Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D tõog ninsaal pãn-komslmã

D tõog ninsaal pãn-komslmã

D tõog ninsaal pãn-komslmã

“Yĩnga ratem sakr wata ne kũum.”—ROM DÃMBA 8:6.

1. Wãn to la neb kẽer get ninsaal yĩngã, la sʋk-bʋg la d segd n leoke?

“MAM pʋʋsda yãmb bark bõn-kãsems a woto yĩnga. Mam wẽnda bõn-bãnde.” (Yɩɩl Sõamyã 139:14) Yaa woto la yɩɩl-gʋlsd a Davɩɩd yɩɩl-yã, a sẽn da wa n get ninsaal yĩngã, sẽn yaa bũmb nins a Zeova sẽn naana sʋk a yembrã. Tũudum karen-saam dãmb kẽer pa pẽgd Wẽnnaam woto wa sẽn segdã ye. B getame tɩ yĩngã yaa wẽng la yel-wẽn zĩiga. B bool-a lame tɩ “zɩɩlem solgr zĩiga, minim wẽns yẽgre, wẽng bãn-sogdse, wẽng bãens roogo, vɩɩm sẽn ka sũ-noogo, sũ-sãoong zĩiga, kũum sẽn kẽnde.” Yaa sɩd tɩ tʋm-tʋmd a Poll yeelame: “Bõn-neer ka be mam pʋgẽ ye.” (Rom dãmba 7:18) La woto rat n yeelame tɩ b bẽd-d lame n yõk yĩng sẽn maand yel-wẽn pʋgẽ tɩ tɩɩm kaẽ bɩ?

2. a) ‘Yĩngã ratem sakr’ dat n yeelame tɩ bõe? b) Kɩɩs bʋg n be ‘yĩnga’ la “vʋʋsem sõngã” sʋka, ninsaalb nins sẽn dat n ta Wẽnnaam yamã nengẽ?

2 Wakat ninga Gʋlsg Sõamyã gomda ninsaal yell n yetẽ t’a yaa “yĩnga.” (1 Rĩm dãmba 21:27, NW ) A leb n tũnugda ne “yĩnga” n bilgd ninsaal sẽn yaa yel-wẽn-maand sẽn yaa tõat a Ãdem yagengã. (Efɛɛz rãmba 2:3; Yɩɩl Sõamyã 51:7; Rom dãmba 5:12) A roga tõnd ne ‘yĩngã pãn-komsem.’ (Rom dãmba 6:19) Sẽn paase, a Poll keoogame: “Yĩnga ratem sakr wata ne kũum.” (Rom dãmba 8:6) “Yĩnga ratem sakr” a woto rat n yeelame tɩ f basdame tɩ yĩngã sẽn maand yel-wẽna tʋlsem soog-f la a tus-fu. (1 Zã 2:16) Woto, tõnd sã n maoodame n dat n ta Wẽnnaam yam, tõnd tẽebã ne d yĩngã sẽn maand yel-wẽna kɩɩsda taab wakat fãa. Tõnd yel-wẽna tusda tõnd wakat fãa sẽn na yɩl tɩ d pids “yĩngã ratem.” (Galat dãmba 5:17-23; 1 Pɩɛɛr 2:11) A Poll bilga mao-toaag kãngã sẽn maand yẽ pʋgẽ wã, la a yeel woto: “Mam yaa nimbãan ned bala. Ãnda n na n fãag maam ne kũum sẽn be yĩng kãngã pʋgẽ wã?” (Rom dãmba 7:24) Makrã ra soo a Poll tɩ tɩɩm kaẽ bɩ? Biiblã leokda vẽeneg tɩ ayo!

Makrã ne yel-wẽna sɩd beeme

3. Wãn to la neb wʋsg get yel-wẽnd la makre, la wãn to la Biiblã keoogd tõnd tɩ d gũus ne manesem a woto?

3 Rũndã-rũndã, sã n yaa ne neb wʋsgo, yel-wẽndã yaa bũmb b sẽn pa rat n sak n deeg tɩ beeme ye. Kẽer gomda “yel-wẽnd” yell ne kʋʋsem, tɩ yaa wa gom-kʋdg sẽn bilgd ninsaal pãn-komslem yaalse. B pa mi tɩ daar n wat tɩ “tõnd fãa [na n] yals Kirist bʋʋd geer taoore, tɩ ned kam fãa reeg sẽn zems a tʋʋma a sẽn da maan a yĩnga pʋgẽ, a sã n yaa sõama walla a sã n yaa wẽnga” ye. (2 Korẽnt dãmba 5:10) Neb kẽer gomda gom-yaals woto: “M tõe n maoo ne bũmb fãa, sã n pa ne makre!” Neb kẽer vɩɩ zĩig ning nebã sẽn nong yõ-noogrã paoong zĩig pʋgẽ. Tõe n yaa rɩɩbo, yoobo, reem bɩ bũmb f sẽn date. B rata bũmba fãa, la b rat-b-la zĩig pʋgẽ bala! (Luk 15:12) B nong n geta zĩig pʋgẽ sũ-noogã bala. B pa get beoog ‘vɩɩm sẽn yaa sɩda’ sẽn wat ne sũ-noog ningã ye. (1 Tɩmote 6:19) Baasg zãnga, Biiblã zãmsda tõnd tɩ d maag d yĩng n tagse, la d ra yɩ neb sẽn yaa yam koɛɛg rãmb ye. Biiblã leb n zãmsda tõnd tɩ d lak d mens ne bũmb ning fãa sẽn na n sãam tõnd tẽebã wɛɛngẽ bɩ ne manesem a to. Yel-bũnd Wẽnnaam sẽn vẽneg tɩ b gʋls yetame: “Nin-yẽeseng yãta toog n gind n loogdẽ. La nin-yaalg kẽngda taoor tɩ tooga paamd-a.”—Yelbũna 27:12.

4. Sagl-bʋg la a Poll kõ 1 Korẽnt dãmba 10:12, 13 pʋgẽ?

4 A Poll sẽn da wa n gʋls kiris-neb nins sẽn da vɩ Korẽnt sẽn yaa galʋ-tẽng yʋʋr sẽn da yi wʋsg a vɩɩm manesmã sẽn yaa wẽng wʋsgã yĩngã, a keooga nebã wa sẽn zems n yeel tɩ b gũus ne makrã la yel-wẽnã pãnga. A yeelame: “Ned ninga sẽn tẽed t’a yasame, bɩ a gũus n da wa lʋɩ ye. Yãmb nan ka paam makr ba a yembr sẽn nan ka mak ninsaal ye. La Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soabã, bãmb ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd yãmb pãng ye. La ne makre bãmb na n maana sore tɩ yãmb tõe n yi, la tɩ yãmb tõe n paam pãng makra pʋgẽ n da lʋɩ ye.” (1 Korẽnt dãmba 10:12, 13) Tõnd fãa, kom-bɩɩs la nin-kẽemba, pagb la rapa, paamda makr wʋsg tõnd lekollẽ, tʋʋma zĩigẽ bɩ zĩis a taaba. Woto yĩnga, bɩ d vaees a Poll goamã n ges b sẽn dat n yɛɛlg ne tõndo.

Ra tall-y bas-yard tɩ loog ne y meng ye

5. Bõe yĩng tɩ bas-yard sẽn loog ne f meng tõe n yɩ yelle?

5 A Poll yeelame: “Ned ninga sẽn tẽed t’a yasame, bɩ a gũus n da wa lʋɩ ye.” D sã n tẽed tɩ d vɩɩmã manesem yaa sõma wʋsg n tar bas-yard sẽn loog ne d mengã, a tõe n yɩɩ yelle. Rẽ wilgdame tɩ d pa mi yel-wẽndã halhaal la a pãng sẽn ta zĩig ning ye. Sẽn mik tɩ neb wa a Moiizi, a Davɩɩd, a Salomo la tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr lʋɩɩ yel-wẽnd pʋgẽ wã, d segd n tagsame tɩ d pa tõe n maan yel-wẽnd bɩ? (Sõdbo 20:2-13; 2 Sãmwɛll 11:1-27; 1 Rĩm dãmba 11:1-6; Matɩe 26:69-75) “Yam soab gũusdame n gind yell n loogdẽ. La tɩtaam tara yalem t’a maand gãndaalem,” woto la Yelbũna 14:16 yeta. Sẽn paase, a Zezi yeelame: “Sɩɩga ratame la yĩnga ka pãng ye.” (Matɩe 26:41) Tõnd miime tɩ ninsaal sẽn pa zems zãng ba a ye ka be n pa tar tʋlsem wẽns ye. Rẽ wã yĩngã, d pa segd n deem ne a Poll keoogrã sẽn yet tɩ d yals kãn-kãe makr taoorã ye. D sã n pa maan woto fãa, sã n pa gũusi d na n lʋɩɩme.—Zeremi 17:9.

6. Wakat bʋgo, la wãn-wãn la d segd n segl d mens makrã yĩnga?

6 Yaa yam bũmb tɩ d segl d mens zu-loees sẽn tõe n wa ne lingr yĩnga. Rĩm a Aza bãngame tɩ bãanã wakatã n da yaa sasa ning sẽn zems ne-a t’a paas a lalsã pãngã. (2 Kɩbaya 14:2, 6, 7) A ra miime tɩ zabr sã n wa yik n sa, sẽk ye kae n segendẽ yɛs ye. Woto me, sẽn são yaa d sẽn na n yãk yam bãan wakat tɩ makrã nan pa wa, tɩ d yama nan ket n gãe bãane. (Yɩɩl Sõamyã 63:7) A Daniɛll ne a zo-rãmbã sẽn yaa wẽn-zoɛtbã yãka yam n na n tall kɩs-sɩd ne a Zeova tõogã tɩ b nan pa mak-b tɩ b rɩ rĩmã rɩ-nood ye. Rẽ kɩtame tɩ b yam pa yuus ne b gãd b tẽebã sõma-sõma n pa rɩ rɩ-rẽgd ye. (Daniɛll 1:8) D ra bas tɩ makr wa, tɩ d yaool n yãk yam n paas tɩ d na n paa yɩlemd vɩɩm manesmã wɛɛngẽ ye. D sã n sak woto, d na n paama pãng n yals kãn-kãe yel-wẽnd taoore.

7. Bõe yĩng tɩ neb a taabã sẽn tõog makrã yaa bũmb sẽn kengd tõnd raoodo?

7 Ad d sɩd paamda belsg sõma ne a Poll gom-kãensã: “Yãmb nan ka paam makr ba a yembr sẽn nan ka mak ninsaal ye.” (1 Korẽnt dãmba 10:13) Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr gʋlsa woto: “Bɩ y kɩɩs [Sʋɩtãanã] n yals kãn-kãe tẽeb pʋgẽ, tɩ yãmb miimi tɩ yãmb ba-biisa sẽn be dũniyã pʋgẽ wã tara namsg wa yãmb sẽn tarã.” (1 Pɩɛɛr 5:9) N-yẽe, neb a taab paama makr a woto la b tõog n yalsa kãn-kãe ne Wẽnnaam sõngre, la tõnd me tõe n maana woto. Baasg zãnga, d sẽn yaa kiris-neb hakɩk sẽn vɩ dũni wẽng pʋgẽ wã, d fãa segd n gũume tɩ makr paam-do, sã n wa beẽ-beẽ. Rẽ, wãn to la d tõe n kɩs sɩd tɩ d na n tõoga ninsaal pãn-komslmã la makrã sẽn tusd-d tɩ d maan yel-wẽnã?

D tõe n yalsa kãn-kãe makr pʋgẽ!

8. Ne manesem sõng bʋg la d tõe n lak d mens ne makrã?

8 Manesem a ye sẽn na n kɩt tɩ d ra “yɩ yel-wẽna yembs” yaa d sẽn na n zãag d mens ne makrã, sã n tõeyã. (Rom dãmba 6:6) Yelbũna 4:14, 15 sagenda woto: “Bɩ f ra maan wa nin-wẽns ye. Ra tũ-b ye. Gũus n da kolg wẽng ye. Gil-a n looge.” Naoor wʋsgo, d reng n mii yɛl kẽer sã n tõe n tall-d lame n kẽes yel-wẽnd pʋgẽ. Woto yĩnga, tõnd sẽn yaa kiris-nebã, bũmb d sẽn tõe n maan vẽeneg yaa d ‘gil’ bũmb ning bɩ ned ning fãa la zĩig ning fãa sẽn tõe n wa nek tʋlsem wẽns n yik ratem sẽn yaa rẽgd sẽn tar pãng tõnd pʋsẽ wã.

9. Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ, wãn to la b wilg vẽeneg tɩ d zãag d mens ne yɛl sẽn tõe n wa kɩt tɩ d kɩɩsã?

9 Zoe n bas bũmb ning sẽn wat ne makrã yaa manesem sõng a to sẽn kɩtd tɩ d tõog makrã. A Poll saglame: “Bɩ y zoe yoobo.” (1 Korẽnt dãmba 6:18) A gʋlsa woto me: “Bɩ y zoe bõn-naands pʋʋsgo.” (1 Korẽnt dãmba 10:14) Tʋm-tʋmdã keooga a Tɩmote me t’a zoe arzɛgs nonglem, la “yãadem datem wẽnga.”—2 Tɩmote 2:22; 1 Tɩmote 6:9-11.

10. Makr a yiib sẽn yaa lɛbl ne taab bʋs n wilgd tɩ tara yõod tɩ d zoe makre?

10 D rɩk Israɛll Rĩm a Davɩɩd makrã. A ra bee a na-zakã gasg zug n getẽ, n yã pʋg-neer sẽn da sood koom, tɩ tʋls-wẽns pid a sũurã. A ra segd n sigame, n zoe makrã. La a pa maan woto ye, sẽn yaa lebende, a rɩɩ kɩbar pagã zugu, n bãng tɩ ya a Batseba, la a baasgã yɩɩ wẽng wʋsgo. (2 Sãmwɛll 11:1-12:23) Sẽn yaa lebende, wãn to la a Zozɛf maan-yã, a zu-soabã pag sẽn da rat yoobã sẽn pẽdg-a t’a gãand-a wã? Biiblã yeta tõndo: “La baa yẽ sẽn pẽdg a Zozɛf daar fãa wã, a Zozɛf ka sak n gãand ne-a walla pẽneg-a ye.” Baa ne b sẽn da nan pa kõ a Moiiz Tõogã noyã, a Zozɛf leok-a-la woto: “Mam na n yɩɩ wãn n maan yel-wẽn-kãseng woto n beeg m Wẽnnaam?” Daar a yembre paga gãda a Zozɛf n yeel-a “t’a gãand-a.” A Zozɛf kell n paa zĩ-kãng n na n kɩt tɩ pagã tags bɩ? Ayo. A fãsga a meng n “zoe n yi yɩnga.” A Zozɛf pa bas tɩ b kʋɩɩb-a n kẽes yoob pʋgẽ ye. A zoeeme!—Sɩngre 39:7-16.

11. Bõe la d tõe n maane, d sã n paam makr sẽn wat n yɩlemdẽ?

11 Wakat ninga b getame tɩ wudgr yaa rabeem, la naoor wʋsgo yaa yam bũmb tɩ d sɩd zoe n yi yell zĩigẽ. Tõe tɩ d tʋʋmã zĩigẽ, d paamda makr sẽn wat n yɩlemdẽ. Baa ne d sẽn pa tõe n toeem tʋʋmã, tõe tɩ soay a taab n be d sẽn tõe n tũnug ne n yi yɛl nins sẽn wat ne makrã pʋsẽ. D segd n zoee bũmb ning fãa d sẽn mi tɩ yaa wẽnga, la d segd n yãka yam n maan sẽn yaa tɩrg woo tɩrga. (Amos 5:15) Sẽn paase, makrã zoees baoodame tɩ d lak d mens ne yoobã yɛl b sẽn wilgd ordinatɛɛr dãmbẽ wã, la reem zĩis nins nebã manesem sẽn pa tolg n yaa sõma zãngã. Tõe me tɩ yaa d sẽn na n tolg n lak d mens ne zʋrnall bɩ d sẽn na n bao zo-paalse: neb nins sẽn nong Wẽnnaam la sẽn tõe n sõng-do. (Yelbũna 13:20) Baa kʋɩɩbgã sẽn ya a soaba, yaa yam bũmb tɩ d zãgs-a n da reem ye.—Rom dãmba 12:9.

Pʋʋsgã sẽn tõe n sõng-d to-to

12. Bõe la d kot Wẽnnaam, d sã n pʋʋsdẽ tɩ: “Bɩ y ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ”?

12 A Poll kengda tõnd pɛlg ne bas-m-yam woto: “Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soabã, bãmb ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd yãmb pãng ye. La ne makre bãmb na n maana sore tɩ yãmb tõe n yi, la tɩ yãmb tõe n paam pãng makra pʋgẽ n da lʋɩ ye.” (1 Korẽnt dãmba 10:13) Bũmb a ye a Zeova sẽn tũnugd ne n sõngd tõnd ya a sẽn deegd d pʋʋsgã d sẽn pʋʋsd n kot a sõngre, d sã n wa maood ne makrã. A Zezi Kirist zãmsa tõnd tɩ d pʋʋs woto: “Bɩ y ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ ye, la bɩ y fãag tõnd wẽng soaba nugẽ.” (Matɩe 6:13) A Zeova reegda pʋʋsg a woto d sẽn maand ne d sũur fãa wã, n pa basd tõnd makrã pʋgẽ ye. A na n fãaga tõnd ne a Sʋɩtãan la ne a sɩlem tʋʋmã. (Efɛɛz rãmba 6:11) D segd n kosa Wẽnnaam t’a sõng-d tɩ d bãng makrã sẽn yaa b rãmba, la d paam pãng n yals kãn-kãe b taoore. D sã n bõos-a t’a ra bas-d tɩ d lʋɩ makr pʋgẽ, a na n sõnga tõnd t’a Sʋɩtãan sẽn yaa “wẽng soaba” ra tõog-d ye.

13. Bõe la d segd n maane, d sã n wa be makr sẽn wat n yɩlemdẽ taoore?

13 Sẽn yɩɩd fãa, d segd n pʋʋsa sõma-sõma, d sã n wa paam makr sẽn wat n yɩlemdẽ. Makr kẽer tõe n waa ne mao-kãsems tõnd mengã yĩng pʋgẽ. A tõe n yaa maoor ne tagsa la manesem sẽn tẽegd tõnd vẽeneg d sɩd yaa neb sẽn ka pãng wʋsgo. (Yɩɩl Sõamyã 51:7) Wala makre, bõe la d tõe n maane, pĩnd minim wẽng sã n ye wat tõnd yamẽ wã n namsd-do? Yaa wãn to, d sã n paam makr n dat n ye kẽ a pʋgẽ? Y pa segd bal n mak tagsg a woto yiisg ye. Y segdame n pʋʋs a Zeova n togs-a yellã, n maan woto n yɩlem, sã n yaa tɩlae. (Yɩɩl Sõamyã 55:23) Ne a Gomdã la a vʋʋsem sõngã pãnga, a tõe n sõnga tõnd tɩ d yiis tʋlsem wẽns d yamẽ wã.—Yɩɩl Sõamyã 19:9, 10.

14. Bõe yĩng tɩ pʋʋsgã tar yõod wʋsg sẽn na yɩl n tõog makrã?

14 Gɛtsemane zẽedẽ wã, a Zezi sẽn mik t’a tʋm-tʋmdbã gõeeme wã a yeel-b-la woto: “Bɩ yãmb gũ la y pʋʋse n da wa kẽ makr ye. Sɩɩga ratame la yĩnga ka pãng ye.” (Matɩe 26:41) Ad d sẽn tõe n maan to-to me n tõog makrã: yaa d sẽn na n gũus n bãng makrã sẽn pukd ne manesem toɛ-toɛ ninsi, la d gũus a sɩlem bẽdsã. Tara yõod wʋsg me tɩ d pʋʋs makrã wɛɛngẽ n da bas tɩ kaoos ye. Rẽ yaa sẽn na yɩl n daool d mens sõma tẽebã wɛɛngẽ n zab ne-a. Sẽn mik tɩ yaa zĩis nins d pãngã sẽn paoodẽ n yɩɩdã la makrã watã yĩnga, d pa tõe n tõog-a d yembr ye. Pʋʋsg tara yõod wʋsg ne rẽ, bala Wẽnnaam pãngã tõe n sõnga tõnd tɩ d kogl d mens ne a Sʋɩtãana. (Filip rãmba 4:6, 7) D tõeeme me n dat “tẽedba kãsem dãmba” sõngr tẽebã wɛɛngẽ la b pʋʋsgo.—Zak 5:13-18.

Bɩ y mao n yals kãn-kãe makrã taoore

15. Yals kãn-kãe makr taoor baooda bõe maanego?

15 D pa segd bal n lak d mens ne makrã ye. Sã n tõeeme, d segd n maoome n yals kãn-kãe a taoor hal t’a wa looge, bɩ hal tɩ yɛlã wa toeeme. A Sʋɩtãan sẽn da wa n mak a Zezi wã, a yalsa kãn-kãe hal tɩ Munaafɩɩkã wa looge. (Matɩe 4:1-11) Karen-biig a Zak gʋlsame: “Kɩɩs-y Sʋɩtãana, la yẽ na zoe n bas yãmba.” (Zak 4:7) D sã n dat n yals kãn-kãe, yaa d sɩng n pids d pʋ-tẽerã ne Wẽnnaam Gomdã, la d rɩk sard kãn-kãe n tũ a noyã. D segd n zãmsa verse nins sẽn gomd d pãn-komslmã yellã ne zugu, la d tags b zut sõma. Na n yɩɩ yam bũmb tɩ d yã kiris-ned sẽn bɩ, tõe n yɩɩ kãsem soaba, n togs-a d yel-pakrã, t’a sõng-do, makr sã n wa wa.—Yelbũna 22:17.

16. Wãn to la d tõe n kell n yɩ tɩrs vɩɩm manesmã wɛɛngẽ?

16 Gʋlsg Sõamyã sagenda tõnd tɩ d yeelg nin-paalgã. (Efɛɛz rãmba 4:24) Woto rat n yeelame tɩ d bas t’a Zeova kibl-d la toeem-do. A Poll gʋlsa a tʋmd-n-taag a Tɩmote n yeele: “Bao tɩrlem ne Wẽnnaam sakre la tẽeb ne nonglem la sũ-mar ne sũ-bʋgsem. Zab tẽeb zabr sõama, la gãd vɩɩm sẽn ka sɛtã, vɩɩm ninga Wẽnnaam sẽn bool foo tɩ f paamã.” (1 Tɩmote 6:11, 12) D tõe n ‘baoo tɩrlem,’ ne d sẽn na n zãms Wẽnnaam Gomdã neere, sẽn na yɩl n bãng a zʋg-sõma wã neere, la rẽ poore, ne d sẽn na n tũ a noyã. Kiris-neb tʋʋm wʋsg maaneg wala koe-noogã mooneg la tigissẽ wã kẽnd me tara yõod wʋsgo. D sã n kolg Wẽnnaam la d rɩ a tẽebã segls nafa sõma-sõma, na n sõng-d lame tɩ d bɩ tẽebã wɛɛngẽ la d kell n yɩ tɩrs vɩɩm manesmã wɛɛngẽ.—Zak 4:8.

17. Wãn to la d mi tɩ Wẽnnaam pa na n bas tõnd makr wakate?

17 A Poll kõta tõnd bas-m-yam tɩ makr ning fãa sẽn wat tõnd zug zɩ n yɩɩg pãng ning Wẽnnaam sẽn kõ tõnd tɩ d mao ne-a wã ye. A Zeova na n ‘maana sor tɩ tõnd tõe n paam pãng makra pʋgẽ n da lʋɩ ye.’ (1 Korẽnt dãmba 10:13) Sɩda, d sã n ket n teegd Wẽnnaam, a pa basd tɩ makrã lim tõnd hal tɩ d ye pa tar pãng sẽn sek tẽebã wɛɛngẽ sẽn na yɩl n tall d burkĩndã ye. A ratame tɩ d tõog n yals kãn-kãe n mao ne makrã sẽn tusd tõnd tɩ d maan sẽn yaa wẽng Wẽnnaam nifẽ wã taoore. Sẽn paase, d tõe n talla tẽeb ne kãab-kãngã a sẽn maana: “Mam kõn bas yãmb walla mong yãmb abada ye.”—Hebre dãmba 13:5.

18. Bõe yĩng tɩ d tõe n kɩs sɩd tɩ d na n tõoga ninsaal pãn-komslmã?

18 A Poll da pa maand sãmbg ne a mengã maoor ne ninsaal pãn-komslmã sẽn da na n baas to-to ye. A ra pa get a mengã wa ned a yĩngã tʋlsem sẽn da so tɩ tɩɩm kaẽ ye. Sẽn yaa lebende, a yeelame: “Mam zoetame, la mam ka zoet yaar ye; mam pãbda nug-gila, la mam ka wẽed pemsem ye. La mam modgda m menga n tõogd m yĩnga, tɩ mam sẽn moond koɛɛgã n togsd neb a taabã, Wẽnnaam kõn yaool n zãgs maam ye.” (1 Korẽnt dãmba 9:26, 27) Tõnd me tõe n zabame n tõog yĩngã sẽn pa zems zãngã. Tõnd yĩngr Ba wã sẽn tar nonglmã tẽegda tõnd tɩ d ket n tũud tɩrlmã sore. A tũnugda ne Gʋlsg Sõamyã, sɛb nins sẽn tik Biiblã zugã, kiris-neb tigissã la kiris-neb nins sẽn bɩ wã n maand woto. Ne a sõngrã, d tõe n tõoga ninsaal pãn-komslmã!

Y tẽrame bɩ?

• ‘Yĩngã ratem sakrã’ rat n yeelame tɩ bõe?

• Wãn to la d tõe n segl d mens n wa mao ne makrã?

• Bõe la d tõe n maan n mao ne makrã?

• Pʋʋsgã tõe n sõnga wãn to, d sã n wa maood ne makrã?

• Wãn to la d mi tɩ d tõe n tõoga ninsaal pãn-komslmã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto rãmba, seb-neng a 8]

Biiblã pa yet tɩ d yaa neb yĩngã ratem sẽn so tɩ tɩɩm kaẽ ye

[Foto, seb-neng 10]

Zoe n zãag ne makrã yaa manesem a ye sẽn na yɩl n da maan yel-wẽnde