Ges-y neba fãa zʋg-sõma
Ges-y neba fãa zʋg-sõma
“Mam Wẽnnaam tẽeg-y mam yelle n maan maam neere.”—NEHEMI 13:31.
1. Wãn to la a Zeova maand neba fãa neere?
SÃ N maan dasem wʋsg tɩ wĩndgã pa puki, t’a wa puki, bee yamleoogo. Nebã yam ye bee b mens tɩ b sũy ye noome. Woto me, wĩndgã sã n zab n kaoos tɩ yaa war tɩ saagã wa ni, baa yaa bilfu, zĩigã maagdame tɩ kõ yolsgo. Tõnd Naand a Zeova sẽn tar nonglmã kõo tõnd kũun sẽn yaa kãsenga, a sẽn maan tɩ zĩigã tõe n yɩ maasg bɩ tʋʋlgã. A Zezi wilga tõnd tɩ Wẽnnaam yaa kõta, a sẽn yeel tɩ: “Nong[-y] yãmb bɛɛba, la y pʋʋs neb nins sẽn maand yãmb wẽnga la sẽn namsd yãmba yĩnga, tɩ yãmb tõe n yɩ yãmb Ba sẽn be [saasẽ] kamba. Tɩ bõe, bãmb kɩtdame tɩ bãmb wĩntoog zẽk nin-wẽns la nin-tɩrs yĩnga, la bãmb tʋmda saaga nin-tɩrs la nin-wẽns yĩnga.” (Matɩe 5:43-45) N-ye, a Zeova maanda neba fãa neere. A sõgen dãmbã segd n modgame n dɩk a togs-n-taare, n ges neb a taabã zʋg-sõma.
2. a) Bõe zug la a Zeova tik n maand neere? b) Bõe la a Zeova ne, a sã n get tõnd manesem ne a maan-neerã?
2 Yaa bõe zug la a Zeova tik n maand neere? A Ãdem sẽn lʋɩ yel-wẽndã pʋgẽ wã tɛka, yaa ninsaalbã zʋg-sõma la a geta. (Yɩɩl Sõamyã 130:3, 4) A raabã ya a lebs n kɩt tɩ sakdbã vɩɩmd arzãn pʋgẽ. (Efɛɛz rãmba 1:9, 10) A sẽn tall sõmblem kãseng ning ne-dã kõ-d-la saagr tɩ d na n paama fãagr ne yel-wẽnã la pa-zems-zãngã, Yagengã b sẽn kãabã maasem yĩnga. (Sɩngre 3:15; Rom dãmba 5:12, 15) D sã n sak rondã, pakda sor tɩ d tõe n wa paam n zems zãnga. A Zeova geta tõnd ned kam fãa, sẽn na yɩl n bãng tõnd sẽn na n tall manesem ning ne kũun ning a sẽn maan-dã. (1 Zã 3:16) A nee bũmb ning fãa tõnd sẽn maand n wilgdẽ tɩ d nanda a sõmblmã. Tʋm-tʋmd a Poll gʋlsa woto: “Wẽnnaam yaa tɩrga, la bãmb kõn yĩm yãmb tʋʋmda ne y nonglma yãmb sẽn wilg bãmb yʋʋra yĩnga . . . ye.”—Hebre dãmba 6:10.
3. Sogs-bʋs n zems tɩ d bao b leoore?
3 Rẽ, wãn to la d tõe n dɩk a Zeova togs-n-taar n ges neb a taabã zʋg-sõma? Bɩ d ges sok-kãngã leoor vɩɩmã nens a naas pʋsẽ: 1) koe-moonegã pʋgẽ, 2) zakã pʋgẽ, 3) tigingã pʋgẽ, la 4) tõnd manesmã ne d taabã pʋgẽ.
Moonegã la karen-biisã maaneg tʋʋmdẽ
4. Wãn to la tõnd sẽn kẽesd-d mens koe-moonegã pʋgẽ wã wilgd tɩ d geta neb a taabã zʋg-sõma?
4 “Pʋʋgã yaa dũniyã,” woto la a Zezi wilg n leok a karen-biisã sẽn sok-a ki wã la nadensã yel-bũnd võorã. Tõnd sẽn yaa Kirist karen-biis rũndã-rũndã wã, d sak n deega sɩd-kãngã, d sã n wa moond nebã koe-noogã. (Matɩe 13:36-38; 28:19, 20) Tõnd sẽn kõt kaset d tẽebã wɛɛngẽ zãma sʋkã bee tʋʋm-kãng pʋgẽ. B sẽn mi a Zeova Kaset rãmbã sõma masã wa neb sẽn moond zak-zak la soayã zutã wilgdame tɩ tõnd maoodame n baood neb nins sẽn zems ne Rĩungã koɛɛgã. A Zezi sɩd kõo noor woto: “Yãmb sẽn kẽ tẽng ninga fãa, a sã n yaa tẽn-kãsenga bɩ tẽn-bila, bɩ y bao ned sẽn zemse.”—Matɩe 10:11; Tʋʋma 17:17; 20:20.
5, 6. Bõe yĩng tɩ d pẽdgd n tʋgd n get nebã b yiy n yɩlemdẽ?
5 D sã n wa moond nebã sẽn pa mi-d waoongã tiirã, d nee b manesmã ne tõnd koɛɛgã. Wakat ninga, zakã ned a yembr tõe n kelgdame tɩ ned a to zĩnd be n yeel tɩ: “Yaa sõma, yaa sõma, bas-y woto,” tɩ sõsgã tek zĩ-kãngã. Ad sɩd yaa sũ-sãoong n kõ-do, ned a yembr sẽn kɩɩsd tõnd bɩ a sẽn pa rat n kelgã sẽn kɩtd tɩ ned a to wã bas kelgrã! Rẽnd bõe la d tõe n maan n ket n get nebã fãa zʋg-sõma?
6 Tõnd sã n wa lebg n kẽng zak ning tõnd sẽn da moona pʋgẽ yɛsa, tõe n kõo tõnd sor tɩ d gom ne ned ning sẽn da kʋʋg sõsgã nindaarẽ wã. D sã n tẽeg bũmb ning sẽn maan sasa kãnga wã, tõe n sõnga tõnd tɩ d segl d mense. Tõe tɩ kɩɩsdã ra tagsdame t’a maanda neere, n tagsdẽ t’a segd n gɩdga nedã t’a ra kelg Rĩungã koɛɛg ye. Tõe tɩ yaa b sẽn togs-a kɩba-goalem tõnd wɛɛngẽ wã n kɩt t’a tagsd woto. La rẽ pa gɩdgd tõnd tɩ d pa pẽdg ne Rĩungã koe-noog mooneg zag-kãng pʋgẽ n bao n dems neda tagsa wã ne yam ye. D rat n sõnga neba fãa tɩ b paam Wẽnnaam bãngr hakɩka. Rẽ, tõe t’a Zeova na n taka nin-kãng n wa a nengẽ.—Zã 6:44; 1 Tɩmote 2:4.
7. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d tall yam-sõngo, d sã n wa moond nebã?
7 A Zezi sẽn kõ a karen-biisã noyã a pa yĩm zak pʋgẽ kɩɩsgã ye. A Zezi togsa woto: “Mam waame n na n welg rao ne a ba, la bipugl ne a ma, la pag ne a sɩd ma.” A paasame tɩ: “Ned meng yir dãmb na n yɩɩ a bɛɛba.” (Matɩe 10:35, 36) La yɛlã ne nebã tagsg tõe n toeemame. Bãaga, roagd kaalem, yel-beedo, sũ-sãams la yɛl a taab ka tɛk tõe n toeema ned manesem ne tõnd moonegã. Tõnd sã n tar tags-wẽngã, n tagsdẽ tɩ neb nins tõnd sẽn moondã na n kell n kɩɩsa koɛɛgã, rẽ yĩnga tõnd tõe n yeelame tɩ d geta nebã zʋg-sõmã bɩ? Bõe yĩng tɩ d pa na n lebg n tɩ ges-b wakat a to? Tõe tɩ d mik tɩ b toeema manesem. Wakat ninga pa tõnd sẽn yet bũmb ninga bal n toeemd nebã manesem ye, la yaa tõnd sẽn yet-a to-to wã. D sã n pʋʋs a Zeova ne d sũy fãa n yaool n sɩng moonego, na n sɩd sõng-d lame tɩ d tall yam-sõng la d moon Rĩungã koɛɛg tɩ tall yamleoog ne nebã fãa.—Kolos rãmba 4:6; 1 Tesalonik rãmba 5:17.
8. Kiris-nebã sã n get b roagdbã sẽn pa tẽedbã zʋg-sõmã, bõe la woto tõe n wa ne?
8 Tigims kẽer pʋsẽ, zag-yɛng tõe n tara neb wʋsg sẽn ya a Zeova sõgen dãmba. Bũmb ning sẽn sõng kom-bɩɩsã tɩ b sũyã toeem yaa b ned b sẽn kĩ ne sẽn yaa kãsem sẽn pẽdgd tẽebã pʋgẽ la a tar zems-n-taar ne a zakã neb la ne a kẽed-n-taagã. Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr saglgã tũub sõnga kiris-nin-pogs wʋsg tɩ b paam b sɩdb “tɩ goam toor kaẽ ye.”—1 Pɩɛɛr 3:1, 2.
Zakã pʋgẽ
9, 10. Wãn to la a Zakoob la a Zozɛf ges b zakã neb zʋg-sõma?
9 Zems-n-taar sẽn tar pãng ning sẽn lagemd zak neb ne taabã leb n yaa sor d sẽn tõe n tũnug ne n ges neb a taabã zʋg-sõma. Ges-y zãmsg ning d sẽn tõe n paam manesem ning a Zakoob sẽn tall ne a kambã pʋgẽ. Sɩngre sak 37 verse a 3 la a 4 pʋgẽ, Biiblã wilgdame t’a Zakoob ra nonga a Zozɛf wʋsgo. Rẽ kɩtame t’a Zozɛf ba-biisã tall sũ-kiiri, hali n da magd b ba-biigã kʋʋbo. La ges-y a Zakoob ne a Zozɛf sẽn tall manesem ning kaoosg zugẽ wã. B yiibã fãa gesa b zakã neb zʋg-sõma.
10 A Zozɛf sẽn da wa n yaa rɩɩbã yel-gɛt komã sẽn wa n be Eziptã sasa, a reega a saam-biisã sãand sõma. Baa ne a sẽn pa wilg a sẽn ya a soab zĩig pʋgẽ wã, a kɩtame tɩ b ges b yelle, la b kõ-b rɩɩb tɩ b zɩ n kul n tɩ kõ b ba wã sẽn kʋʋlã. N-ye, baa ne b sẽn da kisg a Zozɛfã, a maan-b-la neere. (Sɩngre 41:53–42:8; 45:23) A Zakoob me sẽn da wa n bẽed a yõor bãaga, a togsa bark sẽn yaa bãngr-goam a komdibli wã fãa zutu. Baa ne b tʋʋm-wẽnsã sẽn kɩt tɩ b kong zu-nood kẽerã, b ned ba a yembr pa kong pʋɩɩr tẽngẽ wã ye. (Sɩngre 49:3-28) Ad a Zakoob sɩd talla nonglem sẽn pa vaande!
11, 12. a) Mak-bʋg sẽn yaa bãngr-gomd n wilgd tɩ tara yõod wʋsg tɩ d ges zakã neb zʋg-sõma? b) A Zezi bilgrã sẽn tɩ loe ne biribl sẽn yaa laog sãamdã pʋgẽ, ba wã mak-sõng zãmsda tõnd bõe?
11 A Zeova sẽn tall sũ-mar ning ne Israɛll buudã sẽn ka tẽebã ye sõngda tõnd tɩ d bãng a sẽn get a nin-buiidã zʋg-sõma to-to. A Zeova tũnuga ne no-rɛɛs a Oze zakã yɛl sẽn yaa to-to wã, n bilg a nonglmã sẽn pa vaandã. A Gomeer sẽn ya a Oze pagã yoome n yɩlem. Baa ne rẽ fãa a Zeova kõo a Oze noor woto: “Le kẽng n tɩ peeg pag ninga sẽn da bas foom n yi n dɩk sɩda wa Zusoaba sẽn nong Israɛll nebã, baa bãmb sẽn bʋdg n tũ buud a taab wẽnnaam dãmbã, la b nong bõn-naandsa rɩɩbã.” (Oze 3:1) Bõe yĩng tɩ b kõ no-kãense? A Zeova ra miime tɩ buudã sẽn bas a soayã sʋka, neb n be be n na n sak-a a sũ-marã yĩnga. A Oze togsame: “La yõ wã zugẽ, Israɛll neba na n le wa baoo Zusoab a Wẽnnaam ne bãmb naab a Davɩɩd. Bãmb na n baoo [a Zeova ne a] sõmblem nindaare.” (Oze 3:5) Sɩd-sɩda, woto yaa mak-sõng d sẽn tõe n tags a zugu, d sã n wa be zak pʋgẽ zu-loees taoore. Y sã n ket n get zakã neb a taab zʋg-sõma, yaa mak-sõng la y kõt sũ-marã wɛɛngẽ.
12 A Zezi sẽn dɩk makr ning sẽn tɩ loe ne biribla sẽn yaa laog sãamdã kɩtdame tɩ d bãng d sẽn tõe n ges d zakã neb zʋg-sõma to-to. Biribla basa a vɩ-yookã n leb yiri. Ba wã zoea a nimbãanega. Ba wã manesem yɩɩ wãn to ne a biribl kãsengã sẽn zɩ n yi n bas a zakã sẽn yẽgma? Ba wã yeela a biribl kãsengã: “M biiga, fo bee ne maam daar fãa, la mam sẽn tara fãa yaa foo n so.” Ba wã sẽn gom woto wã a pa sãbg-a ye, la a kõ-a-la bas-m-yam bal t’a nong-a lame. A ba wã paasa woto: “Zemsame tɩ tõnd maan sũ-noog n deem; tɩ bõe, fo yaoa ra kiimi, la a leb n paama a vɩɩm yɛsa. A ra menemame, la mam le yã-a lame.” Woto, tõnd me tõe n ket n geta neb a taabã zʋg-sõma.—Luk 15:11-32.
Kiris-neb tigingã pʋgẽ
13, 14. Wãn to la d tõe n tall nonglem sẽn yaa naam tõogã kiris-neb tigingã pʋgẽ?
13 D sẽn yaa kiris-nebã, d rat n talla nonglem sẽn yaa naam tõogã. (Zak 2:1-9) Yaa sɩda, d tigingã pʋgẽ, d tõe n saka neb tarem sẽn pa yembr ne tõndo. La tõnd maanda welsg sẽn tik nebã buudu, bɩ b tũudmã sẽn da yaa to-to wã meng zut bɩ? Sã n yaa woto, wãn to la d tõe n tũ a Zak saglgã?
14 D sã n deeg neb nins fãa sẽn wat kiris-neb tigissẽ wã, kõta kaset tɩ d nonga sãamba. Tõnd sã n yãk yam n na n sõs ne nin-paalsã sẽn wat Rĩungã Roogẽ wã, b nin-zoeerã tõe n saame. Sɩda, kẽer sẽn wa kiris-neb tigissẽ b pipi togsa woto: “Nebã fãa ra tara zood manesem wʋsgo. Yaa wa neba fãa ra mii maam hal sẽn kaoose. Ra yaa wa m pa sãan ye.”
15. Wãn to la b tõe n sõng kambã tigingã pʋgẽ tɩ b pẽneg sẽn kẽem-b bãmbã?
15 Tigims kẽer pʋsẽ, tigisgã baasgẽ, kom-bɩɩs kẽer tõe n tigma taab Rĩungã Roog pʋgẽ bɩ a yɩngã, n pa rat n lagem ne kãsembã ye. Bõe la d tõe n maan n dems manesem kãngã? Pipi, yaa roagdbã sẽn na n zãms b kambã yiri, n segl-b tigissã yĩnga. (Yelbũna 22:6) B tõe n kõ-b-la tʋʋmd n yeel-b tɩ b modg n tigim sɛb toɛy-toɛy nins fãa b sẽn na n tall n kẽng tigissẽ wã. Yaa roagdbã n leb n tõe n sagl b kambã sõma n yɩɩda, tɩ b sõs ne kãsembã la koms rãmbã Rĩungã Roogẽ. Kambã sã n tar bõn-sõng n na n togs nin-kãensã, b na n paama sũ-noog ne rẽ maanego.
16, 17. Wãn to la kãsembã tõe n ges kom-bɩɩsã zʋg-sõma tigingã pʋgẽ?
16 Saam-biis la saam-bi-pogs nins sẽn yaa kãsembã segd n bao n sõsa ne tigingã kom-bɩɩse. (Filip rãmba 2:4) B tõe n yãka yam n sõs ne kom-bɩɩsã ne manesem sẽn kengd b raoodo. Naoor wʋsgo, zãms-kãsems la b wɛgsd tigissã sasa. B tõe n soka kom-bɩɩsã n gese b sã n paam n dɩɩ tigisgã nafre, la zãmsg sã n bee b sẽn tall naneb wʋsg ne, n tõe n tũ b vɩɩmã pʋgẽ. D segd n pẽga kom-bɩɩsã, b sẽn kelgd la b kõt leoor la sõss tigissã sasa wã, bala bãmb me yaa tigingã neba. Kaoosg zugẽ, kom-bɩɩsã sẽn tar manesem ning ne kãsembã sẽn be tigingã pʋgẽ wã, la b sẽn tʋmd zak pʋgẽ tʋʋmã to-to wã na n wilgame tɩ b tõe n bobl-b-la zɩɩb sẽn yaa kãsems n yɩɩda.—Luk 16:10.
17 Kom-bɩɩs kẽer sẽn sakd tʋʋm b sẽn bobl-bã yĩnga, b bɩta tẽebã pʋgẽ hali n wa paam zʋg-sõma sẽn kɩtd tɩ b paas-b tʋʋm a taab sẽn yaa kãsems n yɩɩda. B sẽn tar bũmb n na n maana me tõe n sõng-b lame tɩ b bas yalem tʋʋma. (2 Tɩmote 2:22) Tʋʋma b sẽn bobl-bã tõeeme n sõng tɩ b mak saam-biis nins sẽn baood n na n yɩ kãsemb sõngdbã ‘n ges b sã n tũuda tɩrga.’ (1 Tɩmote 3:10) B sẽn sak n na n kẽes b mens tigissẽ wã la b yẽesmã koe-moonegã pʋgẽ wã, n paas b sẽn get tigingã neb fãa yellã, sõngda kãsem dãmbã tɩ b bãng nin-kãens tõodã, b sã n wa rat n kõ-b tʋʋm n paase.
Ges-y nebã fãa zʋg-sõma
18. Bʋʋdã kaoob pʋgẽ, bẽd-bʋg la b segd n gili, la bõe yĩnga?
18 Yelbũna 24:23 togsda woto: “Bʋ-kaood sã n tũus neba, yõ wã ka sõama ye.” Yam ning sẽn yit saasẽ wã baoodame tɩ kãsem dãmbã ra bak neb n kõ bʋʋm, b sã n wa kaood bʋʋd tigingã pʋgẽ ye. A Zak togsame: “Yam ninga sẽn yit yĩngra deng n yaa sõama, la a yaool n bee laafɩ la sũ-bʋgsem n sakd nana, la a pida ne nimbãan-zoeere la sõmblem biisi, a ka be kãnegr ye, la a ka zãmbg ye.” (Zak 3:17) Vẽenega, baa ne kãsem dãmbã sẽn get neb a taabã zʋg-sõma wã, b segd n modgame tɩ zood bɩ b meng sũur tagsg ra golem b tagsgã ye. Yɩɩl gʋlsd a Azaf gʋlsame tɩ: “Wẽnnaam yasame n kaood bʋʋd wẽnnaam dãmba sʋka n sokdẽ [“sẽn wõnd-b wẽnnaam,” sẽn dat n yeel tɩ bʋ-kaoodb nins sẽn yaa ninsaalbã] yaa: ‘Yãmb na n kaoo bʋʋd kegre n tũus nin-wẽns hal tɩ ta dabʋre?’ ” (Yɩɩl Sõamyã 82:1, 2) Woto yĩnga, kiris-neb kãsem dãmbã lakda b mens ne bak-n-sõng buud fãa, yɛl sẽn tɩ loe ne b zoa bɩ b roagda pʋsẽ. Woto, b kogenda tigingã zems-n-taar la b kõt a Zeova vʋʋsem sõngã sor t’a tʋmdẽ tɩ gɩdgr kaẽ ye.—1 Tesalonik rãmba 5:23.
19. Wãn to la d tõe n ges neb a taabã zʋg-sõma?
19 D sã n get d saam-biisã la d saam-bi-pogsã zʋg-sõma, d pukda a Poll tagsgã buudu, a sẽn da wa n gʋls Tesalonik tigingã, n yeel woto wã: “Tõnd sũyã kɛɛma ne yãmb Zusoaba tũudum pʋgẽ, tɩ yãmb maandame la yãmb na kell n maan bũmb nins tõnd sẽn togs yãmbã.” (2 Tesalonik rãmba 3:4) D sã n get neb a taabã zʋg-sõma, na n yɩɩ nana ne tõnd n yɩɩd tɩ d kõ-b sugr b beegrã yĩnga. D na n baoa zĩis d sẽn tõe n pẽg d saam-biisã, n zãagd d mens ne wɩdga. A Poll gʋlsame tɩ: “Bɩ y bãng t’a bee yel-gɛtba zutu tɩ b maan sɩd bala.” (1 Korẽnt dãmba 4:2) Yaa neb nins sẽn yaa yel-gɛtb tigingã pʋgẽ wã kɩs-sɩdã, la kiris-nebã fãa me kɩs-sɩdã n kɩt tɩ d nong-b wʋsgo. Woto kɩtdame tɩ d pẽnegd-b n paasdẽ, tɩ paasd kiris-neb zoodã pãnga. D tara tagsg buud ning a Poll sẽn tall ne yẽ wẽndẽ saam-biisã. B ‘lagemda tõnd n tʋmd Wẽnnaam soolem yĩnga, la b wata ne belsg’ tõnd yĩnga. (Kolos rãmba 4:11) Woto, tõnd maanda wa a Zeova.
20. Bark bʋg la neb nins sẽn get neba fãa zʋg-sõma wã na n paame?
20 Sɩd-sɩda, tõnd me pʋʋsda wa a Nehemi sẽn pʋʋs woto wã: “Mam Wẽnnaam tẽeg-y mam yelle n maan maam neere.” (Nehemi 13:31) Ad d sũy sɩd yaa noogo, a Zeova sẽn get nebã zʋg-sõma wã! (1 Rĩm dãmba 14:13) Bɩ tõnd me maan woto ne neb a taabã. Woto maaneg kõta tõnd fãagrã saagre, la vɩɩm sẽn pa sat dũni paalgã sẽn kolg wʋsgã pʋgẽ.—Yɩɩl Sõamyã 130:3-8.
Wãn to la y na n leoke?
• Bõe zug la a Zeova tik n maand nebã fãa neere?
• Wãn to la d tõe n ges neb a taabã zʋg-sõma?
• d koe-moonegã pʋgẽ?
• d zakã pʋgẽ?
• d tigingã pʋgẽ?
• d manesmã ne nebã pʋgẽ?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 13]
Baa ne a Zozɛf ba-biisã sẽn da kisg-a wã, a gesa b zʋg-sõmã
[Foto, seb-neng 14]
Nebã kɩɩsg pa gɩdgd tõnd tɩ d pa bao n sõng neba fãa ye
[Foto, seb-neng 15]
Baa ne a Zakoob komdibli wã sẽn da tall manesem ning pĩndã, b ba a ye pa kong a barkã ye
[Foto, seb-neng 16]
Reeg-y nebã fãa kiris-neb tigissẽ wã