (Ges-y fotã me.)
7 D sã n teeg a Zeova zãng-zãnga, d wilgdame t’a yaa d Pĩiga. D kɩsa sɩd tɩ d sã n sakd a Zeova baa toog wakate, na n naf-d lame. (Eza. 48:17, 18) D sã n paam t’a sõng-d fãa, d manegd n kɩs-a-la sɩd n paase. Kɩtdame tɩ d maneg n kɩs sɩd tɩ yaa a Zeova bal n tõe n sõng tõnd tɩ d mao ne zu-loɛɛg buud fãa, baa a sẽn yaa kɛgeng to-to. Naoor wʋsgo, d sã n wa maood ne zu-loees tɩ ned baa a ye pa tõe n sõng-do, d bãngdame tɩ d tõe n teega a Zeova wakat fãa. A Vladimiir yeelame yaa: “Maam ne Wẽnnaam zoodã zɩ n paam pãng n ta wakat ning m sẽn da be bãens roogã ye. Mam maneg n zãmsa a Zeova teegre. Bala m da yaa m yembre, n pa tar m sẽn tõe n maan yellã pʋgẽ ye.”
8. a) Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zeova pa toeemde? b) Wẽnnaam sã n yaa d Pĩiga, wãn to la nafd tõndo? (Yɩɩn-sõamyã 62:6, 7)
8 A Zeova pa toeemd ye. A Zeova yaa wa pĩiga, n pa toeemdẽ ye. A sẽn yaa Wẽnnaam ning buudã ne a raabã pa toeemd ye. (Mal. 3:6) A Ãdem ne a Awa sẽn wa n kɩɩs a Zeova wã, a pa toeem raab ning a sẽn sɩng n tar ne ninsaalbã ye. Yaa wa tẽn-tʋmd a Poll sẽn yeelã. A Zeova “pa tõe n kɩɩs a mengã raab ye.” (2 Tɩm. 2:13) Rat n yeelame tɩ baa sẽn wa n yaa a soab fãa, wall baa neb a taabã sẽn maandga, a Zeova mengã pa na n tol n toeeme, pa rẽ bɩ n toeem a raabã bɩ a noyã ye. Tõnd Wẽnnaamã sẽn pa tol n toeemdẽ wã yĩnga, d tõe n kɩsa sɩd t’a na n sõng-d-la toog wakate, la t’a na n pidsa a pʋlemsã.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 62:6, 7.
9. Yam-bʋg la d tõe n dɩk a Tatiyana kibarã pʋgẽ?
9 D sã n bʋgsd a Zeova sẽn yaa Wẽnnaam ning buudã zugu, la raab ning a sẽn tar ne tẽngã la ninsaalbã zugu, na n sõng-d lame tɩ d teeg-a t’a yɩ d Pĩiga. D sã n maand woto na n sõng-d lame tɩ d kell n tall sũur pʋgẽ bãan la d maan sɩd ne a Zeova, baa d sã n wa tar zu-loeese. (Yɩɩn. 16:8) Yɩɩ woto ne saam-bi-poak yʋʋr sẽn boond t’a Tatiyana. A sẽn tũud a Zeova wã yĩnga, tẽngã taoor dãmb ra gɩdg-a lame t’a pa tõe n yi a zakẽ wã ye. A yeelame: “Mam da getame tɩ m yaa m yembre, n pa tar sõangd ye. Sɩngrẽ wã ra yaa toog wʋsg ne-ma. M da mi n komsda raood wʋsgo.” La a wa n sɩnga a Zeova yell tagsgo, la a bʋgsd a raabã sẽn yaa a soab ne ninsaalbã zugu. A bãnga bũmb ning sẽn kɩt tɩ tar yõod wʋsg t’a tõog toog a zu-loɛɛgã pʋgẽ wã. Rẽ sõng-a lame t’a yam gãand bãane, la kõ-a raood t’a kell n maan sɩd ne Wẽnnaam. A yeelame: “Mam sẽn bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ b namsd maamã, sõng-m lame tɩ m tẽeg tɩ yaa a Zeova yĩng la yel-kãensã sẽn paamd maamã. Rẽ sõng-m lame tɩ m pa le tagsd m mengã yell bal ye.”
10. Bõe la d tõe n maan masã menga, n teeg a Zeova sẽn yaa tõnd Pĩigã?
10 Ka la bilfu, d na n paama zu-loees sẽn na n kɩt tɩ yɩ tɩlɛ tɩ d maneg n teeg a Zeova. Rẽnd yaa masã meng la d segd n paas d tẽebã pãnga, n kɩs sɩd t’a Zeova na n sõng-d lame tɩ d maan sɩd ne-a, baa sẽn wa n yaa zu-loɛɛg ning fãa la d tara. Wãn to la d tõe n maan dẽ? Karemd-y Biiblã kibayã, la neb sẽn tũud a Zeova rũndã-rũndã kibaya. Bao n bãng-y Wẽnnaam sẽn teel a nin-buiidã to-to n wilg t’a yaa wa pĩiga. Maag-y y yĩng n tags kiba-kãens zugu. Y sã n maan woto, tõe n sõng-y lame tɩ y teeg a Zeova sẽn yaa yãmb Pĩigã.
RƖK-Y-YÃ A ZEOVA TOGS-N-TAARE, N YƖ WA PĨIGA
11. Bõe yĩng tɩ d rat n dɩkd a Zeova sẽn yaa wa pĩigã togs-n-taare? (Ges-y zĩ-gũbrã me: “ Bũmb saam-biis nins sẽn yaa kom-bɩɩsã sẽn tõe n modg n maane.”)
11 D yãa bũmb ning sẽn kɩt tɩ b rɩk a Zeova n mak ne pĩigã. Masã d na n yãa d sẽn tõe n dɩk a Zeova togs-n-taar to-to n yɩ wa pĩiga. D sã n maan woto, d na n tõog n kenga d tigingã neb raoodo. Wala makre, a Zeezi pʋda a Sɩmo t’a Sefaase, (sẽn dat n yeel t’a “Pɩyɛɛre.”) “Sefaas” ne “Pɩyɛɛr” fãa rat n yeelame tɩ “kugri.” (Zã 1:42) Ra yaa sẽn na n wilg t’a Pɩyɛɛr na n belsa tigingã neb a taabã, la a keng b tẽebo. Biiblã pʋgẽ, b maka kãsem-dãmbã ne “pĩ-kẽeng maasem,” n na n wilg b sẽn kogend tigingã neb to-to wã. (Eza. 32:2) La d fãa sã n dɩkd a Zeova sẽn yaa wa pĩigã togs-n-taare, d tõogd n kengda taab raoodo.—Efɛɛ. 5:1.
12. Bõe la d tõe n maan n sõngd d taabã toog wakate?
12 Sõng-y y tẽed-n-taasã tɩ b paam koglg toog wakate. Sabab-wẽng wall zabr sã n kɩt tɩ d tẽed-n-taas zags sãam wall yɩ tɩlɛ tɩ b zoe n bas b zagsã, d tõe n deeg-b-la d zakẽ wã. Yɛlã sẽn tar zẽneb “yaoolem wakatã” yĩnga, yaa vẽeneg tɩ d na n paama segb wʋsg n sõng d tẽed-n-taasã tɩ b paam bũmb nins sẽn yaa tɩlɛ ne-bã. (2 Tɩm. 3:1) D leb n tõe n belsda d tẽed-n-taasã, la d wilgd-b tɩ d nong-b lame. Sẽn na yɩl n maan woto d segd n sõsda ne-b Rĩungã roogẽ la d belsd-ba. D ratame tɩ nonglem zĩnd d tigingã pʋgẽ, tɩ ned kam fãa paamd raood kengre. Rũndã-rũndã neb wʋsg yaa nin-toose. B manesmã tõe n kɩtame tɩ d tẽed-n-taas kẽer maand yɩɩr wʋsgo, wall b tagsdẽ tɩ b pa nand-b ye. Rẽ n so tɩ d rat tɩ d saam-biisã la d saam-bi-pogsã sã n wa tigsgã bɩ d maan d sẽn tõe fãa n keng b raoodo, la d wilg tɩ d nong-b lame.
13. Bõe la kãsem-dãmbã tõe n maan n bels neb a taabã toog wakate? (Ges-y fotã me.)
13 Kãsem-dãmbã belsda b tẽed-n-taasã toog buud fãa wakate. Sabab-wẽng sã n mi n paam d tẽed-n-taase, wall d tẽed-n-taag sã n wa rat tɩbsg tao-tao, kãsem-dãmbã getame tɩ b paam sõngre. B leb n tũnugda ne Biiblã n kengd b raoodo. Kãsem-soab pẽnegr sã n yaa nana, a sã n yaa nimbãan-zoɛt la a mi neb kelgre, na n yɩɩ nana t’a tẽed-n-taasã tɩ kos-a sõngre. Kãsem-soab sã n yaa woto, sõngda neb a taabã tɩ b neẽ tɩ b yell pak-a lame. Woto, a sã n wa tik Biiblã n kõ-b saglga, yɩta nana tɩ b sak n tũ.—1 Tes. 2:7, 8, 11.
14. Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d yaa ned b sẽn tõe n teege?
14 Yɩ-y ned b sẽn tõe n teege. D ratame tɩ d taabã neẽ tɩ b tõe n teeg-d lame, sẽn yɩɩd fãa toog wakate. (Yel. 17:17) Bõe la d tõe n maan tɩ neb a taabã bãng tɩ d yaa ned b sẽn tõe n teege? D segd n maanda d sẽn tõe n fãa n dɩkd a Zeova togs-n-taar daar fãa. Wala makre, n pidsd d pʋlenga, la d maand bũmb fãa a wakate. (Mat. 5:37) D sã n wa yã ned sẽn dat sõngre, d na n maana bũmb n sõng a soabã. Sẽn paase b sã n wa kõ-d tʋʋmd tigingã pʋgẽ, d na n modg n tũu siglgã noyã n tʋm tʋʋmdã.
15. Kãsem-dãmbã sã n yaa neb b sẽn tõe n teege, wãn to la nafd tigingã?
15 Kãsem-dãmb nins sẽn yaa neb b sẽn tõe n teegã nafda tigingã neb wʋsgo. Wãn to? Koe-moondbã sã n neẽ tɩ b tõe n boola kãsem-dãmbã wakat buud fãa n paame, wala makre b koe-moonegã sull yel-gɛta, boogda b yɩɩrã. Sẽn paase koe-moondbã sã n neẽ tɩ kãsem-dãmbã rat n sõng-b lame, b bãngdame tɩ b yell pak-b lame. Kãsem-dãmbã sã n tũnugd ne Biiblã la bũmb nins tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã sẽn yiisdã n kõt b tẽed-n-taasã sagls n pa tikd b mens tagsgo, kɩtdame tɩ b tẽed-n-taasã maneg n kɩs-b sɩda. Saam-biisã la saam-bi-pogsã sã n neẽ tɩ kãsem-soab pa vẽnegd b yɛlã n togsdẽ, la t’a pidsda a pʋlenga, kɩtdame tɩ b maneg n kɩs-a sɩda.
16. D sã n maand sẽn yaa tɩrg a Zeova nifẽ wakat fãa, wãn to la nafd tõnd mengã la neb a taabã?
16 Maand-y sẽn yaa tɩrg a Zeova nifẽ wakat fãa. D sã n sakd a Zeova bũmb fãa pʋgẽ, la d tikd Biiblã saglsã n yãkd yam, d na n yɩɩ mak-sõng d taabã sẽn tõe n tũ. D sã n zãms Biiblã n paas d bãngrã la d tẽebã pãnga, d na n tõog n kɩɩ yẽg sɩdã pʋgẽ. D pa na n yɩ ned yam sẽn yuusdi, wall ned ziri zãmsg toor-toorã la dũniyã yamã sẽn tar n lengdẽ ye. (Efɛɛ. 4:14; Zak 1:6-8) D sẽn kɩs a Zeova sɩd la d tẽed a pʋlemsã kɩtame tɩ baa d sã n wa wʋm kiba-wẽnga, bɩ d sũurã keeme. (Yɩɩn. 112:7, 8) D na n tõogame me n sõng neb nins sẽn maood ne zu-loeesã.—1 Tes. 3:2, 3.
17. Bõe la kãsem-dãmbã tõe n maan n sõng tigingã neb tɩ b yam gãand bãane, la b paas b tẽebã pãnga?
17 Kãsem-dãmbã segd n yɩɩ neb sẽn maand gũusg bũmb fãa pʋgẽ, neb yam sẽn vẽenẽ, neb sẽn pa nong zũnd-zãnde, la neb sẽn pa dem-deme. Nin-kãensã sẽn “gãd gomd ning b sẽn tõe n teegã kãn-kãe” wã yĩnga, sõngda tigingã neb a taabã tɩ b yam gãe bãane, n paasd b tẽebã pãnga, la kengd b raoodo. (Tɩt 1:9; 1 Tɩm. 3:1-3) Kãsem-dãmbã sẽn kõt mak-sõng la b mi n kẽnd n kaagd koe-moondbã sõngdame tɩ b wat tigissã, n moond koɛɛgã la b zãmsd Biiblã n pa vaandẽ ye. Saam-biisã la saam-bi-pogsã sã n wa maood ne zu-loees sẽn kɩt tɩ b maand yɩɩre, kãsem-dãmbã tẽegd-b lame tɩ b teeg a Zeova la b tagsd a pʋlemsã yelle.
18. Bõe yĩng tɩ d rat n pẽg a Zeova, la d kell n yɩ a zoa? (Ges-y zĩ-gũbrã me: “ D sẽn tõe n maan to-to n paas tõnd ne a Zeova zoodã pãnga.”)
18 D sẽn gom a Zeova zʋg-sõma wã yellã poore, d tõe n yeela wa rĩm a Davɩɩd yaa: “Bɩ a Zeova sẽn yaa mam Pĩig kugrã paam pẽgre.” (Yɩɩn. 144:1) A Zeova na n kell n yɩɩ Wẽnnaam ning d sẽn tõe n teeg wakat fãa wã. D vɩɩmã tõre, baa d sã n wa kʋʋle, d tõe n yeelame yaa: “Yẽ yaa mam Pĩig kugri,” n kɩs sɩd t’a na n kell n sõng-d lame tɩ d tẽebã tall pãnga.—Yɩɩn. 92:14, 15.
YƖƖLL 150 Bao-y Wẽnnaam, n paam fãagre
a FOT-RÃMBÃ BILGRI: Saam-bi-poak sẽn pelg a pʋg n sõsd ne kãsem-dãmb Rĩungã roogẽ.