D modg n kell n da kẽ politikã yɛlẽ ye
“Bɩ y lebs . . . Wẽnnaam bũmb ning sẽn yaa Wẽnnaam dẽnda.”—MAT. 22:21.
YƖƖLA: 33, 137
1. Wãn to la d tõe n sak Wẽnnaam, la d sak goosneema-rãmbã?
BIIBLÃ yeelame tɩ d sak ninsaalbã goosneema-rãmbã, la a yeel me tɩ d segd n saka Wẽnnaam n yɩɩd ninsaalbã. (Tʋʋ. 5:29; Tit 3:1) D maanda a wãn n tõog n tũ no-kãensã? A Zeezi togsa gomd tɩ sõngd tõnd tɩ d bãng tɩ zu-soben-dãmb nins sẽn yaa ninsaalbã sakr tara koaka. A yeela woto: “Bɩ y lebs Sezaar bũmb ning sẽn yaa Sezaar dẽnda, la y lebs Wẽnnaam bũmb ning sẽn yaa Wẽnnaam dẽnda.” [1] (Mat. 22:21) Wãn to la d tõe n tũ a Zeezi gomdã? Yaa d sẽn na n sakd d tẽngã taoor dãmb noyã, n waoogd goosneemã tʋm-tʋmdbã, la d yaood lampo-rãmbã. (Rom. 13:7) La goosneema sã n wa rat tɩ d maan bũmb Wẽnnaam sẽn gɩdge, d wilgda ne waoogr tɩ d pa na n sak ye.
2. Wãn to la d wilgd tɩ d pa kẽesd d toog dũniyã politikã yɛlẽ?
2 Bũmb d sẽn maand tɩ wilgdẽ tɩ d lebsda Wẽnnaam bũmb nins sẽn yaa Wẽnnaam dẽndã, yaa d sẽn pa kẽesd d toog dũniyã politikã yɛlẽ wã. (Eza. 2:4) Rẽ n so tɩ d sakd goosneema-rãmbã a Zeova sẽn bas tɩ nan beẽ wã, la d yaool n pa naagd n maand tẽng-n-biilmã yɛl ye. (Rom. 13:1, 2) Tõnd pa maand politiki, d pa votde, d pa makd n na n kɩt tɩ b toeem tẽngã taoor dãmba, la d pa baood me tɩ politikã rãmb tũ d raab ye.
3. Bõe yĩng tɩ d pa segd n kẽ politikã yɛlẽ?
3 Biiblã wilgda Wẽnnaam sẽn pa rat tɩ d kẽ politikã yɛlẽ wã võore. Wala makre, a ratame tɩ d tũ a Bi-ribl a Zeezi Kirist goamã la a mak-sõngã n da yɩ ‘dũniyã rẽnda,’ rat n yeel tɩ d ra kẽes d toog politikã yɛlẽ, la a zabã pʋsẽ ye. (Zã 6:15; 17:16) Sẽn paase, d yaa Wẽnnaam Rĩungã poorẽ dãmba, n pa yãk goosneema n teendẽ ye. Rẽ kɩtame tɩ d tõe n moon koe-noogã ne pʋ-peelem, n wilg nebã tɩ yaa Wẽnnaam Rĩungã bal n na n wa ne ãdem-biisã zu-loees tɩɩm. Tũudum a taabã sẽn kẽed politikã kɩtame tɩ b nin-buiidã pa zemsd taab ye. La tõnd sẽn pa maand woto wã kɩtame tɩ tõnd ne d tẽed-n-taasã sẽn be dũniyã gill zugã zemsd taaba.—1 Pɩy. 2:17.
4. a) Bõe yĩng tɩ d miẽ tɩ yɩl n da kẽ politikã yɛlẽ na n wa lebga toogo? b) Bõe yĩng tɩ d segd n pĩnd n segle?
4 Tõe tɩ tõnd tẽngã rãmb pa modgd tõnd tɩ d kẽ politikã yɛlẽ ye. La d miime tɩ dũniyã sɛɛb sẽn tar kolgrã, yɩl n kell n da kẽ politikã yɛlẽ na n lebgda toog n paasdẽ. Rũndã-rũndã, neb wʋsg zoe n yaa “sũ-tʋʋls rãmba,” la neb sẽn pa nong yẽsgo. Woto wã, welsgã na n maneg n paama pãnga. (2 Tɩm. 3:3, 4) Tẽns kẽere, politikã yɛlã wa n tiig n toeemame, tɩ pa yɩ nana ne d tẽed-n-taasã tɩ b ra kẽes b toog ye. Rẽ wã, yɩta sõma tɩ d pĩnd n segl d mense, t’a buudã sã n wa paam-d bɩ d tõog n kell n sak Wẽnnaam. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n goma bũmb a naas yelle. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d pĩnd n segl d mense.
D TAGSG SẼN YAA A SOAB NE GOOSNEEMA-RÃMBÃ TOG N ZEMSA NE A ZEOVA RAABÃ
5. Bõe n wilgd t’a Zeova sũur pa noom ne goosneema-rãmbã?
5 Pipi bũmb sẽn na n sõng-d tɩ d kell n da kẽes d toog politikã yɛlẽ, yaa d sẽn na n modg tɩ d tagsg sẽn yaa a soab ne goosneema-rãmbã zems ne a Zeova raabã. Sɩngrẽ wã, a Zeova pa naan ninsaal n kõ-a sor t’a tõe n soog a taab n dɩ naam ye. (Yel. 20:24) A Zeova nifẽ, ãdem-biisã fãa yaa wa zak a ye rãmba. La ninsaalbã goosneema-rãmbã waa ne welsg nebã sʋka, bala ned fãa tẽedame tɩ yẽ tẽngã n são. Baa sã n wõnda goosneema kẽer yaa sõma, b pa tõe n welg zu-loeesã fãa ye. Sẽn paase, yʋʋmd 1914, Wẽnnaam lugla a Rĩungã saasẽ. Rẽ tɛka, goosneema-rãmbã lebga Rĩungã bɛɛba. Ka la bilfu, Wẽnnaam Rĩungã na n sãama b fãa.—Karm-y Yɩɩn-sõamyã 2:2, 7-9.
6. D manesem segd n yɩɩ wãn ne goosneema wã neba?
6 Wẽnnaam basame tɩ goosneema-rãmbã beẽ, bala, b sõngdame tɩ bãan bilf beẽ, tɩ zũnd-zãndã pa waoogẽ ye. Woto kɩtame tɩ d tõe n moon Rĩungã koe-noogã. (Rom. 13:3, 4) Wẽnnaam pʋd n sagenda tõnd tɩ d pʋʋs pãn-soaadbã yĩnga, sẽn na yɩl tɩ laafɩ zĩnd tɩ d tõog n tũ yẽ. (1 Tɩm. 2:1, 2) Neb sã n wa rat n maan-d pãnga, d kota pãn-soaadbã sõngr wa tʋm-tʋmd a Polle. (Tʋʋ. 25:11) Baa Biiblã sẽn yeel tɩ yaa a Sʋɩtãan n so goosneema-rãmbã, a pa yeel t’a Sʋɩtãan kɩtdame tɩ naab fãa maand yẽ raab ye. (Luk 4:5, 6) Woto yĩnga, segdame tɩ d gũus ne d goamã tɩ ned ra wa tags tɩ d yetame tɩ yaa a Sʋɩtãan n so naab ning ye. Sɩd me, Biiblã yeelame tɩ d “ra gom ned wẽng ye.”—Tit 3:1, 2.
7. D segd n gũusame n da maan bõe?
Efɛ. 2:2) D sã n dat n wilg tɩ d sɩd pa kẽesd d toogo, d segd n gũusame n da wa tags tɩ sull ning tara bʋʋm ye. D no-goamã la d tʋʋm-tʋmdɩ wã segd n wilga vẽeneg tɩ d pa kẽesd d toog ye.
7 D wilgdame tɩ d sakda Wẽnnaam, n pa teend na-baood wall politik sulli, baa bũmb nins b sẽn pʋlem tɩ b na n maaname wã sã n tõe n naf-d lame. La wakat ninga, pa nana ye. Wala makre, nin-buiidã tõe n wa rat n diga b naaba, a sẽn namsd-b yĩnga. Tõe meng t’a namsda a Zeova Kaset rãmbã. Yaa vẽeneg tɩ d pa na n sak n naag tõatbã ye. La rẽ yĩnga, segdame tɩ d tags tɩ b tara bʋʋm, n pʋd n dat tɩ b tõoge? (‘YƖ-Y YAM DÃMBA,’ LA ‘NEB SẼN KA TAR YELLE’
8. Yɩl n kell n da kẽ politikã yɛlẽ sã n wa lebg toogo, wãn to la d tõe n wilg tɩ d yaa “yam dãmba,” la “neb sẽn ka tar yelle”?
8 Bũmb a yiib-n-soab sẽn na n sõng-do, yaa d sẽn na n yɩ “yam dãmb wa wiisi,” la d ‘yɩ neb sẽn ka tar yelle, wa wala.’ (Karm-y Matye 10:16, 17.) D wilgdame tɩ d yaa yam dãmba, d sã n pĩnd n bao n bãng bũmb nins sẽn tõe n wa kɩt tɩ yɩ toog tɩ d ra kẽ politikã yɛlẽ wã. La zu-loɛɛg sã n wa, tɩ d tõog n kell n sak Wẽnnaam, wilgdame tɩ d yaa neb sẽn pa tar yelle. Bɩ d gom bũmb a wãn yelle, la d ges d sẽn tõe n maan to-to n kell n sak Wẽnnaam.
9. D sã n wa sõsd ne neda, d segd n gũusame n da wa maan bõe?
9 D sã n wa sõsd ne neda. D sã n wa be ne neb tɩ b sɩng politik yell goama, d segd n gũusame. Wala makre, d sã n wa moond Rĩungã koɛɛgã, d segd n gũusame n da wa pẽg politik sull wall a taoor soaba, pa rẽ bɩ n wɩd-a ye. D tõe n wilgame bal tɩ ninsaalbã sẽn makd zu-loeesã welgr n kongdẽ wã paka d fãa, la d ra wɩd b sẽn makd b welgr to-to wã ye. Rẽ poor bɩ d karem Biiblã vɛrse-rãmb sẽn wilgd Wẽnnaam Rĩungã sẽn na n welg zu-loeesã fãa to-to, tɩ d paam d mens wakat fãa yĩnga. La sã n yaa rap sẽn kẽed kãadem ne taab wall pagb ne taabã wɛɛngẽ, pa rẽ bɩ pʋsã yiisg wɛɛngẽ la ned rat no-koɛɛm ne-do? Sã n yaa woto, d tõe n wilga a soab Wẽnnaam Gomdã sẽn yetã, la d bilg-a tõnd sẽn tũud rẽ to-to. La d gũus tɩ d goamã ra wa yɩ wa d kẽeda politik yɛlẽ ye. Pa tõnd n segd n wilg noy nins tẽngã taoor dãmb sẽn tog n yiisi, b sẽn tog n bas b rãmba, pa rẽ bɩ b sẽn tog n toeemã ye. D pa na n modg nebã tɩ b sak tõnd sẽn yetã me ye.
10. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d gũus kibayã wɛɛngẽ?
10 Kiba-kɩtbã. Naoor wʋsgo, kiba-kɩtbã sã n togsd yelle, b goamã wilgdame tɩ b tara b sẽn teend a soaba. Wakat ning menga, yaa politikã rãmb sẽn datã la kiba-kɩtbã yeta. Kiba-kɩt sã n yãk ned bɩ sull n teendẽ, d segd n gũusame n da wa reeg a goamã ye. Sok-y y meng woto: ‘Kiba-kɩt n be tɩ m nong n kelgd a goamã, m sẽn tẽed t’a sẽn yet politikã wɛɛngẽ wã yaa sɩd yĩng bɩ?’ Yɩl n tõog n da kẽ politikã yɛlẽ, d segd n gũusame n da kelg kiba-kɩta, n yaool n miẽ t’a tara a sẽn teend a soab ye. D gũus ne kibay nins d sẽn kelgdã wall d sẽn karemdã, n da wa kelg neb sẽn zoe n yãk b sẽn beẽ ye. Sẽn paase, tags-y n ges-y b sẽn yetã sã n zemsa ne Biiblã ‘gom-sõamyã.’—2 Tɩm. 1:13.
11. Bõe n wilgd tɩ laogã nonglem tõe n kɩtame tɩ ned wa baas n kẽ politikã yɛlẽ?
11 Laogã nonglem. D sã n nong d paoongã tɩ loog nugu, tõe n wa yɩɩ sabab tɩ d kẽ politikã yɛlẽ. A Rut sẽn be Malawi wã yã a buudu. Yʋʋmd 1970 soabã poore, yɩɩ tɩlɛ ne a Zeova Kaset rãmb tɩ b zoe n bas b paoongo, b sẽn pa rat n kẽ politikã yɛlẽ yĩnga. Bʋko, kẽer n pa sak n na n bõn naar ning b sẽn da tarã. Ad a Rut sẽn Ebre. 10:34.
yeele: “B tũu tõnd n zoe n yi tẽngã, la sãandã zĩndg sẽn pa yɩ nana wã, b wa n baas n kẽe politikã rãmba, n paam n leb Malawi.” La Wẽnnaam nin-buiidã wʋsg kell n sak-a lame, baa rẽ sẽn kɩt tɩ ligd paoog-ba, la kɩt tɩ b bõn bũmb a taabã.—12, 13. a) A Zeova tagsg yaa wãn ne buud toor-toorã? b) Bõe n tõe n sõng-d tɩ d bãng d sã n nonga d tẽngã tɩ loog noore?
12 D buudã bɩ d tẽngã nonglem. Nebã wae n pẽgda b tẽnga, b buudu, pa rẽ bɩ b buudã minimd tɩ loog noore. La woto pa zems ne a Zeova raabã ye. A pa yeel tɩ d ra nong d buudã minimd kẽer ye. La a pa rat tɩ ned tags t’a buudã yɩɩda buud a taabã ye. Sɩd me, a sẽn maan tɩ ninsaalbã yaa buud toor-toorã paasda vɩɩmã noom. A nifẽ, ãdem-biisã fãa yaa wa zag-yɛng neba.—Rom. 10:12.
13 D pa segd n nong d buudã tɩ loog noore, n tagsdẽ t’a sãoo buud a taabã ye. Sã n pa rẽ, tõe n wa yɩɩ toog tɩ d ra kɩɩs Wẽnnaam ye. A buud paama pipi kiris-neba. Kẽer wa n talla manesem sẽn pa zems ne b tẽed-n-taase, b sẽn yaa bu-zẽng neb yĩnga. (Tʋʋ. 6:1, Wẽnnaam Sebre, 1983) La d maanda wãn n bãng d buudã bɩ d tẽngã nonglem sã n pa sɩng bulb d sũurẽ? D sok d meng woto: ‘M tẽed-n-taag sẽn yit tẽn-zẽng sã n kõ-m saglga, m na n yeel-a lame tɩ tõnd sẽn maand yɛlã to-to tõnd tẽngẽ wã sãoo bãmb nengẽ wã, la m tõdg a saglgã bɩ?’ Yɩta sõma tɩ d tẽeg saglg a ye Biiblã sẽn kõ. A yeta woto: “Bɩ ned kam fãa paam sik-m-meng yam n tags tɩ neb a taaba yɩɩda yẽnda.”—Fili. 2:3.
BAO-Y-YÃ A ZEOVA SÕNGRE
14. Wãn to la pʋʋsgã tõe n sõng-do? Biiblã kiba-bʋg n wilgd rẽ?
14 Bũmb a tãab-n-soab sẽn na n sõng-d tɩ d kell n da kẽ politikã yɛlẽ yaa d sẽn na n teeg a Zeova. Pʋʋs-y-yã-a n kos a vʋʋsem sõngã tɩ sõng-y tɩ y bɩɩs sũ-mar la yõk-m-menga. Rẽ, baa y tẽngã goosneemã sã n wa tʋmd kɛgre, y na n tõogame n da kẽes y toog ye. Sẽn paase, y tõe n kosa a Zeova yam, tɩ sõng-y tɩ y pĩnd n bãng yɛl sẽn tõe n wa kɩt tɩ y kɩɩs a noore. (Zak 1:5) B tõe n kẽes-y-la bãens roogo, wall b maan-y bũmb a to y sẽn sakd a Zeova n pa kẽed politikã yĩnga. Sã n wa yaa woto bɩ y kos a Zeova raoodo, n tõog n wilg nebã y sẽn pa kẽed politikã võore. Y tõe n kɩsa sɩd t’a na n sõng-y lame tɩ baa sẽn wa n yaa a soab fãa bɩ y kell n tõog toogo.—Karm-y Tʋʋm 4:27-31.
15. Wãn to la Biiblã tõe n sõng-y tɩ y kell n da kẽ politikã yɛlẽ? (Ges-y zĩ-gũbr ning gom-zug sẽn yaa: “Wẽnnaam Gomdã kõ-b-la raoodo.”)
15 A Zeova tõe n kenga y raood me ne a Gomdã maasem. Biiblã vɛrse-rãmb wʋsg n tõe n sõng-y tɩ baa toog pʋgẽ bɩ y kell n da kẽ politikã ye. Bʋgsd-y vɛrse-kãens zugu. Modg-y tɩ b goamã pa y yamẽ. Rẽ, baa y sã n wa pa tar Biible, na n sõng-y lame. Wẽnnaam Gomdã tõe n kɩtame me tɩ y maneg n kɩs sɩd tɩ bark nins Rĩungã sẽn na n wa ne wã pa na n vaal ye. Sɩd me, d sã n miẽ tɩ manegr n wate, na n sõng-d lame tɩ d tõog toogo. (Rom. 8:25) Bao-y vɛrse-rãmb sẽn wilgd bõn-sõma y sẽn dat ne y sũur fãa n wa paam dũni-paalgã pʋgẽ, la y mams y vɩɩmã sẽn na n yɩ noog to-to wakat kãngã.
D RƖK YAM WẼN-SAKDBÃ KIBAY PƲSẼ
16, 17. Yam bʋg la d tõe n dɩk neb nins sẽn kell n sak a Zeova wã kibay pʋgẽ? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)
16 Bũmb a naas-n-soab sẽn na n sõng-do, yaa d sẽn na n bʋgsd neb nins sẽn kell n sak a Zeova wã kibay zugu. Neb n zĩnd pĩnd wẽndẽ n tall raoodo, la b bãng n yãk yam tɩ sõng-b tɩ b kell sak a Zeova. Wala makre, a Sadrak ne Dãniyɛll 3:16-18.) Kiba-kãngã sõnga a Zeova Kaset rãmb tɩ b paam raoodo, n pa naag n pʋʋs b tẽngã darpo ye. A Zeezi me pa kẽes a toog politikã la dũniyã yɛl a taab sẽn wat ne welsg pʋgẽ ye. A ra miime t’a mak-sõngã na n nafa a karen-biisã. Rẽ n so t’a yeel-b woto: “Bɩ y keng y sũyã, bala, mam tõoga dũniyã.”—Zã 16:33.
a Mesak la a Abɛdnego zãgsame tɩ b kõn wõgemd n pʋʋs bõn-naandg Babilond rĩmã sẽn maan a soolmã waoogr yĩng ye. (Karm-y17 A Zeova Kaset rãmb wʋsg tõogame n kell n pa kẽes b toog politikã yɛlẽ ye. B pãba kẽere, n pag sãnda bãens rotẽ, la b kʋ kẽer meng b sẽn pa sak n na n kɩɩs a Zeova wã yĩnga. B mak-sõngã tõe n kõo tõnd raoodo. Wala makre, Tirki saam-biig a ye yeela woto: “A Franz Reiter yaa bi-bɩɩg b sẽn kʋ a Hitler wakatẽ wã, a sẽn zãgs t’a kõn kẽ sodaarã yĩnga. A kʋʋbã ket tɩ beoogã, lɛtr ning a sẽn gʋls a ma ne yʋngã wilgdame t’a ra tẽeda a Zeova, n kɩs-a sɩd ne a sũur fãa. Mam yãka yam n na n tũ a mak-sõngã m sã wa be yell a woto pʋgẽ.” [2]
18, 19. a) Wãn to la tigingã neb tõe n sõng-do? b) Bõe la d segd n maane?
18 Y tẽed-n-taasã sẽn be y tigingã pʋgẽ wã me tõe n sõng-y lame. Yell ning sã n wa kɩt tɩ lebg toog ne-y tɩ y kell n da kẽ politikã yɛlẽ bɩ y togs kãsem-dãmbã. B na n kõ-y-la sagls sẽn yit Biiblã pʋgẽ. Tigingã neb a taab me n tõe n keng y raoodo, b sã n bãng tɩ y tara zu-loɛɛg a woto. Kos-y-b tɩ b pʋʋs y yĩnga. La tõnd me segd n sõngda d tẽed-n-taasã la d pʋʋsd b yĩnga. (Mat. 7:12) Y sã n dat n bãng tõnd tẽed-n-taas b sẽn yõg n pag bãens rotẽ, bɩ y ges jw.org sẽn yaa tõnd sɩt wɛɛbã pʋgẽ, n kilik SALLE DE PRESSE > VEILLE JURIDIQUE, n ges sõsg ning gom-zug sẽn yaa:“ Témoins de Jéhovah emprisonnés en raison de leur foi (par pays). ” Y sã n wa pʋʋsdẽ bɩ y pʋd kẽer yʋya, n kos a Zeova t’a sõng-b tɩ b paam raood n kell n sak-a.—Efɛ. 6:19, 20.
19 Ãdem-biisã goosneema-rãmbã sãoong sẽn tar kolgrã, d miime tɩ b na n wa maneg n weoogda tõndo, n dat tɩ d bas a Zeova sakre, la a Rĩungã teelgo. Woto yĩnga, bɩ d pĩnd n segl d mens sõma, n wa tõog n kell n da kẽ politikã la bũmb nins fãa sẽn wat ne welsgã pʋgẽ ye.
^ [1] (sull a 1) A Zeezi sẽn yeel tɩ Sezaarã, yaa nanambsã yell la a sẽn da gomdã. Wakat kãng t’a Sezaar n yaa tẽng ning sẽn tar pãng n yɩɩdã naaba.
^ [2] (sull 17) Ges-y Les Témoins de Jéhovah : Prédicateurs du Royaume de Dieu sebrã neng 662, la Wẽnnaam Rĩungã Rĩm rɩta naam! sebrã sak 14, zĩ-gũbrã gom-zug sẽn yaa: “A kii Wẽnnaam waoogr yĩnga.”