Sõng-y neb a taabã tɩ b kẽndã zems ne a Zeova waoogre
Sõng-y neb a taabã tɩ b kẽndã zems ne a Zeova waoogre
“Tõnd pʋʋsda Wẽnnaam yãmb yĩnga n ka basdẽ ye, la tõnd kotame tɩ yãmb . . . kẽnda zems Zusoaba [“a Zeova,” NW] waoogre la a ta bãmb yam ne bũmb fãa, la tɩ yãmb wom biis ne tʋʋm sõama buud fãa.”—KOLOS RÃMBA 1:9, 10.
1, 2. Sẽn yɩɩd fãa, bõe n tõe n wa ne sũ-noogo?
“TÕND vɩɩ mobill sẽn wõnd roog pʋgẽ, sẽn be pʋʋgẽ. D sẽn pa gĩd d vɩɩmã yĩnga, d tara sẽk n yɩɩd n na n moon nebã koe-noogã. D paama bark wʋsg ne d sẽn tar zu-noog n na n sõng neb tɩ b rɩk b vɩɩmã n kõ a Zeova wã.” Saam-biig ne a pag sẽn yaa wakat fãa koe-moondb Afirikdisiid n togs woto.
2 Y pa na n sak n deeg tɩ neb a taabã sõngr kõta sũ-noog sɩda? Neb wʋsg modgda wakat fãa n na n sõng bãad dãmbã, ninbãan dãmbã, neb nins sẽn yaa b yembrã, n paamd sũ-noog ne woto maanego. Kiris-neb hakɩkã kɩsa sɩd tɩ b sã n taas neb a taabã bãngr sẽn tɩ loe ne Wẽnnaam a Zeova la a Zezi Kiristã, yaa rẽ n yaa sõngr ning sẽn yaa kãseng n yɩɩd b sẽn tõe n kõ wã. Yaa rẽ bal n tõe n tus neb a taabã tɩ b sak a Zezi yao-n-dɛɛkã, tɩ b bɩɩs zems-n-taar ne Wẽnnaam, tɩ rẽ poor bɩ b zems ne vɩɩm sẽn pa satã paoongo.—Tʋʋma 3:19-21; 13:48.
3. Sõng-bʋg n zems ne d vaeesgo?
3 La yaa wãn to yẽ ne sõngr ning d sẽn segd n kõ neb nins sẽn zoe n sõgend Wẽnnaamã, n tũud ‘sorã’? (Tʋʋma 19:9) Tõe tɩ y ket n geta b yell sõma wa pĩndã, la tõeeme tɩ y pa ne y sẽn tõe n maan to-to n paas bɩ n ket n sõngd-b to-to n paas ye. Bɩ tõe tɩ y sẽn be zĩig ningã kɩtame tɩ y pa tõe n sõng-b wʋsgo, tɩ woto kɩt tɩ y sũ-noogã me pa yɩ wʋsg wa y sẽn da na n tõog n paama ye. (Tʋʋma 20:35) Yɛl a yiibã wɛɛngẽ, Kolos rãmbã sebr tõe n kõ-d-la zãmsgo.
4. a) Yel-bʋs pʋsẽ la a Poll gʋls Kolos rãmbã? b) Wãn-wãn la yel-kãens tɩ loe ne a Epafrase?
4 Tʋm-tʋmd a Poll sẽn wa n gʋls kiris-nebã sẽn be Kolosã tɩ b ra yõk-a lame t’a be Rom, baa ne neb sẽn da tõe n wa ges-a wã. Wa sẽn pa ling-y wã, a Poll tũnuga ne b sẽn maan-a lohorem bilfã n moon Wẽnnaam Rĩungã. (Tʋʋma 28:16-31) Kiris-neb a taab ra tõe n tɩ gesa a Polle, tõe tɩ kẽer meng ra bee bãens-roogẽ wã ne-a wakat kẽere. (Kolos rãmba 1:7, 8; 4:10) Bãmb ned a yembr da ya a Epafras sẽn yaa evãnzill moond sẽn tar yẽesmã. A ra yita Kolos galʋ-tẽngã sẽn be Frizi, sẽn be Azi Mineer (rũndã-rũndã Turki wã) yaang babg tẽngã. B ra tũnuga ne a Epafras n maan tiging Kolose, la a tʋma wʋsg tigims nins sẽn pẽ Laodise la Hierapolisã pʋsẽ. (Kolos rãmba 4:12, 13) Bõe yĩng t’a Epafras tog sor n tɩ ges a Poll Rom, la bõe la a Poll manesmã tõe n zãms tõndo?
Sõngr sẽn zems n kõ Kolos rãmbã
5. Bõe yĩng t’a Poll gʋls bũmb ning a sẽn maan Kolos rãmbã?
5 Sẽn na yɩl n ges yɛl nins sẽn tɩ loe ne Kolos tigingã ne a Polle, a Epafras maana so-toak sẽn pa nana n kẽng Rom. A goma kiris-nin-kãens tẽebã, b nonglmã la modgr nins b sẽn maand koe-moonegã pʋgẽ wã yelle. (Kolos rãmba 1:4-8) La, a ra wilga yɛl sẽn pa sõma me sẽn da yaa yell ne Kolos nebã tẽebo. A Poll gʋlsa lɛtr vʋʋsem sõngã sẽn vẽneg n leoke, n kɩɩs tagsa kẽer ziri karen-saam dãmbã sẽn da yelgde. Sẽn yɩɩd fãa, a gom n tadga tʋʋm-kãseng ning a Zezi Kirist sẽn segd n tallã zugu. * A sõngrã ra teka Biiblã sɩd kãsems wilgr n tɩ yɩɩd bɩ? Wãn to me la a ra tõe n sõng Kolos rãmbã, la zãms-bʋg la d tõe n paam neb a taabã sõngr wɛɛngẽ?
6. Bõe zug la a Poll gom n tadg a lɛtr ning a sẽn taas Kolos rãmbã pʋgẽ?
6 A lɛtrã sɩngrẽ, a Poll kõo vẽnegr sõngrã wɛɛngẽ, tɩ d tõe n pa tags a zug ye. Yaa sõngr f sẽn tõe n zĩnd zĩ-zãrgẽ n kõ tɩ tall pãnga, t’a Poll ne a Epafras me sɩd ra zãr wʋsg ne Kolose. A Poll yeelame: “Tõnd pʋʋsda Wẽnnaam sẽn yaa tõnd Zusoab a Zezi Kirist ba wã barka, la tõnd pʋʋsda yãmb yĩng n ka basdẽ ye.” N-yẽe, woto ra yaa pʋʋsg takɩ Kolos kiris-nebã yĩnga. A Poll paasame: “Yaa woto n kɩt tɩ daar ninga tõnd sẽn wʋm kɩba-kãnga tɩ ta masã, tõnd pʋʋsda Wẽnnaam yãmb yĩnga n ka basdẽ ye, la tõnd kotame tɩ yãmb sũyã pid ne bãmb daaba bãngre la yam fãa ne vẽnegr ninga Sɩɩg Sõng sẽn kõtã.”—Kolos rãmba 1:3, 9.
7, 8. Tõnd mengã pʋʋsg la pʋʋsg ning b sẽn maand tigingã taoorã nong n tika bõe zugu?
7 Tõnd miime t’a Zeova “wʋmda pʋʋsgo,” woto, d tõe n talla bas-yard t’a ratame n wʋm tõnd pʋʋsg sẽn zems ne a raabã. (Yɩɩl Sõamyã 65:3; 86:6; Yelbũna 15:8, 29; 1 Zã 5:14) La tõnd sã n wa pʋʋsd neb a taabã yĩnga, d pʋʋsgã yaa wãn to?
8 Naoor wʋsgo, d tõe n tagsda ‘tõnd saam-biisa sẽn be dũniyã pʋgẽ wã’ yell la d pʋʋsd b yĩnga. (1 Pɩɛɛr 5:9) Bɩ d tõeeme n pʋʋs a Zeova kiris-neb yĩnga, la neb a taab sẽn be babs sabaab bɩ yel-beed sẽn paam-b yĩnga. Yʋʋm kob-yendẽ karen-biisã sẽn da be zĩis a taabã sẽn wʋm tɩ kom n be Zide, ra segd n yaa pʋʋsg wʋsg la b maan b saam-biisã yĩnga, tɩ b nan pa tool bũmb n sõng-b meng ye. (Tʋʋma 11:27-30) Tõnd wakatã, pʋʋsg nins b sẽn maand saam-biisã fãa yĩngã, bɩ saam-biis sul-kãseng yĩngã b nong n wʋmda rẽ kiris-neb tigissẽ wã, zĩis nins neb wʋsg sẽn segd n wʋm n tõog n yeel tɩ “Amiina.”—1 Korẽnt dãmba 14:16.
Yɩ-y takɩ y pʋʋsgã pʋgẽ
9, 10. a) Mak-bʋs n wilgd tɩ pʋʋsg b sẽn maan neb takɩ yĩng zemsame? b) Wãn-wãn la b pʋʋs a Poll yĩng takɩ?
9 La Biiblã kõta tõnd makr sẽn tɩ loe ne pʋʋsg b sẽn maan neb a taab yĩnga. Pʋʋs kãens ra yaa takɩ n yɩɩda, tɩ b maan-b neb sẽn yaa takɩ yĩnga. Tags-y a Zezi goam nins sẽn be Luk 22:31, 32 pʋgẽ wã yelle. Ra yaa tʋm-tʋmdb 11 sẽn tar kɩs-sɩd n da gũbg-a. Bãmb fãa ra rata Wẽnnaam sõngr wakat tood nins sẽn pʋgdã pʋsẽ, la a Zezi pʋʋsa b yĩnga. (Zã 17:9-14) A Zezi yaool n yãka a Pɩɛɛr toore, n maan pʋʋsg sẽn yaa takɩ karen-bi-kãng yĩnga. Ad makr a taaba: A Eliize pʋʋsame tɩ Wẽnnaam sõng rao a yembr takɩ, ya a sõgenã. (2 Rĩm dãmba 6:15-17) Tʋm-tʋmd a Zã pʋʋsame t’a Gaius kell n paam yĩns la tẽeb laafɩ. (3 Zã 1, 2) B maana pʋʋsg a taab neb sul sẽn yãk yĩnga.—Zoob 42:7, 8; Luk 6:28; Tʋʋma 7:60; 1 Tɩmote 2:1, 2.
10 A Poll lɛtrã wata ne vẽenem pʋʋsg sẽn yaa takɩ wã wɛɛngẽ. A kosame tɩ b pʋʋs a yĩnga, la b pʋʋs yẽ ne a tʋmd-n-taasã yĩnga. Kolos rãmba 4:2, 3 pʋgẽ d karemda woto: “Bɩ y wɩng ne pʋʋsgo la y gũus neere, la y pʋʋs barka. La bɩ y pʋʋs tõnd yĩng me tɩ Wẽnnaam pak sor tɩ tõnd moon koɛɛg n togs Kirist sãmbgo [“yel-solgdga,” NW]. Yaa bõn-kãng yĩng la b balg maam.” Ges-y makr kãensã a taaba me: Rom dãmba 15:30; 1 Tesalonik rãmba 5:25; 2 Tesalonik rãmba 3:1; Hebre dãmba 13:18.
11. A Epafras sẽn da wa n be Romã, a pʋʋsa ãnd dãmb yĩnga?
11 Ra yaa woto me ne a Poll tʋmd-n-taagã sẽn be Romã. “A Epafras sẽn yaa yãmb neda pʋʋsda yãmba. Yẽ . . . wɩngda ne pʋʋsg yãmb yĩng n ka basdẽ ye.” (Kolos rãmba 4:12) Gomd ning b sẽn lebg tɩ “wɩngda” tõe n dat n yeelame tɩ “maooda,” wala ɛspoorã maandb sẽn da maand to-to tẽn-kʋdem wẽndẽ deemã pʋsẽ wã. A Epafras ra pʋʋsda sõma-sõma tẽedbã sẽn da be dũniyã gill zugã yĩng bal bɩ, bɩ ra yaa sɩd balemdb nins me sẽn da be Azi Mineer fãa pʋgẽ wã yĩng menga? A Poll wilgame t’a Epafras ra pʋʋsda neb nins sẽn da be Kolosã yĩng bala. A Epafras ra mii b yɛlã sẽn da yaa to-to. D pa mi nin-kãensa fãa yʋy ye, d leb n pa mi yɛl nins b sẽn segã ye, la mams-y yɛl kẽer sẽn da tõe n zĩndi. Tõe tɩ bi-bɩɩg a Linus ra maooda ne filozofi rãmbã sẽn da be rẽ wẽndã pãn-tusdga, la tõe t’a Rufus ra rata pãng n paas sẽn na yɩl n yals kãn-kãe Zidaismã pĩnd minung pãng taoore. A Persis sẽn da tar sɩd sẽn pa tẽedã, a ra rata tõog-toog la yam sẽn na yɩl n wub a kambã Soaalã pʋgẽ, la a Asẽnkrit sẽn nams ne a yõor bãagã ra baooda belsg sẽn paas bɩ? N-yẽe, a Epafras ra mii neb nins sẽn da be yẽ ba yirẽ tigingã pʋgẽ wã, la a pʋʋsa b yĩng ne a sũur fãa, bala yẽ ne a Poll ra ratame tɩ neb a woto sẽn tar yẽesmã kẽn tɩ zems ne a Zeova waoogre.
12. Wãn-wãn la d tõe n yɩ takɩ n yɩɩg d meng pʋʋsgã pʋsẽ?
12 Y neeme tɩ woto yaa makr n kõ tõndo, ne d sẽn tõe n sõng neb a taabã to-to bɩ? Wa d sẽn yã wã, pʋʋsg nins b sẽn maan zãma taoor kiris-neb tigissẽ wã pa nong n tik neb takɩ zut ye, kɛlgdbã sẽn yaa toɛ-toɛyã yĩnga. La pʋʋsg nins tõnd mengã sẽn maandã, bɩ d sẽn maand d zakã rãmb taoorã tõe n yɩɩ takɩ. Baa d sẽn tõe wakat ning n kos Wẽnnaam t’a wilg so-toak yel-gɛtbã bɩ tẽebã pe-kɩɩmb sor la a ning-b barka, wakat ninga d pa tõe n yɩ takɩ sɩda? Wala makre, bõe yĩng tɩ d pa na n pʋd bab-sak sull yel-gɛt ning sẽn na n ges tõnd tigingã yʋʋre, bɩ yãmb tigingã Sebr Zãmsg taoor-lʋɩt yʋʋr y pʋʋsgã pʋgẽ? Filip rãmba 2:25-28 la 1 Tɩmote 5:23 wilgdame t’a Tɩmotɩ la a Epafrodit fãa yĩns laafɩ wã yell da paka a Polle. Tõnd me tõe n wilgame tɩ bãad dãmb nins yʋy d sẽn mi wã yell pak-d lame bɩ?
13. Yel-bʋs n zems tɩ d gom b yelle, d sã n wa pʋʋsd d yembr sasa?
13 Sɩda, d pa segd n kẽ neb a taabã yɛlẽ tɩ yaool n pa pak-d ye. La zemsame tɩ d pʋʋsgã wilg tɩ d sɩd tagsda neb nins d sẽn mi wã yelle, la tɩ b yell pak-d lame. (1 Tɩmote 5:13; 1 Pɩɛɛr 4:15, NW) Tõe tɩ saam-biig tʋʋm n sãame, tɩ d pa tõe n bao a to n kõ-a ye. La d tõe n pʋda a yʋʋre, n gom a zu-loɛɛgã yelle, d sã n wa pʋʋsd d yembre. (Yɩɩl Sõamyã 37:25; Yelbũna 10:3) Yãmb mii saam-bi-poak sẽn ya a yembr sẽn kʋʋl n pa tar sɩd la kamba, a sẽn dɩk sard sẽn pa vigsd n na n kẽ kãadem ne “ned sẽn tũud Zusoaba bala” yĩng bɩ? (1 Korẽnt dãmba 7:39) Yãmb meng pʋʋsgã pʋsẽ, bõe yĩng tɩ y pa na n kos a Zeova t’a ning-a barka, la a sõng-a t’a ket n tar kɩs-sɩd a tʋʋmdã pʋgẽ? Wala makr me, tõe tɩ kẽem dãmb a yiib me kõo saam-biig sẽn bʋdg saglse. Wakat-wakate, bõe yĩng tɩ bãmb ned kam fãa pa na n pʋʋs a yĩng n pʋd a yʋʋre, b sã n wa pʋʋsd b yembre?
14. Wãn-wãn la pʋʋsg sẽn yaa takɩ tɩ loe ne neb a taab sõngre?
14 Yãmb meng pʋʋsgã pʋgẽ, y tara soay wʋsg n na n pʋʋs neb yembr-yembr yĩnga. Yaa neb yãmb sẽn mi tɩ b rata a Zeova teelgo, a belsgo, a yam la vʋʋsem sõngã bɩ a biisã. Zãrmã la yɛl a taab yĩnga, tõe tɩ y tagsdame tɩ y pãn-tõogã paooda laogã sõngr wɛɛngẽ bɩ sõngr vẽeneg-vẽeneg y sẽn tõe n kõ wɛɛngẽ. La ra yĩm-y pʋʋsgo, y saam-biisã la y saam-bi-pogsã yĩng ye. Y miime tɩ b rat n kẽname tɩ zems ne a Zeova waoogre, la tõe tɩ b sɩd rata sõngr sẽn na yɩl n maan woto n kaoose. Yãmb pʋʋsgã tõe n yɩɩ sabab tɩ b paam sõngre.—Yɩɩl Sõamyã 18:3; 20:2, 3; 34:16; 46:2; 121:1-3.
Modg-y n keng neb a taabã
15. Bõe yĩng tɩ Kolos rãmbã sebr baasg segd n pak tõndo?
15 Yaa sɩda, pa ne pʋʋsg y sẽn maan ne y sũur fãa tɩ yaa takɩ wã bal la y tõe n sõng neb a taabã, sẽn yɩɩd fãa neb nins sẽn pẽ yãmb la y sẽn nong-b rãmbã ye. Kolos rãmbã sebr wilgda woto vẽenega. Mitb wʋsg yetame t’a Poll sẽn kõ tẽeb sor-wilgr la zãmsg sẽn zemsã poore, a paasa pʋʋsem bal yẽ ne neb sẽn toonde. (Kolos rãmba 4:7-18) Sẽn yaa lebend ne rẽ, d zoe n yãame tɩ sebrã yaoolem bab-kãngã tara sagls sẽn zems ne vaeesgo, la yɛl a taab n be d sẽn tõe n bãng bab-kãngã pʋgẽ.
16, 17. Bõe la d tõe n yeel saam-biis nins yell b sẽn gom Kolos rãmba 4:10, 11 pʋgẽ wã wɛɛngẽ?
16 A Poll gʋlsame: “Mam bi-be-taag a Aristark ne a Mark sẽn ya a Barnabas ma-bi-poaka biig pʋʋsda yãmba. Mam da wilga yãmb y sẽn na n maan bũmb ninga ne yẽnda. Yẽ sã n wa yãmb nengẽ, bɩ y reeg-a. La a Zezi me sẽn boond t’a Zustus pʋʋsda yãmba, zũmb rãmba sʋka, yaa bãmb bal n lagemd maam n tʋmd Wẽnnaam soolem yĩnga, la b wata ne belsg [“sõngr sẽn kõt kengrã,” NW] mam yĩnga.”—Kolos rãmba 4:10, 11.
17 Beenẽ, a Poll pʋda saam-biis kẽer sẽn da zems t’a gom b yell yʋya. A yeelame tɩ b ra bee sẽn kẽ-b bãongã sʋka, n yaa Zʋɩf rãmba. Zʋɩf rãmb wʋsg sẽn da kẽ bãong n da be Rom, tɩ sãnda ra yaa kiris-neb rẽ wẽnde. La a Poll sẽn gom-b rãmb yellã ra sõng-a lame. Wõnda b pa maan sãmb-sãmb la b naag kiris-neb sẽn yaa bu-zẽms neb ye, la ra segd n yaa neb sẽn lagem a Poll n moon koe-noogã bu-zẽmsã neb ne sũ-noogo.—Rom dãmba 11:13; Galat dãmba 1:16; 2:11-14.
18. Wãn-wãn la a Poll pẽg neb kẽer sẽn da be ne-a?
18 Ges-y a Poll goamã: “Nin-kãensã yɩɩ sõngr sẽn kõt kengr mam yĩnga.” (NW) A tũnuga ne gerɛk gom-biig sẽn pukd vugr bal Biiblã pʋgẽ. Lɛbgdb wʋsg lebg-a lame tɩ “belsgo.” La gerɛk gom-biig a to (parakale’o) la b nong n yɩɩd n lebgdẽ tɩ “belsgo.” A Poll rɩka gom-bi-kãng n tʋm zĩis a taab lɛt kãngã pʋgẽ menga, la pa Kolos rãmba 4:11 pʋgẽ ye.—Matɩe 5:4; Tʋʋma 4:36; 9:31, NW; 2 Korẽnt dãmba 1:4; Kolos rãmba 2:2, NW; 4:8.
19, 20. a) Gomd ning a Poll sẽn dɩk n tɩ loe ne saam-biis nins sẽn da sõngd-a Romã võor da yaa bõe? b) Tõe tɩ saam-bi-kãens sõnga a Poll wãn to?
19 Neb nins yʋy a Poll sẽn pʋdã ra segd n yaa neb sẽn maan sẽn yɩɩd belsg ne no-goam bala. Gerɛk gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “sõngr sẽn kõt kengrã” Kolos rãmba 4:11 (NW) pʋgẽ wã, b ra mii n tũnugda ne-a dũniyã sɛbẽ, n tɩ loe ne tɩɩm sẽn na yɩl n wa ne yolsg toog pʋgẽ. New Life Version pʋgẽ d karemda woto: “Ad b sɩd yɩ sõngr tɛkẽ ne maam!” Today’s English Version lebgrã tũnugda ne gom-kãngã: “B yɩɩ sõngr kãseng meng ne maam.” Tõe tɩ yaa bõe la kiris-nin-kãensã sẽn da pẽ a Pollã maan n sõng-a?
20 A Poll ra tõe n paamame tɩ neb tɩ ges-a, la yɛl wʋsg n da be t’a pa tõe n maan ye. Wala makre a ra pa tõe n bao n pids a meng bõn-datem, n bao rɩɩb bɩ waood fut ye. Wãn to la a ra na n paam seb-pindim zãmsgã yĩnga, bɩ n da gʋlsgã teedo? (2 Tɩmote 4:13) Y pa tõe n mams saam-bi-kãensã sẽn sõngd a Poll t’a bõn-datmã paam pidsgu, n maand yɛl wala tɩ ra teed a yĩng sɩda? Tõe t’a ra rat n bãnga tiging ning yɛl n tõog n daool-a. A sẽn da be bãens roogẽ wã, a ra pa tõe n maan woto ye. Rẽ, tõe tɩ saam-bi-kãensã tɩ kaaga neb a Poll yĩnga, n taas koees la b lebg ne kɩbaya. Ad sɩd yaa bũmb sẽn kengd tẽebo!
21, 22. a) Bõe yĩng tɩ goam nins sẽn be Kolos rãmba 4:11 segd n pak tõndo? b) Ne manesem kẽer bʋs la d tõe n dɩk neb nins sẽn da be ne a Pollã togs-n-taare?
21 A Poll sẽn gʋls bũmb ning “sõngr sẽn kõt kengrã” (NW) wɛɛngẽ wã kɩtdame tɩ d bãng d sẽn tõe n sõng neb a taabã to-to. Tõe tɩ b ra kẽndame tɩ zems ne a Zeova waoogre, sã n yaa ne a vɩɩm manesmã noy wɛɛngẽ, n wat kiris-neb tigissã, la b kẽesd b mens moonegã tʋʋmdẽ. Woto wã yĩnga, b zemsa ne tõnd pẽgre. La d tõe n maaname tɩ yɩɩg woto, n yɩ ‘sõngr sẽn kõt kengre,’ wala neb nins sẽn da be ne a Pollã sẽn maana bɩ?
22 Yãmb sã n mi saam-bi-poak sẽn dat n tũ 1 Korẽnt dãmba 7:37, la sẽn pa tar zak tɩ pẽ-a, y tõe n naag-a-la y zakã yɛl kẽer pʋsẽ, tõe tɩ yaa y sẽn na n bool-a t’a wa rɩ ne-yã, bɩ n kok pemsem ne zo-rãmb bɩ roagdb a yẽeb bɩ? Yaa wãn to yẽ, y sã n bool-a t’a wa naag y zakã rãmb n tog sor n kẽng tigis-kãsengẽ bɩ vakãase? Wall y bool-a t’a wa naag-y tɩ y kẽng raag n tɩ ra zẽed wakat sẽn zems sasa. D tõe n maana woto me ne pʋg-kõap la rap nins pagb sẽn maan yõorã, bɩ tõe tɩ yaa ne neb nins sẽn pa leb n tõe n wẽn mobillã. Y na n mikame tɩ yaa bark bũmb tɩ y kelg yɛl nins b sẽn vɩɩmdã, bɩ y bãng vɩɩmã yɛl nins b sẽn mi wala tɩɩs biis sẽn yaa sõma yãkre bɩ kamb fut yãkrã. (Maankʋʋre 19:32; Yelbũna 16:31, NW) Woto tõe n paasa y zems-n-taarã ne taaba. Woto, b pa na n maan sãmb-sãmb la b tʋm-y tɩ y tɩ ra tɩɩm tɩt koosg roogẽ la y kẽn b kẽn a taaba, raab sã n wa beẽ ye. Saam-biis nins sẽn da be ne a Poll Romã ra segd n yɩɩ neb sẽn kõ sõngr meng-menga, sõngr sẽn kengde, tɩ tõe n yɩ woto me ne yãmb sõngrã. Rẽ wẽndã la masã fãa, bark sẽn paas yaa d nonglmã ne taabã pãng sẽn paasã, la d sẽn dɩk sard kãn-kãe n na n lagem taab n sõgen a Zeova ne kɩs-sɩdã.
23. Yɩtẽ-la sõma ne tõnd ned kam fãa tɩ d rɩk sẽk n maan bõe?
23 Tõnd fãa tõe n tagsa yɛl nins yell b sẽn gom sõs-kãngã pʋgẽ wã. B yaa makr bala, la b tõe n tẽega tõnd yɛl sɩd-sɩd d sẽn tõe n tũnug ne n yɩ neb sẽn kõt d saam-biisã la d saam-bi-pogsã ‘sõngr sẽn kengde,’ n paase. B pa baood tɩ d maan wa neb nins sẽn baood ãdem-biisã zu-loees fãa welgr masã wã ye. Saam-biis nins yell b sẽn gom Kolos rãmba 4:10, 11 pʋgẽ wã bõn-datl da pa woto ye. B ‘lagem n tʋma Wẽnnaam soolem yĩnga.’ Yaa rẽ n wa ne kengrã vẽenega. Bɩ yɩ woto me ne tõndo.
24. Tõnd sẽn pʋʋsd n kot bũmb ning la d rat n keng d taabã bõn-datl kãseng yaa bõe?
24 D pʋta kẽer yʋya, d sã n wa pʋʋsd d yembre, la d modgd n na n keng-ba, bala d tẽedame tɩ d saam-biisã la d saam-bi-pogsã rat n ‘kẽname tɩ zems ne a Zeova waoogre n ta a yam ne bũmb fãa.’ (Kolos rãmba 1:10) Rẽ tɩ loee ne bũmb a to yell a Poll sẽn gome, a sẽn da wa n gʋlsd a Epafras pʋʋsgã Kolos rãmbã wɛɛngẽ wã, sẽn na yɩl tɩ b tõog n ‘zemse n bɩ la b sak Wẽnnaam daab zãnga.’ (Kolos rãmba 4:12) Wãn to la tõnd mengã tõe n maan woto? Bɩ d gese.
[Tẽngr note]
^ sull 5 Ges-y Étude perspicace des Écritures Volume 1, seb-neng 501-2, la “Toute Écriture est inspirée de Dieu et utile,” seb-neng 226-8, Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. sẽn yiisi.
Y bãngame bɩ?
• Wãn-wãn la pʋʋsg nins tõnd sẽn maand d yembrã tõe n kõ sõngr n paase?
• Wãn-wãn la kiris-neb kẽer yɩ ‘sõngr sẽn kõt kengr’ ne a Polle?
• Yel-bʋs buud pʋsẽ la d tõe n yɩ ‘sõngr sẽn kõt kengre’?
• D sẽn pʋʋsd d saam-biisã la d saam-bi-pogsã yĩngã, la d kotẽ tɩ b paam kengrã bõn-datl yaa bõe?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 11]
Y tõe n boola kiris-ned a to t’a wa naag y zakã neb pemsem kokrã pʋgẽ bɩ?
[Fotã soaadbã]
Ne Green Chimney’s Farm sor kũuni