Kũun sẽn noom Wẽnnaam

A ZEZI ne a karen-biisã ra wa n lagma ne b zo-rãmb kẽer n dɩt rɩ-noog Betani, t’a Maari ne a Mart ra be b sʋka, n paas a Lazaar sẽn vʋʋg sẽn da nan pa kaoosã. A Maari sẽn wa n yik n dɩk kaam ligd sẽn yaa toogo, sẽn yɩɩd garam 300 n sõ a Zezi naoã, a Zida Iskarɩot sũur sãama ne rẽ t’a yeele: “Yaa bõe t’a ka koos tɩdar kaam kãng denie kobs-tã [ligd sẽn kolg yʋʋm-tõr tʋʋmd yaoodo] n kõ naong rãmba?” La neb a taabã me yɩɩ tao-tao n naag n yet woto.—Zã 12:1-6; Mark 14:3-5.

Baasgo, a Zezi leok-b-la woto: “Bas-y-yã-a laafɩ. . . . Tɩ bõe, yãmb tara naong rãmb daar fãa, la yãmb tõe n maan-b-la neer y sẽn dat wakate, la yãmb kõn paam maam daar fãa ye.” (Mark 14:6-9) Zʋɩf tũudmã taoor dãmb ra tagsdame tɩ naong rãmbã sõngr pa yel-sõmd bal f sẽn maand f to ye. Ne bãmba, a ra tõe n yẽesa yel-wẽnã menga. La a Zezi wilga vẽeneg tɩ kũun sẽn noom Wẽnnaam pa tek naong rãmb sõngr ye.

D sã n vaees n ges b sẽn da kõt kũunã to-to pipi kiris-neb tigingã pʋgẽ wã, na n sõng-d lame tɩ d bãng soay nins d sẽn tõe n tũnug ne n kõ kũun ne manesem ning sẽn zemse, la sẽn sɩd noom Wẽndã. Woto na n kɩtame me tɩ d bãng kũun ning sẽn yaa sõma n yɩɩdã.

Bɩ y “kõ nimbãan dãmbã”

Naoor wʋsgo, a Zezi sagla a karen-biisã tɩ b “kõ nimbãan dãmba.” (Luk 12:33) Baasg zãnga, a ra keoogame tɩ kõata gũus n da bao tɩ nebã pẽg-a n bas Wẽnnaam ye. A Zezi yeelame: “Fo sã n kõ naong rãmba, da kɩt tɩ b peeb baorg fo taoor wa zãmb dãmba sẽn maand karen-dot pʋsẽ la soɛy zutu, tɩ neb pẽg bãmba ye.” (Matɩe 6:1-4) Pipi kiris-nebã tũu sagl-kãngã n da pa maand wa bãmb wakatẽ tũudmã taoor dãmb sẽn da yaa yʋ-baoodbã ye. B ra sõngda neb nins sẽn dat sõngrã, bɩ n kõt-b kũuni, la pa neb sʋk ye.

Wala makre, Luk 8:1-3 pʋgẽ b yeelame t’a Maari sẽn yit Magdala wã, a Zan ne a Suzan la pagb a taab wʋsg yãka “b paoong” n sõng a Zezi ne a karen-biisã ne sik-m-menga. A Zezi ne a karen-biisã ra pa naong rãmb ye, la b basa b nus-tʋʋmã n kẽes b mens  zãng-zãng koe-noogã mooneg pʋgẽ. (Matɩe 4:18-22; Luk 5:27, 28) Pʋg-kãensã sẽn sõng-b tɩ b tʋm tʋʋmdã Wẽnnaam sẽn bobl-bã, yaa Wẽnnaam mengã la b waoog-yã. Woto yĩnga, Wẽnnaam keo-b lame n kɩt tɩ b gʋls b tʋʋm-sõngã kɩbar Biiblã pʋgẽ tɩ zãmaan nins fãa sẽn na n pʋgã neb paam n karem.—Yelbũna 19:17; Hebre dãmba 6:10.

A Dorkas yɩɩ pʋg-sõng a to me sẽn da “maan tʋʋm sõama wʋsgo.” A ra sẽta fut n kõt pʋg-kõap nins sẽn da rat sõngr n be ne yẽ Zope sẽn yaa mogr noorẽ galʋ-tẽngã pʋgẽ. D pa mi a sã n da raada teedã fãa a toor n tʋmdẽ, bɩ a ra sẽt n kõt-b-la zaalem ye. Bũmb sẽn be bala, yaa t’a maan-neerã kɩtame tɩ neb nins a sẽn da sõngdã nong-a wʋsgo. Wẽnnaam me keo-a-la a tʋʋm-sõma wã yĩngã.—Tʋʋma 9:36-41.

D segd n kõo ne yam-sõngo

Yaa bõe n da tusd nin-kãensã tɩ b kõtẽ? Ra pa sõngr daab b sẽn moon yĩng bal n kɩt tɩ b ra tar nimbãan-zoeerã ye. B ra getame tɩ yaa tɩlae ne bãmb tɩ b maan b sẽn tõe tɛk daar fãa n sõng neb nins talemdo, sababo, bãas la zu-loees a taab sẽn da namsdã. (Yelbũna 3:27, 28; Zak 2:15, 16) Yaa kũun woto buud n noom Wẽnnaam. Pipi, yaa d sẽn nong Wẽnnaam wʋsgã, n ye paas d sẽn tʋll n dɩk a nimbãan-zoeerã la a sẽn yaa kõatã togs-n-taarã yĩng la d sẽn kõtã.—Matɩe 5:44, 45; Zak 1:17.

Tʋm-tʋmd a Zã wilga bũmb ning sẽn kɩt tɩ yaa tɩlae ne-d tɩ d sõng neb a taabã a sẽn wa n sok woto wã: “Ned sã n tar dũniyã paoong n yã t’a ba-biig tar nin-bãaneg t’a ka zoe a nin-bãanega, Wẽnnaam nonglem na n yɩɩ wãn n zĩnd yẽ pʋgẽ?” (1 Zã 3:17) Leokrã yaa vẽenega. Wẽnnaam nonglmã tusda nebã tɩ b kʋmd taab nimbãanega. A nonga neb nins sẽn kõt ne sũ-noog wala yẽ wã, la a rond-ba. (Yelbũna 22:9; 2 Korẽnt dãmba 9:6-11) Rẽ yĩnga, rũndã-rũndã, d ket n yãta kũun woto buud bɩ? Bɩ d ges bũmb sẽn maan sẽn pa kaoos a Zeova Kaset rãmbã tiging a ye pʋgẽ.

Pʋg-yãang a ye sẽn yaa kiris-ned roog n da rat maneg-tɩrga. A ra vɩɩ a yembre, n pa tar ned sẽn tõe n sõng-a ye. Sẽn na maan yʋʋmã, a kõo a zakã tɩ b ra maand kiris-neb tigissã be, la a ra nong n pʋɩta a rɩɩb ne ned ning fãa sẽn da rate. (Tʋʋma 16:14, 15, 40) Tigingã neb sẽn wa n yã t’a roogã pa sõma wã, b tigma taab n na n sõng-a. Neb kẽer sõnga ne ligdi, tɩ sãnda wa tʋm n sõnge. Semen a wãn pʋgẽ bal tɩ tʋm-tʋmdbã sẽn tʋm ne yamleoogã maana sug-paalle, n me ko-soalsg a to, n ning etaasã tẽngr dotã platr la b bolg-a fãa ne pẽntɩɩre, la b me etazɛɛr paals ragen-doogẽ wã. B sẽn maan kũun woto wã pa sõng pagã bal ye, kɩtame me tɩ tigingã neb pẽneg taab sõma n paase, la kɩt me tɩ yagsã sẽn maan kasetã bãng tɩ kiris-neb hakɩkã sɩd yaa kõatba.

 Soay wʋsg n be tõnd mengã sẽn tõe n tũnug ne n sõng neb a taabã. Rẽ yĩnga d pa tõe n peeg kɩɩb t’a wa kok pemsem ne-d sɩda? D pa tõe n tɩ ro raag n kõ saam-bi-poak sẽn kʋʋl n leb n yaa pʋg-kõore, wall d reeg a sẽeb n sẽ n kõ-a sɩda? Rẽ yĩnga wakat-wakate tõnd pa tõe n segl dɩɩbo, wall d sõng ned ne ligd bilfu, a paoong sẽn paood yĩng sɩda? Baa d sã n pa rakãagre d tõe n sɩd sõnga neb a taabã. Tʋm-tʋmd a Poll ra gʋlsa woto: “Tɩ bõe, ned sã n kõ ne sũ-noogo sẽn zems a sẽn tara, la ka bũmb ning a sẽn ka tara, yẽ tata Wẽnnaam yam.” (2 Korẽnt dãmba 8:12) La yaa kũun f sẽn na n kõ sẽn be-a raab pʋgẽ wã mengã n yaa kũun ning bal Wẽnnaam sẽn barkdã bɩ? Ayo.

Yaa wãn-to ne sõngr siglsã?

Wakat ninga sõngr f sẽn maan f toor bal pa sekd ye. Sɩda, a Zezi ne a karen-biisã ra tara ligd b sẽn tigs naong rãmb sõngr yĩnga, la b ra sakdame n deegd ligd neb nins b sẽn da segd b tʋʋmdã pʋgẽ wã sẽn da kõt tɩ b sõng b taabã. (Zã 12:6; 13:29) Woto me, pipi yʋʋm kob-gĩndẽ tigimsã pʋsẽ, sõngr daab sã n da wa beẽ, b ra tigsda ligd la b sigl sõng-kãseng sẽn na yɩl n sõng naong rãmbã.—Tʋʋma 2:44, 45; 6:1-3; 1 Tɩmote 5:9, 10.

Woto buud n da zoe n zĩnd yʋʋmd 55 sẽnẽ. Zide tigimsã ra bee naong pʋgẽ, la tõe tɩ yɩɩ kom kãsengã sẽn da kẽ tẽngã n wa ne far kãngã. (Tʋʋma 11:27-30) Tʋm-tʋmd a Poll sẽn da nong n get naong rãmb yell wʋsgã tigsa tigimsã sẽn be zĩig fãa wã sõngre, hal ne Masedoan tigingã sẽn da be zĩ-zãrgẽ wã meng sõngre. Yẽ meng sigla ligd tigisg sẽn yɩ kãsenga, la a yãk rap sẽn zems n tʋm tɩ b saag n pʋɩ ligdã. (1 Korẽnt dãmba 16:1-4; Galat dãmba 2:10) La yẽ ne neb nins sẽn ges ligdã yellã pa tol n deeg yaood b tʋʋmdã yĩng ye.—2 Korẽnt dãmba 8:20, 21.

Rũndã-rũndã me, yel-beed wakate, a Zeova kaset rãmbã me yɩta tao-tao n kõ b sõngre. Yʋʋmd 2001 sẽoogã pʋgẽ, Etazĩni, sa-kẽeng n ni tɩ koom lim Houston sẽn be Tegzas soolmẽ wã n sãam teed wʋsgo. A Zeova Kaset rãmb zags 723 n sãame, tɩ bãmb sʋka, zags wʋsg sãam hal wʋsgo. Zĩig pʋgẽ bala, kiris-neb kãsem dãmb sẽn tar tõog sull la b sigl tɩ b na n geel a Zeova Kaset rãmbã yellã sẽn paam babgẽ be wã ned kam fãa raabo, sẽn na yɩl n sõng-b b toogã pʋgẽ, la b maneg b zagsã. Tigims nins sẽn pẽ beenẽ wã neb saka ne yamleoog n tʋm tʋʋmã fãa. Kaset soab a ye sẽn yaa pag talla sõmblem wʋsgo. A rɩka ligd yẽ asurãnsã sẽn da lebs-a t’a maneg a zakã, n tɩ kɩs sẽn tigisd-b ligdã tɩ b reeg n sõng neb a taabã sẽn dat sõngrã.

Baasg zãnga, rɩlla d gũus ne sõngr sigls kẽere, d sã n wa neẽ tɩ sẽn kot-b sõngrã sõor  yaa wʋsgo. Sõngr siglsã kẽer tara tʋm-tʋmdb b sẽn yaoode, n yiisd ligd n maand pibilisite sẽn na yɩl n tus nebã tɩ b kõ kũuni, tɩ b yaool n yãkd ligd ning b sẽn tigissã fĩ-fĩi bal n get naong rãmbã yelle. Yelbũna 14:15 yeela woto: “Zɩt deegda a sẽn wʋmd bũmb ninga fãa. La yam soab gũusda ne a sẽn maand bũmb ningã.” Rẽnd yaa yam tʋʋmd tɩ d maag d yĩng n vaees yɛlã neere.

Kũun ning sẽn nafd n yɩɩdã

Kũun buud n be n tar yõod wʋsg n yɩɩd f sẽn na n kõt sẽn dat-b sõngrã. A Zezi goma kũun-kãng yelle, bi-bɩɩg ning sẽn yaa naab la rakãagrã sẽn da wa n sok-a n na n bãng a sẽn segd n maan bũmb ning n tõog n paam vɩɩm sẽn ka sɛtã. A Zezi leok-a-la woto: “kẽng n koos fo sẽn tara fãa n kõ naong rãmba, la fo na paam paoong [saasẽ]. La wa n tũ maam.” (Matɩe 19:16-22) Kɛlg-y neere: A Zezi pa yeel-a bal t’a ‘kõ naong rãmb tɩ woto la a na n paam vɩɩm ye.’ A paasame tɩ: ‘Wa tũ maam.’ Woto rat n yeelame tɩ baa ne nimbãan-zoeerã tʋʋmã sẽn zems pẽgr la tar yõodã, sõng nebã tɩ b tõog n lebg kiris-nebã baoodame tɩ d maan tɩ yɩɩg rẽ.

Tʋʋmd ninga sẽn da pak a Zezi n yɩɩdã ra yaa nebã sõngr tẽebã wɛɛngẽ. Wakat bilf sẽn deng a kũumã, a leoka a Pɩlat woto: “Yaa bõn-kãng yĩng la mam dog-yã, la yaa bõn-kãng yĩng la mam wa dũniyã n na n kɩs sɩd kaseto.” (Zã 18:37) Baa ne a Zezi meng sẽn lʋɩ taoor n sõng naong rãmbã, n sãoog bãas la a rɩlg kom sẽn da tar-b rãmbã, pipi, a zãmsa a karen-biisã tɩ b moone. (Matɩe 10:7, 8) Sɩda, sagls nins a sẽn kõ-b baasgẽ wã sʋka, a kõo no-kãngã: “Bɩ y kẽng n maan neba buud fãa tɩ b yɩ mam karen-biisi.”—Matɩe 28:19, 20.

Yaa sɩd tɩ moonegã pa na n welg dũniyã zu-loees fãa ye. La baasgo, Wẽnnaam Rĩungã koe-noog taasg ãdem-biisã buud fãa wã waoogda Wẽnnaam, bala, moonegã pidsda a raabã la pakd sor n kõt neb nins sẽn sakd a koɛɛgã tɩ b wa paam bark wakat sẽn kõn sa yĩnga. (Zã 17:3; 1 Tɩmote 2:3, 4) Bõe yĩng tɩ y pa na n kelg a Zeova Kaset rãmbã, b sã n wa na n taas-y koɛɛgã nin-daare? B watame n na n kõ-y kũun tẽebã wɛɛngẽ. La b miime tɩ kũun nins fãa b sẽn toe n kõ yãmbã fãa sʋka, kũun-kãngã n yaa kãseng n tɩ yɩɩda.

[Foto rãmba, seb-neng a 6]

Soɛy wʋsg n be d sẽn tõe n tũnug ne n wilg tɩ d kʋmda neb a taabã

[Foto, seb-neng a 7]

D sẽn moond koe-noogã neb a taabã nooma Wẽnnaam la a pakd sor tɩ b tõe n wa paam bark sẽn kõn sa