Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Bõe la yãmb mi sõod wɛɛngẽ?

Bõe la yãmb mi sõod wɛɛngẽ?

Bõe la yãmb mi sõod wɛɛngẽ?

SÕODO! Bõe la gom-bi-kãngã wat ne yãmb yamẽ wã?

Ne neb wʋsgo, sõodã yaa zɩɩlem tẽebã la yel-yaals b sẽn mamse, tɩ b pa segd n ges-a wa sɩd ye. Sã n yaa ne bãmba, sõodã yaa mamsg bala: neb sẽn ningd kasaabs sẽn tar pugli sẽn dʋgd zams ne rʋg-bɛd tɩ kot borg-bot-borg-bot, sẽn toeemd nebã tɩ b lebgd lomse, la sẽn zombd saas n yɩgd yĩngr yʋng n laad hẽ-hẽ-hẽ ne wẽnem.

Ne neb a taaba, sõod pa reem yell ye. Vaees-n-bãng rãmb sãnda yetame tɩ sẽn yɩɩd dũniyã neb pʋɩ-sʋk tẽedame tɩ sõod yaa sɩda, la t’a tõe n talla pãng neb a taabã vɩɩm pʋgẽ. Neb milyõ rãmb n tagsd tɩ sõod yaa wẽnga, yell b sẽn segd n yɛɛs wʋsgo. Wala makre, sebr sẽn gomd Afirik tũudmã yell yetame: “Afirik nebã vɩɩm pʋgẽ, b tẽeda sõma-sõma tɩ tɩt maaneg sẽn yaa wẽng la sõod yaa yelle . . . B sẽn kis neb nins n tɩ yɩɩd nin-buiidã sʋkã yaa sõobã. Hal tɩ ta rũnd-kãngã menga, zĩis kẽer la yɛl kẽer sasa neb a taabã pãbd-b lame n kʋ.”

La nasaar tẽnsẽ wã, b lebs n kɩtame masã tɩ b sak sõodã wa bũmb sẽn zemse. Sɛbã, televiziõ wã la filim dãmbã maana yɛl wʋsg n kɩt tɩ nebã ye pa zoet sõodã wa pĩndã ye. Reem yɛl vaeesd a David Davis yeta woto: “Tao-tao, sõobã lebga kom-bɩɩs n yɩɩda, la neb sẽn yaa neeb n yɩɩda, neb sẽn sɩd yaa neeb n yɩɩda. Hollywood sẽn yaa Amerik sĩnima maaneg zĩigã yɩta tao-tao n bãng neba sẽn nong bũmb ningã. . . . B sẽn maan tɩ sõobã wõnd neb sẽn yaa neeb n yɩɩd la b wõnd sõma n yɩɩdã, b tõe n neka neb wʋsg ratem, tɩ pagb la kom-kɩds be sʋka.” Hollywood mii a sẽn na n maaneg n kɩt tɩ neba sẽn nong bũmb ninsã kẽes ligdi.

Neb kẽer yetame tɩ sõodã lebga tẽeb sul nins sẽn tar fɩɩgr tʋʋll-tʋʋll n yɩɩdã a yembr Etazĩni. Dũniyã tẽns nins fãa sẽn tar arzɛkã pʋsẽ, sigls sẽn tusd pagb tɩ bao soog-m-mengã tusda neb wʋsg sõor sẽn paasd sũy sẽn sãam ne dũniyã tũudum kãsemsã, tɩ b baood tẽeb vɩɩm sõodã buud toor-toor pʋgẽ. Sɩda, sõodã buud toor-toor yaa wʋsg hali n kɩt tɩ nebã pa sak meng ne gom-biig sẽn yaa “sõeyã” võor ye. Baasg zãnga, neb nins b sẽn yet tɩ b yaa sõobã b nong n yetame tɩ b yaa Wicca. Gom-biis võor sebr a yembr wilgdame tɩ Wicca yaa “payẽ tũudum sẽn yit nen-taoor Eropã pʋgẽ sẽn deng kiris-nebã wakate, sẽn ye lebsd n paamd pãng yʋʋm kob-gĩnd 20 soabã pʋgẽ.” * Woto yĩnga, bãmb wʋsg me yetame tɩ b yaa payẽ rãmb bɩ rũndã-rũndã payẽ rãmba.

Kʋdemdã fãa pʋgẽ, b kisga sõobã, n nams-b hal sõma, n kʋ-b wʋsg menga. Rẽnd pa lingri, rũndã-rũndã sõobã sẽn baood ne b sũy fãa n dat tɩ b ges-b wa nin-sõma wã ye. Vaees-n-gɛsg a yembr pʋgẽ, b sʋka sõob wʋsg n gese, bõe koɛɛg la b ra rat n yɩɩd tɩ b togs zãma wã. Vaeesd a Margot Adler kʋmsa b leokrã woto: “Tõnd pa wẽns ye. Tõnd pa balemd a Sʋɩtãan ye. Tõnd pa maand neba wẽnga, la d pa belgd-b me ye. Tõnd pa yell n kõ neba ye. Tõnd yaa neb wa yãmb bala. Tõnd tara zagse, tʋʋma, saagr la yɛl d sẽn mamsd n na n paame. Tõnd pa tũudum ye. Tõnd pa bõn-bãn ye. . . . Ra nams-y y mens n zoe rabeem tõnd yĩng ye. . . . Tõnd wõnda yãmb n yɩɩd yãmb sẽn tagsdã.”

B saka koe-kãngã n ket n sakda n paasdẽ. La rẽ rat n yeelame tɩ bʋʋm kae tɩ d na n maan yɩɩr ne sõodã bɩ? Bɩ d vaees sʋk-kãngã sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ.

[Tẽngr note]

^ sull 6 Ãngilind gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “sõod” ne moorã yita “wicce” la “wicca,” sẽn tɩ loe ne pag la rao sẽn yaa sõoba.