‘Bɩ y yeelg sũ-mare’

“Bɩ y [yeelg, NW] ninbãan-zoeer wʋsgo . . . ne sũ-mare.”—KOLOS RÃMBA 3:12.

1. Gom-y mak-sõng saam-biig sẽn kõ sũ-marã tallg wɛɛngẽ yelle.

A RÉGIS sẽn be Fãrensã lebga a Zeova Kaset soab sẽn deeg lisg yʋʋmd 1952. Sẽn na maan yʋʋma, a pagã maana a sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n sãam modgr ning a sẽn maand n na n balem a Zeova wã. A makame n poa a mobillã nao sẽn na yɩl n gɩdg-a t’a ra kẽng tigissã ye. La vugri a pʋd n pʋga a sɩdã, a sẽn da wa n moond Biiblã koɛɛg zak-zakã, n yaand-a, a sẽn da gomd ne nebã Rĩungã koe-noogã wɛɛngẽ wã sasa. Baa ne kɩɩs-kãng sẽn da maand wakat fãa wã, a Régis kell n talla sũ-mare. Woto, a Régis yaa mak-sõng n kõ kiris-nebã fãa, bala a  Zeova baoodame t’a balemdbã tall sũ-mar ne b taabã.

2. Gerɛk gom-biig ning b sẽn lebg tɩ ‘sũ-marã’ võor sɩd-sɩd yaa bõe, la gom-biigã rat n wilgame tɩ bõe?

² Gerɛk gom-biig ning sẽn yaa “sũ-marã” võor sɩd-sɩd yaa “yam woglem.” Wẽnnaam Sebre lebgda gom-bi-kãngã naoor piig tɩ “sũ-mare,” naoor a tãab tɩ “sũ-maasem,” la naoor a yiib tɩ “maan sũ-mare.” Hebre ne Gerɛk goam nins fãa b sẽn lebg tɩ “sũ-marã” rat n yeelame me tɩ maag-m-menga, yõk-m-menga, la yɩ maasg ne sũ-yikri.

3. Wãn to la kiris-ned tagsg ne sũ-marã yaa toor ne pipi yʋʋm kob-gĩndẽ Gerɛk rãmbã tagsgo?

³ Pipi yʋʋm kob-gĩndẽ Gerɛk rãmbã ra pa get tɩ sũ-mar yaa zʋg-sõng ye. Gerɛk filozof rãmb nins sẽn da sakd stoyisismã zãmsgã ra pa tũnugd ne gom-bi-kãngã b goamã pʋgẽ meng ye. Sã n yaa ne Biibl mit a William Barclay, sũ-mar “yaa lebend zãng fasɩ ne Gerɛk zʋg-sõma wã,” sẽn da zãmsd tɩ ned sã n “pa sakd paoogr bɩ tʋʋr buud fãa” yaa zu-zẽkr bũmbã. A yeelame: “Sã n yaa ne Gerɛk rãmbã, rao tɛkẽ ra yaa ned ning sẽn na n maan a sẽn na maan n dok a sũuri. Sã n yaa ne kiris-neda, rao tɛkẽ yaa ned ning sẽn zãgsd sũ-dokre, ba a sã n tõe n maan woto.” Baa Gerɛk rãmbã sã n da get sũ-mar wa pãn-komslem me, kaanẽ la zĩis a taaba, “Wẽnnaam [bũmb sẽn yaa, NW ] yalemd yaa yam n yɩɩd neba yam, la Wẽnnaam [bũmb sẽn yaa, NW ] pãng komsem yaa pãng n yɩɩd neba pãnga.”—1 Korẽnt dãmba 1:25.

Kirist kõo mak-sõng sũ-marã tallg wɛɛngẽ

4, 5. Sũ-mar mak-kãseng bʋg la a Zezi kõ-yã?

⁴ A Zeova sẽn yãk a toogo, yaa Kirist n kõ makr sẽn yaa sõma n yɩɩd sũ-marã tallg wɛɛngẽ. A Zezi sẽn da wa n be toog wʋsg pʋgẽ, a wilga yõk-m-meng sẽn yaa kãseng wʋsgo. B togsa bãngr-gomd yẽ wɛɛngẽ woto: “B namsa bãmba la bãmb sika b meng n ka yaag b noor ye. Bãmb sĩnda wa b sẽn tar pe-bil n dabd kodgre la a wa pesg sẽn ka yãbd a wõrsd taoore.”—Ezai 53:7.

⁵ Ad sɩd yaa sũ-mar kãseng meng la a Zezi tall a tẽng zug koe-moonegã tʋʋmd fãa sasa! A talla sũ-mar a bɛɛbã zɩlembe-sʋgsgã la a kɩɩsdbã tʋy taoore. (Matɩe 22:15-46; 1 Pɩɛɛr 2:23) A ra tara maag-m-meng ne a karen-biisã, baa b sẽn da zabd taab wakat fãa n dat n bãng ned ning sẽn yaa kãseng n yɩɩd bãmb sʋkã. (Mark 9:33-37; 10:35-45; Luk 22:24-27) Ad sɩd yaa yõk-m-meng tɛkẽ la a Zezi tall yʋng ning b sẽn zãmb-a wã, a Pɩɛɛr ne a Zã sẽn da gũs a Zezi sẽn da yeel-b tɩ b “gũ” wã poorã!—Matɩe 26:36-41.

6. Wãn to la a Poll rɩ a Zezi sũ-marã nafre, la bõe la rẽ zãmsd tõndo?

⁶ A Zezi kũumã la a vʋʋgrã poore, a kell n talla sũ-mare. Sẽn yɩɩd fãa, tʋm-tʋmd a Poll ra mii rẽ, bala a ra yaa ned sẽn namsd kiris-nebã. A Poll gʋlsame: “Goam ninga sẽn yaa sɩda la sẽn zems tɩ neba fãa reege, a yaa tɩ Kirist Zezi waa dũniyã pʋgẽ n na n fãag yel-wẽna rãmba, la mam da yaa wẽng n yɩɩd bãmb fãa. La mam paama nimbãan-zoeere t’a Zezi Kirist rɩk maam tɩ yɩ pipi soaba n wilg bãmb sũ-mara sẽn yaa wʋsga tɩ yɩ mamsg neb nins sẽn na n wa n tẽ bãmb n paam vɩɩm sẽn ka sɛta yĩnga.” (1 Tɩmote 1:15, 16) Baa tõnd pĩnd vɩɩmã sẽn yɩ to-to fãa, tõnd sã n tall tẽeb ne a Zezi, a na n talla sũ-mar ne-do. La yaa vẽeneg tɩ wakat kãng me, yẽ me na n datame tɩ d “maan sẽn zems yam tekr tʋʋma.” (Tʋʋma 26:20; Rom dãmba 2:4) Koees nins Kirist sẽn tool tigims a yopoe wã sẽn be Azi Mineerã wilgdame tɩ baa ne a sẽn tar sũ-marã, a ratame tɩ d manesmã yɩ sõma n paase.—Wilgri sak a 2 la a 3.

Vʋʋsem sõngã bila

7. Bõe loees n be sũ-marã la vʋʋsem sõngã sʋka?

⁷ A lɛtr ning a sẽn taas Galat dãmbã sak a 5 pʋgẽ, a Poll wilgame tɩ yĩngã ratem tʋʋm yaa lebend ne vʋʋsem sõngã biisi. (Galat dãmba 5:19-23) Sẽn mik tɩ sũ-marã ya a Zeova zʋg-sõng a yembrã yĩnga, a yita yẽ nengẽ, la a ya a vʋʋsem sõngã bila. (Yikri 34:6, 7) Sɩda, a Poll sẽn bilg vʋʋsem sõngã biisã, b ninga sũ-marã naas-n-soab zĩigẽ “nonglem la sũ-noogo la  laafɩ . . . maan-neere la sũ-maasem la tẽebo la sũ-bʋgsem la yõk-m-menga” b sẽn sõdgã sʋka. (Galat dãmba 5:22, 23) Woto yĩnga, Wẽnnaam sõgen dãmbã sã n tar a maag-m-mengã bɩ a sũ-marã buudu, ya a vʋʋsem sõngã n tusd-b tɩ b maand woto.

8. Bõe n na n kɩt tɩ d tõog n bɩɩs vʋʋsem sõngã biisi, tɩ sũ-marã naag sʋka?

⁸ La rẽ pa rat n yeel t’a Zeova modgda ned n kõ-a a vʋʋsem sõngã ye. D segd n saka vʋʋsem sõngã pãn-tusdg ne yamleoogo. (2 Korẽnt dãmba 3:17; Efɛɛz rãmba 4:30) Tõnd basdame tɩ vʋʋsem sõngã tʋm tõnd vɩɩmã pʋgẽ, d sã n bɩɩs a biisã yɛl nins fãa d sẽn maandã pʋsẽ. A sẽn sõdg yĩngã ratem tʋʋm la vʋʋsem sõngã biisã poore, a Poll paasame: “A sã n yaa tɩ tõnd vɩɩ Sɩɩg Sõng yĩnga, bɩ tõnd kẽn sẽn zems Sɩɩg Sõng me. Da belg-y mens ye; ned ka tõe n paoog Wẽnnaam ye. Ned sẽn bʋt bũmb ninga, yaa bõn-kãng la a na n wʋke. Ned ning sẽn bʋt yĩnga ratem yĩnga, a na n wʋka yĩnga ratem yaoodo sẽn yaa sãoongo. La ned ninga sẽn bʋt Sɩɩg Sõng yĩnga, a na n wʋka Sɩɩg Sõng yaoodo sẽn yaa vɩɩm sẽn-ka-sɛta.” (Galat dãmba 5:25; 6:7, 8) Tõnd sã n dat n tõog n bɩɩs sũ-marã, d segdame me n bɩɩs biis a taab nins vʋʋsem sõngã sẽn womd kiris-ned vɩɩmã pʋgẽ wã.

“Nonglem maanda sũ-mare”

9. Tõe tɩ yaa bõe yĩng la a Poll sẽn yeel Korẽnt dãmbã tɩ ‘nonglem maanda sũ-marã’?

⁹ A Poll wilgame tɩ nonglem ne sũ-mar loee sõma-sõma ne taaba, a sẽn wa n yeel tɩ: “Nonglem maanda sũ-mare.” (1 Korẽnt dãmba 13:4) Biibl Mit a Albert Barnes wilgdame t’a Poll gom n tadga rẽ zugu, bala zabr la mo-yõs n da be Korẽnt kiris-neb tigingã pʋgẽ. (1 Korẽnt dãmba 1:11, 12) A Barnes wilga woto: “Gom-biig ning b sẽn tũnug ne ka wã [sũ-marã] yaa lebend ne yãgbo. A yaa lebend ne goam la tagsa b sẽn wilgd ne sũ-yikr wʋsg la ne sũ-kãbre. A tɩ loee ne ned sẽn tõe n TÕOG A SŨUR N KAOOS namsg la no-baoodem taoore.” Nonglmã la sũ-marã ket n paasda kiris-neb tigingã laafɩ wʋsgo.

10. a) Wãn to la nonglem sõngd tõnd tɩ d tall sũ-mare, la sagl-bʋg la tʋm-tʋmd a Poll kõ rẽ wɛɛngẽ? b) Bõe la Biibl mit a yembr yeel Wẽnnaam sũ-marã la a sõmblmã wɛɛngẽ? (Ges-y tẽngr notã.)

¹⁰ “Nonglem maanda sũ-mare, la a pida ne neerlem [“sõmblem,” NW ]. Nonglem . . . ka baood a meng sõngr bal ye, la a ka maand sũ-yikr ye, la a ka tagsd wẽng ye.” Woto yĩnga, ne manesem wʋsgo, nonglem sõngda tõnd tɩ d tall sũ-mare. * (1 Korẽnt dãmba 13:4, 5) Nonglem sõngda tõnd tɩ d maan sũ-mar ne taab la d tẽeg tɩ d fãa ya pa-zems-zãng  rãmb la d yaa koangdba. A sõngda tõnd tɩ d yɩ wʋmdb la sug-kõatba. Tʋm-tʋmd a Poll sagenda tõnd tɩ d kẽn “wa sẽn zems boolg ninga bãmb sẽn bool yãmbã, ne sik-m-menga la sũ-bʋgsem la ne sũ-mare, la y sak taab ne nonglem. La bɩ y mao tɩ fãa sak Sɩɩg Sõng ratem tɩ laafɩ zĩndi.”—Efɛɛz rãmba 4:1-3.

11. Sẽn yɩɩd fãa, bõe yĩng tɩ d segd n tall sũ-mar ne d kiris-nin-taasã d sã n wa be ne taab sull pʋgẽ?

¹¹ Kiris-nebã sã n tar sũ-mar ne taaba, sõngd n paasa b laafɩ wã la b sũ-noogã tigimsã pʋsẽ, Betɛllã zagsẽ, misioneer zagsẽ wã, meebã sulẽ bɩ kiris-neb lekoll dãmb toɛy-toɛyẽ. B zʋgã, b sẽn nong bũmb ninsã, b wubrã, waoogrã noyã, baa yɩlemdã sẽn yaa toor-toorã yĩnga, manesem sẽn yikd sũur tõe n waa wakat-wakate. Yaa woto me ne zagsã pʋsẽ. Yɩ maasg ne sũ-yikrã yaa bũmb sẽn tar yõod wʋsgo. (Yelbũna 14:29; 15:18; 19:11) Sũ-mare, maag-m-meng toog pʋgẽ, n saagdẽ tɩ yellã na n manegame yaa bũmb sẽn yaa tɩlae ne tõnd fãa.—Rom dãmba 15:1-6.

Sũ-marã sõngda tõnd tɩ d sak toog ne kɩs-sɩda

12. Bõe yĩng tɩ sũ-mar yaa tɩlae yel-tood wakate?

¹² Sũ-mar sõngda tõnd tɩ d tõog n mao ne yel-tood sẽn wõnd b ka saab bɩ pa tar tɩɩm zĩig pʋgẽ. Yɩɩ woto ne a Régis yell d sẽn gom d sõsgã sɩngrẽ wã. Sẽn na maan yʋʋma, a pagã kɩɩsa modgr nins a sẽn da maand n na n balem a Zeova wã. Baasg zãnga, daar a yembre, a pagã waa a nengẽ ne nintãm n yeele: “M miimi tɩ yaa sɩda, sõng-ma. M data Biibl zãmsgo.” A wa n deega lisg n lebg a Zeova Kaset soaba. A Régis yeelame: “Woto wilgdame tɩ yʋʋm kãensã m sẽn mao, n tall sũ-mar la m tõog n mao ne kɩs-sɩdã, a Zeova ninga barka.” A sũ-marã paama keoobo.

13. Bõe n sõng a Poll t’a tõog n yals kãn-kãe toog pʋgẽ, la wãn to la a makrã tõe n sõng tõnd me tɩ d yals kãn-kãe toog pʋgẽ?

¹³ Pipi yʋʋm kob-gĩndẽ T.W., tʋm-tʋmd a Poll yɩɩ mak-sõng sũ-marã tallg wɛɛngẽ. (2 Korẽnt dãmba 6:3-10; 1 Tɩmote 1:16) A vɩɩmã saab sẽnese, a sẽn da wa n sagend a tũud-n-taag a Tɩmote sẽn yaa bi-bɩɩgã, a Poll yeel-a lame t’a bãng tiir tɩ kiris-nebã fãa na n paama zu-loeese. A Poll goma a meng makrã yelle, n sagl-a t’a tall kiris-ned zʋg-sõma kãsemsã sẽn yaa tɩlae sẽn na yɩl n tall sũ-mar toog pʋgẽ wã. A gʋlsame: “Fo ra bãnga koɛɛg ninga mam sẽn zãms nebã ne m yel-manesem la m datem ne m tẽebo la m sũ-bʋgsem ne m nonglem la m sũ-mare, la neb sẽn yɩ wãn n nams maam, la mam toogã. Toog bʋg la mam ka paam Ãntiyos ne Ikoniyom la Listri? La namsg bʋg la mam ka paam? La Zusoaba fãaga maam ne bõn-kãens fãa. La neb nins fãa sẽn dat n tũ Kirist Zezi ne pʋ-peelma na n paama namsgo.” (2 Tɩmote 3:10-12; Tʋʋma 13:49-51; 14:19-22) Sẽn na yɩl n yals kãn-kãe toog pʋgẽ, d fãa segd n talla tẽebo, nonglem la sũ-mare.

 D yeelg sũ-mar wa fuugu

14. Ne bõe la a Poll rɩk zʋg-sõma wala sũ-marã n make, la sagl-bʋg la a kõ Kolos kiris-nebã?

¹⁴ Tʋm-tʋmd a Poll rɩka sũ-marã ne zʋg-sõma a taabã n mak ne fut kiris-ned sẽn segd n yeelge, a sã n wa bas “nin-kʋdga” minim wẽnsã poore. (Kolos rãmba 3:5-10) A gʋlsame: “Yãmb sẽn yaa Wẽnnaam nin-tũusdsi la pʋ-peelem dãmba la nin-nongdsã, bɩ y paas [bɩ y yeelg, NW ] ninbãan-zoeer wʋsgo la neerlem ne sik-m-menga la sũ-bʋgsem ne sũ-mare. Bɩ y maan sũ-mar ne taaba la y kõ taab sugri, ned sã n tar yell ne a to, a wa [a Zeova, NW ] sẽn kõ yãmb sugrã, bɩ yãmb kõ taab sugr woto. La sẽn paas bõn-kãens fãa, bɩ y maan nonglem sẽn yaa bũmb fãa loɛtg sɩd-sɩdã.”—Kolos rãmba 3:12-14.

15. Kiris-nebã sã n ‘yeelg sũ-marã’ la zʋg-sõma a taabã wa futu, a womda bi-bʋse?

¹⁵ Tigingã neb sã n ‘yeelg’ nimbãan-zoeere, sõmblem, sũ-bʋgsem, sik-m-menga, sũ-mar la nonglem, b tõe n welga zu-loeesã la b kẽng taoor ne zems-n-taar a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ. Sẽn yɩɩd fãa, kiris-neb nins sẽn yaa yel-gɛtbã segd n talla sũ-mare. Tõe n wa zĩndame tɩ b segd n leng kiris-ned a to, la rẽ maanda ne manesem toor-toore. A Poll bilga b sẽn tõe n maan-a to-to tɩ yɩ sõma n yɩɩge, a sẽn wa n gʋls a Tɩmote woto wã: “Wilg neba b kongre la f lenge la f sagl ne sũ-maasem wʋsgo, la f zãms nebã.” (2 Tɩmote 4:2) N-ye, wakat fãa d segd n talla sũ-mare, burkĩnd manesem la sũ-bʋgsem ne a Zeova piisã.—Matɩe 7:12; 11:28; Tʋʋma 20:28, 29; Rom dãmba 12:10.

‘Maan-y sũ-mar ne neba fãa’

16. Bõe n tõe n wa yɩ, tõnd sã n ‘tar sũ-mar ne neba fãa’?

¹⁶ A Zeova sũ-marã ne ãdem-biisã kɩtdame tɩ tõnd segd n ‘maan sũ-mar ne neba fãa.’ (1 Tesalonik rãmba 5:14) Woto rat n yeelame tɩ d tall maag-m-meng ne tõnd zakã neba, d yagse, d tʋmd-n-taase, la d karen-bi-taas nins sẽn pa a Zeova Kaset rãmbã. Yel-kɛg wʋsg la b maan a Zeova Kaset rãmbã tɩ b tõog n mao ne. Wakat ninga, b maana sũ-mar tʋmd-n-taas bɩ karen-bi-taas yaalg bɩ b kɩɩsg vẽeneg-vẽenegã taoor sẽn na maan yʋʋm wʋsgo. (Kolos rãmba 4:5, 6) Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr gʋlsa woto: “Bɩ y kɩt tɩ yãmb yel-manesem yɩ sõama neb nins sẽn ka pʋʋsd Wẽnnaama sʋka, tɩ baa bãmb sẽn kãnegd yãmb wa nin-wẽnsã, bãmb na waoog Wẽnnaam b waoonga daare bãmb sẽn na n yã yãmb tʋʋm sõama wã yĩnga.”—1 Pɩɛɛr 2:12.

17. Wãn to la d tõe n dɩk togs-n-taar ne a Zeova nonglmã la a sũ-marã, la bõe yĩng tɩ d segd n maan woto?

¹⁷ A Zeova sũ-marã na n kɩtame tɩ neb milyõ rãmb paam fãagre. (2 Pɩɛɛr 3:9, 15) Tõnd sã n dɩk togs-n-taar ne a Zeova nonglmã la a sũ-marã, yaa ne maag-m-meng la d na n  ket n moond Wẽnnaam Rĩungã koe-noog la d zãmsd neb a taabã tɩ b sak Kirist Rĩungã naam. (Matɩe 28:18-20; Mark 13:10) Tõnd sã n bas moonego, yaa wa d rat n yãka koak a Zeova sũ-marã yĩnga, la d pa mi tɩ sũ-mar kãng tara bõn-datl sẽn yaa kɩt tɩ nebã tek yam n kos sugrã ye.—Rom dãmba 2:4.

18. A Poll ra pʋʋsd n kota bõe Kolos rãmbã yĩnga?

¹⁸ A lɛtr ning a sẽn taas Kolos kiris-nebã sẽn da be Azi Mineerã pʋgẽ, a Poll gʋlsame: “Yaa woto n kɩt tɩ daar ninga tõnd sẽn wʋm kɩba-kãnga tɩ ta masã, tõnd pʋʋsda Wẽnnaam yãmb yĩnga n ka basdẽ ye, la tõnd kotame tɩ yãmb sũyã pid ne bãmb daaba bãngre la yam fãa ne vẽnegr ninga Sɩɩg Sõng sẽn kõtã, tɩ yãmb kẽnda zems Zusoaba waoogre la a ta bãmb yam ne bũmb fãa, la tɩ yãmb wom biis ne tʋʋm sõama buud fãa la y bɩ Wẽnnaam bãngr pʋgẽ. La tõnd kotame tɩ yãmb pãng paam paasg ne bũmb fãa bãmb pãng kãsenga yĩnga, hal tɩ bãmb na modg ne sũ-mare la sũ-noog daar fãa.”—Kolos rãmba 1:9-11.

19, 20. a) Wãn to la d tõe n maan n da wa ges a Zeova sũ-marã wa bũmb sẽn namsd tõndo? b) D sã n yaa sũ-mar soaba, bõe nafa la d na n paame?

¹⁹ A Zeova sẽn kell n tall sũ-mar bɩ maag-m-mengã pa na n yɩ makr n kõ-do, d sã n “pid ne bãmb daaba bãngre,” sẽn yaa tɩ “neba [buud, NW ] fãa paam fãagre la b bãng sẽn yaa sɩda” ye. (1 Tɩmote 2:4) D na n ‘maana tʋʋm sõama buud fãa,’ sẽn yɩɩd fãa “Wẽnnaam soolem koe-noog kãngã” mooneg pʋgẽ. (Matɩe 24:14) Tõnd sã n ket n maand woto ne kɩs-sɩda, a Zeova na n ‘paasa tõnd pãng kãsenga,’ n kɩt tɩ d “modg ne sũ-mare la sũ-noog daar fãa.” D sã n maand woto, d ‘kẽnda na n zemsa Zusoaba waoogre,’ la d na n paama sũur pʋgẽ laafɩ, d sẽn mi tɩ d “ta[ta] bãmb yam ne bũmb fãa” wã yĩnga.

²⁰ Bɩ d kɩs sɩd zãng fasɩ t’a Zeova sẽn tar sũ-mar yaa yam tʋʋmde. A sũ-marã kõta tõnd la neb nins sẽn sakd tõnd moonegã la d zãmsgã fãagre. (1 Tɩmote 4:16) D sã n bɩɩsd vʋʋsem sõngã biisi, sẽn yaa nonglmã, sõmblmã, maan-neerã, sũ-bʋgsmã la yõk-m-mengã, na n kɩtame tɩ d tall sũ-mar sũ-noog pʋgẽ. D na n tõogame n vɩɩmd ne d zakã neba, la ne d saam-biisã la d saam-bi-pogsã sẽn be tigingã pʋgẽ wã ne laafɩ n paase. Sũ-marã na n sõnga tõnd me tɩ d tall maag-m-meng ne d tʋmd-n-taasã la d karen-bi-taasã. La d sũ-marã na n talla bõn-datla, sẽn yaa fãag wẽng maandbã la ning sũ-mar Wẽnnaam a Zeova ziiri.

[Tẽngr note]

Y tõe n wilga a võor bɩ?

• Wãn-wãn to la Kirist yɩ mak-kãseng sũ-marã tallg wɛɛngẽ?

• Bõe n na n sõng tõnd tɩ d tall sũ-mare?

• Wãn to la sũ-mar sõngd zagsã, kiris-neba ne taaba, la kãsem dãmbã?

• Tõnd sã n tar sũ-mare, wãn to la nafd tõnd mensã la neb a taabã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 29]

Baa nams-kãsengã pʋgẽ, a Zezi talla maag-m-meng ne a karen-biisã

[Foto, seb-neng 30]

B sagenda kiris-neb yel-gɛtbã tɩ b yɩ mak-sõma n tall sũ-mar ne b saam-biisã

[Foto, seb-neng 31]

Tõnd sã n dɩk togs-n-taar ne a Zeova nonglmã la a sũ-marã, d na n ket n moonda koe-noogã

[Foto, seb-neng 32]

A Poll pʋʋsame tɩ kiris-nebã ‘tall sũ-mar ne sũ-noogo’