Yags sẽn yaa sõma bee nafre

“Yak sẽn pẽ ne foom n são f ba biig sẽn zãr ne-fo.”—Yelbũna 27:10.

PIPI yʋʋm kob gĩndẽ n wã, tõog karen-saamb a yembr n sʋk a Zezi woto yaa: “Ãnda la mam yaka?” A Zezi pa leok-a t’a bãng a yak sẽn da yaa soab bal ye, a wilg-a-la bũmb ning sẽn kɩtd tɩ ned yaa yak sẽn yaa sõma. Tõe tɩ y mii a Zezi sẽn tũnug ne makr ningã sõma-sõma. Bala neb wʋsg mii Samari nin-sõngã kɩbar sẽn be a Luk Evãnzillã pʋgẽ wã. Zĩ-kãnga a Zezi togsa woto:

“Dao a yembre n da yi Zerizalɛm n dabd Zeriko, tɩ fãadb tek n yõk-a n piid a futu la b pogl-a n bas-a t’a rat n ki. La maan-kʋʋd n tũ so-kãnga, la a sẽn yã nedã, a bʋdgame n looge. La Levi ned me sẽn ta zĩ-kãng n yã nedã, a me bʋdgame n looge. La Samari ned n tũ sorã n ta zĩig ninga raoa sẽn be wã, la a sẽn yã rao wã a zoee a nimbãanega. Yẽ kẽngame n ning kaam ne rãam a poglga zĩisẽ n vil ne pɛɛla n dɩk-a n zombg a bõanga n tall-a n ta sik-zĩigẽ n ges-a yelle. La vẽk-m-beoogo, yẽ yãka denie a yiib n kõ sik-zĩiga soaba n yeele: ‘Bɩ y ges a yelle, la yãmb ligd sã n kẽ, mam sã n wa lebgdẽ m na lebs yãmba.’ Ne yãmb tagsgo, bãmb b tãaba sʋka ãnda n yaa ned ninga fãadba sẽn fã wã yaka?”—Luk 10:29-36.

Tõog karen-saambã bãnga leokrã vẽenega. A bãngame tɩ yaa ned ninga sẽn ges a sãmpogrã soab yellã la a yak tɩ sãmbg ka be ye. A leoka woto: “Yaa ned ninga sẽn zoe yẽ nimbãanegã.” La a Zezi yeela yẽnda yaa: “Bɩ yãmb me kẽng n maan woto.” (Luk 10:37) Ad wã sɩd yaa kɩbar sẽn tar pãng wʋsg sẽn sõngd tɩ d bãng yɩ f to yak sẽn yaa sõma sẽn dat n yɛɛlga! A Zezi kɩba-kãngã tõeeme meng n kɩt tɩ d sʋk d meng zĩig pʋgẽ woto: ‘La maam yẽ, mam wõnda yag-bʋg buudu? Rẽ yĩnga yaa mam yĩngã kõbg la mam sẽn dogẽ zĩig ningã zug la m tikd n yãk m yagsã bɩ? Rẽ yĩnga yel-kãensã kɩtame tɩ m getẽ tɩ pa tɩlae ne maam tɩ m maan modgr n sõng ned buud fãa sẽn be yell pʋgẽ bɩ? Mam maanda m pãng sẽn tõe tɛk fãa sẽn na yɩl n yɩ yak sẽn yaa sõma bɩ?’

Ne bõe la d na n sɩnge?

D sã n wa neẽ tɩ d tog n maana remsg yel-kãngã wɛɛngẽ d segd n deng n tʋma tõnd mengã tagsg zug neere. Sẽn segd n pak tõnd yaa d yɩ yak sẽn yaa sõma. Wãnda me tõe n sõng-d lame tɩ d paam yags sẽn yaa sõma. Sẽn pẽneg yʋʋm tus a yiib sẽn looge, a Zezi sẽn wa n kõt a Tãng zug Zãmsg kãseng ning yʋʋr sẽn yi zĩig fãa wã sasa, a wilga noor sẽn yaa kãseng sẽn tɩ loe ne ãdem-biisã zĩid-n-taare. A yeela woto: “Yãmb sẽn dat tɩ neba maan yãmb bũmb ningã, bɩ yãmb me maan bãmb boto.” (Matɩe 7:12)Tõnd sã n nand neb a taabã, n waoogd-b ne burkĩnd la d nong-ba, kõt-b la raood tɩ b tall manesem a woto buud ne tõnd me.

Sõsg gom-zug sẽn yaa: “Nong-y y yagsã” pʋgẽ, sẽn be Zʋrnall La Nation depuis 1865 (angl.) pʋgẽ, zʋrnalist a Lise Funderburg wilga yɛl b sẽn tõe n maan nana-nana sẽn paasd yak-n-taar pãngã. A gʋlsa woto: “Mam datame . . . tɩ nebã sẽn tar manesem ning ne taabã puk ne tʋʋm bõoneg sẽn yaa sõma sõor sẽn ka tɛk yagsã sẽn maand taab yĩngã. Rẽ tõe n yɩɩ . . . , belg a kamba, tɩ ra bũmb n wa kõ-a. M datame tɩ zems-n-taar kãng paas dũni nonglem sẽn tar maagr pʋgẽ, la ãdem-biisã zĩnd-n-taarã noom yaool n tara boogre, rabeemã la bi-beerã yĩnga.” A yeela woto n paase: “Rɩlla y sɩng ne bũmb maanego. La y tõe n sɩnga woto maaneg ne y yak sẽn pẽ yambẽ.”

Kanada zʋrnall a yembr me (Canadian Geographic) kõo zãmsg sẽn tõe n sõng yagsã, tɩ b bɩɩs yak-n-taar sɩd-sɩdã yam. Sõs-kãngã gʋlsdã, a Marni Jackson yeelame: “Wala d sẽn pa yãkd d zaka nebã, woto me, tõnd pa tar tõog n na n yãk neb tõnd sẽn dat tɩ yɩ tõnd yags d vɩɩma pʋgẽ ye. Zems-n-tar baoob tũuda ne yam, zood manesem, la sugr tallgo.”

Yags sẽn yaa sõma yaa kõt-ba

Yaa sɩda, nin-zoeerã kɩtame tɩ yaa toog ne neb wʋsg sẽn be tõnd sʋkã tɩ b pẽneg b yagsã. Tõe n  wõnda yaa nana wʋsg ne d tɩ d zĩnd d yembre la d zãag-d mens ne-b n yɩɩda. La Biiblã yetame: “Sẽn kõt-a sũ-noog yɩɩda sẽn deegd-a.” (Tʋʋma 20:35, Sebr Sõngo)

Woto yĩnga, yak sẽn yaa sõma modgda ne a sũur fãa sẽn na n yɩl n bãng neb ninsa sẽn gũbg yẽnda wã. Ba a sã n pa baood tɩlae n tall zood sẽn tar pãng wʋsg ne a yagsã, wakat-wakate a modgdame n na n tall sõsg sẽn be yamleoog ne-ba. A tõe n sɩnga woto ne noor yõgemdg ne zood manesem.

Wala b sẽn gom tɩ loogã, “yaa tʋʋm bõoneg sẽn yaa sõma sõor ka tɛk” ned kam fãa sẽn nong n maand n kõt a taabã n wat ne yak-n-taar sẽn yaa sõma, la rẽ me n kɩtd t’a kaoose. Dẽnd tara yõod wʋsg tɩ d tall nonglem ne d to tɩ bala rẽnda na n kɩtame tɩ zems-n-taar la waoog taab zĩndi. Sẽn paase, tõnd sã n maand woto, d tũuda Biiblã sẽn sagl woto wã: “Fo sã n tõe n sõng f yaka, bɩ f sõng-a la f ra zãgs ye.”—Yelbũna 3:27; Zak 2:14-17.

Yags sẽn yaa sõma nanda kũuni

Ra na n yɩẽ-la sõma d sã n da tõe n yeel tɩ ned kam fãa mi sõngr la kũun deegr ne mi-beoogo. La zu-bʋko, pa woto wakat fãa ye. Neb kẽer sẽn kõ sõngr la kũun ne yam-sõng yãame tɩ sẽn deegd-bã pa tall mi-beoog ye. La wãndã tõe n wa kɩtdame tɩ kõt sẽn yaa pʋ-peen-ned wa tagsdẽ tɩ ‘Wã la tɛk m sẽn sõng neda.’ Wakat ninga yãmb tõe n maana modgr wʋsg n pʋʋs ned ne zood manesem n vẽgemd a nug sõma, t’a reeg ne yam-kaalgo.

La naoor wʋsgo, sẽn deegd-a wã tõeeme n pa tar zɩ-beoog ye. Baa sã n wõnda woto, wakat ninga, tõe tɩ yaa b sẽn wub yẽ me to-to wã n kɩt t’a maand woto, tɩ yaa wa a pa tar zood manesem ye. Sẽn paas me, dũni sẽn pid ne zɩ-beoog a woto pʋgẽ, sãnda tõeeme n get yãmb zood manesmã wa bũmb sẽn pa zemse, bɩ b tẽed meng tɩ yaa wẽng la y rat ne-ba. Rẽ, b ratame tɩ y wilg-b tɩ sɩd pa wa bãmb sẽn tẽedã ye. Dẽnd woto yĩng kɩtame tɩ yɩl n paam n yõg zood baood sẽk la sũ-tõog wʋsgo. Baasg zãnga, yags ninsa sẽn zãmsd-b n na n yɩ neb sẽn kõt kũun sõma la neb sẽn tar mi-beoog ne kũunã sõngd n paasda yak-n-taarã noom, tɩ kõt sũ-noogo.

Toog wakate

Yak sẽn yaa sõma yaa sõngd sẽn tar yõod wʋsg yel-beed wakate. Yel-pakr sasa, yak-n-taarã manesem pukda vẽenega. Neba mi n wʋmda kɩbay sẽn wilgd yags sẽn maan neer yel-beed wakat a woto buud sasa. Wõnda yel-beed sã n pak nebã fãa, kɩtdame tɩ yagsã sõngd taab ned fãa nafr yĩnga. Baa neb ninsa sẽn tar-b tagsg sẽn kɩɩsd taabã me sakd n naagda taab n tʋmdẽ.

Walla makre, zʋrnall a yembr (The New York Times) wilgame tɩ tẽn-digimdug sẽn maan Turki yʋʋmd 1999, neb sẽn da tar beem ne taab n wilg yak-n-taar yam sõngo, n lagem b yagsã n tʋm. “Sẽn na maan yʋʋma b ra zãmsa tõnd tɩ d kisg Turki nebã.” Woto la a Anna Stergiou gʋls Atɛn zʋrnall a yembr pʋgẽ, la a paase: “La baasgo, toog sẽn pa tõe n bãng n bilg ninga sẽn da tar-bã ra pa kõt sũ-noog baa bilf ye. D sẽn da yã b kom-peelsã sẽn ki wã, kɩtame tɩ d sũy sãam wʋsg hal tɩ sũur ning tõnd sẽn da tar ne-b hal sẽn kaoosã menem.” Dẽ, tẽn-soaadbã sẽn wa n yals sõngrã, Gerɛk nebã sõngr sul tõdgame tɩ b kõn bas vaeesgã sẽn na yɩl n bao nin-vɩɩsã ye.

Kẽes-m-meng n fãag yõy sabab wẽng sẽn wa ne sãoong poor sɩd yaa yak-n-taar hakɩk tʋʋmd ne raood tɛkẽ. La d tõe n gesame tɩ reng n keoog f yak t’a paam n põs yel-beed sẽn nan wat yaa yak-n-taar tʋʋmd sẽn tar yõod n yɩɩda. Zu-bʋko, ãdem-biisã manesem wilgdame tɩ neb sã n wa keoogd b yags tɩ sãoong n wate b pa nong n sak n deeg ye. Rẽ wã yaa b sẽn nan pa ne yellã sẽn laand b zug vẽeneg keoogrã sasa wã yĩnga. B pa nong n kelgd neb nins sẽn keoogd nebã n wilgdẽ tɩ sãoong n watã ye. Nang pãng ne modg-m-meng wʋsg yaa tɩlae ne ned ninga sẽn maood n dat n sõng sẽn nan pa mi-b tɩ yel-kãseng n laand b zugã.

Yak-n-taar sẽn yaa sõma sẽn tɩ yɩɩd-a fãa wã tʋʋmde

Rũndã-rũndã bũmb wẽnem sẽn yɩɩd sãoong buudã fãa hal zĩig sẽn zãr n na n wa ãdem-biisã zutu. Yaa Wẽnnaam pãng sẽn ka to Soabã sẽn na n wa ne yel-beed ning b sẽn deng n togse, sẽn  na n fãag tẽngã ne bi-beerã la wẽnemã la yɛl ninsa fãa sẽn tɩ loe ne rẽnda wã. (Wilgri 16:16; 21:3, 4) Yel-kãseng kãngã sẽn na n wa wã pa bũmb sẽn tõe n yɩ bal ye, a waoongã yaa waaziba! A Zeova Kaset rãmbã rata ne b sũy fãa n sõng neb wʋsg wa b sẽn tõe tɛka, tɩ b paam bãngr ninga sẽn yaa tɩlae sẽn na n yɩl n põs yel-kãseng kãngã sẽn kolge, la sẽn na n dĩms dũniyã fãa wã. Yaa rẽnda yĩng la b sẽn ket n pẽdgd n moond dũniyã gill zugã. (Matɩe 24:14) B maanda woto ne yamleoogo, b sẽn nong Wẽnnaam la b yagsã yĩnga.

Woto yĩnga, ra bas-y tɩ yãg-n-sãbg wal sũ-kẽk kɩt tɩ y pa kelg a Zeova Kaset rãmbã b sã n wa y zakẽ wã, bɩ b sã n sɛg yãmb zĩig ninga ye. B maoodame n dat n yɩ yãmb yags sẽn yaa sõma. Rẽ yĩng bɩ y sake, b sã n kãab-y tɩ y zãms Biiblã ne-ba. Bao-y n bãng Wẽnnaam Gomdã sẽn kõt-d bas-m-yam tɩ ka la bilfu, yak-n-taar sẽn be sũ-noog n na n zĩndã. Wakat kãngã, buudu, tũudum bɩ tarem kõn ye wa ne welgr n sãam zems-n-taar ninga tõnd fãa la bal sẽn sɩd datã ye.

[Foto rãmba, seb-neng a 5]

Yaa sõma tɩ y maan y yagsã neere

[Fotã sẽn yitẽ]

Globe: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.