Ket-y n naagd taab n balemd Wẽnnaam
Ket-y n naagd taab n balemd Wẽnnaam
“Mam na n tedga nin-buiidã buud-gomd t’a yɩ buud-gomd sẽn yaa yɩlemde, sẽn na yɩl tɩ b fãa pʋʋs ne a Zeova yʋʋrã, sẽn na yɩl tɩ b naag taab n balm-a.”—SOFONI 3:9, NW.
1. Bõe n maand tɩ pidsd Sofoni 3:9?
SẼN zems buud-goam 6 000 la b gomd dũniyã gill zugu. Rẽ toor sẽn ka be, buud-gomd fãa tara sags toɛy-toɛya, bɩ buud toor-toor sẽn be tẽngã pʋgẽ. Nebã gomda buud goam toɛy-toɛy wala Arabiimd bɩ Zulu me, Wẽnnaam maana bũmb sẽn sɩd yaa kãsenga. A kɩtame tɩ ninsaalbã sẽn beẽ fãa bɩ b tõe n zãms la b gom buud gomd ning bal sẽn yaa yɩlemdã. Woto pidsda kãabg Wẽnnaam sẽn tũnug ne no-rɛɛs a Sofoni n taasã: “Mam [a Zeova] na n tedga nin-buiidã buud-gomd t’a yɩ buud-gomd sẽn yaa yɩlemde [t’a võor sɩd-sɩd yaa “no-bɩng sẽn yaa yɩlemde,” tẽngr vẽnegrã], sẽn na yɩl tɩ b fãa pʋʋs ne a Zeova yʋʋrã, sẽn na yɩl tɩ b naag taab n balm-a.”—Sofoni 3:9, NW.
2. ‘Buud-gomd sẽn yaa yɩlemdã’ yaa bõe, la a kɩtame tɩ bõe tõe n yɩ?
2 ‘Buud gomd sẽn yaa yɩlemdã’ yaa sɩdã sẽn yit Wẽnnaam nengẽ, sẽn be a Gomdã sẽn yaa Biiblã pʋgẽ wã. Sẽn tɩ yɩɩd fãa yaa sɩd ning sẽn tɩ loe ne Wẽnnaam Rĩungã, sẽn na n pek a Zeova yʋʋrã, n wilg t’a naam sẽn ka to wã zemsame wã, la a wa ne bark ãdem-biisã zutã. (Matɩe 6:9, 10) Neb sẽn yit tẽnsã la buuda fãa pʋgẽ gomda buud-gomd ning bal sẽn yaa yɩlemd tẽebã wɛɛngẽ wã. A kɩtdame tɩ b tõe n ‘naag taab’ n balem a Zeova. Woto, b maanda a raabã zems-n-taar pʋgẽ, bɩ “ne yam a yembre.”
Bak-n-sõng pa segd n zĩnd Wẽnd nebã sʋk ye
3. Bõe n kɩt tɩ d tõe n balem a Zeova zems-n-taar pʋgẽ?
3 Tõnd sẽn yaa kiris-nebã, d tara mi-beoogo, d sẽn gomd buud-goam toɛy-toɛy n yaool n lagemd n tʋmd sõma ne taabã. Baa ne d sẽn moond Rĩungã koe-noog buud-goam wʋsg pʋsẽ wã, d balemda Wẽnnaam zems-n-taar pʋgẽ. (Yɩɩl Sõamyã 133:1) Woto yaa bũmb sẽn tõe, bala d sẽn be zĩig ning fãa tẽngã zugu, d gomda buud gomd ning bal sẽn yaa yɩlemdã a Zeova pẽgr yĩnga.
4. Bõe yĩng tɩ bak-n-sõng pa segd n zĩnd Wẽnnaam sõgen dãmbã sʋka?
4 Bak-n-sõng pa segd n zĩnd Wẽnnaam sõgen dãmbã sʋk ye. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr wilga rẽ vẽenega, a sẽn wa n moon bu-zẽng sodaas naab a Korney yir yʋʋmd 36. A yeela woto: “Yaa sɩda, mam bãnga masã tɩ Wẽnnaam ka tũusd neb ye. La buud fãa sʋka, ned ninga sẽn zoet bãmba la sẽn maand tɩrga, yẽ soab tata bãmb yam.” (Tʋʋma 10:34, 35) Woto yĩnga, neb tũusg bɩ welsg sul la bak-n-sõng pa segd n zĩnd kiris-neb tigingã pʋgẽ ye.
5. Bõe yĩng tɩ yaa wẽng tɩ d maan welsg sul tigingã pʋgẽ?
5 Karen-bi-bedr a yembr kẽnga Rĩung Roogẽ n yeel woto: “Naoor wʋsgo, yaa buud a ye neb n kẽngd egiliiz rãmbẽ wã. . . . La a Zeova Kaset rãmbã fãa lagma taab n zĩẽ n ka wels n zĩ buud-buud ye.” La pĩnd wẽndẽ Korẽnt tigingã neb kẽer da maanda welsgo. B sẽn da maand woto tɩ ra wat ne welgrã yĩnga, b ra kɩɩsda Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tʋʋmde, bala pãn-kãng wata ne zems-n-taar la laafɩ. (Galat dãmba 5:22) Tõnd sã n maan welsg sul tigingã pʋgẽ, d kɩɩsda vʋʋsem sõngã sor-wilgri. Woto yĩnga, bɩ d ning tʋm-tʋmd a Poll goam nins a sẽn taas Korẽnt dãmbã d yamẽ: “M ba-biisi, mam kota yãmb ne tõnd Zusoab a Zezi Kirist yʋʋre tɩ yãmb koees fãa zems taaba la tɩ welgr da zĩnd yãmb sʋk ye, la bɩ yãmb lagem taab sõama n paam tagsgo la yam a yembre.” (1 Korẽnt dãmba 1:10) A Poll me gom n tadga zems-n-taarã yõod zug a lɛtr ning a sẽn taas Efɛɛz rãmbã pʋgẽ.—Efɛɛz rãmba 4:1-6, 16.
6, 7. Sagl-bʋs la a Zak kõ bak-n-sõngã wɛɛngẽ, la wãn to la d tõe n tũ sagl-kãensã?
6 Wakat fãa, b baoodame tɩ kiris-nebã yɩ neb sẽn pa bak-n-sõng rãmba. (Rom dãmba 2:11) Pipi yʋʋm kob-gĩndẽ wã, neb kẽer sẽn da yãk arzɛk rãmbã bal n nongẽ wã yĩnga, karen-biig a Zak gʋlsa woto: “M ba-biisi, yãmb sẽn tar tẽeb ne tõnd Zusoab a Zezi Kirist sẽn so waoogrã, bɩ y ra tũus neb ye. Ned sã n wa yãmb kareng pʋgẽ n pid sãnem nug-bĩnga la a yeelg naam futu, tɩ naong soab me wa ne fu-kʋɩdse, tɩ yãmb ges sẽn yeelga naam futã n yeel yẽnda: ‘Zĩnd ka sẽn yaa naam zĩiga,’ la y yeel naong soaba: ‘Yals be walla zĩnd tẽnga,’ yãmb ka tũusd neb sɩda? La yãmb sẽn get neb woto, yãmb tagsg ka wẽns sɩda?”—Zak 2:1-4.
7 Neb sẽn pa tẽedb sã n da wa kiris-neb tigisgẽ wã ne sãnem nug-bĩis la fu-neeba, tɩ neb sẽn pa tẽedb n yaa tals ne fu-kʋɩds me wa, arzɛk rãmbã ra paamda waoogr n yɩɩda. B ra kõt-b-la “naam zĩiga,” n yaool n yeel naong rãmbã tɩ b yalse bɩ b zĩnd tẽng ned sẽn zĩ zaoog zug nao taoore. La Wẽnnaam kõ a Zezi maoongã sẽn yaa rondã tɩ naf arzɛk rãmbã la naong rãmbã n pa maan bakr ye. (Zoob 34:19; 2 Korẽnt dãmba 5:14) Woto yĩnga, tõnd sã n dat n ta a Zeova yam la d naag taab n maan a raabã, d pa segd n tall bak-n-sõnge, bɩ ‘n gom nonoom goam ne nebã n tẽed tɩ d na n paama yõod ye.’—Ziid 4, 16.
Ra yẽgm-y ye
8. Israɛll nebã sẽn yẽgma bõe n paam-ba?
8 Sẽn na yɩl n tall d zems-n-taarã la d ket n tat Wẽnnaam yam, d segdame n tũ a Poll sagl-kãngã: “Bɩ y maan bũmb fãa tɩ yẽgeng ne yam yuusg ra zĩnd ye.” (Filip rãmba 2:14, 15) Israɛll nebã sẽn yaa kɩɩsdbã sẽn paam b mens ne Ezipt yembdã yẽgma ne a Moiiz ne a Aarõ la ne Wẽnnaam a Zeova menga. Woto wã yĩnga, sã n dok a Zozue ne a Kalɛɛb sẽn yɩ sakdb la Levit rãmbã, rap nins fãa sẽn da ta yʋʋm 20 la sẽn yɩɩd rẽ wã ba a yen pa kẽ Kãabg Tẽngã ye, b kii yʋʋm 40 sasa Israɛll nebã sẽn da yeeb rasempʋɩɩgẽ wã. (Sõdbo 14:2, 3, 26-30; 1 Korẽnt dãmba 10:10) Ad b yẽgengã sɩd wa ne toog meng b zutu!
9. Bõe n paam a Miriam a yẽgengã yĩnga?
9 Woto wilgda bũmb ning sẽn tõe n paam buud tõr yẽgengã yĩnga. Yɩɩ wãn to ne neb yembr-yembr sẽn yẽgmã? A Moiiz tão a Miriam ne a saam-biig a Aarõ yẽgma woto: “Yaa ne a Moiiz bal la Zusoaba gomd la? Bãmb ka gomd ne tõnd me sɩda?” Kɩbarã paasame tɩ: “Zusoaba wʋmame.” (Sõdbo 12:1, 2) Rẽ waa ne bõe? Wõnda a Miriam n lʋɩ taoor yẽgengã pʋgẽ, tɩ Wẽnnaam ning-a yãnde. Wãn to? A lob-a-la wãoodo, tɩ b yiis-a nebã sʋk t’a tɩ vɩɩmd kɛɛng rasem a yopoe hal t’a wa lebg yɩlemde.—Sõdbo 12:9-15.
10, 11. Yẽgeng b sẽn pa rems tõe n wa waa ne bõe? Rɩk-y makre.
10 Yẽgeng pa sũ-pa-noom wilgr bal wẽng b sẽn maan yĩng ye. Sẽn nong-b n yẽgemd n pa satẽ wã geta bãmb sẽn tagsdã bɩ b naamã bala, n dat tɩ nebã ges bãmb n yɩɩd Wẽnnaam. B sã n pa rems manesem kãngã, a tõe n waa ne welgr tẽebã pʋgẽ saam-biis sʋka, la a gɩdg modgr nins b sẽn maand n na n naag taab n balem a Zeova wã. Sẽn yaa woto wã yaa tɩ wakat fãa, yẽgemdbã sẽn yẽgemdã b ratame tɩ neb a taabã zĩnd bãmb poorẽ.
11 Wala makre, ned tõe n sãbga kãsem soab sẽn kõt a sõssã to-to tigingã pʋgẽ, bɩ a sẽn get a tʋʋmã yell to-to wã yĩnga. Tõnd sã n kelg yẽgemdã, d tõe n sɩng n tagsda wa yẽ. Sẽn deng tɩ yẽgengã kɩ yẽg tõnd yamẽ wã, kãsem soabã tʋʋm da pa kãbd tõnd sũur ye, la yaa woto masã. Tarẽ-n-tarẽ, tõnd me wat n getame tɩ kãsem soabã sẽn maand bũmb ningã fãa pa zems ye, la tõnd me tõe n sɩngame n yẽgemd a zugu. Manesem kãngã buud pa zems a Zeova sõgen dãmbã tiging pʋgẽ ye.
12. Yẽgengã tõe n talla pãn-tusdg bʋg tõnd zems-n-taarã ne Wẽnnaamã zugu?
12 Tõnd sã n yẽgemd ne rap nins tʋʋmd sẽn yaa kɩɩm Wẽnnaam bãgrã, rẽ tõe n wa lebga tʋya. Yẽgeng bɩ gom-beed sẽn lagem ne kãnegr b zut tõe n sãama yẽgemdã zems-n-taar ne a Zeova. (Yikri 22:27) Nin-tʋʋdb nins sẽn pa tekd yam n kos sugrã pa na n paam Wẽnnaam Rĩungã ye. (1 Korẽnt dãmba 5:11; 6:10) Karen-biig a Ziid gʋls n goma yẽgemdba yelle, sẽn da “zãgsd zu-sobendã la b gomd ziir dãmbã wẽnga” sẽn dat n yeel tɩ rap nins sẽn tar zu-sobend tigingã pʋgẽ wã. (Ziid 8, NW ) Yẽgemdb kãens ra pa tar Wẽnnaam lohorem ye, la yaa yam tʋʋmd ne-do, tɩ d zãag d mens ne b manesem wẽngã.
13. Bõe yĩng tɩ pa yẽgengã fãa n yaa wẽnga?
13 La pa yẽgeng fãa la Wẽnnaam kis ye. A pa sĩnd ‘neb wʋsg sẽn yãbd’ Sodom ne Gomoor tʋʋm beedã yĩngã ye, a sãama galʋ-tẽn-wẽns kãense. (Sɩngre 18:20, 21; 19:24, 25) Zerizalɛm, yʋʋmd 33 Pãntekotã poor bilf bala, “Gerɛk rãmba yẽgma ne Hebre rãmba b sẽn ka kõ bãmb pʋg-kõapa b pʋɩɩr daar fãa wã yĩnga.” Woto yĩnga, tʋm-tʋmdb “piig la a yiiba” remsa yellã n yãk “roap a yopoe . . . sẽn tar kaset sõama” tɩ b ges rɩɩbã pʋɩɩb “yell sẽn yaa tɩlaeyã” (NW ). (Tʋʋma 6:1-6) Rũndã-rũndã kãsem dãmbã ‘ka basd’ yẽgeng sẽn zemsã ‘kelgr’ ye. (Yelbũna 21:13) Kãsem dãmbã pa na n sãbg b balem-taasã ye, la b segd n kenga b raood la b tẽebo.—1 Korẽnt dãmba 8:1.
14. Sẽn na yɩl n bas yẽgengo, zʋg-sõng bʋg la d rat n tɩ yɩɩda?
14 Tõnd fãa segd n basa yẽgengo, bala nong n yẽgemdẽ sãamda ned tẽebo. Manesem a woto sãamda tõnd zems-n-taarã. Wall tɩ yɩ woto, wakat fãa, bɩ d bas tɩ vʋʋsem sõngã kɩt tɩ nonglem zĩnd tõnd sũyã pʋsẽ. (Galat dãmba 5:22) D sã n sak ‘naam tõogã,’ na n sõnga tõnd tɩ d ket n naagd taab n maand a Zeova raabã.—Zak 2:8; 1 Korẽnt dãmba 13:4-8; 1 Pɩɛɛr 4:8.
Gũus-y ne tẽn-kãnebo
15. Welg-bʋg n be wɩdg la tẽn-kãneb sʋkã?
15 Sẽn mik tɩ yẽgeng tõe n talla ned n kẽes neb wɩdg pʋgẽ wã yĩnga, d segd n gũusa ne d sẽn yetã. Wɩt yaa ned sẽn na n tar gom-faad togsg neb la b yɛl zugu. La tẽn-kãneb yaa kɩbar sẽn golem sẽn na yɩl n sãam ned a to yʋʋre. Sõsg a woto yaa wẽnem. Woto yĩnga, Wẽnnaam yeela Israɛll nebã tɩ: “La bɩ f ra kãneg f taab ye.”—Maankʋʋre 19:16.
16. Bõe la a Poll yeel neb kẽer sẽn da nong n vẽnegd b taab yɛlã wɛɛngẽ, la wãn to la a saglgã pak tõndo?
16 Gom-toog sẽn tõe n wa kẽes ned tẽn-kãneb pʋgẽ wã yĩnga, a Poll zaba kẽer sẽn da nong n vẽnegd b taab yɛl sõma. A sẽn gom pʋg-kõap nins sẽn zems ne tigingã sõngrã yell poore, a goma pʋg-kõap yelle, n wilg tɩ bãmb ra ‘minima kʋɩɩng n yɩ yi-saadba, la ka yõ wã bal ye, b ra yaa yel-kãnesdba la gom-yaals rãmba sẽn gomd sẽn ka zems tɩ gom.’ (1 Tɩmote 5:11-15) Kiris-nin-poak sã n yã t’a tara pãn-komsem gom-kãensã buudã sẽn tõe n talla n wa kẽes tẽn-kãneb pʋgẽ wã wɛɛngẽ, a segd n tũu a Poll sẽn sagl tɩ b ‘tog n yɩɩ sɩd dãmba, la ka nin-sãbsdbã.’ (1 Tɩmote 3:11) Yaa vẽeneg tɩ kiris-nin-dapã me segd n gũusa ne neb wɩdga.—Yelbũna 10:19.
Bas-y neb a taabã bʋʋd kaoobo!
17, 18. a) Bõe la a Zezi yeel d saam-biig bʋʋd kaoob wɛɛngẽ? b) Wãn to la d tõe n tũ a Zezi saglg ning sẽn tɩ loe ne bʋʋdã kaoobã?
17 Baa tõnd sã n pa kãneg neda, tõe tɩ d segd n modga wʋsg n da kao neb a taab bʋʋd ye. A Zezi kɩɩsa yam la manesem a woto buudu, a sẽn wa n yeel tɩ: “Da bʋ-y ned bʋʋd ye, tɩ Wẽnnaam da wa bʋ yãmb bʋʋd ye. Tɩ bõe, yãmb sẽn na n bʋ ned bʋʋd bũmb ninga, yãmb na n paama bʋ-kãnga. La ne makdg ninga yãmb sẽn na n mak n kõ nebã, b na n mak n lebsa yãmb woto. Yaa bõe tɩ fo get moog sẽn be fo ba-biigã nifẽ wã n ka get daooga sẽn be fo mengã nifẽ wã? La raoog sã n be fo nifẽ, fo na n yɩɩ wãn n yeel f ba-biigã: Bas tɩ m yãk mooga sẽn be fo nifẽ wã? Zãmb soaba, deng n yãk raoog ninga sẽn be fo nifẽ wã, n yaool n yã n yãk mooga sẽn be f ba-biiga nifẽ wã.”—Matɩe 7:1-5.
18 Tõnd pa segd n yeel d saam-biigã t’a wa tɩ d sõng-a n yãk “mooga” sẽn be a nifẽ wã, tɩ makr wɛɛngẽ tõnd mengã nif yaool n tar “raoog” sẽn kɩtd tɩ d pa tõe n tags tɩrg ye. Sɩda, d sã n sɩd wʋmd Wẽnnaam nimbãan-zoeerã sẽn yaa kãsengã võor sõma, d pa na n dat n kao d tẽebã pʋgẽ saam-biis la saam-bi-pogs bʋʋd ye. D na n maana wãn n tõog n ning d meng b zĩigẽ wa d saasẽ Ba wã sẽn maandã? Pa lingr la a Zezi sẽn keoog tõnd tɩ d ‘ra bʋ ned bʋʋd tɩ b wa bʋ d bʋʋdã ye’! D sã n ges d mengã pãn-komsem ne pʋ-peelem, segd n gɩdga tõnd tɩ d ra kao neb bʋʋdo, tɩ yaool n pa tɩrg Wẽnnaam nifẽ ye.
D yaa pãn-komsem dãmba, n yaool zems ne waoogre
19. Tags-bʋg la d segd n tall d tẽed-n-taasã zutu?
19 D sã n dɩk sard kãn-kãe n na n naag d tẽed-n-taasã n balem Wẽnnaam, d pa na n gũus n da kao d taab bʋʋd bal ye, d na n yɩɩ pipi n waoog-ba. (Rom dãmba 12:10) Sɩda, d na n baoa b nafre, pa tõnd mengã rẽnd ye, la d na n maana tʋʋm sẽn nafd-b ne sũ-noogo. (Zã 13:12-17; 1 Korẽnt dãmba 10:24) Wãn to la d tõe n kell n tall yam-sõng kãngã? Yaa d sẽn na n ning d yamẽ tɩ tẽed fãa tara yõod wʋsg a Zeova nifẽ, la tɩ d rata taab sõngre, wala yĩngã will fãa sẽn teeg a taabã.—1 Korẽnt dãmba 12:14-27.
20, 21. Goam nins sẽn be 2 Tɩmote 2:20, 21 pʋgẽ wã võor ne tõnd yaa bõe?
20 Sɩda, kiris-nebã yaa yagd laas sẽn ka pãng b sẽn dɩk koe-moonegã tʋʋmd sẽn be ziirã n boble. (2 Korẽnt dãmba 4:7) Tõnd sã n dat n tʋm baleng tʋʋm-kãngã tɩ pẽg a Zeova, d segd n kell n yɩɩ neb sẽn be waoogr yẽ ne a Biriblã nifẽ. Yaa d sẽn na n kell n yɩ yɩlem vɩɩm manesmã la tẽebã wɛɛngẽ la d na n kell n yɩ laag sẽn be waoogr Wẽnnaam sẽn tõe n tũnug ne. A Poll gʋlsa woto rẽ wɛɛngẽ: “Do-kãseng pʋgẽ, ka laas sẽn maan ne sãnem la wanzũri bal n be be ye, laas sẽn maan ne daado la tãnd me bee be. Kẽer tara waoogre, la kẽer tʋʋmd yaa rẽgdo. Dẽ yĩnga, ned sã n zĩnd pʋ-peelem n lak ne bõn-kãense, a na n yɩɩ laaga a tʋʋmd sẽn tar waoogre, la sẽn bĩng toor a Zusoaba tʋʋmd yĩnga, la sẽn tõe n maan tʋʋm sõama fãa.”—2 Tɩmote 2:20, 21.
21 Neb nins sẽn pa tar manesem sẽn zems ne Wẽnnaam noyã yaa ‘laas sẽn ka waoogre.’ La d sã n ket n tar wẽn-zoeer manesem, d na n yɩɩ ‘laase b tʋʋmd sẽn tar waoogre, la sẽn bĩng toor a Zeova tʋʋmd yĩnga, la sẽn tõe n maan tʋʋm sõama fãa.’ Dẽ, d tõe n soka d meng woto: ‘Mam yaa “laag sẽn tar waoogre”? Mam tara pãn-tusdg sẽn yaa sõma m tẽed-n-taasã zut bɩ? Mam yaa tigingã ned sẽn naagd m tẽed-n-taasã n tʋmdẽ bɩ?’
Ket-y n naagd taab n maand Wẽnd raabã
22. Ne bõe la b tõe n mak kiris-neb tigingã?
22 Kiris-neb tigingã wõnda zaka. Zak neb fãa sã n balemd a Zeova, b nonga taaba, n sõngd taab la b be ne taab sũ-noog pʋgẽ. Zak tõe n tara neb zʋg sẽn yaa toɛy-toɛya, la ned fãa tara waoogre. Yaa woto me tigingã pʋgẽ. Baa ne tõnd fãa sẽn yaa toɛy-toɛy la d pa zems zãngã, Wẽnnaam tũnuga ne Kirista n bool tõnd a meng nengẽ. (Zã 6:44; 14:6) A Zeova ne a Zezi nonga tõndo, la wala zak neb sẽn tar zems-n-taare, d segdame n tall nonglem ne taaba.—1 Zã 4:7-11.
23. Bõe la d segd n tẽege, la d yãk yam sõma-sõma n maane?
23 Wa sẽn zemse, kiris-neb tigingã sẽn wõnd zakã leb n yaa zĩig d sẽn gũud n na n yã kɩs-sɩd a pʋgẽ. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsame: “Dẽ yĩnga, mam datame tɩ neba sẽn be zĩiga fãa wã zẽk b nus sẽn yaa sõama n pʋʋse, tɩ sũ-puugri ne tags wẽns ra zĩnd ye.” (1 Tɩmote 2:8) Woto, a Poll rɩka kɩs-sɩdã n tɩ loe ne zãma taoor pʋʋsgã ‘zĩig fãa’ kiris-nebã sẽn tigimdẽ. Yaa rap nins sẽn tar kɩs-sɩdã bal n segd n pʋʋs tigingã yĩng zãma wã taoore. Yaa sɩd tɩ Wẽnnaam baoodame tɩ tõnd fãa yɩ kɩs-sɩd dãmb ne yẽ la ne taaba. (Koɛɛg Soaba 12:13, 14) Woto yĩng bɩ d yãk yam sõma-sõma n lagem n tʋm ne taab zems-n-taar pʋgẽ wala ninsaal yĩngã wila. Sẽn paase, d sẽn ya a Zeova balemdb zak nebã bɩ d naag taab n maan a raabã. Sẽn yɩɩd fãa, bɩ d tẽeg tɩ d rata taab sõngre, la tɩ d na n taa Wẽnnaam yam la d paam a barka, d sã n ket n naagd taab n balemd a Zeova.
Wãn to la y na n leokẽ?
• Bõe n sõngd a Zeova sõgen dãmbã tɩ b tõe n naag taab n maan a raabã?
• Bõe yĩng tɩ kiris-nebã zãagd b mens ne bak-n-sõnge?
• Bõe yĩng tɩ yẽgeng yaa wẽnga?
• Bõe yĩng tɩ d segd n waoog d tẽed-n-taasã?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 15]
A Pɩɛɛr yãame tɩ “Wẽnnaam ka tũusd neb ye”
[Foto, seb-neng 16]
Yãmb mii bũmb ning sẽn kɩt tɩ Wẽnnaam ning a Miriam yãndã bɩ?
[Foto, seb-neng 18]
Kiris-neb nins sẽn yaa kɩs-sɩd dãmbã naagda taab n balemd a Zeova ne sũ-noogo