A Zeova yaa sõmblmã mak-sõng sẽn yɩɩd fãa
A Zeova yaa sõmblmã mak-sõng sẽn yɩɩd fãa
“Pʋʋs-y Saasẽ-pãng-soaba barka. Bala, bãmb yaa sõngo.”—ZEREMI 33:11.
1. Bõe yĩng tɩ d rat n pẽg Wẽnnaam a sõmblmã yĩnga?
WẼNNAAM A ZEOVA yaa sõng tɩ zems zãng fasɩ. “Ad a sõmblmã sɩd yaa kãsenga!” Woto la a no-rɛɛs a Zakari togs-yã. (Zakari 9:17, NW ) Sɩda, sõmblem pukda Wẽnnaam tʋʋma fãa pʋsẽ a sẽn maan sẽn na yɩl n segl tẽngã tõnd sũ-noog yĩngã. (Sɩngre 1:31) Tõnd pa na n tol n tõog n wʋm ãndũniyã marsg noy nins fãa Wẽnnaam sẽn luglã võor zãnga, a sẽn wa n naand-a wã ye. (Koɛɛg Soaba 3:11; 8:17) La bũmb bilf nins tõnd sẽn mi ãndũniyã zugã tusda tõnd tɩ d pẽg Wẽnnaam a sõmblmã yĩnga.
2. Sõmblem võor yaa bõe?
2 Sõmblem yaa bõe? Yaa zʋg sõng meng-menga. La woto pa f sẽn na n pa maand wẽng ba a yembr bal ye. Sõmblmã yaa vʋʋsem sõngã biig a ye sẽn tus-d tɩ d maan neere. (Galat dãmba 5:22, 23) D wilgda sõmblem, d sã n maand tʋʋm sõma sẽn nafd neb a taabã. Zãmaan-kãngã pʋgẽ, bũmb ning neb kẽer sẽn get tɩ yaa sõma wã neb a taab tõe n getame t’a yaa wẽnga. La tõnd sã n dat n paam laafɩ la sũ-noogo, d fãa segd n tũu sõmblem noy gãnegr a yembre. Ãnd n tar sor n na n lugl noy gãnegr kãngã?
3. Bõe la Sɩngre 2:16, 17 wilgd noorã b sẽn gãneg sõmblmã wɛɛngẽ wã?
3 Wẽnnaam gãnega noy sõmblmã wɛɛngẽ. Ãdem-biisã sɩngrẽ, ra ya a Zeova n kõ pipi rao wã noor woto: “Fo tõe n yãgsa tɩɩsa fãa sẽn be zẽeda zĩigẽ wã biis n dɩ, la ra sak n yãk sõama ne wẽng bãngr tɩɩga biis n dɩ ye. Tɩ bõe, fo sã n dɩ a biisa daare, fo sɩd na n kiime.” (Sɩngre 2:16, 17) N-ye, ninsaalbã segdame n bas tɩ b Naandã wilg-b sẽn yaa sõma la wẽnga.
B talla sõmblem ne-do, la b maan-d lohorem
4. A Ãdem sẽn maan yel-wẽndã tɛka, bõe la Wẽnnaam maan n kõ ãdem-biisã?
4 Saagr ning Ãdem-biisã sẽn da tar n na n paam sũ-noog sẽn pa sat zems zãng pʋgẽ wã ra bee yell pʋgẽ, a Ãdem sẽn maan yel-wẽnd n zãgs t’a kõn sak n deeg tɩ Wẽnnaam tara sor n na n gãneg noy sõmblmã wɛɛngẽ wã. (Sɩngre 3:1-6) La a Ãdem sẽn da nan pa rog ne yel-wẽndã la kũumã wakate, Wẽnnaam deng n togsame tɩ yageng sẽn zems zãng n da wate. A sẽn sɩd ra gomd ne “wag-kʋdre,” sẽn ya a Sʋɩtãan Munaafɩɩkã, a Zeova togsame: “Mam na n ninga beem foo ne paga sʋka, la fo yagenga ne yẽ yageng sʋka. Yẽ yageng na n pogla fo zugu, la fo na n pogla yẽ nao-kãsenkãare.” (Wilgri 12:9; Sɩngre 3:15) A Zeova ra ratame n fãag ãdem-biisã sẽn yaa yel-wẽn-maandbã. A Zeova ra maand-d-la sõmblem ne lohorem ne seglg a woto, sẽn na yɩl n fãag neb nins sẽn na n tẽ a Biribl nongrã maoong sẽn yaa rondã.—Matɩe 20:28; Rom dãmba 5:8, 12.
5. Baa ne tõnd sẽn dog ne wẽng tʋlsem d sũyã pʋsẽ wã, bõe yĩng tɩ d tõe wilg sõmblem?
5 Yaa sɩd t’a Ãdem yel-wẽndã yĩnga, d roga ne wẽng tʋlsem d sũyã pʋsẽ. (Sɩngre 8:21) La zu-noogã, a Zeova sõngda tõnd tɩ d wilgd sõmblem. D sã n kell n kẽng taoor ne yɛl nins d sẽn zãms a sebr sõngã pʋgẽ wã, na n kɩtame tɩ ‘d paam fãagr’ la ‘d maan tʋʋm sõama fãa,’ la rẽ leb n kɩtdame tɩ d maan sẽn yaa neer a nifẽ. (2 Tɩmote 3:14-17) La sẽn na yɩl n dɩ Gʋlsg Sõamyã zãmsg nafr la d wilg sõmblem, d segd n tagsa wa yɩɩl gʋlsdã sẽn yɩɩl woto wã: “Yãmb [a Zeova] yaa sõama n maand neere; bɩ y zãms maam y ratma.”—Yɩɩl Sõamyã 119:68.
A Zeova sõmblmã paamda pẽgre
6. Rĩm a Davɩɩd sẽn da kɩt tɩ b tall kaoolã koglg n kẽng Zerizalɛmã, Levit rãmbã yɩɩla yɩɩll sẽn tar gom-bʋse?
6 Rĩm a Davɩɩd sẽn zĩnd tẽn-kʋdem wẽndẽ Israɛllẽ wã sak n deegame tɩ Wẽnnaam tara sõmblem la a bao a sor-wilgri. A Davɩɩd yeela woto: “Zusoaba yaa sõama la tɩrga. Dẽ yĩnga bãmb zãmsda koangdba b sore.” (Yɩɩl Sõamyã 25:8) Tõod Piig sẽn tar yõod n da be zãmsg ning Wẽnnaam sẽn kõ Israɛll nebã sʋka. B gʋlsa Tõod Piig kãens kug-wals a yiib zut n bĩng kogl-sõngã pʋgẽ b sẽn boond tɩ kaoolã koglgã. A Davɩɩd da kɩtame tɩ b tall Koglgã n kẽng Israɛll na-tẽngẽ wã sẽn yaa Zerizalɛmã, rẽ poore Levit rãmbã yɩɩla woto: “Pẽg-y Zusoaba tɩ b yaa sõama. Tɩ bõe, bãmb nonglem kaoosda wakat fãa.” (1 Kɩbaya 16:34, 37-41) Ad ra segd n yɩɩ noog wʋsgo, d sã n da tõe n zĩnd be n wʋm yɩɩn-kãngã goam Levit rãmbã noyẽ!
7. Bõe n maane, b sẽn tall Koglgã n kẽes Zĩ-sõng sẽn Yɩɩdã pʋgẽ, la a Salomo sẽn pʋʋs Wẽnnaam n dɩk wẽn-doogã n kõ-a wã poore?
7 Pẽgr gom-kãensã la b ra togsd n yɩlemd b sẽn dɩk wẽn-doogã a Davɩɩd biribl a Salomo sẽn me wã n kõ a Zeova wã daare. B sẽn da wa n tall kaoolã koglg n ning wẽn-doogã b sẽn me paalmã Zĩ-sõng sẽn Yɩɩdã pʋgẽ wã poore, Levit rãmbã sɩngame n pẽgd a Zeova, “n yetẽ t’a yaa sõngo la b nonglem bee wakat fãa.” Sasa kãngã, wẽn-doogã ra pida ne sawadg sẽn yaa yel-solemde, tɩ sawadgã makd a Zeova belmã sẽn be ziirã. (2 Kɩbaya 5:13, 14) A Salomo sẽn pʋʋs Wẽnnaam n dɩk wẽn-doogã n kõ-a wã poore, “bugum yii yĩngri n sig n dɩ maandã.” B sẽn yã rẽ, “Israɛll neba fãa . . . fõgna b nens tẽng n waoog Zusoabã n pʋʋs bark n yeel tɩ bãmb yaa sõngo; tɩ bala, bãmb nonglma bee wakat fãa.” (2 Kɩbaya 7:1-3) Rasem 14 kibs poore, Israɛll nebã lebg n kula b yiy “ne sũ-noog bõn-sõama nins fãa Zusoaba sẽn maan n kõ a Davɩɩd ne a Salomo la Israɛll neba fãa wã yĩnga.”—2 Kɩbaya 7:10.
8, 9. a) Baa ne Israɛll nebã sẽn pẽg a Zeova a sõmblmã yĩngã, yaa bõe la b baas n maane? b) Bõe la Wẽnnaam tũnug ne a Zeremi n deng n togs Zerizalɛm wɛɛngẽ, la wãn to la bãngr-gom-kãngã pids-yã?
8 Zu-bʋko, Israɛll nebã pa kell n vɩɩmd tɩ zems ne b pẽgr yɩɩl nins b sẽn yɩɩl n pẽg Wẽnnaamã ye. Wakat n zĩnd tɩ Zida nebã ‘waoog a Zeova ne b no-bɩms bala.’ (Ezai 29:13) B pa tũ noy nins Wẽnnaam sẽn gãneg sõmblmã wɛɛngẽ wã ye, la b sɩngame n maand sẽn yaa wẽnga. La b wẽngã yɩɩ bõe menga? Yɩɩ bõn-naands pʋʋsgo, yoobo, naong rãmbã wẽgb la yel-wẽn-kãsems a taaba! Rẽ kɩtame tɩ b sãam Zerizalɛm n tall Zida nebã n kẽng yembd Babilon yʋʋmd 607 S.D.T.W.
9 Yaa woto la Wẽnnaam sɩbg a nin-buiidã. Baasg zãnga, a tũnuga ne no-rɛɛs a Zeremi n deng n togs tɩ b ra na n leb n wʋma nebã koees sẽn yet woto Zerizalɛm: “Pʋʋs-y Saasẽ-pãng-soaba barka. Bala, bãmb yaa sõngo la b nonga neba wakat fãa.” (Zeremi 33:10, 11) La sɩd yɩɩ woto me. Tẽngã sẽn sãam n kaoos yʋʋm 70 poore, Zʋɩf rãmb kell n lebg n wa Zerizalɛm yʋʋmd 537 S.D.T.W. (Zeremi 25:11; Daniɛll 9:1, 2) B lebs n mee tẽn-kugrã wẽn-doogã sẽn da beẽ wã, Moria Tãngã zugu n sɩng maand kʋʋb be. B maana wẽn-doogã yẽbgre, b sẽn leb beenẽ tɩ yʋʋm a yiib-n-soabã. Woto sɩd yɩɩ sũ-no-kãseng wakate! A Ɛsdras yeelame: “Wakat ninga tãm-metba sẽn yẽbg Wẽnnaam doogã, maan-kʋʋdba yeelga b futã n wa ne tãn-tãado, la Levi rãmba sẽn ya a Azaf yagensa waa ne kɛma n wa pẽg Zusoaba wa Israɛll naab a Davɩɩd sẽn da yeelã. La bãmb yɩɩlame n dees taaba n pẽg Zusoabã n pʋʋs b barka n yeele: ‘Tɩ bõe, bãmb yaa sõngo la bãmb nonglma Israɛll yĩnga paada wakat fãa.’ ”—Ɛsdras 3:1-11.
10. Ne gom-bʋs sẽn tar yõod la Yɩɩl Sõamyã 118 soabã sɩngd la a baasd ne?
10 Pẽgr goam sẽn wõnd woto a Zeova sõmblmã yĩng la d yãt yɩɩl wʋsg pʋsẽ. Yɩɩll 118 soabã, Israɛll zagsã sẽn yɩɩl n na n baas Pakã kibsã, bee yɩɩn-kãens sʋka. Yɩɩn-kãng sɩngdame la a baasd ne gom-kãensã: “Bɩ y pʋʋs Zusoaba barka; tɩ bõe, bãmb yaa sõama. Tɩ bõe, bãmb nonglem paada wakat fãa.” (Yɩɩl Sõamyã 118:1, 29) Gom-kãensã sɩd tõe n yɩɩ yaoolem pẽgr yɩɩl goam nins a Zezi Kirist sẽn yɩɩl ne a tʋm-tʋmdb nins sẽn tall b kɩs-sɩdã yʋng ning sẽn deng a kũumã, yʋʋmd 33 T.W.—Matɩe 26:30.
“Bɩ y wilg maam yãmb ziiri”
11, 12. A Moiiz sẽn yã Wẽnnaam ziirã bilfã sasa, gom-bʋs la a wʋm-yã?
11 Yʋʋm kob-gĩn sẽn deng a Ɛsdras wakatã, b maana loees a Zeova sõmblmã la a nonglmã sʋka. Israɛll nebã sẽn balem sãnem nag-bilã weoogã pʋgẽ tɩ b kʋ-bã poore, a Moiiz kosa a Zeova woto: “Bɩ y wilg maam yãmb ziiri.” A Zeova sẽn da mi t’a Moiiz ra pa tõe n yã Yẽ neng n ket n vɩ wã a yeel-a lame: “Mam na n kɩtame tɩ m [bõn-sõma wã fãa pɩʋʋg, NW ] fo taoore.”—Yikri 33:13-20.
12 A Zeova bõn-sõma wã pɩʋʋga a Moiiz taoor vẽk-n-beoog Sinai Tãngã zugu. Sasa kãngã, a Moiiz yãa Wẽnnaam ziirã bilf la a wʋm gom-kãngã: “Zusoaba, yaa Zusoab sẽn yaa Wẽnnaam sẽn yaa nimbãan-zoeta la bark kõata [sõmblem soaba, NW ]. Mam sũur ka yikd tao-tao ye, la mam nonglem yaa wʋsgo. La mam yaa sɩd soaba, sẽn maand nonglem hal tɩ ta zãmaan tusri n kõt neb sugr b yel-wẽna ne b kɩɩsga la b kongra fãa yĩnga. La baasgo, mam ka na n bas yãmb taal y yel-wẽna yĩng ye. Mam na n kɩtame tɩ ba rãmba yel-wẽna sɩbgr zĩnd bãmb kamba zutu la bãmb yagensa zutu hal tɩ ta zamaan a tãabo wala a naase.” (Yikri 34:6, 7) Gom-kãensã wilgdame t’a Zeova sõmblmã tɩ loee ne a nonglmã la a zʋgd a taaba. D sã n vaees rẽ na n sõng-d lame tɩ d wilg sõmblem. Pipi, bɩ d vaees zʋg-sõng ning yell b sẽn gom naoor a yiib gom-kãngã pʋgẽ sẽn tɩ loe ne Wẽnnaam sõmblmã.
‘Wẽnnaam nonglem yaa wʋsgo’
13. B sẽn gom Wẽnnaam sõmblmã yellã pʋgẽ, yaa zʋg-sõng bʋg la b togs n yɩlem, la bõe yĩng tɩ woto zemse?
13 ‘Wẽnnaam . . . nonglem yaa wʋsgo, . . . a maanda nonglem hal tɩ ta zãmaan tusri.’ Hebre gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “nonglma” rat n yeelame me tɩ “nonglem sẽn pa vaandã.” Yaa zʋg-sõng kãngã bal la b togs n yɩlem Wẽnnaam goam nins a sẽn taas a Moiizã pʋgẽ. Woto sɩd zemsame, bala a Zeova zʋgd ning sẽn yaa kãseng n yɩɩdã yaa nonglmã! (1 Zã 4:8) Pẽgr yɩɩl neba sẽn mi sõma b sẽn maan n pẽg a Zeova sẽn yaa: “Bãmb yaa sõama. Tɩ bõe, bãmb nonglem paada wakat fãa” wilgda zʋg-sõng kãngã vẽenega.
14. Sẽn yɩɩd fãa, ne ãnd dãmb la Wẽnnaam wilgd sõmblem la nonglem sẽn pa vaande?
14 A Zeova sõmblmã pukr a yembr ya a sẽn tar ‘nonglem wʋsgã.’ Sẽn yɩɩd fãa woto yaa vẽeneg ne a sõgen dãmb nins sẽn dɩk b mens n kõ-a la b tar kɩs-sɩda, t’a get b yell ne nonglmã. (1 Pɩɛɛr 5:6, 7) A Zeova Kaset rãmbã tõe n kõo kaset t’a ‘maanda’ neb nins sẽn nong-a la b balemd-a wã ‘neere.’ (Yikri 20:6) Tẽng zug Israɛllã buud wa n konga a Zeova nonglmã, bɩ a nonglem sẽn pa vaandã, b sẽn zãgs a Biriblã yĩnga. La Wẽnnaam sõmblmã la a nonglem sẽn pa vaand a sẽn tar ne kiris-neb nins sẽn yaa kɩs-sɩd dãmb n yit tẽnsã fãa pʋsẽ wã na n kaoosa wakat sẽn pa sate.—Zã 3:36.
A Zeova yaa nimbãan-zoɛt la sõmblem soaba
15. a) Koɛɛg ning a Moiiz sẽn wʋm Sinai Tãngẽ wã sɩnga ne gom-bʋse? b) Nimbãan-zoeer baoodame tɩ d maan bõe?
15 Koɛɛg ning a Moiiz sẽn wʋm Sinai Tãngẽ wã sɩngda woto: “Zusoaba, yaa Zusoab sẽn yaa Wẽnnaam sẽn yaa nimbãan-zoeta la bark kõata [“sõmblem soaba,” NW ]. Hebre gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “nimbãan-zoeerã” tõe n tɩ loee ne “yãado” la a tɩ loee wʋsg ne gom-biig sẽn yaa “pʋga.” Woto yĩnga, nimbãan-zoeer tara loees ne yĩn-sids sẽn tar pãng sẽn yit ned sũur pʋgẽ. La nimbãan-zoeer beeme tɩ nimbãan-zoeer beẽ. A segd n tusa tõnd tɩ d maan bũmb n yols neb sẽn be namsg pʋgẽ. Wala makre, kiris-neb kãsem dãmbã sẽn tar nonglmã tõe n yãame tɩ yaa tɩlae tɩ b tall nimbãan-zoeer ne tẽed-n-taase, ‘n zoet nimbãaneg ne sũ-noogo,’ rẽ sã n wa zemsame.—Rom dãmba 12:8; Zak 2:13; Ziid 22, 23.
16. Bõe yĩng tɩ b tõe n yeel t’a Zeova yaa sõmblem soaba?
16 Wẽnnaam sõmblmã leb n pukda ne a maan-neerã. Ned sẽn maand neer “tara naneb ne a to sẽn tagsd to-to a sũurã pʋgẽ,” la a wilgda ‘sõmblem wʋsgo, sẽn yɩɩd fãa ne neb nins sẽn pa ta yẽ wã.’ Ya a Zeova n kõt mak-sõng sẽn yɩɩd fãa sõmblmã wɛɛngẽ, a manesmã ne a sõgen dãmb nins sẽn tar kɩs-sɩdã pʋgẽ. Wala makre, ne sõmblem, Wẽnnaam tũnuga ne malɛk n keng no-rɛɛs a Daniɛll sẽn da kʋʋlã, la a togs bipugl a Maari sẽn da pa mi rao wã t’a ra na n paama zu-noog n dog a Zezi. (Daniɛll 10:19; Luk 1:26-38) D sẽn ya a Zeova nin-buiidã, sɩd-sɩda d nanda sõmblem ning a sẽn tall ne tõnd tɩ yaa vẽeneg Biiblã pʋgẽ wã. D pẽgd-a-la sõmblem ning a sẽn tall ne-dã yĩnga, la d baoodame n na n tall sõmblem la d maan neb a taabã neere. Neb nins sẽn bɩ tẽebã pʋgẽ sã n wa remsd b tẽed-n-taag “ne sũ-maasem,” b modgdame n na n tall bʋgsem la sõmblem ne-a.—Galat dãmba 6:1.
Wẽnnaam sũur pa yikd tao-tao ye
17. Bõe yĩng tɩ d tar mi-beoogo, a Zeova ‘sũur sẽn pa yikd tao-tao wã’?
17 “Wẽnnaam . . . sũur ka yikd tao-tao ye.” Gom-kãensã wilgda a Zeova sõmblmã neng a to vẽenega. A Zeova maanda sũ-mar ne tõnd la a kõt tõnd sẽk tɩ d tõog pãn-komslem kãsems la d bɩ tẽebã wɛɛngẽ. (Hebre dãmba 5:12–6:3; Zak 5:14, 15) Wẽnnaam sũ-marã leb n nafda neb nins sẽn nan pa lebg a balemdbã. B ket n tara sẽk n na n sak Rĩungã koɛɛg n tek yam n kos sugri. (Rom dãmba 2:4) Baa ne a Zeova sẽn yaa sũ-mar soabã, wakat ninga a sõmblmã tusd-a lame t’a wilg a sũ-yikrã, wa a sẽn da maan to-to, Israɛll nebã sẽn da wa n balem sãnem nag-bilã Sɩnai Tãngẽ wã. Ka la bilfu, Wẽnnaam na n wilga a sũ-yikrã ne manesem sẽn yaa kãseng n yɩɩd menga, a sã n wa na n sãam a Sʋɩtãan zãmaan-wẽngã.—Ezekɩɛll 38:19, 21-23.
18. Sã n yaa ne togs sɩdã wɛɛngẽ, welgr kãseng bʋg n be a Zeova la ninsaalbã nanambs sʋka?
18 “[A Zeova, NW ] Wẽnnaam . . . yaa sɩd soaba.” A Zeova sɩd yaa toor wʋsg ne ninsaalbã nanambs sẽn maand kãab-kãsems la b yaool n pa pidsd-bã! A Zeova balemdbã yẽ tõe n talla bas-yard ne bũmb ning fãa a sẽn yeel a Gomdã vʋʋsem sõng sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã pʋgẽ. Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soaba yĩnga, wakat fãa d tõe n talla bas-yard ne a kãabsã. Wakat fãa, tõnd saasẽ Ba wã talla sõmblem n deeg pʋʋsg nins tõnd sẽn maand n dat tẽebã vẽnegrã, n sɩd kõt-d vẽnegr wʋsgo.—Yɩɩl Sõamyã 43:3; 65:3.
19. Sõmblem kãseng bʋg la a Zeova wilg yel-wẽn-maandb sẽn tek yam n kos sugrã yĩnga?
19 “Zusoaba yaa Wẽnnaam [sẽn] kõt neb sugr b yel-wẽna ne b kɩɩsga la b kongra fãa yĩnga.” A Zeova talla sõmblem n sak n kõt yel-wẽn-maandb nins sẽn tek yam n kos sugrã sugri. Sɩd-sɩda, d tara mi-beoog wʋsgo, d saasẽ Ba sẽn tar nonglmã sẽn maan segls sugrã kũun yĩnga, a Zezi maoongã maasem yĩngã. (1 Zã 2:1, 2) Sɩda, d tara sũ-noogo, neb nins fãa sẽn wilgd tẽeb ne rondã sẽn tõe n paam zood ne a Zeova, ne saagr ning b sẽn tar n na n vɩɩmd wakat sẽn pa sat a dũni paalgã a sẽn kãabã pʋgẽ wã. Sɩda d tara bʋʋm sẽn tar pãng wʋsg n na n pẽg a Zeova, a sẽn wilg sõmblem ne ãdem-biisã yĩnga!—2 Pɩɛɛr 3:13.
20. Bõe n wilgd tɩ Wẽnnaam pa sakd wẽnga?
20 ‘Baasgo, [a Zeova] ka na n bas taal yel-wẽna yĩng ye.’ Sɩd-sɩda, woto yaa bũmb a to sẽn kɩt tɩ d segd n pẽg a Zeova a sõmblmã yĩnga. Bõe yĩnga? Bala sõmblmã nen-kãseng a yembr ya a sẽn pa sakd wẽng baa bilfã. Sẽn paase, “Zusoab a Zezi sẽn na n yi arzãn ne bãmb malɛk kãsemsã n wa wã,” b na n doka sũur ne “neb nins sẽn ka mi Wẽnnaam la sẽn ka sakd tõnd Zusoab a Zezi Koe-noogã.” Bãmb “sɩbgra na n yɩɩ sãoong sẽn ka sɛta.” (2 Tesalonik rãmba 1:6-9) Wakat kãngã, a Zeova balemdb nins sẽn na n põsã na n tõog n maana sũ-noog ne b vɩɩmã sõma-sõma tɩ wẽn-kɩɩsdbã sẽn yaa “nin-sõamyã kisgdba” pa nams-b ye.—2 Tɩmote 3:1-3.
Rɩk-y a Zeova togs-n-taar n tall sõmblem
21. Bõe yĩng tɩ d segd n wilg sõmblem?
21 Kɩɩsg sẽn ka be, d tara bʋʋm wʋsg n na n pẽg a Zeova la d pʋʋs-a barka, a sõmblmã yĩnga. Tõnd sẽn ya a sõgen dãmbã, bɩ d maan d sẽn tõe tɛk n wilg tɩ d tara zʋg-kãngã! N-ye, bala tʋm-tʋmd a Poll sagla a kiris-nin-taasã tɩ: “Woto yĩnga, bɩ yãmb yɩ Wẽnnaam togs-n-taas wa kom-nongdse.” (Efɛɛz rãmba 5:1) Wakat fãa, tõnd saasẽ Ba wã wilgda sõmblem, la tõnd me segd n maana woto.
22. Bõe la d na n yã sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
22 D sã n dɩk d meng zãng n kõ a Zeova, sãmbg sẽn ka be, d rata ne d sũy fãa n dɩk a togs-n-taar n wilg sõmblem. Tõnd sẽn yaa yel-wẽn-maand a Ãdem yagensã yĩnga, pa nana tɩ d maan sẽn yaa neer ye. La sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n yãa bũmb ning sẽn kɩt tɩ d tõe n wilg sõmblmã. D na n leb n yãa manesem toɛy-toɛy d sẽn tõe la d sẽn segd n tũnug ne n dɩk a Zeova sẽn yaa sõmblmã mak sõng sẽn yaa kãseng n yɩɩdã togs-n-taare.
Y na n leokẽ-la bõe?
• Sõmblem yaa bõe?
• Gʋlsg Sõamyã gom-bʋs n wilgd Wẽnnaam sõmblmã vẽenega?
• A Zeova sõmblmã nens kẽer yaa bʋse?
• Bõe yĩng tɩ d segd n dɩk togs-n-taar ne a Zeova sõmblmã?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 10]
A Zeova sɩbga a pĩnd wẽndẽ nin-buiidã, b sẽn pa vɩɩmd tɩ zems ne b pẽgr goama yĩnga
[Foto, seb-neng 10]
Kell sẽn tar kɩs-sɩd n leb Zerizalɛm
[Foto, seb-neng 11]
A Moiiz wʋma goam sẽn be yamleoog Wẽnnaam sõmblmã wɛɛngẽ
[Foto, seb-neng 13]
A Zeova sõmblmã yaa vẽeneg ne a sẽn gomd ne tõnd to-to Biiblã pʋgẽ wã