Tẽebã yɛl zut sõsg kengda tẽebo
Tẽebã yɛl zut sõsg kengda tẽebo
“Da sak-y tɩ goam sẽn ka sõama yi yãmb noorẽ ye; la weer sã n beẽ bɩ y gom sẽn yaa sõama sõngr yĩnga, t’a zĩnd bark neb nins fãa sẽn wʋmda yĩnga.”—EFƐƐZ RÃMBA 4:29.
1, 2. a) Ãdem-biisã sẽn tõe n gomã yõod taa zĩ-bʋgo? b) Wãn to la a Zeova sõgen dãmba segd n tʋm ne b goamã tõogo?
“B PA tõe n bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ ãdem biisã tõe n goma ye. Goamã tõog yaa Wẽnnaam kũun sẽn yaa yel-solemde.” Woto la a Ludwig Koehler sẽn yaa gom-biis võor mitã gʋls-yã. Tõe tɩ d pa ne Wẽnnaam kũun kãngã sẽn yaa kãsengã yõod zãng ye. (Zak 1:17) La bãag sã n yõk d nin-nongr n kɩt t’a pa ye tõe n gom sõma, sɩd yaa kaeto menga. A Joan yeela a sɩdã sẽn bẽ bãag tɩ kɩt t’a ye pa tõe n gom sõma wã wɛɛngẽ woto: “Tõnd da sõsda hal sõma tɩ kɩt tɩ d moorã ra noom wʋsgo. D sẽn ye pa tõe n sõs ne taabã sɩd namsd-m-la wʋsgo.”
2 Sõsg tõe n paasa zood pãnga, n maneg mo-yõsre, n kõ sũ-sãoong soab raoodo, n keng ned tẽebo, la a kɩt tɩ vɩɩmã tall yamleoog n paase. La pa wakat fãa la sõsg tõe n maan bõn-kãensã ye. Rĩm a Salomo sẽn da yɩ yam soabã yeelame tɩ: “Ned sẽn ka gũusd goam zabda wa sʋʋg sẽn wãag neda. La yam soab goam wata ne laafɩ.” (Yelbũna 12:18) Tõnd sẽn ya a Zeova sõgen dãmbã yĩnga, d ratame tɩ d goamã wat ne bãan la b kengd raoodo, la b ra yɩ goam sẽn sãamd sũur la sẽn komsd raood ye. D leb n dat n pẽga a Zeova ne d goamã d koe-moonegã pʋgẽ, la tõnd ne taab sõsgã pʋgẽ me. Yɩɩl-gʋlsdã ra yɩɩlame: “Daar fãa tõnd maanda sũ-noog Wẽnnaam yĩnga. La tõnd na n pẽga yãmb yʋʋra wakat sẽn ka sɛta.” (Yɩɩl Sõamyã 44:9)
3, 4. a) D goamã pʋgẽ, yel-bʋg la tõnd fãa segda? b) Bõe yĩng tɩ tõnd sẽn gomd goam ninsã tar yõodo?
3 Karen-biig a Zak keoogame tɩ “ned ba a ye ka tõe n tõog a zɩlemd ye.” A tẽegd-d lame: “Tõnd fãa kongda ne bũmb wʋsgo. Ned sã n ka kong ne a goama a zemsa zãnga, la a tõe n ninga a yĩnga fãa salbr n tõog-a.” (Zak 3:2, 8) Ned ba a ye kae tõnd sʋkã n zems zãng ye. Yaa rẽ n so tɩ baa ne d sẽn tʋll n tʋm ne d goamã tõog sõma wã, pa wakat fãa la d kengd neb a taabã raood bɩ d pẽgd d Naandã ye. Woto yĩnga, d segd n maana gũusg ne d sẽn gomd goam ninsã. Sẽn paase, a Zezi yeelame: “Gom-vɩɩda fãa neba sẽn gomda na n zĩnda b zut bʋʋda kaoob daare. Tɩ bõe, yaa ne yãmb goama la y na n paam bʋʋm, la ne yãmb goama la y na n kong bʋʋm.” (Matɩe 12:36, 37) Sɩda, d segd n wa kolg n togsa sɩd Wẽnnaamã taoor d goamã yĩnga.
4 Manesem a ye me sẽn yaa sõma n tõe n sõng-d tɩ d ra gom gom-wẽns yaa d sẽn na n minim n sõsd tẽebã yɛl zutu. Sõs-kãngã na n wilga d sẽn tõe n maan dẽ to-to, yɛl nins wɛɛngẽ d sẽn tõe n sõse, la nafa nins d sẽn tõe n paam sõss sẽn kengd raood pʋgẽ.
Gũus-y ne bũmb ning sẽn be y sũurẽ wã
5. Sũurã tara pãn-tusd-kãseng bʋg goam sẽn kengd raood pʋgẽ?
5 D sã n dat n minim n gomd goam sẽn kengd raoodo, d segd n bãnga pipi tɩ tõnd goamã pukda bũmb ning sẽn be d sũurẽ wã. A Zezi ra yeelame tɩ: “Sũur sẽn pid ne bũmb ningã, noor gomda bõn-kãense.” (Matɩe 12:34) Nong n yaa yɛl nins sẽn tar yõod ne tõndã bal zut la d gomda. Dẽnd d segdame n sok d meng woto: ‘Mam goamã wilgdame tɩ bõe n be m sũurẽ wã? Rẽ yĩnga m sã n be ne m zakã neb bɩ ne saam-biisã, yaa tẽebã yɛl zug la m sõsd bɩ, bɩ nong n yaa ɛspoorã, fu-yerdɩ, filim dãmba, rɩbdo, te-paals nins m sẽn nan da wã bɩ yɛl sẽn pa tar yõod zut la m sõsda?’ Tõnd tagsgã la d vɩɩmã tõe n wa tɩ tika yɛl sẽn pa tar yõod wʋsg zut tɩ d pa bãng ye. D sã n ning bũmb nins sẽn tar yõod n yɩɩdã pipi zĩigẽ d vɩɩmã pʋgẽ, na n manega d sõsgã ne d vɩɩmã n paase.—Filip rãmba 1:10.
6. Wãn to la bʋgsgã tar yõod tõnd goamã pʋgẽ?
6 Manesem a to me d sẽn tõe n tũnug ne n paas d sõsgã sõmblem, yaa d sẽn na n bʋgsd yɛl sẽn tar võor zutu. D sã n sɩd maan modgr n tagsd tẽebã yɛl zutu, wat n yaa nana tɩ d gom b yelle. Yɩɩll pʋgẽ rĩm a Davɩɩd wilgame tɩ yel-kãensã sɩd tara loees ne taaba. A yɩɩla woto: “[A Zeova] sẽn yaa mam pĩiga la mam fãagda, bɩ y kɩt tɩ mam noor goama ne m sũura tagsg zems yãmb nin gesgo.” (Yɩɩl Sõamyã 19:15) Yɩɩl-gʋlsd a Azaf ra yeelame: “Yãmb sẽn maana fãa mam gomda tẽngr-tẽngr m sũur pʋgẽ; la mam na n tagsa y tʋʋm kãsemsa yelle.” (Yɩɩl Sõamyã 77:13) D sũurã la d yamã sã n tik sɩd ning sẽn be Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã zugu, pa na n yɩ toog ne-d tɩ d gom pẽgr goam ye. A Zeremi ra pa tõe n sĩnd n pa togs bũmb nins a Zeova sẽn da zãms-a wã ye. (Zeremi 20:9) Tõnd me sã n bʋgsd tẽebã yɛl zut wakat fãa, tõe n yɩɩ woto ne-do.—1 Tɩmote 4:15.
7, 8. Bõe zug sõsg n tõe n keng tẽebo?
7 D sã n kell n tall minung sẽn yaa sõma tẽebã yɛl wɛɛngẽ, na n kɩtame tɩ d tar gom-zut wʋsg sẽn kengd tẽebo, d sẽn tõe n tik n sõse. (Filip rãmba 3:16) Tigis-kãsemsã, tigingã tigissi, sɛb nins sẽn nan yi paalmã, daar verse wã la a gom-wɛgsdmã fãa kõt-d-la tẽeb bõn-sõma d sẽn tõe n taas neb a taabã. (Matɩe 13:52) Yɛl nins me d sẽn vɩɩmd koe-moonegã pʋgẽ wã sɩd kengda tẽeb wʋsgo.
8 Rĩm a Salomo ra nong n bʋgsda wʋsg tɩɩsã, rũmsã, liuuli wã, la zĩmã buud toor-toor a sẽn da yãt Israɛllã zutu. (1 Rĩm dãmba 5:13) A ra nong n gomda Wẽnnaam sẽn naan bũmb ninsã yelle. Tõnd me tõe n maana woto. A Zeova sõgen dãmbã nong n sõsda yɛl wʋsg wɛɛngẽ, la yaa tẽebã yɛl zut sõsg n paasd neb nins sẽn nand tẽebã yɛlã sõss noom wakat fãa.—1 Korẽnt dãmba 2:13.
‘Bɩ y ket n tagsd bõn-kãens yelle’
9. Sagl-bʋg la a Poll kõ Filip rãmbã?
9 Baa sẽn yaa bũmb ning wɛɛngẽ la d sõsda, d sã n tũ tʋm-tʋmd a Poll saglg ning a sẽn taas Filip tigingã, d goamã na n kenga neb a taabã raoodo. A gʋlsame: “Bũmb nins fãa sẽn yaa sɩda, la bũmb nins fãa sẽn be waoogre, la bũmb nins fãa sẽn yaa tɩrse, la bũmb nins fãa sẽn [ka be rẽgdo], la bũmb nins fãa sẽn zems nonglem, la bũmb nins sẽn tar kaset sõama, la bũmb nins sẽn yaa neer zãng n zems pẽgre, bɩ y tags bãmb yelle.” (Filip rãmba 4:8) Yɛl nins a Poll sẽn sõdgã tara yõod hal wʋsg tɩ kɩt t’a yetẽ tɩ b ‘ket n tagsd bõn-kãens yelle.’ D segd n pidsa d yamã la d sũurã fãa ne bõn-kãense. A Poll sõdga yɛl a nii. Bɩ d ges a yembr fãa tũub sẽn tõe n sõng-d d sõssã wɛɛngẽ to-to.
10. Wãn to la tõnd sõsgã tõe n puk bũmb nins sẽn yaa sɩda?
10 Bũmb nins sẽn yaa sɩdã pa kɩbay sẽn yaa takɩ la sẽn pa ziri bal ye. Woto tɩ loee ne yɛl sẽn yaa tɩrs b sẽn tõe n tall bas-yard ne, wala sɩd ning sẽn be Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã. Woto yĩnga, tõnd sã n wa sõsd ne neb a taabã sɩd nins tõnd sẽn yã Biiblã pʋgẽ tɩ kẽ d sũurã wɛɛngẽ, d sã n wa gomd zãma taoor sõsg sẽn keng d tẽeb bɩ Biiblã sagls sẽn sõng-d yelle d tagsda bũmb nins sẽn yaa sɩdã zutu. Sẽn paase, d lakda d mens ne “gom-yaalse,” sẽn dat n yeel tɩ goam sẽn wõnd bãngr sɩd-sɩd tɩ yaool n yaa ziri wã. (1 Tɩmote 6:20) D leb n pa yelgd kɩbay ned sẽn pa tõe n vaees n bãng sã n yaa sɩd bɩ pa sɩd ye.
11. Yel-bʋs sẽn be waoogr zut la d tõe n sõse?
11 Bũmb nins sẽn be waoogrã yaa bũmb nins sẽn tar burkĩnd la sẽn tar yõodo, la pa yɛl sẽn ka bark ye. Bõn-kãens yaa yɛl sẽn tar yõod wala tʋʋmd ning b sẽn bobl tõnd sẽn yaa kiris-nebã, wakat tood nins pʋsẽ d sẽn vɩ wã la d vɩɩm manesem sõngã koglg yelle. D sã n sõsd yel-kãensã sẽn be waoogrã zutu, d paasda sard ning d sẽn dɩka pãngã, d sẽn dɩk n na n ket n gũusd tẽebã wɛɛngẽ, n na n tall d burkĩndã la d ket n moond koe-noogã. Sɩda, yɛl sẽn be yamleoog d sẽn vɩɩmd koe-moonegã pʋgẽ, la daar fãa yɛlã sẽn tẽegd-d tɩ d vɩɩ yaoolem dayã kõt-d-la gom-zut ka-tɛk d sẽn tõe n sõs b zut tɩ keng raoodo.—Tʋʋma 14:27; 2 Tɩmote 3:1-5.
12. A Poll sẽn sagl tɩ d tagsd bũmb nins sẽn yaa tɩrs la sẽn ka be rẽgdã zutã yĩnga, bõe la d segd n lak d mens ne?
12 Gom-bil ning b sẽn lebg tɩ tɩrgã rat n yeelame tɩ sẽn yaa tɩrg Wẽnnaam nifẽ, sẽn zems ne Wẽnnaam noyã. Sẽn ka be rẽgdã rat n yeelame tɩ tall tagsg la manesem sẽn yaa yɩlemde. Kãnegre, reem gom-dẽgd bɩ goam sẽn teesd yoob yɛl sẽnẽ pa segd n zĩnd tõnd sõssã pʋsẽ ye. (Efɛɛz rãmba 5:3; Kolos rãmba 3:8) Tʋʋmã zĩisẽ walla lekollẽ wã, gom-kãensã buud sã n wa kẽed sõsg pʋgẽ, kiris-ned yikda ne yam n toeem zĩiga.
13. Kõ-y makr sẽn wilgd sõsg sẽn tik yɛl sẽn be nonglem zug la sẽn tar kaset sõma?
13 A Poll sẽn sagl tɩ d tags bũmb nins sẽn be nonglmã zugã, a ra gomda yɛl sẽn be yamleoog bɩ sẽn kɩtd tɩ ned tall nonglem yelle, la pa yɛl sẽn wat ne kisgri, sũ-yikr bɩ no-koɛɛm ye. Bũmb nins sẽn tar kaset sõma wã tɩ loee ne kɩbay sẽn yaa sõma n segd ne togsgo. Saam-biis la saam-bi-pogs sẽn yaa kɩs-sɩd rãmb vɩɩm kɩbay sẽn yit Gũusg Gasgã la Réveillez-vous ! wã pʋgẽ wakat fãa wã bee bũmb nins sẽn tar kaset sõma wã sʋka. Bõe yĩng tɩ y pa na n togs neb a taabã yãmb tagsg sẽn yɩ to-to y sẽn karem kɩba-kãensã sẽn kengd tẽebã poore? Ad yaa bũmb sẽn sɩd kengd raoodo, d sã n wʋm neb a taabã sẽn tõog n maan bũmb nins tẽebã wɛɛngẽ wã! Sõs-kãensa buud na n sõngame tɩ nonglem la lagem-n-taar zĩnd tigingã pʋgẽ.
14. a) Bõe la d segd n maan sẽn na yɩl n tagsd bũmb nins sẽn yaa neer zãnga yelle? b) Wãn to la d sõsgã tõe n yɩ bũmb sẽn zems pẽgre?
14 A Poll goma “bũmb nins sẽn yaa neer zãng” yelle. Sẽn yaa neer zãnga tɩ loee ne sõmblem bɩ vɩɩm manesem sẽn yaa sõma wʋsgo. D segd n modgame tɩ d goamã zems ne Biiblã noyã, ne bũmb nins sẽn yaa tɩrs n ka be rẽgdo, la sẽn yaa neer zãngã. Sẽn zems pẽgr dat n yeelame tɩ sẽn yaa sõma tɩ b tõe n pẽge. Y sã n kelga zãma-taoor-sõs-noog walla y yãa ned sẽn kõ mak-sõng wẽn-sakrã wɛɛngẽ tigingã pʋgẽ bɩ y sõs rẽ zug ne a soabã la ne neb a taabã. Tʋm-tʋmd a Poll pẽga a tẽed-n-taasã zʋg-sõma naoor wʋsgo. (Rom dãmba 16:12; Filip rãmba 2:19-22; Filemo 4-7) La yaa vẽeneg tɩ d Naandã sẽn naan bũmb ninsã me sɩd zemsa ne pẽgr hal wʋsgo. Rẽ wɛɛngẽ d tõe n paama gom-zut ka-tɛk sẽn kengd tẽebo.—Yelbũna 6:6-8; 20:12; 26:2.
Sõs-y sõsg sẽn kengd tẽebo
15. Biiblã no-bʋg n kɩt tɩ yaa tɩlae ne roagdbã tɩ b sõs ne b kambã yɛl sẽn tar yõod zutu?
15 Tõodo 6:6, 7 yetame tɩ: “Bɩ y sak tɩ b sẽn togs yãmb goam nins rũnda wã pa y sũyã pʋsẽ. Rɩk-a n zãms f kamba neere. Fo sã n zĩ f zak pʋgẽ, bɩ f gomd a yelle, la f sã n kẽnd sor zug me, bɩ f gomd a yelle. Gom a yell f gãandg la f yikr wakate.” Vẽenega, no-kãngã tũub baoodame tɩ roagdbã sõs ne b kambã sõsg sẽn tar yõodo, sõsg sẽn tik tẽebã yɛl zutu.
16, 17. A Zeova ne a Abrahaam makrã tõe n zãmsa roagdb nins sẽn yaa kiris-nebã bõe?
16 D tõe n tagsa a Zezi ne a saasẽ Ba wã sẽn sõs n kaoos ne taab to-to, a Zezi tẽng-zug tʋʋmdã wɛɛngẽ, nand t’a Zezi wa tẽng zugã yelle. A Zezi ra yeela a karen-biisã woto: “M Ba sẽn tʋm maama, b kõo maam noor ne bũmb nins mam sẽn na n togsã, la mam sẽn na n gomã.” (Zã 12:49; Tõodo 18:18) Tõe tɩ bu-yaleng ba a Abrahaam da rɩkda sẽk wʋsg n sõsd ne a biig a Izaak n wilgd-a a Zeova sẽn da ning bãmb ne b yaab rãmbã zut bark to-to wã. Segd n yaa sõs-kãensã buud n sõng a Zezi ne a Izaak tɩ b sak n maan Wẽnnaam daabã ne sik-m-menga.—Sɩngre 22:7-9; Matɩe 26:39.
17 Tõnd kambã me tʋlla sõsg sẽn kengd tẽebo. Baa ne roagdbã sẽn tar tʋʋm wʋsgã, b segd n baoa sẽk n zĩnd n sõs ne b kambã. Sã n tõeyã, bõe yĩng tɩ y pa na n tigim y zakã neb vugr daar fãa tɩ y rɩ ne taaba? Rɩɩbã sasa wall a poore, y tõe n paam n sõsa sõsg sẽn na n tall yõod hal wʋsg zakã neb tẽeb kengr yĩnga.
18. Togs-y kɩbar sẽn wilgd tɩ tara yõod wʋsg tɩ roagdbã ne b kambã sõsd ne taab sõma.
18 A Alejandro sẽn yaa so-pakd t’a yʋʋm yɩɩd 20 bilf balã tẽra sãmb-sãmb ning a sẽn da tar a sẽn da wa n tar yʋʋm 14. A yeelame: “Mam karen-bi-taasã la karen-saam dãmbã pãn-tusdg yĩng ra kɩtame tɩ mam yam da yood ne Wẽnnaam sã n sɩd beeme, la Biiblã sẽn yetã sã n sɩd yaa sɩda. Mam doagdbã rɩka sẽk wʋsg n maag b yĩng n sõs ne maam n kɩt tɩ m tags tɩrga. Sõs-kãensã kɩtame tɩ sãmb-sãmb nins mam sẽn da tar wakat kãng sẽn yɩ toog ne-ma sa, la leb n kɩtame tɩ m vɩɩmã pʋgẽ, m tõe n maan yam-yãkr sẽn yaa sõma.” Yɛlã yaa wãn to masã ne a Alejandro? A yeelame: “M ket n vɩɩ ne m doagdbã, la d tʋʋmã sẽn waoogã yĩng kɩtame tɩ yaa toog tɩ maam ne m ba wã tõog n zĩnd n sõs ne taaba. Woto yĩnga, tõnd d yiibã rɩta ne taab vugr semen fãa a tʋʋmã zĩigẽ. Sõs-kãensã sɩd tara yõod hal wʋsg ne-ma.”
19. Bõe yĩng tɩ d fãa rat sõsg sẽn tik tẽebã yɛl zutu?
19 Rẽ yĩnga, tõnd me pa nand d sẽn tõe n paam n sõs ne d tẽed-n-taasã yɛl sẽn kengd tẽeb zutã sɩda? D tõe n paam n sõsa ne taab woto tigissẽ wã, koe-moonegã sasa, d sã n wa tigim taab n na n kok pemsem, la so-toak sasa. A Poll ra yãgda ne a sũur fãa n dat n paam n sõs ne Rom kiris-nebã. A gʋls n yeel-b lame: “Yãmb yamleoog tara maam tɩ mam dat n yã yãmba, tɩ mam . . . sã n ta yãmb sʋka, tõnd na lagem taab n paam daood ne tẽeb ninga sẽn yaa yãmb dẽnd ne mam dẽndã.” (Rom dãmba 1:11, 12) “Tẽebã yɛl zut sõsg ne d tẽed-n-taasã sɩd pidsda raab sẽn yaa kãsenga.” Woto la a Johannes sẽn yaa kiris-ned sẽn yaa kãsem soabã yeel-yã. La a paase: “B noogda sũur n kɩtdẽ tɩ daar fãa zɩɩbã lebgd faaga. Mam mi n sogsda sẽn kʋʋl-bã yɛl sẽn tɩ loe ne b vɩɩmã, la bũmb ning sẽn sõngd-b tɩ b ket n tar b wẽn-sakrã. Yʋʋmã sẽn loogã pʋgẽ, mam sõsa ne bãmb wʋsgo, la b ned kam fãa sɩd kõ-m-la yam tɩ paas m vɩɩmã barka.”
20. D sã n seg ned sẽn zoet yãnde, bõe la d tõe n maane?
20 Yaa wãn masã, y sã n wa sɩng sõsg tẽebã wɛɛngẽ ne ned t’a pa leokd-yã? Ra koms-y raood ye. Tõe tɩ y wa tõog n sõs ne-a sasa sẽn zems sõma nin-daare. A Salomo ra yeelame tɩ “b sã n togs goam a wakate, a yaa sõama wa sãnem tʋblondo.” (Yelbũna 25:11) Yɩ-y wʋmd ne neb nins sẽn zoet yãndã. “Ned tagsg yaa wa ko-zulumsi. La yam soab mii a sẽn na n maan to-to n tooge.” * (Yelbũna 20:5) Sẽn yɩɩd fãa, ra tol-y n bas tɩ neb a taabã yel-manesem gɩdg-y tɩ y pa gom yɛl nins sẽn kẽ y sũurã yell ye.
Sõsg sẽn tik tẽebã yɛl zut wata ne nafa
21, 22. D sã n naagd n sõsd sõsg sẽn kengd tẽebo, yaa nafa bʋs la d paamda?
21 A Poll ra saglame: “Da sak-y tɩ goam sẽn ka sõama yi yãmb noorẽ ye; la weer sã n beẽ bɩ y gom sẽn yaa sõama sõngr yĩnga, t’a zĩnd bark neb nins fãa sẽn wʋmda yĩnga.” (Efɛɛz rãmba 4:29; Rom dãmba 10:10) Tõog n togl sõsg t’a tees neng ning sẽn zemsẽ wã tõe n baooda modgre, la a sẽn wat ne nafa ninsã yaa wʋsgo. Sõsg sẽn tik tẽebã yɛl zug kɩtdame tɩ d tõe n taas d tẽebã neb a taabã, la d paas d saam-biirã pãnga.
22 Bɩ d rɩk d goamã tõog n keng neb a taabã raood la d pẽg Wẽnnaam. Sõs-kãensã buud na n kõ-d-la sũ-noogo, la keng neb a taabã raoodo. Sẽn yɩɩd fãa, tõnd sã n tʋmd ne d goamã tõog ne manesem sẽn zemse, woto noogda a Zeova sũuri, bala a kelgda tõnd sõsgã. (Yɩɩl Sõamyã 139:4; Yelbũna 27:11) Tõnd sõssã sã n tik tẽebã yɛl zugu, d tõe n talla bas-m-yam t’a Zeova pa na n yĩm d yell ye. Biiblã yeela woto neb nins sẽn balemd a Zeova rũndã-rũndã wã wɛɛngẽ: “Woto, neb nins sẽn zoet [a Zeova wã] yẽsa ne taaba. La Zusoaba kɩlla b tʋbre n wʋm. La b gʋlsa sebr Zusoaba nengẽ neb nins sẽn zoet bãmb la b waoogd bãmb yʋʋra tẽegr yĩnga.” (Malaki 3:16, 23) Ad sɩd tata yõod wʋsg tɩ d modg tɩ d goama yɩ goam sẽn kengd tẽebo!
[Tẽngr note]
^ sull 20 Israɛlle, buls kẽer da zulma wʋsgo. B vaeesa Gabaõ raboogã n yã bulg zulum sẽn ta metr 25. A tara teeds nebã sẽn tõe n tũ n sig a pʋgẽ wã n toog koomã.
Wãn to la y na n leokẽ?
• Bõe la tõnd goamã pukd tõnd wɛɛngẽ?
• Yel-bʋs sẽn kengd tẽeb zut la d tõe n sõse?
• Sõsgã yõod yaa bõe zagsã la kiris-neb tigingã pʋgẽ?
• Nafa bʋs la sõsg sẽn kengd tẽeb wat ne?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 12]
Sõsg sẽn kengd tẽeb tika . . .
“Bũmb nins fãa sẽn yaa sɩda”
“Bũmb nins fãa sẽn be waoogre”
“Bũmb nins fãa sẽn zems pẽgre”
“Bũmb nins fãa sẽn tar kaset sõma”
[Foto rãmba soaadbã]
Video cover, Stalin: U.S. Army photo; Créateur sebrã poorã, La nebuleuse de l’aigle: J. Hester and P. Scowen (AZ State Univ.), NASA
[Foto, seb-neng 13]
Rɩɩbã wakat yaa sasa sẽn zems ne sõsg sẽn tik tẽebã yɛl zutu