1, 2. Bõe yĩng tɩ d segd n sõng d taabã tɩ b tʋm Wẽnnaam tʋʋmã sõma?

A ZEEZI ra moonda Rĩungã koɛɛgã wʋsgo. La a ra baooda sẽk n sõngd a karen-biisã sẽn na yɩl tɩ b paam minim nebã zãmsg wɛɛngẽ, la b tõog n ges Wẽnnaam nebã yell wa pe-kɩɩm sẽn get a piis yellã. (Mat. 10:5-7) A Filip ra moonda koɛɛgã wʋsgo. Baa ne rẽ, a baoo sẽk n sõng a kom-pugli a naasã tɩ bãmb me lebg koe-moondb sẽn tar minim. (Tʋʋ. 21:8, 9) Segdame tɩ tõnd me sõng d taabã tɩ b tʋm Wẽnnaam tʋʋmã sõma. Bõe yĩnga?

² Dũniyã gill zugu, a Zeova nin-buiidã sõor tara paasgo. Segdame tɩ d sõng sẽn nan pa reeg-b lisgã tɩ b bãng tɩ b sã n zãmsd Biiblã b toore, na n naf-b-la wʋsgo. Yɩta sõma me tɩ d sõng-b tɩ b paam koe-moonegã minim, la nebã zãmsgã minim. D tigimsã pʋsẽ, togame tɩ d sõng rapã tɩ b wa tõog n lebg kãsemb-sõngdba, la kãsem-dãmba. Neb nins tẽeb sẽn bɩ wã sã n sõng sẽn nan sɩng-b a Zeova tũubã tɩ b paam “zãms-sõngo,” bãmb me wat n tõog n tʋma a Zeova tʋʋmã sõma.—Yel. 4:2.

3, 4. a) Bõe la a Poll yeel tɩ wilgdẽ tɩ yaa d sã n zãmsd Biiblã sõma la d koe-moonegã womd biisi? b) D sã n dat n sõng Biibl karen-biisã tɩ b zãmsd Biiblã b toore, rẽnda tõnd mengã maand bõe?

³ Ned ning fãa sẽn tũud a Zeova segd n karemda Biiblã la a zãmsd-a, n tõog n bãng a raabã. A Poll yeela Koloos kiris-nebã bũmb sẽn wilgd rẽ. A yeelame: “Tõnd pʋʋsda Wẽnnaam yãmb yĩng n ka basdẽ ye, la d kot Wẽnnaam tɩ b pids yãmb sũyã ne bãmb daabã bãngre, la b kõ yãmb yam fãa, ne bãngr ning Sɩɩg-sõng sẽn kõtã. Kɩt-y tɩ y kẽnã waoogd Zu-soabã, tɩ y tõe n ta bãmb yam bũmb fãa pʋgẽ, la y wom biis ne tʋʋm-sõama buud fãa, la y bɩ Wẽnnaam bãngr pʋgẽ.” (Kol. 1:9, 10) Koloos kiris-nebã sã n bãng Wẽnnaam sõma, b na n tõogame tɩ b ‘kẽnã waoogd-a, tɩ b tõe n ta a yam bũmb fãa pʋgẽ.’ Leb n na n sõng-b lame tɩ b tʋm “tʋʋm-sõama buud fãa” Wẽnnaam sẽn dat tɩ b tʋme, sẽn yɩɩd fãa koe-moonegã pʋgẽ. Woto yĩnga, d sã n zãmsd ned Biiblã, d segd n sõng-a lame t’a bãng t’a tog n karemda Biiblã la a zãmsd-a a toor n pa vaandẽ, n tõog n tũ a Zeova sõma.

⁴ La d sã n dat n sõng nebã tɩ b bãng tɩ tara yõod wʋsg tɩ b zãmsd Biiblã b toor n pa vaandẽ, rẽnda tõnd mengã reng n maand woto. Sɩd me, d sã n karemd Biiblã la d bʋgsdẽ, na n sõng-d-la d vɩɩmã pʋgẽ, la koe-moonegã pʋgẽ. Bɩ d sok d meng woto: ‘Koe-moonegã sasa, ned sã n yeel bũmb sẽn pa zems ne Biiblã sẽn yetã, wall a sã n sok sokre, tɩ leokrã yaa toogo, mam tõe n talla Biiblã n leok sõma bɩ? M sã n wa karemd kibar sẽn wilgd a Zeezi bɩ a Poll wall neb a taab sẽn pẽdg ne koe-moonegã, m bʋgsd n geta rẽ sẽn tõe n sõng maam to-to bɩ?’ D sã n togsd d taabã bũmb ning d sẽn bãng Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ, la rẽ sẽn sõngd tõnd to-to wã, tõe n kɩtame tɩ b maneg n dat n zãms Biiblã sõma tɩ naf bãmb me.

5. Wilg-y d sẽn tõe n sõng Biibl karen-biig to-to t’a minim n zãmsd Biiblã a toore.

⁵ La tõe tɩ y sokda y meng yaa: ‘Bõe la m tõe n maan n sõng Biibl karen-biig t’a zãmsd Biiblã a toore?’ Y tõe n talla sebr ning y sẽn tar n zãmsd-a Biiblã, n wilg-a sẽn segend to-to. Y tõeeme me n sagl-a t’a karemd vẽnegrã sẽn be Biiblã sɩd yetame tɩ bõe? sebrã baasgẽ wã, la vɛrse-rãmbã sẽn be be wã. Sõng-y-yã-a t’a segend tigissã, n tõe n zẽk a nug n leoke. Sagl-y-yã-a t’a karemd Gũusg Gasgã la Réveillez-vous ! wã. Wilg-y-yã-a t’a sã n tar sogsgo, a tõe n maana vaeesg Watchtower Library wã pʋgẽ, wall a kẽ tõnd sɩtã zĩig ning b sẽn tõe n maan vaeesgã. Y sã n sõng-a woto t’a sɩd make, zãmsgã yamleoog na n kẽ-a lame, t’a tʋlg n bãng n paase.

6. a) Wãn to la d tog n sõng Biibl karen-biig t’a nong n zãmsd Biiblã a toore? b) Biibl karen-biig sã n nong n zãmsd Biiblã a toore, bõe la a na n wa bãng vẽenega?

 ⁶ Baa d sẽn dat tɩ Biibl karen-biisã zãmsd Biiblã b toorã, d pa segd n pẽdg-b ye. Togame tɩ d sõng-b tɩ b bãng Biiblã yõodo, la d tũnug ne tʋʋm-teed nins a Zeova siglgã sẽn yiisdã n sõng-b tɩ b bãng b sẽn tõe n maan to-to tɩ zãmsgã yɩ noogo. Yɩɩn-gʋlsdã ra yeelame: “Ne maam, tɩ pa Wẽnnaam sɛɛgẽ n tar yõodo. Mam yãka Zu-soab a Wẽnnaam tɩ b yaa mam soondg zĩiga.” (Yɩɩn. 73:28) Biibl karen-biig sã n zãmsd Biiblã a toore, a wat n yãa vẽeneg tɩ yɩɩn-gʋlsdã gomdã yaa sɩda. Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova sõngda ned ning fãa sẽn dat n bãng yẽ n tõog n yɩ a zoa.

7. Wãn-wãn la a Zeezi sõng a karen-biisã tɩ b bãng koe-noogã moonego? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

⁷ D tõe n dɩka yam a Zeezi sẽn zãms a tʋm-tʋmdbã to-to wã pʋgẽ. A ra kɩtdame tɩ b tũud-a n moond koɛɛgã, n get a sẽn gomd ne nebã to-to wã. A kõ-b-la sagls takɩ me, n wilg b sẽn segd n moon to-to. (Matye sak 10) ^[1] Pa yã n kaoos la b bãng b sẽn tõe n maan n sõng nebã tɩ b bãng Wẽnnaam daabã ye. (Mat. 11:1) Tõnd me tõe n sõnga Biibl karen-biisã tɩ b wa lebg koe-moondb sẽn tar minim. Bɩ d ges bũmb a yiib d sẽn tõe n maan n sõng-ba.

8, 9. a) Wãn to la a Zeezi ra sõsd ne nebã koe-moonegã sasa? b) Wãn-wãn la d tõe n sõng sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã tɩ b rɩk a Zeezi togs-n-taare?

⁸ D sõng-b tɩ b bãng b sẽn tõe n sɩng sõsg ne ned to-to. A Zeezi ra pa gomd Rĩungã yell ne kʋʋng bal ye. A mi n sõsa ne neb yembr-yembre, n gomd ne-b noog-noogo. Wala makre, a sõsa ne pag sẽn wa n na n toog koom a Zakoob bulgã sẽn pẽ Sɩkaarã, hal tɩ b sõsgã wom biisi. (Zã 4:5-30) Daar a ye me, a sõsa ne yaood-dɛɛgd a Levi b sẽn boond me t’a Matye wã, n bool-a t’a wa yɩ yẽ karen-biiga, t’a sake. A Matye wa n maana tigr a zakẽ wã n bool a Zeezi ne neb a taaba. Be, a Zeezi sõsa ne neb wʋsgo.—Mat. 9:9; Luk 5:27-39.

⁹ A Zeezi ra yaa Nazarɛt neda, la a sõsa ne a Natanayɛll noog-noogo, baa a Natanayɛll sẽn yeel bũmb sẽn wilgd t’a pa nand Nazarɛt nebã. Kɩtame t’a Natanayɛll toeem tagsgo, hal n bao n na n bãng koɛɛg ning a Zeezi sẽn da taasdã n paase. (Zã 1:46-51) Woto wilgdame tɩ d segd n sõnga sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã, tɩ b wa tõog n sõsd ne nebã noog-noogo. ^[2] D sã n sõng-b woto, b na n maneg n nonga koe-moonegã, bala, b na n yãame tɩ nebã sakd n kelgdame.

10-12. a) Wãn-wãn la a Zeezi sõng neb nins sẽn da rat n kelg koe-noogã n paasã? b) Wãn to la d tõe n sõng sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã tɩ b paam nebã zãmsg minim?

¹⁰ D sõng-b tɩ b bãng b sẽn tõe n tɩ kaag ned to-to. A Zeezi tʋʋmã ra waoogame. La neb sã n da wʋm koɛɛgã n dat n bãng n paase, a baooda sẽk n sõs ne-ba, n zãms-b bũmb wʋsgo. Wala makre, daar a ye, kʋʋng n tigim mogrã noor n na n kelg-a. A kẽ a Pɩyɛɛr koglgã pʋgẽ, n kos-a t’a zãag bilf ne mogrã noor t’a sõs ne nebã. Sõsgã poore, a maana yel-solemd n na n sõng a Pɩyɛɛr t’a bãng tɩ yẽ ratame t’a yɩ a karen-biiga. A kɩtame t’a paam zĩm wʋsgo. Rẽ poore, a yeel-a-la woto: “Sẽn sɩng ne moasã, fo na n yɩɩ nin-baooda.” Zĩig pʋgẽ, a Pɩyɛɛr ne a tʋmd-n-taasã “lebg n talla kogendã n wa kʋɩl-koakẽ wã, n bas fãa la b tũ a Zeezi.”—Luk 5:1-11.

 ¹¹ A Nikodɛm wʋma koɛɛgã a Zeezi sẽn moondã tɩ yɩ-a noogo, t’a tʋll n bãng n paase. La a sẽn da yaa Sãnedrẽ wã nedã, a ra yɛɛsda nebã na n wa yã a sẽn sõsd ne a Zeezi. A kẽnga a Zeezi nengẽ ne yʋngo. La a Zeezi pa tõdg t’a kõn sõs ne-a ye. A pʋd n dɩka sẽk n wilg-a bũmb sẽn tar yõod wʋsgo. (Zã 3:1, 2) A Zeezi ra baooda sẽk n wilgd nebã Wẽnnaam daabã, la a kengd b tẽebã. Tõnd me segd n tɩ kaaga nebã wakat sẽn zems ne-ba, la d rɩk sẽk n sõng-b tɩ b wʋm Biiblã goam võore.

¹² D sã n wa moond ne sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã, d segd n sõng-b lame tɩ b bãng b sẽn tõe n maan to-to n lebg n tɩ kaag neda. D tõe n kos-b lame me tɩ b yãag-d tɩ d tɩ kaag neda, wall n zãms ned Biiblã. Woto, b na n bãnga b sẽn tõe n zãms nebã Biiblã to-to, la rẽ sẽn kõt sũ-noog ningã. Na n kɩtame me tɩ lebg n tɩ kaag nebã la zãms-b Biiblã noom-ba. B sã n kẽnd me n pa mikd nebã, b na n bɩɩsa sũ-mare, n da koms raood tao-tao ye.—Gal. 5:22, ges-y  zĩ-gũbrã.

13, 14. a) Yãmb tagsg yaa bõe ne Biiblã kibay nins sẽn wilgd kiris-neb sẽn mong b mens n sõng b tẽed-n-taasã? b) Bõe la d tõe n maan n sõng sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã la kom-bɩɩsã tɩ b wilg b tẽed-n-taasã b nonglem?

¹³ A Zeova ratame t’a nin-buiidã nong taab wa ba-biisi, la b sõngd taaba. (Karm-y 1 Pɩyɛɛr 1:22; Luk 22:24-27.) Wẽnnaam Bi-riblã monga a meng wʋsg n sõng a taabã, hal n sak n ki b yĩnga. (Mat. 20:28) A Dorkaas ra “maanda tʋʋm-sõamyã wʋsgo, la a sõngd naong rãmba.” (Tʋʋ. 9:36, 39) A Maari sẽn da yaa Rom tigingã nedã ‘namsa a meng wʋsg’ a tigingã neb yĩnga. (Rom. 16:6) Bõe la d tõe n maan n sõng sẽn nan sɩng-b koɛɛgã moonegã tɩ b bãng tɩ tara yõod wʋsg tɩ b sõngd b tẽed-n-taasã?

¹⁴ D tõe n kos-b lame tɩ b yãag-d tɩ d tɩ kaag tigingã ned sẽn kʋʋl bɩ sẽn bẽede. Roagdbã me sã n dat n tɩ kaag ned sẽn kʋʋl bɩ sẽn bẽede, sã n tõe bɩ b peeg b kambã n kẽnge. Kãsem-soab sã n dat n tɩ maneg tigingã ned sẽn kʋʋl roog wall a bũmb ninga, pa rẽ bɩ n tɩ sõng-a t’a paam dɩɩbo, a tõe n kosa bi-bɩɩg wall ned sẽn nan sɩng koɛɛgã mooneg t’a yãag-a. Nin-kãensã sã n yã b tẽed-n-taasã sẽn sõngd b taabã to-to wã, bãmb me na n dɩka b togs-n-taare. Wala makre, kãsem-soab a ye n da wae n kẽnd tẽn-bilẽ n moond koɛɛgã. A mi n bẽda rẽ n kaag d tẽed-n-taas nins sẽn be be wã. Bi-bɩɩg n da nong n tũud-a. Kãsem-soabã mak-sõngã naf-a lame. Kɩtame tɩ yẽ me mi n tags n ges a sẽn tõe n maan n sõng a tẽed-n-taasã.—Rom. 12:10.

15. Bõe yĩng tɩ tigingã kãsem-dãmbã segd n sõng rapã tɩ b paam minim n paase?

¹⁵ Tigingã pʋgẽ, yaa rapã la a Zeova kõ sor tɩ b zãms b tẽed-n-taasã a Gomdã. Rẽnd tara yõod wʋsg tɩ saam-biisã mao n paam minim n tõe n wɛgs sõsg sõma. Kãsemb-sõngd sã n segl a sõsga, kãsem-soab tõe n deng n kelgame, n sõng-a t’a maneg zĩis kẽere.—Nee. 8:8. ^[3]

16, 17. a) Bõe la a Poll maan n sõng a Tɩmote t’a minimã paase? b) Bõe la kãsem-dãmbã tõe n maan n sõng tigingã rap tɩ bãmb me wa lebg kãsem-dãmba?

¹⁶ Tigims wʋsg pʋgẽ, b rata kãsem-dãmba. Yaa tɩlɛ tɩ rapã paamd sõngr tɩ b minimã paasdẽ, sẽn na yɩl n wa tõog n lebg kãsem-dãmba. A Poll sõnga a Tɩmote woto, la a sagl-a tɩ yẽ me sõng a taabã. A yeel-a lame: “Keng f meng bark ning sẽn be a Zeezi Kiris pʋgẽ wã pʋgẽ. Bũmb nins fo sẽn wʋm mam noorẽ kaset dãmb wʋsg taoorã, togs-b neb nins sẽn maand sɩda la  sẽn tõe n zãms neb a taabã.” (2 Tɩm. 2:1, 2) A Tɩmote zãmsa bũmb wʋsg ne a Poll sẽn da yaa tʋm-tʋmd la kãsem-soabã. Wala makre, a Poll sõng-a lame t’a paas a koe-moonegã minim, la a bãng a sẽn tõe n sõng tigingã neb to-to.—2 Tɩm. 3:10-12.

¹⁷ A Poll pa maan yaal-yaal ne a Tɩmote sõngr ye. A peeg-a lame, n dɩk sẽk wʋsg n sõng-a, a sẽn da rat ne a sũur fãa t’a paam minimã yĩnga. (Tʋʋ. 16:1-5) Kãsem-dãmbã tõe n dɩka a Poll togs-n-taare. Wala makre, kãsem-soab sã n wa rat n tɩ kaag tigingã neda, a tõe n kosa kãsemb-sõngd sẽn tar minim t’a yãag-a. Woto, a na n yãa kãsem-dãmbã sẽn kengd tigingã neb tẽeb to-to, b sẽn maand sũ-mar ne-b to-to, la b sẽn wilgd-b b nonglem to-to. Na n sõng-a lame me t’a bãng t’a segd n teega a Zeova n tõog n ges tigingã neb yelle.—1 Pɩy. 5:2.

18. Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d sõng d taabã tɩ b tʋm a Zeova tʋʋmã sõma?

¹⁸ Rũndã-rũndã, a Zeova nin-buiidã sõor tara fɩɩgre, tɩ tʋʋmã me paasdẽ. D segd n sõnga d taabã tɩ b paam koe-moonegã minim. Rapã me tog n paama sõngre, n wa tõog n ges tigingã neb yelle. A Zeova ratame t’a nin-buiidã fãa paam zãmsg sõma. A bobla tõnd tʋʋm-kãnga, n dat tɩ d sõng sẽn nan sɩng-b yẽ tũubã tɩ b tʋm a tʋʋmã sõma. Yaa zu-zẽkre! Rẽnd d segd n dɩka a Zeezi ne a Poll naoore, n wɩng ne d tẽed-n-taasã sõngre. D segd n maana d sẽn tõe tɛk n sõng neb wʋsgo, bala, tʋʋm wʋsg n ket d sẽn segd n tʋm koe-noogã mooneg yĩnga, tɩ dũniyã sɛɛb yaool n ta.

19. Bõe yĩng tɩ y segd n kɩs sɩd tɩ y sã n mao n na n sõng y taabã tɩ b paam minim, na n yãka nenga?

¹⁹ Sõng ned t’a minim paas pa nana ye. Rẽ me, rɩkda sẽka. La d tõe n kɩsa sɩd t’a Zeova ne a Zeezi na n kõ-d-la yam tɩ d bãng n sõng-ba. Sẽn paase, d na n nee neb nins d sẽn sõngã sẽn ‘tʋmd la b maood’ tigingã pʋgẽ wall koɛɛgã mooneg yĩnga, tɩ kõt-d sũ-noogo. (1 Tɩm. 4:10) Bɩ d fãa ket n modgd n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmã n paasdẽ, n bɩɩsd zʋg-sõma, la d paasd tõnd ne a Zeova zoodã pãnga.