Tall-y “sũ-bʋgsem ne neba fãa”
Tall-y “sũ-bʋgsem ne neba fãa”
“Tẽeg bãmb tɩ b . . . yɩ mi-m-meng rãmba sẽn maand sũ-bʋgsem ne neba fãa.”—TƖT 3:1, 2.
1. Bõe yĩng tɩ pa nana wakat fãa tɩ d tall sũ-bʋgsem?
“BƖ YÃMB yɩ mam togs-n-taas wa mam me sẽn yaa Kirist togs-n-taagã.” Woto la tʋm-tʋmd a Poll gʋls-yã. (1 Korẽnt dãmba 11:1) Rũndã-rũndã, Wẽnnaam sõgen dãmbã fãa modgdame n na n tũ sagl-kãngã. Sɩd-sɩda pa nana ye, bala tõnd pipi roagdbã bẽega tõnd rat-m-yembr tʋlsem n paas yel-manesem sẽn kɩɩsd mak-sõng ning Kirist sẽn kõ wã. (Rom dãmba 3:23; 7:21-25) La tõnd fãa sã n modg wʋsgo, d tõe n talla sũ-bʋgsem. La pa sek tɩ d teeg d mens pãng ye. Bõe me n yaa tɩlae?
2. Wãn to la d tõe n tall “sũ-bʋgsem ne neba fãa”?
2 Sũ-bʋgsem buud ning Wẽnnaam sẽn baood tɩ d tallã yaa vʋʋsem sõngã bil a yembre. Tõnd sã n sakd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sor-wilgrã n paasdẽ, a biisã na n puka vẽeneg tõnd vɩɩmã pʋgẽ n paase. Yaa d sẽn na n maan dẽ bal la d na n tõog n tall “sũ-bʋgsem” wʋsg ne neba fãa. (Tɩt 3:2) Bɩ d ges d sẽn tõe n maan to-to n dɩk a Zezi togs-n-taare, la d kɩt tɩ neb nins sẽn pẽnegd tõndã paam yolsgo.—Matɩe 11:29; Galat dãmba 5:22, 23.
D zakã pʋgẽ
3. Manesem bʋs n be zagsã pʋsẽ n pukd dũniyã yam?
3 Zĩig a yembr sũ-bʋgsmã sẽn tarẽ yõod wʋsg yaa zakã pʋgẽ. Dũni gill yĩns laafɩ baoob siglgã (O.M.S.) magame n ges tɩ nen-kɛglem tʋʋma sẽn maand zagsã pʋsẽ wã yaa yell ning sẽn yaa kãseng ne pagbã n yɩɩd agsɩdã rãmbã la weoogã fãa sẽn naag taaba. Wala makre, Lõndr sẽn be Ãngeletɛɛrã pʋgẽ, b wilgame tɩ nen-kɛglem tʋʋm a naas b sẽn maan sʋka, a yembr yaa zak pʋgẽ. Naoor wʋsgo, polɩɩs rãmbã yãta neb sẽn wilgd b sũ-pa-noaang n ‘kãasd raad la b tʋʋda.’ La sẽn yaa wẽng n yɩɩdã menga, kẽed-n-taas kẽer basame tɩ “sũ-toog” sãam b zems-n-taarã. Woto fãa yaa dũniyã yam wẽng pukri, la manesem kãngã pa segd n zĩnd kiris-nebã zagsẽ ye.—Efɛɛz rãmba 4:31; 1 Korẽnt dãmba 2:12.
4. Bi-bʋs la sũ-bʋgsmã tõe n tall zakã pʋgẽ?
4 Sẽn na yɩl n kɩɩs dũniyã manesem, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã yaa tɩlae ne-do. “A Zeova vʋʋsmã sẽn beẽ, paam-m-meng bee be.” (2 Korẽnt dãmba 3:17, NW ) Nonglem, sõmblem, yõk-m-meng la sũ-mar paasda zems-n-taarã sɩdbã ne pagbã sẽn pa zems zãngã sʋka. (Efɛɛz rãmba 5:33) Sũ-bʋgsem kɩtdame tɩ nebã yel-manesem be yamleoogo, tɩ rẽ yaa lebend ne zabã la kɩɩs-taaba sẽn sãamd zags wʋsgã. Ned sẽn yet bũmb ningã tara yõodo, la a sẽn yet-a to-to wã wilgda a sẽn tagsd to-to a sũurã pʋgẽ. Ned sã n togs a yɩɩr ne sũ-bʋgsem, boogda sũ-yikri. Rĩm a Salomo sẽn yɩ yam soabã gʋlsa woto: “Ned sã n leok ne gom-noodo, a sigsda sũuri. La zabr goam yikda ned sũuri.”—Yelbũna 15:1.
5. Wãn to la sũ-bʋgsem tõe n sõng zags nins neb sẽn pa be tũudum a yembr pʋgẽ wã?
5 Sẽn tɩ yɩɩd fãa, sũ-bʋgsmã tara yõod zags nins neb sẽn pa be tũudum a yembr pʋgẽ wã. B sã n naag sũ-bʋgsmã ne sõmblem tʋʋma, woto tõe n kɩtame tɩ kɩɩsdbã wa sak a Zeova. A Pɩɛɛr sagla kiris-neb nins sẽn yaa pagbã woto: “Bɩ y sak yãmb mens sɩdba, tɩ kẽer sẽn ka sakd Wẽnnaam koɛɛga na sak Wẽnnaam bãmb pagba yel-manesem yĩnga, tɩ goam toor kaẽ ye, tɩ bõe, bãmb na n yãame tɩ yãmb maanda neere la y yõkda y mense. La yãmb sã n na n maneg y mense, a ka tog n yɩ nagem zut pãnengo walla sãnem fanteed ningri walla nagem fut yeelgr ye. La a tog n yɩɩ sũur dẽnda sẽn lilli, sẽn ka sãamd ye, sẽn yaa sũ-bʋgsem la sũ-maasem, sẽn yaa paoong kãseng Wẽnnaam nifẽ.”—1 Pɩɛɛr 3:1-4.
6. Wãn to la sũ-bʋgsem tallg tõe n paas zems-n-taar ning sẽn be roagdbã ne b kambã sʋkã?
6 Tõe n wa wɩnga roagdbã ne b kambã sʋka, sẽn tɩ yɩɩd fãa, nonglem ne a Zeova sã n kaẽ. La kiris-neb zagsã fãa pʋsẽ, nebã segd n talla sũ-bʋgsem ne taaba. A Poll sagla ba rãmbã woto: “Bɩ y ra maan bũmb sẽn yikd yãmb kamba sũy ye, la bɩ y wub bãmb ne Zusoaba saglgo la zãmsgo.” (Efɛɛz rãmba 6:4) Zakã neb sã n nong n tar sũ-bʋgsem ne taaba, zems-n-taar sẽn tar pãng na n zĩnda roagdbã ne b kambã sʋk n paase. A Dean sẽn be zak sẽn tar kamb a nu pʋgẽ wã tẽega woto a ba wã wɛɛngẽ: “D baaba ra tara sũ-bʋgsem. Daar ba a yembre m pa tẽr tɩ m wẽe no-koeemd ne-a ye, baa mam sẽn da wa n tar yʋʋm piig la a tãab la pisi sʋkã. Wakat fãa a ra tara sũ-bʋgsem, ba a sũurã sã n da pa noomẽ. Wakat ninga a pagda maam m doogẽ wã, walla a gɩdg-m tɩ m da maan yɛl kẽer m sẽn nong ye. La d zɩ n tall mo-gãgs ne taab ye. A ra pa tõnd ba bal ye. A ra yaa tõnd zoa me, la d ra pa rat n sãam a sũur ye.” Sũ-bʋgsmã sɩd sõngdame n paas zems-n-taar ning sẽn loe roagdbã ne b kambã.
Tõnd koe-moonegã pʋgẽ
7, 8. Bõe yĩng tɩ sũ-bʋgsem tallg koe-moonegã pʋgẽ tar yõod wʋsgo?
7 Zĩig a to sũ-bʋgsmã sẽn tar yõod wʋsg yaa koe-moonegã pʋgẽ. D sã n moond neb a taabã Wẽnnaam Rĩungã koe-noogo, d segda neb sẽn tar yel-manesem sẽn yaa toor-toore. Kẽer kelgda saagr koɛɛg ning d sẽn wa ne wã ne sũ-noogo, la yɛl toɛy-toɛy yĩnga, neb a taab tõeeme n pa rat n kelg ye. Yaa sasa kãng la sũ-bʋgsmã na n sõng tõnd wʋsg tɩ d pids d tʋʋmd ning sẽn yaa yɩ kaset rãmb tẽngã zĩ-zãrg sẽn yɩɩdẽ wã.—Tʋʋma 1:8; 2 Tɩmote 4:5.
8 Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr gʋlsame: “Yãmb sũyã pʋsẽ, bɩ y waoog Kirist sẽn yaa Zusoabã. Bɩ y bãng daar fãa [n] leok ne sũ-maasem la sik-m-menga ned ninga fãa sẽn sokd yãmb tẽeb yelle.” (1 Pɩɛɛr 3:15) D sẽn sɩd get Kirist wa d Mak-sõngã yĩnga, d modgda ne d sũy fãa n tall sũ-bʋgsem la waoogre, d sã n wa kõt neb nins sẽn gomd gom-kãs kasetã. Naoor wʋsgo, manesem kãng womda bi-sõma wʋsgo.
9, 10. Togs-y neb vɩɩm kɩbar sẽn wilgd sũ-bʋgsmã yõod koe-moonegã pʋgẽ.
9 B sẽn wẽ sallem b roogẽ wã t’a Keith pagã tɩ leokã, yẽ paa roogã yaanga. A sẽn bãng tɩ ya a Zeova Kaset soab a ye la sẽn wa wã, a Keith pagã yika a sũur n yeel t’a Zeova Kaset rãmbã namsda kamba. La saam-biigã yõka a menga. A leoka woto ne sũ-bʋgsem: “Ad yaa kaeto, y sẽn tagsd woto wã. M tõe n bõos n wilg-y-la a Zeova Kaset rãmbã sẽn tẽed bũmb nins bɩ?” A Keith ra kelgda goamã, la a waa roogã noor n kʋʋg saam-biigã sõsga.
10 Kaoosg poore, rao wã ne a pagã sũy sãamame, b sẽn da tall manesem ning ne sãana yĩnga. A sẽn tall sũ-bʋgsem ning ne-bã kẽe b sũyã. Ling-b lame, saam-biigã sẽn lebg n wa semen a ye poorã. So-kãngã, a Keith ne a pagã bas-a lame t’a tik Gʋlsg Sõamyã zug n wilg a sẽn tẽed bũmb ninsã võore. B yeela kaoosg poor woto: “Yʋʋm a yiibã sẽn pʋglã, tõnd kelga a Zeova Kaset rãmb a taabã sõma.” B sakame n na n zãms Biiblã, la bãmb b yiibã fãa baas n deega lisg n wilg tɩ b rɩka b mens n kõ a Zeova. Ad sɩd yaa sũ-noog meng la Kaset soab kãngã sẽn tɩ moon a Keith la a pagã pipi wã paam-yã! Kaset soabã sega pagã ne a sɩdã yʋʋm loogr poor n mik tɩ b ra lebga a saam-biis masã tẽebã wɛɛngẽ. Yaa sũ-bʋgsmã n tõoge.
11. Wãn to la sũ-bʋgsem pak sor tɩ ned sak sɩdã?
11 A Harold sẽn yɩ sodaagã kɩtame t’a ra tar sũ-kẽk la a sãmbd Wẽnnaam sã n sɩd beeme. La sʋfɛɛr n tɩg rãam n yɩ sabab tɩ aksɩdã maan t’a Harold lebg koams t’a vɩɩmã lebg toog n paase. A Zeova Kaset rãmbã sẽn wa a Harold yirã n na n moon-a wã, a yeel-b lame tɩ b ra le wa a yir ye. La daar a yembre, Kaset soab a yembr yʋʋr sẽn boond t’a Bill da rat n tɩ gesa neda, tɩ nin-kãng zakã pẽ a Harold zakã. A Bill tudgame n tɩ wẽ sallem a Harold zakẽ wã n tẽed tɩ yaa nedã zaka. A Harold sẽn tikd raad a yiib n kẽndã sẽn yi n pak roogã noor bal la a Bill sẽn be sugr kosgẽ, n wilg t’a ra rat n gesa ned sẽn ya a yaka. A Harold manesem yɩɩ wãn to? A Bill da pa bãng yɛlã tiir ye, la ra mikame t’a Harold da gesa televiziõ wã pʋgẽ n yã b sẽn wilg a Zeova Kaset rãmbã sẽn lagemd taab n met Rĩung Roog wakat bilf pʋgẽ. Yɩɩ bũmb sẽn tall yamleoog ne-a wʋsg t’a yã neb wʋsg sẽn tʋmd zems-n-taar pʋgẽ, la rẽ toeema a manesmã ne a Zeova Kaset rãmbã. A Bill sẽn kos sugr ne sõmblem la a sẽn tall manesem sẽn be yamleoog la sũ-bʋgsma yĩnga, a Harold sakame tɩ Kaset rãmbã wa ges-a. A zãmsa Biiblã, n bɩ tẽebã wɛɛngẽ n lebg a Zeova sõgen sẽn deeg lisgu.
Tigingã pʋgẽ
12. Dũniyã manesem bʋs la kiris-neb tigingã neb segd n lak b mens ne?
12 Zĩig a tãab-n-soab sũ-bʋgsmã sẽn yaẽ tɩlae yaa kiris-neb tigingã pʋgẽ. Tak-tɩ-m-takã yaa bũmb sẽn wɛ rũndã-rũndã zãmaana pʋgẽ. No-koɛɛma, mo-yõsr la kɩɩs-taab yaa bũmb sẽn wɛ neb nins sẽn get vɩɩmã wa dũniyã nebã sʋka. Wakat-wakate, dũniyã manesem kãensã kẽeda kiris-neb tigingã pʋgẽ n wat ne kɩɩs-taab la no-koɛɛma. Saam-biis nins sẽn yaa taoor-lʋɩtbã sũy sãamdame, b sã n segd n welg yel-kãensã buudu. Baasg zãnga, b sẽn nong a Zeova la b saam-biisã yĩng kɩtdame tɩ b sõng sẽn bʋdg-bã tɩ b lebg n wa.—Galat dãmba 5:25, 26.
13, 14. D sã n ‘sagl nin-kɩɩsdba ne sũ-bʋgsem,’ rẽ tõe n woma bi-bʋse?
13 Pipi yʋʋm kob-gĩndẽ wã, a Poll ne a tũud-n-taag a Tɩmote sega zu-loees ne neb kẽer tigingã pʋgẽ. A Poll keooga a Tɩmote t’a gũus ne saam-biis nins sẽn da yaa wa laase, tɩ b ‘tʋʋmd ka waoogrã.’ (NW ) A Poll wilga woto: “Zusoaba tʋm-tʋmd ka tog n maan zabr ye. A tog n yɩɩ sũ-bʋgsem soab ne neba fãa la sẽn tõe n zãms neb a taaba la maan sũ-mare. A tog n sagla nin-kɩɩsdba ne sũ-bugsem.” D sã n kell n tall sũ-bʋgsem no-baoodem taoore, naoor wʋsgo, nin-kɩɩsdba zĩndedame n tagse, la b bas tõnd sãbgre. Wa a Poll sẽn paasã, daar ninga a Zeova me “na kɩt tɩ bãmb yam tek tɩ b kos sugr n bãng sɩda.” (2 Tɩmote 2:20, 21, 24, 25) Ges-y t’a Poll rɩka sũ-marã n tɩ loe ne sũ-bʋgsmã.
14 A Poll tũu bũmb ning a sẽn moon nebã. A sẽn da wa n seg neb nins sẽn maan b mens tɩ yɩ ‘tʋm-tʋmdb kãsemsã’ Korẽnt tigingẽ wã, a sagla saam-biisã woto: “Maam a Poll kota yãmb ne Kirist neerlem la b sũ-bʋgsem, mam sẽn yaa nin-bʋgsg yãmb sʋka la gãndaoog ne yãmba m sẽn ka be ne yãmb wakatã.” (2 Korẽnt dãmba 10:1; 11:5) A Poll sɩd rɩka Kirist togs-n-taare. Ges-y t’a kosa saam-bi-kãensã ne Kirist “sũ-bʋgsem.” Rẽnd a pa bao ne tɩtaam n na n soog a taabã ne pãng ye. Sãmbg sẽn ka be, a saglgã talla yamleoog ne neb nins sẽn be tigingã pʋgẽ n da yaa sakdbã. A kɩtame tɩ wʋm-taab zĩndi, la a pak sor tɩ laafɩ la zems-n-taar zĩnd tigingã pʋgẽ. Woto pa manesem tõnd fãa sẽn tõe n modg n dɩk togs-n-taar ne sɩda? Sẽn yɩɩd fãa kãsem dãmbã segd n dɩka Kirist la a Poll togs-n-taar b manesmã pʋsẽ.
15. Bõe yĩng tɩ sũ-bʋgsem tallg tar yõod wʋsgo, d sã n wa kõt saglga?
15 Pa tigingã laafɩ la a zems-n-taar sẽn wat n dat n sãam bal la d segd n sagl neb a taabã ye. Saam-biisã ratame tɩ b sagl-b ne nonglem tɩ mo-yõsr nan pa puk meng ye. “M ba-biisi, yãmb sã n wa n mik tɩ ned n beege, bɩ yãmb sẽn sakd [vʋʋsem sõngã rems] yẽnda.” Woto la a Poll sagl-yã. La la yaa wãn to la d segd n dems a soaba? “Ne [sũ-bʋgsem] . . . La bɩ fo me gũus f meng n da wa paam makr ye.” (Galat dãmba 6:1) Pa nana tɩ d tall “sũ-bʋgsem” wakat fãa ye, bala sẽn yɩɩd fãa, d fãa gilli, ne rap nins b sẽn yãk tɩ b tar taoor sobendã fãa yaa koangdba. Ne rẽ fãa, yaa sũ-bʋgsmã n na n sõng sẽn bʋdg-a wã t’a sak remsgã nana-nana n yɩɩda.
16, 17. Bõe n tõe n sõng tɩ ned sẽn da pa rat n tũ saglg wa sak n deeg-a?
16 Pipi Gɛrk goamã pʋgẽ, gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “remsgã” tõeeme me n tɩ loe ne kõab sẽn kao tongre, sẽn yaa bũmb sẽn zabdã. Logtorã manesem sẽn da kõt bas-m-yamã lebsda kõaba la a gomd gom-nood sẽn wilgd t’a tɩbsgã bee nafre. A maag-m-mengã kõta belsgo. Goam a wãn a sẽn deng n togsã sõngd n kõo yolsg toog sẽn yaẽ wʋsgã pʋgẽ. Woto me, tẽeb remsg tõe n yɩɩ toogo. La sũ-bʋgsem na n sõngame tɩ rẽ sakr yɩ nana n yɩɩda, tɩ zems-n-taar sẽn be yamleoog ye zĩndi, tɩ rẽ pak sor tɩ sẽn bʋdg-a wã toeem manesem. Baa a sã n pa reeg saglgã pipi wã, ned ning sẽn kõt saglsã sũ-bʋgsem tõe n sõngame n kɩt tɩ nedã wa baas n tũ Gʋlsg Sõamyã saglg sẽn yaa sõma wã.—Yelbũna 25:15.
17 Wakat fãa, d sã n wa sõngd neb a taabã tɩ b rems b mense, sã n pa gũusi b tõe n wa gesa saglgã wa sãbgre. Gʋlsd a yembr wilga rẽ woto: “D sã n wa kõt neb a taabã saglse, d nong n dat n maana rẽ ne pãnga, yaa rẽ n so tɩ yaa tɩlae tɩ d tall sũ-bʋgsem wʋsgo.” Sik-m-mengã sẽn wat ne sũ-bʋgsem ningã na n sõnga kiris-ned sẽn sagend a to t’a gil yel-kãngã.
D tall “sũ-bʋgsem ne neba fãa”
18, 19. a) Bõe yĩng tɩ kiris-nebã tõe n ges tɩ yaa toog tɩ b tall sũ-bʋgsem, b manesmã ne dũniyã pãn-soaadb wɛɛngẽ? b) Yaa bõe n na n sõng kiris-nebã tɩ b tall sũ-bʋgsem ne neb nins sẽn tar zu-sobendã, la rẽ tõe n woma bi-bʋse?
18 Zĩig a ye neb wʋsg sẽn get tɩ yaa toog tɩ b tall sũ-bʋgsem yaa b manesmã ne dũniyã pãn-soaadb wɛɛngẽ. Sɩda, kẽer sẽn tar zu-sobend yaa nin-toos la neb sẽn pa tar nimbãan-zoeere. (Koɛɛg Soaba 4:1; 8:9) La tõnd sẽn nong a Zeova wã yĩng na n sõng-d lame tɩ d sak t’a tara zu-sobend sẽn yɩɩd nebã fãa rẽnda, la d sak pãn-soaadbã zĩig ning fãa rẽ sẽn zemse. (Rom dãmba 13:1, 4; 1 Tɩmote 2:1, 2) Baa neb nins sẽn tar zu-sobend wʋsgã sã n baood n na n gɩdg tõnd tɩ d ra moon koe-noogã sẽn ya a Zeova balengã neng a ye wã, d kelld n baoa soay sẽn ket n pak tõnd yĩngã n na n kõ pẽgr maando.—Hebre dãmba 13:15.
19 D pa tond n maan zabre, baa sẽn yaa yell ning fãa pʋgẽ ye. D modgdame n na n maan yɛlã ne zemsgo, n yaool n pa kɩɩsd no-tɩrsã ye. Yaa woto la tõnd saam-biisã tõogd n kẽngd taoor ne b koe-moonegã tẽns 234 pʋsẽ dũniyã gill zugu. D tũuda saglg ning a Poll sẽn kõ n yeel tɩ d ‘sak soolem soaadba ne nanambsã, la d sak n maan tʋʋm sõama fãa, tɩ tõnd da gom ned ba a ye wẽng ye, la d ra yɩ zabr dãmb ye, la bɩ d yɩ mi-m-meng rãmba sẽn maand sũ-bʋgsem ne neba fãa’ wã.—Tɩt 3:1, 2.
20. Bark bʋs la neb nins sẽn tar sũ-bʋgsmã na n paame?
20 Bark wʋsg n gũud neb nins fãa sẽn tar sũ-bʋgsmã. A Zezi yeelame tɩ: “Bark bee sũ-[bʋgsem] dãmba zutu, tɩ bõe, bãmb na soog dũniyã.” (Matɩe 5:5) Sã n yaa ne Kirist ba-biisã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã, b sã n kell n tall sũ-bʋgsem b na n sɩd paama sũ-noog la zu-noog n zĩnd Rĩungã pʋgẽ n dɩ naam tẽngã neb zutu. Sã n yaa ne ‘kʋʋng-kãsengã’ sẽn be ‘piis a taabã’ sʋkã, b ket n tara sũ-bʋgsem, la b gũuda vɩɩmã Arzãnã pʋgẽ tẽng zug ka. (Wilgri 7:9; Zã 10:16; Yɩɩl Sõamyã 37:11) Ad sɩd yaa saag-kãsems n gũud-du! Rẽ wã yĩng bɩ d ra tol n ges tẽegr ning a Poll sẽn kõ Efɛɛz kiris-nebã yaalg-yaalg ye. A yeela be tɩ: ‘Woto yĩnga, mam sẽn be bi-bees roogẽ Zusoaba tũudum yĩngã, mam sagenda yãmb tɩ y kẽn wa sẽn zems boolg ning Wẽnnaam sẽn bool yãmbã. Kẽn-y ne sik-m-meng la sũ-bʋgsem.’—Efɛɛz rãmba 4:1, 2, Kãab-paalgã Koe-noogo.
Lebg-n-gese
• Bark bʋs la d paamda, d sã n tar sũ-bʋgsem
• zakã pʋgẽ?
• koe-moonegã pʋgẽ?
• tigingã pʋgẽ?
• Bark bʋs la b kãab neb nins sẽn tar sũ-bʋgsmã?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 25]
Sũ-bʋgsmã tara yõod wʋsg zags nins neb sẽn pa tar tũudum a yembrã pʋgẽ
[Foto, seb-neng 25]
Sũ-bʋgsmã paasda zakã neb zems-n-taare
[Foto, seb-neng 27]
Gom-y n teel y tẽebã ne sũ-bʋgsem la waoogr wʋsgo
[Foto, seb-neng 28]
Sagendã sũ-bʋgsem tõe n sõnga sẽn bʋdg-a wã