D sõng pʋg-kõapã b toodã pʋsẽ

KƖBAY nins sẽn gomd pʋg-kõap yell tɩ b mi n yɩɩdã a yembr yaa Biiblã kɩbar ning sẽn gomd a Rut ne a sɩd ma a Naomi yellã. Pʋg-kãensã b yiibã fãa ra yaa pʋg-kõapa. La sã n yaa ne a Naomi, pa a sɩdã bal n ki ye, ya a komdibli a yiibã fãa me. A biribl a yembr n da ya a Rut sɩda. B ra yaa koaadba, tɩ b ra teeg rapã tʋʋmd wʋsg n yɩɩda. Woto yĩnga, b sẽn da be yell ningã pʋgẽ wã sɩd ra pa nana ye.—Rut 1:1-5, 20, 21.

Baasg zãnga, a Naomi ra tara zoa meng-meng la belsda. Ra ya a bi-pag a Rut sẽn yeel t’a kõn bas-a n loogã. Wakat n zĩnd t’a Rut “yaa sõama ne [a Naomi] n yɩɩd komdibli a yopoe,” ra pa nonglem kãseng ning a sẽn da tar ne a Naomi wã bal ye, la ra ya a nonglmã ne Wẽnnaamã me. (Rut 4:15) A Naomi sẽn yeel t’a Rut leb a buudẽ wã Moaab tẽngã la a zo-rãmbã nengẽ wã, a Rut togsa kɩs-sɩd goam nins sẽn sidgd yĩns n yɩɩdã a yembr n leoke: “Zĩig ninga fo sẽn na n kẽngã, mam me na n kẽnga be, la zĩig ninga fo sẽn na n  sigã, mam me na n siga be, la fo neba na n yɩɩ mam neba, la fo Wẽnnaama me na n yɩɩ mam Wẽnnaam. Zĩig ninga fo sẽn na n ki wã, mam na n kii be, la b na n muma maam beenẽ. Bũmb sã n tõog n welg maam ne foom tɩ ka kũum bɩ Zusoaba paas mam toogo.”—Rut 1:16, 17.

A Rut sẽn tall yam ningã pa ling Wẽnnaam a Zeova ye. A ninga a Naomi la a Rut zag-bilã barka, la a Rut baas n kẽe kãadem ne Israɛll dao a Boaaze. B biigã lebga a Zezi Kirist yaaba, t’a Naomi ges bi-kãng yell wa a bi-roaka. Kɩba-kãngã wilgda hal sẽn ta zĩ-bʋg la a Zeova nong pʋg-kõap nins sẽn pẽnegd-a la b teegd-a wã. Sẽn paase, Biiblã yeta tõnd t’a nanda neb nins sẽn sõngd pʋg-kõapã ne nonglem b toog pʋgẽ wã. Woto, rũndã-rũndã, wãn to la d tõe n sõng pʋg-kõap nins sẽn be tõnd sʋkã?—Rut 4:13, 16-22; Yɩɩl Sõamyã 68:6.

D kõ sõngr vẽenega, la d gũus n da soog b vɩɩmã ye

D sã n wa kõt pʋg-kõor sõngre, sẽn são yaa d sẽn na n yɩ vẽeneg la takɩ, la d ra bao n soog a vɩɩmã ye. Bas-y goam sẽn pa takɩ wala “F sã n wa rat bũmb fãa bɩ f togs-ma.” Woto yaa wa f sẽn na n yeel ned waood la kom sẽn tare, tɩ “Kẽng ne laafɩ n pil [fuug] la f rɩ,” n yaool n pa maan baa fʋɩ n sõng ye. (Zak 2:16) Neb wʋsg sã n be ratem pʋgẽ me b pa na n kos sõngr ye. Sẽn yaa lebende, b namsdame tɩ ned pa miẽ ye. Neb a woto sõngr baooda yam-welgre, yaa f bãng b ratmã sẽn ya a soaba. La f sã n soog pʋg-kõorã vɩɩm, tõe n waa ne sũ-sãams la mo-yõsre. Woto yĩnga, Biiblã togsdame n yɩlemdẽ tɩ d segd n talla kɩls tɩ zemse, d manesmã ne neb a taabã pʋgẽ. Yaa sɩd tɩ Biiblã yeta tõnd tɩ d ges nebã yell tɩ pa tũ ne rat-m-yembr ye, la a tẽegda tõnd tɩ d ra kẽ neb a taab yɛlẽ ye.—Filip rãmba 2:4; 1 Pɩɛɛr 4:15, Kãab-Paalgã Koe-noogo.

A Rut talla kɩls tɩ zems manesem a woto ne a Naomi. Baa ne a Rut sẽn da gãd a sɩdã ma ne burkĩndã, a pa modg-a bɩ a soog-a ye. A yãka yam sõma n maan yɛl kẽere, wala makre, n bao rɩɩb n kõ a Naomi la a mengã, la a leb n tũ a Naomi noyã.—Rut 2:2, 22, 23; 3:1-6.

Yaa sɩd tɩ ned fãa ne a to ratem tõe n yɩɩ toor wʋsgo. A Sandra yell b sẽn gom sɩngrẽ wã yeelame: “M da tara bũmb ning m sẽn da rat m toogã pʋgẽ wã: zo-nongds meng-meng sẽn wa wʋsg n gũbg-ma.” Sẽn yaa lebende, a Elaine yell d sẽn zoe n goma ra rata sẽk a meng yĩnga. Woto yĩnga, kõ sõngr dat n yeelame tɩ d bãng n welge, la d tall kɩls tɩ zemse, n pa kẽed nedã vɩɩm yɛl pʋgẽ la d kõ d meng n sõnge, raab sã n wa beẽ.

Zakã neb teelgo

Zak neb sẽn tar nonglem tõe n maana bũmb wʋsg n keng pʋg-kõor daood t’a tõog n mao ne a zu-loeesã. Baa zakã neb kẽer sẽn tõe n kõ b sõngr n yɩɩg neb a taabã, nebã fãa tõe n sõngame. “A sã n yaa pʋg-kõor sẽn tar kamb bɩ yagense, sẽn yɩɩda, bɩ kamba maan b yir dãmba wa neb sẽn sakd Wẽnnaam n lebs bãmb ba rãmba ne b ma rãmba b sẽn da dɩlg bãmb bũmb ninsã; tɩ bõe, yõ wã tata Wẽnnaam yam.”—1 Tɩmote 5:4.

Naoor wʋsgo, teelg ligdã wɛɛngẽ bɩ ‘lebsg’ tõeeme n pa tɩlae ye. Pʋg-kõap kẽer tara ligd sẽn sek n na n ges b ratmã yelle, la kẽer wat n tõogame n paam goosneema wã sõngr sẽn be tẽns kẽer pʋsẽ wã. La zĩig ning pʋg-kõapã sẽn be ratem pʋgẽ wã, zakã neb segdame n kõ b  sõngre. Pʋg-kõor sã n pa tar neb sẽn kĩ ne-a sẽn na n sõng-a bɩ a roagdbã sã n pa tõe n sõng-a, Gʋlsg Sõamyã yetame t’a tẽed-n-taasã sõng-a: “Tẽeb sẽn yaa sõama sẽn ka tar yell tõnd Ba a Wẽnnaam nifẽ yaa tɩ kẽng n sõng kɩɩbs ne pʋg-kõapa bãmb toog pʋgẽ, la y gũus ne dũniyã wẽngã.”—Zak 1:27.

Neb nins sẽn tũud Biiblã no-kãensa wã sɩd ‘waoogda pʋg-kõapã.’ (1 Tɩmote 5:3) Sɩda, waoog ned rat n yeelame tɩ f tall naneb ne-a. Neb nins b sẽn waoogdã neeme tɩ b tara yõodo, tɩ b nong-b lame, tɩ b yaa burkĩn dãmba. B pa tagsd tɩ neb a taabã sõngdame tɩ b segd n sõngame bal ye. Baa ne a Rut mengã sẽn da be pʋg-kõtã pʋgẽ wã, a waooga a Naomi ne waoogr sɩd-sɩda, a sẽn sak ne yamleoog la ne nonglem n pids a Naomi ratem yĩngã la yĩn-sidgã wɛɛngẽ wã. Sɩd-sɩda, a Rut manesmã kɩtame t’a paam yʋ-sõng tao-tao, hal tɩ rao ning sẽn da na n dɩk-a n maan a pagã yeel-a woto: “Tɩ bõe, mam tẽnga neba fãa miimi tɩ fo yaa pʋg-sõngo.” (Rut 3:11) Wakat kãng pʋgẽ, a Naomi nonglmã ne Wẽnnaamã, a sẽn da pa kot yɛl wʋsg neb a taabã nengẽ wã, la a sẽn da tar naneb wʋsg ne a Rut sẽn modgd a yɩ-neerã yĩngã kɩtame t’a Rut sõng-a ne yamleoog tɩ sãmbg ka be ye. Ad a Naomi sɩd yaa mak-sõng n kõ pʋg-kõapã rũndã-rũndã!

Pẽneg-y Wẽnnaam

Yaa sɩd tɩ zakã neb la zo-rãmbã pa tõe n ledg kẽed-n-taag sẽn maan kaalem ye. Rẽ kɩtame tɩ tar yõod tɩ ned ning sẽn be sũ-sãangã pʋgẽ wã pẽneg “nimbãan-zoeer Ba la belsg fãa Wẽnnaam” sõma. “Yaa bãmb n belsd tõnd d toog fãa pʋgẽ.” (2 Korẽnt dãmba 1:3, 4) Ges-y a Ana makrã. A Zezi rogmã wẽnde, a ra yaa yʋʋm 84 pʋg-kõor sẽn zoet Wẽnnaam.

A Ana sẽn kẽ kãadem tɩ yʋʋm a yopoe la a sɩdã sẽn ki, t’a kedg n tees a Zeova n bao belsgo. “Yẽ ka bas Wẽnnaam dooga ye. Yẽ waoogda Wẽnnaam ne no-loeere la ne pʋʋsgo yʋngo ne wĩntoogo.” (Luk 2:36, 37) A Zeova reega a Ana sẽn yaa wẽn-zoɛtã pʋʋsg bɩ? N-ye! A Zeova wilga a nonglem ne-a ne manesem sẽn yaa toor zalle, a sẽn kɩt t’a yã bi-pɛɛlg ning sẽn da na n bɩ n wa lebg dũniyã Fãagdã. Ad woto sɩd sidga a Ana yĩns la bels-a hal wʋsgo! Yɩɩl Sõamyã 37:4 sɩd pidsa a zugu: “Maan sũ-noog Zusoaba yĩnga, la bãmb na kõ foom f sẽn kot bũmb ninsã.”

Wẽnnaam tũnugda ne kiris-neb a taabã n kõt sõngre

A Elaine yeta woto: “A Davɩɩd kũumã poore, kaoosame tɩ m yĩnsã pa noome ye, yaa wa ne sʋʋg la b vʋdgd mam yãoogã. M da tagsame tɩ yaa rɩɩbã n pa kẽed m yĩnsã. Daar a yembre, m yĩnsã wɩngame hal tɩ m tags logtor yir kẽnde. Saam-bi-poak sẽn tar yam-welgr tẽebã wɛɛngẽ la sẽn yaa m zoa yeelame tɩ m sũ-sãangã tõe n maan-m-la woto, la a yeel-m tɩ m kos a Zeova sõngr la a belsgo. M tũu a saglgã zĩig pʋgẽ, n pʋʋs m sũurẽ ne m sũur fãa, n kos a Zeova t’a sõng-m m sũ-sãangã pʋgẽ. T’a sɩd sõng-ma!” A Elaine sũ-sãangã sɩnga boogre, la rẽ poor bilfu, a yĩnsã tood meng saame.

Sẽn yɩɩd fãa, tigingã kãsem dãmb tõe n talla zood sẽn naag ne sõmblem manesem ne pʋg-kõap nins sẽn be sũ-sãang pʋgẽ wã. Kãsem dãmbã sã n kõt tẽeb sõngr la belsg ne yam wakat fãa, b tõe n sõng-b lame tɩ b pẽneg a Zeova baa ne b zu-loeesã. Sã n wa yaa tɩlae, kãsem dãmbã tõeeme me n sõng n maan segls n kõ laog sõngre. Kãsem dãmb a woto sẽn tar nimbãan-zoeer la yam-welgrã sɩd lebgda ‘zĩ-lilldg sobg wakate.’—Ezai 32:2; Tʋʋma 6:1-3.

Tẽngã Rĩm paalg kõta belsg sẽn kaoosde

Ned ning pʋg-yãang a Ana sẽn yã n kɩdem sẽn zems yʋʋm tus a yiib sẽn loogã lebga Wẽnnaam saasẽ Rĩungã bɩ goosneema Rĩm sẽn yaa Mesi masã. Ka la bilfu, Rĩung kãng na n yiisa bũmb nins fãa sẽn wat ne sũ-sãamsã, tɩ kũumã be sʋkã. Rẽ wɛɛngẽ, Wilgri 21:3, 4 yetame: “Gese, Wẽnnaam yir  bee [ãdem-biisã, NW ] sʋka . . . Bãmb na n yẽesa nintãma fãa t’a ra le zĩnd bãmb ninẽ ye, la kũum ka na n le zĩnd ye, la sũ-sãoong bɩ yãbre wala toog kõn le zĩnd yɛs ye, tɩ bõe, dẽenem bũmb fãa loogame.” Y pa ne tɩ verse kãngã gomda “ãdem-biisã” yell sɩda? N-ye, ãdem-biisã na n paama b mens ne kũumã la sũ-sãoong ne yãbr nins fãa a sẽn wat ne wã.

La koe-noog sẽn yɩɩd woto meng n be. Biiblã kãabdame me tɩ kũum na n vʋʋgame. “Wakat watame tɩ fãa sẽn be yaad pʋsẽ na n wʋm bãmb [a Zezi] koɛɛg n yi.” (Zã 5:28, 29) Wa a Zezi sẽn vʋʋg a Lazaar kũumã sʋkã, b na n vʋʋgame n yaa ninsaalba, pa wala bõn-naands ninsaal nif sẽn pa ne ye. (Zã 11:43, 44) Rẽ poore, b na n kɩtame tɩ neb nins sẽn na n “maan neera” yɩ ninsaalb sẽn zems zãnga, la bãmb mensã na n paamame t’a Zeova ges-b yell wala ba, a sã n wa ‘pukd a nugu, tɩ bõn-vɩɩs fãa paamda bark tɩ seke.’—Yɩɩl Sõamyã 145:16.

Neb nins nin-nongr sẽn maan kaalem la sẽn tẽed saag kãngã sẽn yaa sɩd-sɩdã getame t’a yaa belsg yẽgre. (1 Tesalonik rãmba 4:13) Y sã n yaa pʋg-kõore, bɩ y modg n ‘pʋʋs n da base,’ sẽn na yɩl n paam belsg la sõngr ning y sẽn dat daar fãa sẽn na yɩl n tʋk y zɩɩbã toor-toorã. (1 Tesalonik rãmba 5:17; 1 Pɩɛɛr 5:7) La y rɩk sẽk daar fãa n karem Wẽnnaam Gomdã, sẽn na yɩl tɩ Wẽnnaam Gomdã tõog n bels-yã. Y sã n maan bõn-kãensã, yãmb mengã na n yã a Zeova sẽn tõe n sõng-y tɩ y paam bãan to-to, baa ne makr la yel-tood nins fãa y sẽn segd y pʋg-kõtã pʋgẽ wã.

[Goam sẽn tar pãnga]

Kõ sõngr dat n yeelame tɩ f tall kɩls tɩ zemse, n da kẽ a soabã vɩɩm yɛlẽ, la f kõ f meng n sõnge, raab sã n wa beẽ.

[Foto, seb-neng a 7]

Pʋg-kõor a Ana paama Wẽnnaam barka