Yãmb tẽebã pãng taa zĩ-bʋgo?
Yãmb tẽebã pãng taa zĩ-bʋgo?
‘Yãmb yalsda ne y tẽebo.’—2 KORẼNT DÃMBA 1:24.
1, 2. Bõe yĩng tɩ d segd n tall tẽebo, la wãn to la d tẽebã pãng tõe n paase?
A ZEOVA sõgen dãmbã miime tɩ b segd n talla tẽebo. Sɩda, “tẽeb sã n kaẽ, ned ka tõe n ta Wẽnnaam yam ye.” (Hebre dãmba 11:6) Woto yĩnga, yaa yam tʋʋmde, d sẽn pʋʋsd n kot vʋʋsem sõng la tẽebã sẽn yaa vʋʋsmã bil a ye sẽn be yamleoogã. (Luk 11:13; Galat dãmba 5:22, 23) Rɩk togs-n-taar ne tẽed-n-taas tẽeb me tõe n paasa tõnd tẽebã pãnga.—2 Tɩmote 1:5; Hebre dãmba 13:7.
2 Tõnd tẽebã na n paama pãng n paase, d sã n ket n tũud sor ning Wẽnnaam Gomdã sẽn yãk tɩ kiris-nebã fãa tũ wã. D sã n karemd Biiblã daar fãa la d zãmsd-a neer n tũnugd ne sɛb nins “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩda” sẽn kõ wã, d tẽebã na n paasame. (Luk 12:42-44; Zozue 1:7, 8) Tõnd ned kam fãa kengda a to raood ne d tẽebã, d sẽn wat tigissã la tigis-kãsemsã n pa vaandẽ wã. (Rom dãmba 1:11, 12; Hebre dãmba 10:24, 25) La d tẽebã pãng paasdame, d sã n wa gomd ne neb a taabã koe-moonegã pʋgẽ.—Yɩɩl Sõamyã 145:10-13; Rom dãmba 10:11-15.
3. Tẽebã wɛɛngẽ, sõng bʋg la d paamd kiris-neb kãsem dãmb sẽn tar nonglmã nengẽ?
3 Ne b sẽn kõt sagls la raood kengr sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ wã, kiris-neb kãsem dãmbã sẽn tar nonglmã sõngda tõnd tɩ d paas d tẽebã pãnga. B tagsda wa tʋm-tʋmd a Poll sẽn yeel Korẽnt dãmbã tɩ: “Tõnd yaa yãmb sũ-noog sõngdba, tɩ bõe, yãmb yalsda ne tẽebo.” (2 Korẽnt dãmba 1:23, 24) Biiblã lebgr a to pʋgẽ d karemda woto: “D miime tɩ sã n yaa y tẽebã, y wɩk n yɛsa y nao zutu.” (Sebr Sõngo) Nin-tɩrg vɩɩ ne tẽebo. Yaa sɩd tɩ ned ba a yembr pa tõe n tall tẽeb bɩ kɩs-sɩd tõnd zĩigẽ ye. Rẽ wã wɛɛngẽ, ‘d segd n tʋka d meng zɩɩbo.’—Galat dãmba 3:11; 6:5.
4. Gʋlsg Sõamyã kɩbay nins sẽn gomd Wẽnnaam sõgen dãmb nins sẽn tall kɩs-sɩdã yellã tõe n kenga tõnd tẽebã wãn to?
4 Gʋlsg Sõamyã pida ne kɩbay sẽn gomd neb nins sẽn da tall tẽebã yelle. Tõe tɩ d mii b tʋʋm-kãsems wʋsgo, la yaa wãn to ne tẽeb ning b sẽn tall daar fãa wã, tõe tɩ yaa b yõorã sẽn yɩ wokã fãa sasa? Masã d sã n tags b sẽn wilg tẽebã to-to yɛl sẽn wõnd tõnd dẽndã pʋsẽ, tõe n paasa tõnd me tẽebã pãnga.
Tẽeb kõta tõnd raoodo
5. Kaset bʋg sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ n wilgd tɩ tẽeb kõta tõnd pãng tɩ d moon Wẽnnaam goama ne raoodo?
5 Tẽeb kõta tõnd pãng tɩ d moon Wẽnnaam goama ne raoodo. Ne raoodo, a Enok reng n togsa Wẽnnaam bʋ-kaoorã waoongo. A yeelame: “Gese, Zusoaba wata ne nin-sõamyã tus-kẽema n na n kao neba fãa bʋʋdo la b kɩt tɩ Wẽn-kɩɩsdba fãa vẽneg n togs bãmb kɩɩsga bãmb sẽn maan n kɩɩs Wẽnnaama, la pʋto goama fãa Wẽn-kɩɩsdba sẽn yaa yel-wẽna rãmb sẽn da gom bãmbã.” (Ziid 14, 15) A Enok bɛɛbã sẽn yaa wẽn-kɩɩsdbã sẽn wʋm gom-kãensã wã, yaa vẽeneg tɩ b ra rat n kʋ-a lame. Ne rẽ fãa, a goma ne raood la ne tẽebo, la Wẽnnaam “dɩka yẽnda,” n kɩt t’a gũs kũum pʋgẽ. Yaa wa a pa bas t’a bãng kũum toog ye. (Sɩngre 5:24; Hebre dãmba 11:5, Sebr Sõngo) Pa ne yel-soalem woto la tõnd paamd sõngr ye, la a Zeova reegda tõnd pʋʋsgã tɩ d tõe n togs a gomdã ne tẽeb la raoodo.—Tʋʋma 4:24-31.
6. Wãn to la tẽeb la raood ning Wẽnnaam sẽn kõ a Nowe wã sõng-a?
6 Ne tẽebo, a Nowe ‘maana koom koglg n fãag a yir dãmba.’ (Hebre dãmba 11:7; Sɩngre 6:13-22) A Nowe ra leb n yaa ‘tɩrlem koe-moonda,’ sẽn moon Wẽnnaam keoogrã a zãmaana neb ne raoodo. (2 Pɩɛɛr 2:5) B ra segd n laad-a lame, a sẽn wa n moond-b n yetẽ tɩ sãoong Sa-kãseng n watã, wala kẽer sẽn laade, tõnd sã n kõt kaset sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ sẽn wilgd tɩ zãmaan-kãngã na n sãama ka la bilfã. (2 Pɩɛɛr 3:3-12) La wala a Enok la a Nowe, d tõe n taasa koe-kãng ne tẽeb la raood ning Wẽnnaam sẽn kõtã maasem.
Tẽeb kɩtdame tɩ d tall sũ-mare
7. Wãn to la a Abrahaam ne neb a taabã wilg tɩ b tara tẽeb la sũ-mare?
7 D segd n talla tẽeb la sũ-mare, sẽn yɩɩd fãa d sẽn gũud zãmaan-wẽng kãngã saabã sasa. ‘Neb nins sẽn na n paam kãabgã tẽeb ne sũ-mar yĩnga’ sʋka, d tõe n sõdga wẽn-zoɛt a Abrahaam. (Hebre dãmba 6:11, 12) Ne tẽebo, a yii Uur tẽngã n bas nafa nins fãa sẽn da be beenẽ wã, n tɩ tilg tẽn-sãang pʋgẽ Wẽnnaam sẽn kãab t’a na n kõ-a lame. A Izaak ne a Zakoob ra yaa rogem-pʋɩɩr dɩtb ne kãab kãnga. Baasg zãnga, ‘nin-kãens fãa kii ne tẽebo n ka paam bũmb nins Wẽnnaam sẽn kãab bãmba ye.’ Ne tẽebo, bãmb “ra rat n paama ba-yir sẽn yaa sõama n yɩɩd pĩnd soabã, sẽn be yĩngri.” (Kãab-paalgã Koe-noogo) Woto yĩnga, Wẽnnaam “segla tẽng bãmb yĩnga.” (Hebre dãmba 11:8-16) N-ye, ne sũ-mare, a Abrahaam, a Izaak la a Zakoob ne b pagbã sẽn yɩ wẽn-zoɛtbã gũu saasẽ Rĩungã naam waoongo, sasa ning b sẽn na n vʋʋg-b tẽng zugã.
8. A Abrahaam, a Izaak la a Zakoob wilgame tɩ b tara sũ-mar la tẽeb baa ne yel-bʋse?
8 A Abrahaam, a Izaak ne a Zakoob pa bas b tẽebã ye. B pa paam Kãabg Tẽngã n soog ye, la b pa yã tẽn-tẽnsã fãa sẽn paam bark ne a Abrahaam yagengã maasem yĩng ye. (Sɩngre 15:5-7; 22:15-18) Baa ‘tẽng ning Wẽnnaam sẽn me’ wã sẽn da pa na n wa tɩ sã n pa yʋʋm kobs poorã, rap kãensã kell n talla tẽeb la sũ-mar b vɩɩmã tõre. Sɩd-sɩda tõnd me segd n maana woto, Mesi Rĩungã sẽn yaa yel-sɩd saasẽ masã wã yĩnga.—Yɩɩl Sõamyã 42:6, 12; 43:5.
Tẽebã kɩtdame tɩ d yãk bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩda
9. Pãn-tusd-bʋg la tẽebã tar tõnd bõn-datɩ wã zutu?
9 Zak soben dãmb nins sẽn tall kɩs-sɩdã zɩ n tall Kana nebã vɩ-yookã buud ye, bala b ra tara bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩda. Woto me, tẽebã kõta tõnd tẽeb bõn-datɩ sẽn sõngd tõnd tɩ d ra wa sak n yɩ wa dũniyã nebã, wẽng soab a Sʋɩtãan sẽn so wã ye.—1 Zã 2:15-17; 5:19.
10. Wãn to la d mi t’a Zozɛf baoa bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩd ziir paoong dũniyã pʋgẽ zĩig sẽn zãre?
10 Ne Wẽnnaam sor-wilgr sababo, a Zakoob biribl a Zozɛf yɩɩ Ezipt rɩɩb yel-gɛta, la a ra pa yãk bõn-datl n na n yɩ nin-kãseng zãmaan kãng pʋgẽ ye. A Zozɛf sẽn da tar yʋʋm 110 la a ra tar tẽeb ne a Zeova kãabsã pidsgã yeela a saam-biisã woto: “Mam na n kiimi. La Wẽnnaam na n wa yiisa yãmb tẽn-kãngã pʋgẽ tɩ y ta tẽng ninga bãmb sẽn da kãab a Abrahaam ne a Izaak la a Zakoobã.” A Zozɛf kosame tɩ b mum-a kãabg tẽngẽ wã. A sẽn wa n ki wã, b manega a kũumã sẽn na yɩl tɩ ra põog tao-tao, n ning koglg pʋgẽ Ezipti. La b sẽn wa n yiis Israɛll nebã Ezipt yembdẽ wã, no-rɛɛs a Moiiz kɩtame tɩ b rɩk a Zozɛf kõabã n tɩ mum Kãabg Tẽngã. (Sɩngre 50:22-26; Yikri 13:19) A Zozɛf tẽebã buud segd n kɩtame tɩ d yãk bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩd ziir paoong dũniyã pʋgẽ wã zĩig sẽn zãre.—1 Korẽnt dãmba 7:29-31.
11. Wãn to la a Moiiz wilg vẽeneg t’a ra tara tẽeb bõn-datɩ?
11 A Moiiz sẽn da yaa ned sẽn paam zãmsg wʋsg Ezipt na-zakẽ wã “tagsame t’a sã n lagem ne Wẽnnaam nebã n sak namsgo yaa neer n yɩɩd sũ-noog ninga yel-wẽna sẽn kõt wakat bilf pʋgẽ” wã. (Hebre dãmba 11:23-26; Tʋʋma 7:20-22) Rẽ kɩtame t’a kong dũniyã ziiri, la a konga mumb sẽn tar waoogr hal wʋsg kũum koglg sẽn yaa neer pʋgẽ a sẽn da tõe n paamẽ Ezipt yaad yʋʋr sẽn yi wã zĩigẽ. La rẽ yõod yaa bõe, b sã n dɩk-a n mak ne zu-noog ning a sẽn da tar n yaa “Wẽnnaam dao” wã, n da yaa Tõogã kaool sɛ-yõkdã, a Zeova no-rɛɛs la Biiblã gʋlsd a yembrã? (Ɛsdras 3:2) Yãmb sẽn dat yaa naam dũniyã pʋgẽ bɩ, bɩ tẽebã kõo yãmb tẽeb bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩda?
Tẽeb kɩtdame tɩ f vɩɩm tall barka
12. Pãn-tusd-bʋg la tẽebã tall a Rahaab vɩɩmã zugu?
12 Tẽebã pa kõt ned bõn-datɩ sẽn yaa sõma n yɩɩd bal ye, a leb n kɩtdame tɩ f vɩɩmã tall barka. A Rahaab sẽn da yaa pʋg-yoodr Zeriko wã, tõe t’a ra getame t’a vɩɩmã ra ka bark ye. La a sɩd wa n paama bark a sẽn wilg t’a tara tẽebã. B yeelame t’a ‘zemsa a tẽebã tʋʋma yĩnga, yẽ sẽn sik Israɛll tẽn-gũusdba n tʋm bãmb tɩ b tũ sor a to wã’ n põs Kana nebã sẽn da yaa b bɛɛbã. (Zak 2:24-26) A Rahaab sak n deegame tɩ ya a Zeova la sɩd Wẽnnaam, n leb n wilg t’a tara tẽeb n bas a yoobã. (Zozue 2:9-11; Hebre dãmba 11:30, 31) A kẽe kãadem ne a Zeova sõgena, la pa Kana rao sẽn pa tẽed ye. (Tõodo 7:3, 4; 1 Korẽnt dãmba 7:39) A Rahaab ra paama zu-no-kãseng n yɩ Mesi wã yaab poaka. (1 Kɩbaya 2:3-15; Rut 4:20-22; Matɩe 1:5, 6) Wala neb a taaba, tɩ kẽer bãmb sʋkã bas yoobã, a na n paama keoor a to, sẽn yaa vʋʋgr tẽng zug arzãnẽ wã.
13. Yel-wẽn-bʋs la a Davɩɩd maan sẽn tɩ loe ne a Batseba, la manesem bʋg la a tall-yã?
13 A Rahaab sẽn bas yoobã poore, yaa vẽeneg t’a paa tɩrlmã sor zugu. La kẽer sẽn da rɩk b mens n kõ Wẽnnaam hal sẽn kaoos maana yel-wẽn-kãsems n beeg-a. Rĩm a Davɩɩd yoo ne a Batseba, n kɩt tɩ b kʋ a sɩdã zabr pʋgẽ, la a rɩk-a n maan a paga. (2 Sãmwɛll 11:1-27) A Davɩɩd teka yam n kos sugr ne sũ-sãoong wʋsg n bõos a Zeova: “Ra reeg f vʋʋsem sõngã n bas-m ye” (NW ). Wẽnnaam pa reeg a vʋʋsem sõngã n bas a Davɩɩd ye. A ra tara tẽeb t’a Zeova sẽn tar nimbãan-zoeerã ra pa na n ‘paoog sik-m-meng ne sũ-sãoong’ yel-wẽnd sẽn wa ne ye. (Yɩɩl Sõamyã 51:13, 19; 103:10-14) B tẽebã yĩnga, a Davɩɩd ne a Batseba paama keoor n zĩnd Mesi wã yaab rãmb sʋka.—1 Kɩbaya 3:5; Matɩe 1:6, 16; Luk 3:23, 31.
D sã n kɩs sɩd ne Wẽnd sõngrã, paasda tẽebo
14. Yɛl-bʋs n kɩt t’a Zedeõ kɩs sɩd tɩ Wẽnd na n sõng-a lame, la wãn to la kɩba-kãngã tõe n tall pãn-tusdg tõnd tẽebã zugu?
14 Baa ne tõnd sẽn kẽnd ne tẽebã, wakat ninga d rat n kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam na n sõng-d lame. Yɩɩ woto ne bʋ-kaood a Zedeõ sẽn zĩnd neb nins sẽn ‘tõog soolem wʋsgã’ sʋka. (Hebre dãmba 11:32, 33) Madiã nebã ne sẽn da be-b bãmb poorẽ wã sẽn da wa n pig Israɛllã, Wẽnnaam vʋʋsma pida a Zedeõ. A ra ratame n kɩs sɩd t’a Zeova bee ne-a, rẽ n so t’a kos n na n dɩgl lamd zɛɛgẽ yʋng tõre, n dat t’a kõ-a kaseto. Pipi wã, meenemã rʋʋga lamdã bala, tɩ zɛɛgã sẽn ketã pa koɛɛngã. Yiib-n-soabã, yaa tẽngã la meenema rʋʋg-yã, n bas lamdã. Rẽ fãa kɩtame t’a Zedeõ kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam na n sõng-a lame, t’a tʋm ne tẽeb n tõog Israɛll bɛɛbã. (Bʋkaoodba 6:33-40; 7:19-25) Tõnd sã n wa rat n dɩk sard n baood n na n kɩs sɩd t’a zemsame, rẽ pa rat n yeel tɩ tẽeb n paoog-d ye. D sɩd wilgdame tɩ d tara tẽebo, d sã n vaees Biiblã la tõnd sɛbã sẽn tik Biiblã zugã, la d sã n pʋʋsdẽ n kot vʋʋsem sõngã sor-wilgri, d sã n wa rat n dɩk sardo.—Rom dãmba 8:26, 27.
15. D sã n tags a Barak tẽebã yell sõma, wãn to la rẽ tõe n sõng-do?
15 B kenga bʋ-kaood a Barak raoodo, t’a tẽebã pãng paase. No-rɛɛs poak a Debora sagl-a lame t’a kẽng n tɩ fãag Israɛll nebã Kana rĩm a Zabẽ sẽn weoogdã nugẽ. A Barak ra tara tẽeb ne kɩs-sɩd tɩ Wẽnnaam sõngd-a lame, n tall rap 10 000 sẽn da pa tar zab-te-tɩrs n kẽng n tɩ zab n tõog a Zabẽ sodaasã a Sizera sẽn da yaa b naaba, tɩ b sõorã yaa wʋsg n yɩɩd zĩig sẽn zãrã. A Debora ne a Barak maana yɩɩll sẽn sidgd yĩng tõogr kãngã kibs yĩnga. (Bʋkaoodba 4:1–5:31) A Debora yeela a Barak t’a yɩ Israɛll taoor soab Wẽnnaam sẽn yãke, la a yɩɩ a Zeova sõgen dãmb nins sẽn tall tẽeb n ‘dig soda-zẽmsã’ ned a yembre. (Hebre dãmba 11:34) D sã n tags a Barak sẽn tʋm ne tẽeb tɩ Wẽnnaam ning-a bark to-to wã, tõe n kɩtame tɩ tõnd me sak tʋʋm toog a Zeova raabã maaneg pʋgẽ d sã n da maand sãmb-sãmb ne d sã n tõe n pids-a lame.
Tẽeb wata ne laafɩ
16. Mak-sõng bʋg la a Abrahaam kõ a sẽn bao laafɩ ne a Lotã?
16 Wa tẽebã sẽn sõngd tõnd tɩ d pids tʋʋm tood Wẽnnaam tʋʋmdã pʋgẽ wã, woto me, a wata ne laafɩ la bãane. Nin-kẽem a Abrahaam basa a ba-biig biig a Lot yʋʋm sẽn pa ta yẽ wã t’a yãk weoog sẽn tar wãmeneg zĩig sẽn yaa sõma n yɩɩda, b rũm-kɩɩmbã sẽn da wa n zabd taab tɩ welgr lebg tɩlaeyã yĩnga. (Sɩngre 13:7-12) A Abrahaam da pʋʋsa ne tẽeb n kos Wẽnnaam sõngr n welg yel-kãngã. A pa lʋɩɩs yẽ mengã ratem taoor ye, a welga yɛlã laafɩ pʋgẽ. Tõnd sã n wa tar mo-yõsr ne d kiris-nin-taaga, bɩ d pʋʋs ne tẽeb n “bao laafɩ,” n ningd a Abrahaam sẽn da tagsd neb a taabã yell ne nonglma mak-sõngã d yamẽ.—1 Pɩɛɛr 3:10-12.
17. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ no-koeemd ning sẽn zĩnd a Poll ne a Barnabas la a Mark sʋkã ra saa laafɩ pʋgẽ?
17 Ges-y wãn to la Biiblã noy tũub ne tẽeb tõe n sõng-d tɩ d paas laafɩ wã. A Poll sẽn da wa n dat n sɩng a misioneer so-toak a yiib-n-soabã, a Barnabas sakame tɩ b tõe n tɩ lebg n gesa tigimsã sẽn be Sipr la Azi Mineerã. La a Barnabas ra rat n peega a Mark a sẽn kĩ ne wã n zɩ, t’a Poll pa sak ye, tɩ bõe, a Mark ra tek n bas-b-la Pãmfili. “Sũ-puugr kãseng” (NW ) n zĩndi, hal tɩ no-koeem kãng kɩt tɩ b welg taaba. A Barnabas peega a Mark tɩ b kẽng Sipr t’a Poll yãk a Sɩlas t’a yɩ a tũud-n-taaga, la b “pɩʋʋga Siri ne Silisi soolem n paas a Zezi tẽedba pãnga.” (Tʋʋma 15:36-41) Mo-yõsrã wa n saame, bala a Mark ra bee ne a Poll Rom tɩ tʋm-tʋmdã gom n pẽg-a. (Kolos rãmba 4:10; Filemo 23, 24) A Poll sẽn da wa n be bi-bees roogẽ Rom yʋʋmd 65 wã, a yeela a Tɩmote tɩ: “Peeg a Mark n wa t’a nafda maam Wẽnnaam tʋʋmda pʋgẽ.” (2 Tɩmote 4:11) Vẽenega a Poll pʋʋsame, a sẽn wa n tall mo-yõsr ning ne a Barnabas la a Markã, la rẽ waa ne bãan ning “Wẽnnaam laafɩ” wã sẽn kõtã.—Filip rãmba 4:6, 7.
18. Wõnda bõe n baas n zĩnd a Evodi ne a Sẽntiis sʋka?
18 Yaa sɩda, d sẽn pa zems zãngã yĩnga, “tõnd fãa kongda ne bũmb wʋsgo.” (Zak 3:2) Mo-yõs n zĩnd kiris-nin-pogs a yiib sʋka, t’a Poll gʋls woto b wɛɛngẽ: “Mam kota a Evodi ne a Sẽntis tɩ b paam yam a yembr Zusoaba tũudum pʋgẽ. . . . Mam kota foo tɩ f sõng pʋg-kãens sẽn da tʋm ne maam Koe-nooga pʋgẽ . . . wã.” (Filip rãmba 4:1-3) Sɩd yaa wa pʋg-kãensã sẽn yaa wẽn-tũudbã tũu saglg ning sẽn be Matɩe 5:23, 24 pʋgẽ wã n welg b mo-yõsrã ne laafɩ. Gʋlsg Sõamyã noy tũub ne tẽeb na n sõnga wʋsg n wa ne laafɩ rũndã-rũndã.
Tẽeb sõngda tõnd tɩ d tall sũ-mar toog pʋgẽ
19. Yel-toog bʋg n zɩ n sãam a Izaak ne a Rebeka tẽebã?
19 Ne tẽebo, d tõeeme me n tall sũ-mar toog pʋgẽ. Tõe tɩ d sũur sãama wʋsgo, tõnd zakã ned sẽn deeg lisg sẽn kɩɩs Wẽnnaam n kẽ kãadem ne ned sẽn pa tẽedã yĩnga. (1 Korẽnt dãmba 7:39) A Izaak ne a Rebeka namsa b biribl a Ezayu sẽn kẽ kãadem ne pagb sẽn yaa wẽn-kɩɩsdbã yĩnga. A pagb nins sẽn yaa Hitit rãmbã kõo bãmb “sũ-toog” hal t’a Rebeka yeele: “Mam yam yii ne m vɩɩma Hɛt buud pʋg-sadba yĩnga. A Zakoob sã n dɩk pag Hɛt buud pʋg-sadba sʋk wa bãmbã tẽnga pʋg-sadba sʋka, mam vɩɩm yõod yaa bõe?” (Sɩngre 26:34, 35; 27:46) La, yel-toog kãngã zɩ n sãam a Izaak ne a Rebeka tẽebã ye. Bɩ d tall tẽeb sẽn yaa kãn-kãe, zu-loees sã n wa lebg yel-toog wʋsg ne-do.
20. A Rut ne a Naomi kõo tõnd tẽeb mak-sõng bʋgo?
20 A Naomi sẽn yaa pʋg-kõor sẽn kʋʋlã ra yita Zida, la a ra miime tɩ pagb kẽer sẽn be Zida ra tõe n doga komdibli sẽn da na n wa yɩ Mesi wã yaab rãmba. La yẽ komdibli wã sẽn ki n pa paam kambã, tɩ yẽ meng rogem sa wã yĩnga, yɩl n tɩ Mesi wã yaab yi yẽ zakã pʋgẽ ra yaa toogo. Baasg zãnga, a bi-pag a Rut sẽn lebg pʋg-kõorã wa n lebga nin-kẽem a Boaaz paga, n dog biig n kõ a Boaaze, tɩ rẽ kɩt t’a Naomi lebg Mesi a Zezi yaab poaka! (Sɩngre 49:10, 33; Rut 1:3-5; 4:13-22; Matɩe 1:1, 5) A Naomi ne a Rut tẽebã kell n paa kãn-kãe toog pʋgẽ tɩ kõ-b sũ-noogo. Tõnd me na n paama sũ-no-kãsenga, d sã n kell n tall tẽeb toogã pʋgẽ.
21. Bõe la tẽeb maand n kõ tõndo, la sard sẽn pa vigsd bʋg la d segd n dɩke?
21 Baa ne tõnd ned kam fãa sẽn pa mi bũmb ning sẽn gũud-d beoogã, d tõe n sega yel-toog fãa ne tẽebo. Tẽeb kɩtdame tɩ d tar daood la sũ-mare. A kõta tõnd bõn-datl sẽn yaa sõma n yɩɩd la vɩɩm sẽn be barka. Tẽeb tara pãn-tusdg sẽn yaa sõma tõnd zems-n-taarã ne neb a taabã zugu, la a kɩtdẽ tɩ d tõog yel-toodo. Woto yĩnga, bɩ d yɩ “neb nins sẽn tẽed n paamd sɩɩg fãagrã.” (Hebre dãmba 10:39) Ne tõnd Wẽnnaam a Zeova sẽn tar nonglmã pãnga, bɩ d ket n wilgdẽ tɩ d tara tẽeb sẽn tar pãnga, tɩ kõ-a ziiri.
Wãn to la y na n leoke?
• Kaset bʋg sẽn be Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ n wilgd tɩ tẽeb tõe n kɩtame tɩ d tall raoodo?
• Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ tẽeb kɩtdame tɩ d vɩɩmã tall barka?
• Wãn to la tẽeb wat ne laafɩ?
• Bõe n wilgd tɩ tẽeb sõngda tõnd tɩ d tall sũ-mar toog pʋgẽ?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 12]
Tẽeb kõo a Nowe ne a Enok raood tɩ b moon a Zeova koeesã
[Foto rãmba, seb-neng 13]
A Moiiz tẽebã buud tusda tõnd tɩ d yãk tẽeb bõn-datɩ
[Foto rãmba, seb-neng 14]
A Barake, a Debora ne a Zedeõ sẽn kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam teend-b lame wã, paasa b tẽebã pãnga