Kũun sẽn wat ne sũ-noogo

A GENIVAL yaa logtor yir gagdɩẽ, n vʋɩ galʋ-tẽng sẽn be talemd pʋgẽ Berzilli. A zãada a pagã la a kambã ne yaood bilf ning a sẽn paamd a tʋʋmdã pʋgẽ wã. Baa ne a naongã fãa, a Genival pa vaand piig pʋɩɩrã kũun ye. A yeelame: “Wakat ninga mam zaka neb kongda rɩɩbo.” La a koog a pʋg n wilgdẽ n yetẽ: “La mam dat n kõo Wẽnnaam mam sẽn tõe tɛka, baa m sã n segd n monga m menga.”

Baa ne a tʋʋmã sẽn wa n sãamã fãa, a Genival ra ket n kõta piig pʋɩɩrã. A karen-saambã sagl-a lame t’a kõ kũun sẽn yaa kãsengã, n mak Wẽnnaam n gese. Tũudmã taoor soab yeel-a lame t’a kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam na n dol-a-la sõma tɩ sik kaẽ ye. Woto, a Genival dɩka sard n na n koos a zakã n dɩk ligdã n tɩ kɩs wẽn-doogẽ wã.

Pa a Genival a yembr n pɛlg a pʋg n kõ kũun woto buud ye. Neb wʋsg sẽn yaa tals hal tɩ loog nug n kõt piig pʋɩɩrã sẽn na yɩl n pids b zɩɩbo, bala b egiliiz rãmbã zãms-b lame tɩ Biiblã yetame tɩ piig pʋɩɩrã yaa tɩlae. La yaa sɩd bɩ?

Piig pʋɩɩrã a Moiiz Tõogã pʋgẽ

Noor b sẽn da kõ tɩ b yao piig pʋɩɩrã ra naaga Tõog ning Wẽnnaam a Zeova sẽn da kõ tẽn-kʋdem wẽndẽ Israɛllã buud 12 wã sẽn yɩɩd yʋʋm 3 500 masã. Tõog kãngã ra yeelame tɩ b pʋɩ koodã, tɩɩsa biisi, la rũmsã buud fãa ziis piiga, n yãk a yembr n kõ Levi nebã b sẽn tʋmd sɛk roogã tʋʋmdã yĩnga.—Maankʋʋre 27:30, 32; Sõdbo 18:21, 24.

A Zeova ra kõo Israɛll nebã bas-m-yam tɩ Tõogã ra ‘ka na n yɩɩg b pãng ye.’ (Tõodo 30:11) A Zeova ra kãab-b lame tɩ b sã n da kell n kelg a koɛɛgã n sak-a wakat fãa tɩ piig pʋɩɩrã kũun be rẽ sʋka, b na n paama kood wʋsgo. La sẽn na yɩl tɩ kom da zĩndi, yʋʋmd-yʋʋmd fãa, b ra yãkda kooda buud fãa piig pʋɩɩr, n bĩng tɩ tẽnga neb sã n wa segd taab balengã kibs rãmb sasa bɩ b paam n dɩ. Woto, ‘sãamba ne pʋg-kõapa la kɩɩbsa ra tõe n wa rɩ n tɩgame.’—Tõodo 14:28, 29; 28:1, 2, 11-14.

Tõogã ra pa tar sɩbgr takɩ sẽn pa kõ-a piig pʋɩɩrã soab yĩng ye. La Israɛll ned fãa ra segd n modgame n kõ kũun n teel baleng hakɩkã. Sɩda, a Zeova ra yeela Israɛll neb nins sẽn da maand yam-kaalg ne piig pʋɩɩrã kũun a Malaki wakatẽ wã tɩ b ‘ra zuuda yẽ ne piig pʋɩɩra la ne kũuna.’ (Malaki 3:8) La kiris-neb nins sẽn pa kõt piig pʋɩɩrã me segda ne taal a woto bɩ?

Bɩ d bao n wʋm a võore. Tẽng pʋgẽ laloa pa tõe n gãng tẽn-kãng todsã n tɩ yaa tɩlae tẽng a to ye. Wala makre, Gãrãndbertayn tẽngã laloa ning sẽn yet tɩ moto rãmbã segd n tũu sorã goabgã, pa pak Fãrens la Burkĩna Faso soy zut kẽn-kẽndbã ye. Woto me, noor ning sẽn da yet tɩ b segd n kõo piig pʋɩɩrã ra bee kaool ning Wẽnnaam sẽn da maan ne Israɛll buudã pʋgẽ. (Yikri 19:3-8; Yɩɩl Sõamyã 147:19, 20) Ra yaa Israɛll nebã bal n da segd n tũ-a.

Sẽn paase, yaa sɩd tɩ Wẽnnaam pa toeemd ye, la a sẽn baood tɩ b maan yɛl ninsã mi n toeemame. (Malaki 3:6) Biiblã yeela vẽeneg t’a Zezi kũumã sẽn yɩ maoong yʋʋmd 33 wakatã “yiisa” tõogã ne ‘tõog sẽn kõ bãmb noor tɩ b reeg piig pʋɩɩrã.’—Kolos rãmba 2:13, 14; Efɛɛz rãmba 2:13-15; Hebre dãmba 7:5, 18.

Kũunã kiris-nebã sẽn maandã

Baasg zãnga, baleng hakɩkã teelg ket n baoodame tɩ b kõ kũuni. A Zezi tʋma a karen-biisã tɩ b ‘tɩ yɩ a kaset dãmb dũniyã tɛk fãa.’  (Tʋʋma 1:8) Sẽn mik tɩ tẽedbã sõor fɩɩgame wã, kɩtame tɩ b ra rat kiris-neb sẽn yaa karen-saam dãmb la yel-gɛtb sẽn na n kaagdẽ la b kengd tigimsã tẽebo. B ra segd n gesa pʋg-kõapa, kɩɩbse, la neb a taab sẽn dat sõngr yell wakat-wakate. Wãn to la pipi yʋʋm kob-gĩndẽ kiris-nebã ra paamd ligd b depãens rãmbã yĩnga?

Yʋʋmd 55 sẽnẽ, b bõosa bu-zẽmsã kiris-neb sẽn be Erop la Aazi Mineerã tɩ b sõng n teel Zide tigingã neb sẽn da be naong pʋgẽ wã. A lɛta nins a sẽn tool Korẽnt tigingã pʋgẽ, tʋm-tʋmd a Poll wilga ‘ligd ning b sẽn na n tigs n kõ Wẽnnaam nebã’ tigsg sẽn siglg to-to. (1 Korẽnt dãmba 16:1) A Poll sẽn yeel bũmb ning kiris-nebã kũun wɛɛngẽ wã tõe n ling-y lame.

A Poll pa gom ne no-noom n pẽdg tẽedbã tɩ b kõ ye. Sɩda, Masedoan kiris-nebã sẽn da be “tood” la “naong wʋsg” pʋgẽ wã meng ‘kos-a-la ne b sũyã fãa t’a reeg bãmb kũunã tɩ b paam n lagem ne neb a taabã n sõng Wẽnnaam nebã.’—2 Korẽnt dãmba 8:1-4.

Sɩda, a Poll yeela Korẽnt neb nins nus sẽn da zãad n yɩɩd b taabã tɩ b rɩk Masedoan saam-biisã sẽn yaa kõatbã makre. La baa ne rẽ, sebr a yembr n wilg t’a ‘pa kõ noy ye. A kos-b lame, la a wilg-b tɩ yaa sẽn dat-a n kõte. Sã n da tũẽ-la ne modgre, Korẽnt nebã ra pa na n kõ ne yãgb la ne yamleoog ye.’ A Poll ra miime tɩ “Wẽnnaam nonga ned ninga sẽn kõt ne sũ-noogo” la pa ne “neng gãnengo walla modgr ye.”—2 Korẽnt dãmba 9:7.

Tẽeb wʋsg sẽn naag ne bãngre, la nonglem hakɩk ning b sẽn tar ne b tẽed-n-taasã n tus Korẽnt kiris-nebã tɩ b kõ ne yamleoogo.—2 Korẽnt dãmba 8:7, 8.

“Wa sẽn zems a sẽn tags a sũur pʋgẽ”

A Poll pa yãk ligd sõor takɩ n kõ ye, a wilgame bal tɩ ‘semen fãa pipi daare, ned kam fãa . . . segd n yãka ligd bilf sẽn zems a paoong n bĩngi.’ (1 Korẽnt dãmba 16:2, NIV ) B sã n deng n geel n bĩngd bũmb wakat fãa, a Poll sã n da wa, Korẽnt nebã pa na n kõt ne nen-gãneng wall b getẽ tɩ b modgd-b lame ye. Kiris-ned fãa sẽn na n kõ tɛk ra yaa a meng “sẽn da tags a sũur pʋgẽ” to-to.—2 Korẽnt dãmba 9:5, 7.

Sẽn na n yɩl n kẽeb wʋsgo, Korẽnt nebã ra segdame n wilg tɩ b yaa kõtba. B zɩ n kos-b “tɩ b kõ tɩ yɩɩg b pãn-tõog” ye. ‘Tɩ bõe, mam ka rat tɩ wa ne yãmb namsg ye.’ Woto la a Poll gãneg b yam. Kũunã b ‘sẽn da reegdã, zemsa ne ned sẽn da tara, la ka bũmb ning a sẽn da ka tar ye.’ (2 Korẽnt dãmba 8:12, 13; 9:6) Lɛtr a to sẽn pʋgl pʋgẽ tʋm-tʋmd a Poll keooga woto: ‘Ned sã n ka ges a meng zak rãmb yelle, yẽ soab yii tẽeb pʋgẽ, la a yaa wẽng n yɩɩd ned ninga sẽn ka be tẽeb pʋgẽ wã.’ (1 Tɩmote 5:8) A Poll ra pa yet tɩ b kõ hal tɩ wa kɩɩs no-kãngã ye.

 Ra tara yõod t’a Poll ges tɩ b ‘tigs ligd Wẽnnaam neb’ nins sẽn da be ratem pʋgẽ wã yĩnga. Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ b pa wilg t’a Poll bɩ tʋm-tʋmdb a taabã siglga piig pʋɩɩr deegr sẽn na yɩl n pids bãmb mens koe-moonegã tʋʋmd ye. (Tʋʋma 3:6) A Poll ra reegda kũun ning tigimsã sẽn da toond-a wã ne mi-beoog wakat fãa, la a gũusame tɩ rẽ ra ‘nams’ a saam-biisã ye.—1 Tesalonik rãmba 2:9; Filip rãmba 4:15-18.

Rũndã-rũndã yamleoog kũunã

Vẽenega, pipi yʋʋm kob-gĩndẽ wã, Kirist karen-biisã ra maanda yamleoog kũuni, ra pa piig pʋɩɩr ye. Baasg zãnga tõe tɩ y sokda y mens woto sã n ket n tõeeme n kɩt tɩ b paam ligd sẽn na teel koe-noogã mooneg la b ges kiris-neb nins sẽn be sõngr datem pʋgẽ wã yelle.

Ges-y sẽn pʋgdã. Yʋʋmd 1879 wã, seb-kãngã yiisdb yeela neba fãa nifẽ tɩ b pa na n “tol n bõos walla b kos ninsaalbã teelg ye.” Sard kãngã rɩkr gɩdgda a Zeova Kaset rãmbã tɩ b pa tõe n yelg sɩdã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã bɩ?

Wakat fãa, a Zeova Kaset rãmba pʋɩta Biibl dãmb la sɛb a taab sẽn wɛgsd Biiblã tẽns 235 pʋsẽ. Sɩngrẽ wã b ra yiisda Gũusg Gasgã sẽn yaa sebr sẽn kõt zãmsg sẽn tik Biiblã zugã vugr kiuug pʋgẽ, bãmb 6 000, buud-gomd a ye pʋgẽ. Masã a yita naoor a yiib kiuug fãa, sẽn yɩɩd bãmb milyõ 24, buud goam 146 pʋsẽ. Sẽn na yɩl n sigl b Biiblã zãmsg b sẽn maand ne nebã dũniyã gill zugã, a Zeova Kaset rãmbã meeme wall b ra tʋʋm wil zĩis tẽns 110 pʋsẽ. Sẽn paase, b mee tigims la tigis-kãsems zĩis tusa, sẽn na yɩl n deeg neb nins sẽn dat Biiblã bãngr n paasã.

Baa ne sẽn yaa nebã tẽebã yell n pak-b pipi wã, a Zeova Kaset rãmbã pa maand yam-kaalg ne b tẽed-n-taasã ratem a taab sẽn yaa tɩlaeyã ye. B saam-biisã sã n wa namsd zabã, tẽn-digimdgu, war bɩ seb-bɛd yĩnga, b yɩta tao-tao  n kẽng ne tɩto, rɩɩbo, futu, la teed a taab sẽn yaa tɩlae. Woto fãa ligd yaa kiris-nebã yembr yembr la tigimsã fãa n kõte.

Kũunã sẽn maand ne yamleoogã sõmbame. Sẽn paase, a yolsda b rãmb nins paoong sẽn paood wala a Genival, a soab ning yell d sẽn gom sɩngrẽ wã. Zu-noogo, nand t’a Genival tõog n koos a zakã, a paamame t’a Maria sẽn yaa a Zeova Kaset soab n yaa wakat fãa so-pakdã wa kaag-a. “Sõs-kãngã kɩtame tɩ maam ne m zakã fãa põs toog wʋsg sẽn pa tɩlae ye.” Woto la a Genival yeel-yã.

A Genival bãngame tɩ Wẽnnaam tʋʋmdã pidsg pa tũud ne piig pʋɩɩr kũun ye. Sɩda, Biiblã pa baood tɩ b kɩs piig pʋɩɩr yas ye. A bãngame tɩ kiris-nebã sã n kõt wʋsgo Wẽnnaam ningd-b-la barka, la tɩ pa tɩlae ne-b tɩ b kõ tɩ yɩɩg b pãng sẽn tõe ye.

Yamleoog kũunã maaneg kõta a Genival sũ-noog hakɩka. A wilga rẽ ne gom-kãensã: “Mam tõe n teela Wẽnnaam tʋʋmdã ne ligd sẽn ta m paoongã yembr piig zug wall sẽn pa ta woto, la rẽ kõta maam sũ-noogo, bala m miime tɩ nooma a Zeova me.”

[Zĩ-gũbri/Foto rãmba, seb-neng a 5]

Egiliizã pipi karen-saam dãmbã zãmsa nebã tɩ b kõ piig pʋɩɩrã bɩ?

“Sẽn ya-b tarem dãmb tõnd sʋkã n sõngd sẽn be-b raab pʋgẽ wã . . . B rãmb nins sẽn tõe la b tar yam sõngã ned kam fãa kõ wa a sẽn tags a sũurẽ to-to.”—Première apologie, a Justin Martyr, yʋʋmd 150 sẽnẽ.

“Zʋɩf rãmbã sɩd ra kõta Wẽnnaam piig pʋɩɩre, la kiris-nebã ra kõta b laoga fãa Soaala raab maaneg yĩnga, wala pʋg-kõor ning sẽn ning a ligdã fãa wẽn-dooga ligd koglgẽ wã.”—Contre les hérésies, Irénée, yʋʋmd 180 sẽnẽ.

“Baa d sã n tara ligd koglgo, pa rat n yeel tɩ d baooda ligdi, wala tũudmã koosdame ye. Vugr kiuug fãa, ned ning sẽn dat-a la sẽn tar-a tõog tõe n kõo a kũun bilfu. Modgr kae ye, fãa yaa ne yamleoogo.”—Apologétique, a Tertullien yʋʋmd 197 sẽnẽ.

“Egiliizã sẽn yalg tɩ sigls toɛy-toɛy yik n beẽ wã yĩnga, wa n lebga tɩlae tɩ b yiis noy sẽn na n sõng tũudmã taoor dãmb laogã wɛɛngẽ wakat fãa. Ya a Moiiz Tõogã pʋgẽ la b rɩk noor sẽn yet tɩ b yao piig pʋɩɩrã . . . Wõnda pipi noor ning b sẽn da reng n yiis yel-kãngã wɛɛngẽ wã ra bee evɛk rãmbã lɛtrẽ, b sẽn wa n seg taab yʋʋmd 567 Tours sẽn yaa Fãrens galʋ-tẽngã pʋgẽ wã, la noy nins b sẽn yãk b seg-taab ning sẽn zĩnd Macon yʋʋmd 585 wã sasa wã.”—The Catholic Encyclopedia.

[Fotã soaadbã]

Lagfã sẽn be goabg yĩngrã: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Foto, seb-​neng a 5]

Yamleoog kũunã kõta sũ-noogo

[Foto rãmba, seb-​neng a 7]

Yamleoog kũunã teenda koe-moonegã, tigissã zĩis meebo, la a ye sõngda ne yolsg yel-pakr wakate