‘A Zeova Goama ra saagdame n yɩɩd pĩnda’
‘A Zeova Goama ra saagdame n yɩɩd pĩnda’
“Bãmb tʋmda b noor dũniyã zugu. Bãmb goama zoeta tʋʋlga.”—YƖƖL SÕAMYÃ 147:15.
1, 2. Tʋʋm-bʋg la a Zezi kõ a karen-biisã, la rẽ ra baooda bõe maanego?
BIIBLÃ bãngr-goam nins sẽn yaa kãsems n yɩɩdã a yembr bee Tʋʋma 1:8 pʋgẽ. Sẽn deng bilf t’a Zezi rʋ saasẽ, a yeela a karen-biis sẽn tar kɩs-sɩdã woto: “Sɩɩg Sõng sã n wa yãmb zutu, yãmb na reeg pãnga. La yãmb na n yɩɩ mam kaset dãmb . . . dũniyã tɛk fãa.” Ad sɩd ra na n yɩɩ tʋʋmd menga!
2 Wẽnnaam gomdã mooneg dũniyã gill zug wõnega tʋʋm-toog ne karen-biisã sõor sẽn da paoodã. Ges-y bũmb nins b sẽn da segd n maana. B ra segd n sõnga nebã tɩ b bãng Wẽnnaam Rĩungã koe-noogo. (Matɩe 24:14) Kõ kaset a Zezi wɛɛngẽ ra baoodame me tɩ b togs neb a taabã a Zezi zãmsgã sẽn tar pãngã, la b wilg-b tʋʋmd ning a sẽn tar a Zeova raabã pʋgẽ wã. Sẽn paase, karen-biisã maaneg la b lisg ra bee tʋʋmdã pʋgẽ. La b ra segd n maana woto dũniyã gill zugu!—Matɩe 28:19, 20.
3. A Zezi kõo a karen-biisã bas-m-yam ne bõe, la b manesem yɩɩ wãn to ne tʋʋmd ning a sẽn bobl-bã?
3 Baasg zãnga, a Zezi kõo a karen-biisã bas-m-yam tɩ vʋʋsem sõngã ra na n zĩnda ne-b tɩ b kẽng taoor ne tʋʋmd ning a sẽn da bobl-bã. Yaa sɩda, tʋʋmdã ra yaa tʋʋm-kasengã, sẽn paase, bɛɛbã ra rat n modg-b lame tɩ b bas moonegã. Ne rẽ fãa, a Zezi karen-biisã tõog n maana a sẽn yeel-b tɩ b maan bũmb ningã. Yaa bũmb sẽn sɩd zĩnd tɩ kɩɩsg ka be ye.
4. Wãn to la Wẽnnaam wilg nonglem ne neb nins a sẽn tʋm tɩ b tɩ moon la b zãms b taabã?
4 Dũni gill moonegã la zãmsgã tʋʋmd kãsengã ra wilga Wẽnnaam nonglmã ne neb nins sẽn da pa mi-a wã. Rẽ kõ-b-la sor tɩ b pẽneg a Zeova n paam b yel-wẽna sugri. (Tʋʋma 26:18) Wẽnnaam leb n wilgda a nonglem ne neb nins a sẽn tʋm tɩ b tɩ moon a koɛɛgã, bala rẽ kõ-b-la sor tɩ b wilg b sakr ne a Zeova, la b wilg tɩ b nonga b taabã. (Matɩe 22:37-39) Tʋm-tʋmd a Poll ra geta a moonegã tʋʋmd wa bũmb sẽn tar yõod wʋsg hal t’a yeel tɩ yaa ‘paoongo.’—2 Korẽnt dãmba 4:7.
5. a) Yɛ la d yãt kɩbar sẽn be bas-m-yam n yɩɩda, pipi kiris-nebã tʋʋm wɛɛngẽ, la bõe saagr la b bilg beenẽ? b) Bõe yĩng tɩ Tʋʋma sebr tar yõod wʋsg ne Wẽnnaam sõgen dãmbã rũndã-rũndã?
5 Pipi kiris-nebã mooneg tʋʋmd kɩbar ning sẽn be bas-m-yam n yɩɩdã bee Tʋʋma sebr pʋgẽ. Yaa karen-biig a Luk n gʋls-a vʋʋsem sõng vẽnegr pʋgẽ. Kɩbarã wilgdame tɩ gomdã saaga wʋsg la tʋʋll-tʋʋlle. Wẽnnaam Gomdã bãngr sẽn saag wʋsg woto wã tẽegda tõnd Yɩɩl Sõamyã 147:15 sẽn yet tɩ: “[A Zeova] tʋmda b noor dũniyã zugu. Bãmb goama zoeta tʋʋlga.” Kɩbar sẽn wilgd pipi kiris-nebã sẽn paam vʋʋsem sõngã pãngã yaa kɩbar sẽn be yamleoog la sẽn tar yõod wʋsg ne tõnd rũndã-rũndã. A Zeova Kaset rãmbã me moondame la d maand karen-biisi. La rũndã-rũndã, tʋʋmdã labsame n yɩɩda. Tõnd me paamda zu-loees sẽn wõnd b rãmb nins kiris-nebã sẽn paam yʋʋm kob-yendẽ wã. D sã n ges a Zeova sẽn ning pipi kiris-nebã bark la a kõ-b pãng to-to wã, paasda d tẽeb t’a na n sõng-d lame.
Karen-biisã sõor paasgo
6. Gom-bʋg sẽn gomd saagr yell n be zĩis a tãab Tʋʋma sebrẽ, la a gomda bõe yelle?
6 Manesem a ye la d tõe n tũnug ne n vaees Tʋʋma 1:8 pidsgã. Yaa d sẽn na n ges gomd ning sẽn yaa “Wẽnnaam koɛɛga saagame n yɩɩd pĩnda.” Yaa gomd sẽn be zĩis a tãab bal Biiblã pʋgẽ, t’a võorã pa toor wʋsg zĩis a tãabã pʋsẽ ye. B fãa bee Tʋʋma sebrẽ. (Tʋʋma 6:7; 12:24; 19:20) “Wẽnnaam koɛɛga” bɩ “Zusoaba koɛɛg” sẽn be zĩ-kãensa wã gomda koe-noogã yelle. Yaa Wẽnnaam sɩdã koɛɛg sẽn be yamleoog wʋsgã, sẽn vɩ, la sẽn tar pãng n toeemd neb nins sẽn sak-a wã vɩɩmã.—Hebre dãmba 4:12.
7. Tʋʋma 6:7 pʋgẽ, Wẽnnaam goama saagr tɩ loee ne bõe, la bõe n zĩnd yʋʋmd 33 T.W. Pãntekotã?
7 Pipi b sẽn gom Wẽnnaam goama saagr yell yaa Tʋʋma 6:7 pʋgẽ. Be d karemda woto: “La Wẽnnaam koɛɛga saagame n yɩɩd pĩnda, la karem-biisa paasa wʋsg Zerizalɛm. La maan-kʋʋdba wʋsgo saka tẽeb kãnga.” Ka wã, koɛɛgã saagr tɩ loee ne karen-biisã sõor paasgo. Sẽn deng rẽ, yʋʋmd 33 T.W. Pãntekotã daare, b pʋdga Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sẽn zems karen-biis 120 sẽn tigim yĩngr doogẽ zutu. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr sõsa sõsg sẽn tar pãnga, tɩ neb wʋsg kelge. Bãmb sʋkã, neb 3 000 n lebg tẽedb baraar menga. Ad sɩd yɩɩ rɩdg taab menga, neb tusa wã sẽn da kẽng Zerizalɛm noor ko-rãmbẽ wã n na n deeg lisg ne a Zezi yʋʋrã. Ya a Zezi kãng la b sẽn ka ra-luk zug wa tʋʋm wẽns maand rasem 50 sẽn da loogã.—Tʋʋma 2:41.
8. Wãn to la karen-bi-paalsã sõor paas yʋʋm nins sẽn pʋgl yʋʋmd 33 T.W. Pãntekotã?
8 Yaa sɩd tɩ woto nan yaa sɩngr bala. Zʋɩf tũudmã nanambs sẽn da maood n na n yals moonegã pa tõog ye. Woto, nanambs kãens sũy pa yɩ noog ye, bala “daar fãa Zusoaba [ra] fãagda neb n paasdẽ.” (Tʋʋma 2:47) Rẽ poor bilf bala, “daop sẽn tẽ kolga tus a nu.” Rẽ poore, “tẽedba sẽn sak Zusoaba tara paoosg hal tɩ lebg neb kʋʋngo, daop ne pagba.” (Tʋʋma 4:4; 5:14) D karemda woto wakat sẽn pʋgl sasa kãng wɛɛngẽ: “A Zezi tẽedba sẽn be Zide la Galile la Samari wã fãa paama laafɩ n bɩ tẽeb pʋgẽ. La bãmb kẽnda ne Zusoaba rabeem, la bãmb paama paoosgo Sɩɩg Sõng sẽn be ne bãmba yĩnga.” (Tʋʋma 9:31) Yʋʋm a wãn loogr poore, tõe tɩ yaa sẽn zems yʋʋmd 58 T.W. b yeelame tɩ “Zʋɩf rãmba tus wʋsg tẽedame.” (Tʋʋma 21:20) Rẽ wakatã tɩ tẽedb sẽn yaa bu-zẽms neb wʋsg n be.
9. Wãn to la y na n bilg pipi kiris-nebã?
9 Sẽn yɩɩd fãa, yaa nin-paalsã tuubg n wa ne karen-biisã sõor fɩɩgr woto. Tũudmã ra yaa paalga, la a nebã ra tʋmda tũudmã tʋʋm ne yẽesem. Karen-biisã ra pa wa egiliiz neb sẽn pa moond ye. B ra rɩka b mens zãng n kõ a Zeova la b sakd a goama sõma. Wakat ninga yaa neb b sẽn nams wʋsg nengẽ la b bãng sɩdã. (Tʋʋma 16:23, 26-33) Neb nins sẽn sak kiris-nedemdã pa sak-a zond-yaar ye. B reng n tagsa sõma n yaool n dɩk sard n kẽ a pʋgẽ. (Rom dãmba 12:1) B zãms-b-la Wẽnnaam soaya. Sɩdã ra kẽe b pʋ-tẽerã la b sũyã. (Hebre dãmba 8:10, 11) B ra sakame n na n ki b tẽebã yĩnga.—Tʋʋma 7:51-60.
10. Bõe zɩɩb la pipi kiris-nebã sak-yã, la bõe n be rũndã-rũndã n wõnd woto?
10 Neb nins sẽn sak kiris-nedemdã zãmsgã sak n deegame tɩ b segd n togsa sɩdã neb a taaba. Woto sɩd sõngame tɩ karen-biisã sõor fɩɩg n paase. Biibl mit a yembr yeela woto: “B ra pa get tɩ koɛɛgã mooneg yaa koe-moond sẽn tar yẽesem bɩ koe-moond b sẽn yãk toor tʋʋmd bal ye. Koɛɛgã mooneg ra yaa zu-noog la tɩlae ne Egiliizã ned fãa. . . . Hal sɩngrẽ wã, kiris-nebã fãa lagma taab n kɩt tɩ tʋʋmdã kẽngd taoor hal sõma.” A paasame: “Koe-noogã mooneg ra bee pipi kiris-nebã zɩɩm pʋgẽ.” Yaa woto me ne kiris-neb hakɩkã rũndã-rũndã.
Moonegã zĩis sõor paasgo
11. Fɩɩg-bʋg buud la b bilg Tʋʋma 12:24 pʋgẽ, la wãn to la rẽ zĩnd-yã?
11 Naoor a yiib-n-soab b sẽn gom Wẽnnaam gomdã saagr yell bee Tʋʋma 12:24 pʋgẽ woto: “Wẽnnaam goama saagame.” Ka wã gomdã tɩ loee ne moonegã zĩis sõor paasgo. Baa ne goosneema rãmbã gɩdgre, tʋʋmdã kell n kẽnga taoor sõma. Pipi, yaa Zerizalɛm la Wẽnnaam pʋdg a vʋʋsem sõngã karen-biisã zutu, la rẽ poore, b moona Wẽnnaam gomdã zĩis wʋsg n paas tao-tao. Namsgã sẽn wa karen-biisã zut Zerizalɛm b tẽebã yĩngã kɩtame tɩ b sãeeg n kẽ Zide la Samari. Rẽ baasa ne bõe? “Neb nins sẽn sãeega kẽnga ziig-ziiga n moon Koe-noogo.” (Tʋʋma 8:1, 4) B kõo a Filip noor t’a tɩ kõ rao kaseto. Ra-kãng reega lisg n tall koɛɛgã n kẽng Etiopi. (Tʋʋma 8:26-28, 38, 39) Tao-tao tɩ nebã reega sɩdã sõma Lida, Saarõ babgã pʋgẽ, la Zope. (Tʋʋma 9:35, 42) Kaoosg poore, tʋm-tʋmd a Poll toga sor n maan kɩlometr tusa mogr zug la tẽn-koɛɛng zugu, n lugl tigims Mediterane tẽns wʋsg pʋsẽ. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr kẽnga Babilon. (1 Pɩɛɛr 5:13) Ra yaa yʋʋm 30 n da looge, b sẽn pʋdg vʋʋsem sõngã karen-biisã zut Pãntekotã tɛka, t’a Poll gʋls tɩ koe-noogã ra ‘moona dũniyã fãa.’ Tõe t’a ra gomda tẽns nins b sẽn da mi sasa kãngã wã yelle.—Kolos rãmba 1:23.
12. Wãn to la kiris-nedemdã bɛɛb sak n deeg tɩ Wẽnnaam goama saaga zĩis wʋsgo?
12 Kiris-nedemdã bɛɛb mens sak n deegame tɩ Wẽnnaam goama ra paamda pãng Rom Soolmã fãa pʋgẽ. Wala makre, Tʋʋma 17:6 wilgdame tɩ Tesalonik sẽn be Gerɛs rɩtg babgã pʋgẽ, bɛɛbã kaasa woto: “Neb nins sẽn dãmbd dũniyã waa ka.” Rẽ poore, yʋʋm kob-gĩnd a yiib soabã sɩngrẽ, a Pline Lezen zĩnda Bitini n gʋls Rom Ãmperɛɛr a Tarzã kiris-nedemdã wɛɛngẽ. A yẽgma woto: “[A] pa tek galʋ-tẽnsẽ wã bal ye, la a yelga wa bã-loangdg n kẽ tẽn-biyã la tẽnsã sẽn be yambẽ wã.”
13. Wãn to la koe-noogã sẽn saag zĩis wʋsgã wilgd tɩ Wẽnnaam nonga ãdem-biisã?
13 Moonegã sẽn saag zĩis wʋsg woto wã ra wilgdame t’a Zeova tara nonglem wʋsg ne ãdem-biis nins b sẽn tõe n fãagã. A Pɩɛɛr sẽn wa n yã vʋʋsem sõngã sẽn tall pãng ning Buzẽng ned a Korney vɩɩmã pʋgẽ, a yeelame: “Yaa sɩda, mam bãnga masã tɩ Wẽnnaam ka tũusd neb ye. La buud fãa sʋka, ned ninga sẽn zoet bãmba la sẽn maand tɩrga, yẽ soab tata bãmb yam.” (Tʋʋma 10:34, 35) N-yẽe, koe-noogã ra yaa koɛɛg b sẽn segd n taas nebã fãa, la a ket n yaa woto. Wẽnnaam goama sẽn saag zĩis wʋsgã kõo nebã sor zĩig fãa tɩ b sak Wẽnnaam nonglmã. Yʋʋm kob-gĩnd 21 soab kãngã pʋgẽ, Wẽnnaam goama yalg n kẽe zĩig fãa dũniyã zugu.
Goama saagame n tõoge
14. Bõe saagr la b bilg Tʋʋma 19:20 pʋgẽ, la bõe la Wẽnnaam goama tõog-yã?
14 Naoor a tãab-n-soab b sẽn gomd Wẽnnaam goama saagr yell bee Tʋʋma 19:20: “Zusoaba koɛɛg saag[a] ne pãnga n tõoge.” Gerɛk gom-biig ning b sẽn lebg ka tɩ ‘tõogã’ rat n yeelame tɩ “tall pãnga.” Verse nins sẽn dengã wilgdame tɩ neb wʋsg n lebg tẽedb Efɛɛze, la tɩ neb wʋsg sẽn da tar tɩɩm n maand bõn-bãn yõo b tɩɩmã sɛbã bugum nebã fãa taoore. Yaa woto la Wẽnnaam goama tall pãng n yɩɩg ziri tũudmã zãmsgo. Koe-noogã tõoga zu-loees a taab me wala namsg tẽebã yĩngã. Baa fʋɩ ra pa tõe n yals-a ye. Ka yɛsa, d nee bũmb sẽn wõnd kiris-nedemd hakɩkã tõnd wakatã hal sõma.
15. a) Bõe la Biibl pĩnd yel-mit a yembr gʋls pipi kiris-nebã wɛɛngẽ? b) Sã n yaa ne karen-biisã b tõogrã ra yita ãnd nengẽ?
15 Tʋm-tʋmdbã la pipi kiris-neb a taabã moona Wẽnnaam goama ne yẽesem. Biiblã yel-mit a yembr yeela woto bãmb wɛɛngẽ: “Nebã sã n dat n gom b Soaalã yelle, b yãta manesem ka tɛk n maan-a. Sɩda, yaa bũmb ning sẽn tusd ra-kãens ne pʋg-kãensa wã n be yamleoog n yɩɩd b manesmã.” Baa ne rẽ, pipi kiris-nin-kãensã sak n deegame tɩ b tõogrã koe-moonegã pʋgẽ da pa bãmb yen-yen modgrã yĩng ye. B ra paamda Wẽnnaam sõngre, n kẽngd taoor ne moonegã tʋʋmd a sẽn bobl-bã. Fɩɩgr tẽebã wɛɛngẽ yita Wẽnnaam nengẽ. Tʋm-tʋmd a Poll sak n deega rẽ a lɛtr ning a sẽn gʋls Korẽnt tigingã pʋgẽ. A gʋlsame: “Maam n sele, t’a Apolos zãgs koom, la Wẽnnaam n kɩt tɩ bɩ. Tɩ bõe, tõnd yaa tʋmd-n-taas ne Wẽnnaam.”—1 Korẽnt dãmba 3:6, 9.
Vʋʋsem sõngã sõngre
16. Bõe n wilgd tɩ vʋʋsem sõngã kõo karen-biisã pãng tɩ b gom ne raoodo?
16 Tẽeg-y t’a Zezi kõo bas-m-yam t’a karen-biisã ra na n paama vʋʋsem sõngã sõngr sẽn na yɩl n moon Wẽnnaam goama zĩig fãa, la paas tɩ Vʋʋsem sõngã ra na n kõo karen-biisã pãng tɩ b moone. (Tʋʋma 1:8) Wãn to la rẽ zĩnd-yã? Wẽnnaam sẽn pʋdg vʋʋsem sõngã karen-biisã zut Pãntekotã daarã, rẽ poor bilfu b boola a Pɩɛɛr ne a Zã tɩ b wa kolg n togs Sãnedrẽ wã taoore. Sãnedrẽ wã yaa tẽngã bʋ-kaoodb sull sẽn yaa kãseng n yɩɩdã. B talla taal a Zezi Kirist kʋʋbã pʋgẽ. Tʋm-tʋmdbã ra na n zoee rabeem sul-kãngã sẽn tar pãng la sẽn kis-bã taoor bɩ? Abada! Vʋʋsem sõngã kõo a Pɩɛɛr la a Zã pãng tɩ b gom ne raood hal tɩ b bɛɛbã yɛɛse, la “b bãngame tɩ bãmb da bee ne a Zezi.” (Tʋʋma 4:8, 13) Vʋʋsem sõngã kɩtame me t’a Etɩɛn kõ kaset ne raood Sãnedrẽ wã taoore. (Tʋʋma 6:12; 7:55, 56) Sẽn deng rẽ, vʋʋsem sõngã ra tusa karen-biisã tɩ b moon ne raoodo. A Luk yeta woto: “Bãmb sẽn pʋʋs n sɛ, roog ninga bãmb sẽn tigma rigimdame. La bãmb fãa pida ne Sɩɩg Sõngo. La bãmb togsa Wẽnnaam koɛɛga ne raoodo.”—Tʋʋma 4:31.
17. Wãn to me la vʋʋsem sõngã sõng karen-biisã b koɛɛgã mooneg pʋgẽ?
17 A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã sẽn tar pãngã, la a Zezi sẽn vʋʋgã, n ges moonegã tʋʋmd yelle. (Zã 14:28; 15:26) B sẽn wa n pʋdg vʋʋsem sõngã a Korney, a roagdbã la a zo-nongsã zutã, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr bãngame tɩ Buzẽms nebã ra tõe n paama lisg ne a Zezi Kirist yʋʋre. (Tʋʋma 10:24, 44-48) Rẽ poore, vʋʋsem sõngã sõnga wʋsg tɩ b yãk a Barnabas la a Saul (tʋm-tʋmd a Poll) n tʋm-b tẽn-zẽms tɩ b moon koe-noogã, la a sõng-b tɩ b bãng b sẽn segd n kẽngẽ la b sẽn pa segd n kẽngẽ. (Tʋʋma 13:2, 4; 16:6, 7) Vʋʋsem sõngã leb n sõnga tʋm-tʋmdbã la kãsem dãmbã sẽn be Zerizalɛmã tɩ b rɩk sardo. (Tʋʋma 15:23, 28, 29) Vʋʋsem sõngã leb n sõngame tɩ b yãk yel-gɛtb kiris-neb tigingã pʋgẽ.—Tʋʋma 20:28, NW.
18. Wãn to la pipi kiris-nebã wilg b nonglmã?
18 Sẽn paase, vʋʋsem sõngã tʋma kiris-nebã nengẽ, n kɩt tɩ b tall Wẽnnaam zʋg-sõma wala nonglmã. (Galat dãmba 5:22, 23) Nonglmã tusa karen-biisã tɩ b sõng taaba. Wala makre, yʋʋmd 33 T.W. Pãntekotã poore, b lagma taab n lob ligd sẽn na yɩl n sõng ne karen-biisã bõn-datem yĩngã wɛɛngẽ Zerizalɛm. Biiblã yetame: “Ned ka be bãmb sʋka n yaa naong soab ye; tɩ bõe, neb nins sẽn tar pʋt bɩ rota koosa bãmb n dɩk ligdã n wa n kɩs tʋm-tʋmdbã. La b pʋɩɩ wa sẽn zems ned kam fãa sẽn dat sõngre.” (Tʋʋma 4:34, 35) Nonglem kãng pa tek tẽedbã ne taabã sʋk bal ye. B wilg-a-la neb a taaba, b sẽn taas-b koe-noogã la b sẽn tall sõmblem ne-b ne tʋʋm a taab me. (Tʋʋma 28:8, 9) A Zezi yeelame tɩ mong-m-meng yam sẽn tik nonglem zug n da na n kɩt tɩ b bãng a karen-biisã. (Zã 13:34, 35) Sɩd-sɩda, nonglmã sẽn yaa zʋg sẽn tar yõod wʋsgã kɩtame tɩ nebã pẽneg Wẽnnaam. A leb n kɩtame tɩ fɩɩgr zĩnd yʋʋmd kob-yendẽ wã. A maanda woto rũndã-rũndã me.—Matɩe 5:14, 16.
19. a) Ne manesem a tãab bʋs la a Zeova goama saag yʋʋm kob-yendẽ wã? b) Bõe la d na n vaees sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
19 Gomd ning sẽn yaa “vʋʋsem sõngã” pukda naoor 41 Tʋʋma sebr pʋgẽ. Vẽenega, kiris-neb hakɩkã bɩʋʋng yʋʋm kob-yendẽ wã ra yaa vʋʋsem sõngã pãng la a sõngr sabab yĩnga. Karen-biisã sõor paasame, tɩ Wẽnnaam goama yelg n paase, n tõog tũudmã la ninsaalbã tags-bɛd sẽn da be wakat kãnga. Fɩɩgr ning sẽn zĩnd yʋʋmd kob-yendẽ wã wõnda fɩɩgr ning a Zeova Kaset rãmbã sẽn tar rũndã-rũndã wã. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n vaeesa Wẽnnaam goama sẽn saag wʋsg woto tõnd wakatã.
Y tẽrame bɩ?
• Wãn to la pipi kiris-nebã sõor fɩɩg-yã?
• Wãn to la Wẽnnaam goama saag zĩis a taaba?
• Wãn to la Wẽnnaam goama tõog yʋʋm kob-yendẽ wã?
• Wãn to la vʋʋsem sõngã sõng ne Wẽnnaam goama saagre?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 22]
A Filip moona Etiopi raoã, tɩ kɩt tɩ koe-noogã ta zĩis a taabã
[Foto, seb-neng 23]
Vʋʋsem sõngã wilga tʋm-tʋmdbã la kãsem dãmbã sẽn be Zerizalɛmã sore
[Fotã soaadbã, seb-neng 20]
Yĩngr dɩtgã: Zerizalɛm galʋ-tẽngã b sẽn lebs n bilg Wẽn-doog a yiib-n-soabã wakate, sẽn be Holyland Hotelẽ wã Zerizalɛm