Paas-y taab pãnga
Paas-y taab pãnga
“B wata ne belsg mam yĩnga [b yɩɩ sõngr sẽn paas mam pãnga, NW ].”—KOLOS RÃMBA 4:11.
1, 2. Baa ne yɛl nins sẽn da tõe n wa paam-bã bõe yĩng t’a Poll zo-rãmbã tɩ ges-a bi-bees roogẽ wã?
TÕE n yɩɩ yell tɩ f maan zood ne ned sẽn be bi-bees roogẽ, baa sã n mik tɩ b kẽesa a soaba roog a bʋʋm zugu. Bi-bees roogã yel-gɛtb tõe n tagsa wẽng f zugu, n gũusd f manesem buud fãa tɩ f ra wa maan tʋʋm-wẽng ye. Woto yĩnga, rẽnda f tall raood n ket n tʋgd n get f zoa wã bi-beesã roogẽ wakat fãa.
2 La yaa woto bal kɛpɩ la tʋm-tʋmd a Poll zo-rãmb kẽer maan yʋʋm 1900 sẽn looge. B pa maan sãmb-sãmb la b tɩ ges a Poll bi-bees roogẽ wã sẽn na yɩl n kõ-a belsg la raood kengr ning a sẽn da rat sẽn na yɩl n keng a tẽebã ye. Zo-kãens sẽn da tar kɩs-sɩdã ra yaa ãnd dãmba? La bõe la b raoodã, b kɩs-sɩdã la b zoodã tõe n zãms tõndo?—Yelbũna 17:17.
‘B yɩɩ sõngr sẽn paas a pãnga’
3, 4. a) A Poll zo-rãmb a nu la bʋse, la b yɩɩ bõe a yĩnga? b) ‘Sõngr sẽn paasd pãng’ yaa bõe?
3 D leb yʋʋmd 60 sẽnese. Tʋm-tʋmd a Poll da bee bi-rees roogẽ Rom, b sẽn da rõd-a t’a wata ne tẽn-dãmbgã yĩnga. (Tʋʋma 24:5; 25:11, 12) A Poll goma kiris-neb a nu sẽn zĩnd a poorẽ yelle: Ya a Tisik sẽn yit Aazi soolmẽ wã a Poll meng sẽn tʋme, la sẽn yɩ ned ‘sẽn lagem yẽ n tʋm Zusoaba tʋʋmdã,’ a Onezim sẽn yaa “ba-bi-nongre sẽn yaa sɩd soabã” sẽn yit Kolossã, a Aristark sẽn yaa Masedoan ned sẽn yit Tesalonikã, sẽn da zĩnd bãens roogẽ ne a Pollã, a Mark sẽn da yaa a Poll misioneer taag a Barnabas pʋgdb biigã sẽn gʋls Evãnzill ning sẽn tar a yʋʋrã, la a Zustus sẽn yaa tʋm-tʋmdã tʋmd-n-taag ‘sẽn lagem yẽ n tʋm Wẽnnaam soolem yĩngã.’ A Poll goma nin-kãensã a nu wã yell woto: “B wata ne belsg mam yĩnga [b yɩɩ sõngr sẽn paas mam pãnga, NW ].”—Kolos rãmba 4:7-11.
4 A Poll tũnuga ne goam sẽn tar pãng n wilg a zo-rãmb hakɩkã sẽn sõng-a to-to. A tũnuga ne Gɛrk gom-biig ning sẽn yaa (paregoria) b sẽn lebg tɩ ‘belsgo,’ ‘paas raoodo,’ (KP) bɩ ‘sõngr sẽn paasd pãnga,’ (NW ), tɩ b yãt gom-bi-kãngã Biiblẽ wã verse kãngã pʋgẽ bala. Gom-bi-kãngã tara võor buud toor-toore, la sẽn yɩɩd fãa b ra rɩkd-a lame n tʋmd tɩbsgã yɛl wɛɛngẽ. * B tõe n lebg-a lame tɩ ‘belse, bɩ yolse.’ A Poll da rata pãng paasg kãngã buudu, la nin-kãensã b nu wã kõ-a-la rẽ.
A Poll sẽn da rat ‘sõngr sẽn paasd a pãngã’ võore
5. Baa ne a sẽn da yaa tʋm-tʋmdã, bõe la a Poll da rata, la tõnd fãa rata bõe wakat-wakate?
5 A Poll sẽn da yaa tʋm-tʋmd n da rat pãng paasgã tõe n linga neb kẽere. La a sɩd ra rata pãng paasgo. Yaa sɩd t’a Poll da tara tẽeb sẽn yaa kãn-kãe, la a ra paama namsg wʋsgo, ‘pãbr wʋsgo,’ la ‘naoor wʋsgo, a kolga kũum,’ la tood a taaba. (2 Korẽnt dãmba 11:23-27) Baasg zãnga, a ra yaa ninsaala, la wakat-wakate, ninsaalba fãa rata belsgo, la b rat tɩ neb a taabã sõng-b tɩ b keng b tẽebã. Yɩɩ woto ne a Zezi mengã. A yaoolem yʋngã, malɛk n puk Gɛtsemane n ‘paas a pãnga.’—Luk 22:43.
6, 7. a) Ãnd n sãam a Poll sũur Rom, la ãnd dãmb n keng a raoodo? b) Sõng-bʋs buud la a Poll tẽeb saam-biisã kõ-a Rom, tɩ rẽ wilgdẽ tɩ b yɩɩ neb sẽn ‘paas a pãnga’?
6 A Poll me ra ratame tɩ b paas a pãnga. B sẽn da wa n yõk-a wa bi-bɛɛg n tall n wa ne Romã, a mengã buud neb pa reeg-a sõma ye. Zʋɩf kãensã wʋsg ra pa kelgd Rĩungã koɛɛg ye. Zʋɩf rãmbã nin-kãsems sẽn tɩ ges a Poll zak ning pʋgẽ sodaas sẽn da gũud-a wã poore, Tʋʋm sebrã kɩbar yetame: “Kẽer deega bũmb nins yẽ sẽn togsã, la kẽer ka reeg ye. La bãmb . . . wẽed[a] no-koeemd ne taab n na n looge.” (Tʋʋma 28:17, 24, 25) Ad b sẽn pa tall mi-beoog ne a Zeova sõmblem kãsengã ra segd n yɩɩ bũmb sẽn sãam a Poll sũuri! A sũ-sãoongã yel-kãngã wɛɛngẽ wã ra yaa vẽeneg a lɛtr ning a sẽn da gʋls yʋʋm a wãn sẽn denge, n taas Rom tigingã: “Mam tara sũur zɩɩb kãsenga la sũ-sãoong wakat fãa. Tɩ bõe, mam da na n sakame tɩ kãab wẽng zĩnd mam zugu la m welg ne Kirist m ba-biisa [Zʋɩf rãmbã] sẽn yaa m doagdba yĩnga.” (Rom dãmba 9:2, 3) Baasg zãnga Rom tẽngã pʋgẽ a yãa tũud-n-taas hakɩk sẽn tar kɩs-sɩda, tɩ b raoodã ne b nonglmã kõ-a belsgo. B ra ya a tẽeb saam-biis hakɩka.
7 Wãn to la saam-bi-kãensã b nu wã yɩ neb sẽn paas a pãnga? B pa zãag b mens ne a Polle, a sẽn da be bãens roogẽ wã yĩng ye. Ayo, b sõnga a Poll ne yamleoog la nonglem, n maan tʋʋm a sẽn da pa tõe n maan a toore, a sẽn da be bãens roogẽ wã yĩnga. Wala makre, bãmb n taas a Poll lɛta wã la noy nins a sẽn togs tigims toɛy-toɛyã. B taasa a Poll kɩbay sẽn kengd raood sẽn tɩ loe ne saam-biis nins sẽn be Rom la zĩis a taabã. B talla bũmb nins a Poll sẽn da ratã n wa kõ-a, wala waood fuugu, seb-pindsã la gʋlsgã teedo. (Efɛɛz rãmba 6:21, 22; 2 Tɩmote 4:11-13) Tʋʋm sõma kãensa fãa paasa tʋm-tʋmdã b sẽn da ning bi-bees roogẽ wã pãng la keng a raoodo, tɩ yẽ me tõe n ‘yɩ sõngr sẽn paasd pãnga,’ n kõ neb a taabã ne tigimsã fãa.—Rom dãmba 1:11, 12.
D sẽn na n ‘paas neb a taabã pãng’ to-to
8. A Poll sẽn sak n deeg ne sik-m-meng t’a rata ‘sõngr sẽn paasd a pãngã’ zãmsda tõnd bõe?
8 Bõe la kɩba-kãngã sẽn gom a Poll la a tʋmd-n-taas a nu wã yellã tõe n zãms tõndo? Bɩ d ges zãmsg a yembr vẽenega: Rẽndame tɩ f tall raood la f mong f meng ne yɛl kẽer sẽn na yɩl n sõng neb a taabã b zu-loeesã pʋgẽ. Sẽn paase, rẽnda d tall sik-m-meng n sak n deeg tɩ d sã n wa be yel-pakr pʋgẽ d rata sõngre. A Poll pa sak n deeg bal t’a ra rata sõngr ye, la a reega sõng-kãng ne mi-beoogo, la a pẽg neb nins sẽn sõng-a wã. A pa tags tɩ yẽ sẽn sak neb a taabã sõngrã wilgdame t’a pa tar pãng bɩ tɩ yaa yãnd bũmb ye, la pa segd n yɩ woto ne tõnd me ye. Tõnd sã n yeel tɩ d pa tol n dat pãng paasgo, rat n yeelame tɩ tõnd tara pãng sẽn yɩɩd ninsaal dẽndã. Tẽeg-y t’a Zezi makrã wilgdame tɩ wakat-wakate, tõe n yɩɩ tɩlae ne ninsaal sẽn zems zãng meng t’a kelem n pʋʋs n kos sõngre.—Hebre dãmba 5:7.
9, 10. Ned sã n sak n deeg t’a rata sõngre, rẽ wata ne bi-sõma bʋse, la pãn-tusd-bʋg la rẽ tõe n tall neb a taabã sẽn be zakã pʋgẽ la tigingã pʋgẽ wã zutu?
9 Sẽn tar-b taoor sobendã sã n sak n deeg tɩ b tara pãn-komsem la tɩ b rata neb a taabã sõngre, tõe n woma biis sõma. (Zak 3:2) B sã n sakd n deegdẽ tɩ b tara pãn-komsem, kɩtdame tɩ zood zĩnd bãmb ne neb nins sẽn segd n sak b zu-sobendã sʋk n paase, tɩ yẽsg sẽn yaa sõma la sẽn maand ne pʋ-peelem tõe n zĩndi. Neb nins sẽn dat n sak sõngrã sik-m-mengã yaa mak-sõng n kõ neb nins sẽn be yel-kãng buud pʋgẽ wã. Rẽ wilgdame tɩ neb nins sẽn lʋɩt taoorã me yaa koangdba, la tɩ b tõe n pẽneg-b lame.—Koɛɛg Soaba 7:20.
10 Wala makre, kambã tõe n yãame tɩ yaa nana n yɩɩd ne-b tɩ b sak b roagdbã sõngr sẽn na yɩl n mao ne zu-loeesã la makrã, b sã n miẽ tɩ b roagdbã me maoa ne zu-loees sẽn wõnd woto b sẽn da wa n yaa kambã. (Kolos rãmba 3:21) Rẽ tõe n paka sor tɩ yẽsg sẽn yaa sõma zĩnd roagdbã ne b kambã sʋka. B tõe n wilga yellã tɩɩm Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ sõma n yɩɩda, tɩ b sak-a nana-nana. (Efɛɛz rãmba 6:4) Woto, tigingã neb me na n saka sõngr ning sẽn yit kãsem dãmbã nengẽ wã nana-nana n yɩɩda, b sã n yã tɩ kãsem dãmbã me maooda ne zu-loeese, rabeem la yam-yuusgu. (Rom dãmba 12:3; 1 Pɩɛɛr 5:3) Sẽn paase, rẽ tõe n kɩtame tɩ yẽsg sẽn yaa sõma zĩndi, tɩ b tõog n kõ saglg sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ, la rẽ na n kɩtame tɩ b tẽebã pãng paase. Tẽeg-y tɩ tõnd saam-biisã rata pãng paasg masã n yɩɩd pĩndã.—2 Tɩmote 3:1.
11. Bõe yĩng tɩ neb wʋsg rat ‘sõngr sẽn paasd b pãng’ rũndã-rũndã?
11 Tõnd sẽn vɩẽ zĩig ning fãa, tõnd sẽn ya a soab fãa, la tõnd yʋʋmã sẽn yaa to-to fãa, d fãa segda yɩɩr wakat-wakat d vɩɩmã pʋgẽ. Rẽ yaa bũmb sẽn be masã dũniyã pʋgẽ. (Wilgri 12:12) Yel-kãensã sẽn wat ne toog yĩnsã pʋsẽ la sũ-sãamsã makda tõnd tẽebã sõmblem. Yɛl sẽn makd tõnd tõe n waa tʋʋmã zĩigẽ, lekollẽ wã, zakã pʋgẽ bɩ tigingã pʋgẽ. Bã-kɛgeng bɩ yell sẽn sãam f sũur wʋsg pĩnd tõe n waa ne yɩɩr kãngã. D kẽed-n-taaga, kãsem soab bɩ d zoa sã n keng tõnd raood ne sũ-bʋgsem goam sẽn zems la sõngr vẽenega, ad sɩd yaa bũmb sẽn tõe n kõ yolsgo! Yaa wa tɩɩm b sẽn ning f gãong sẽn medge! Woto, y sã n yã y saam-biig a ye sẽn be yel-kãngã buud pʋgẽ, bɩ y yɩ sõngr sẽn paasd a pãnga. Yell sẽn kõt-y yɩɩr me sã n namsd-y wʋsgo, bɩ y bao ned sẽn bɩ tẽebã pʋgẽ sõngre.—Zak 5:14, 15.
Tĩgingã neb sẽn tõe n sõng to-to
12. Bõe la tigingã ned kam fãa tõe n maan n paas a saam-biisã pãnga?
12 Neb nins fãa sẽn be tigingã pʋgẽ wã, la kom-bɩɩsã me tõe n maana bũmb n paas neb a taabã pãnga. Wala makre, yãmb sẽn wat tigissã la y moond koe-noogã n pa vaandẽ wã kengda neb a taabã tẽeb wʋsgo. (Hebre dãmba 10:24, 25) Y sẽn tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã n pa vaandẽ wã wilgda vẽeneg tɩ y tara kɩs-sɩd ne a Zeova la wilgdame tɩ y ket n gũusda tẽebã wɛɛngẽ, baa ne zu-loees nins y sẽn maood ne wã. (Efɛɛz rãmba 6:18) Yãmb sẽn maand woto n pa vaandẽ wã tõe n paasa neb a taabã pãnga.—Zak 2:18.
13. Bõe yĩng tɩ kẽer tõe n wa bas koe-moonegã, la bõe la b tõe n maan n sõng-ba?
13 Wakat-wakate, vɩɩmã yɩɩr la zu-loees a taab tõe n kɩtame tɩ neb kẽer maag bɩ b bas koe-moonegã. (Mark 4:18, 19) D tõeeme n pa yãt neb nins sẽn bas moonegã tigingã tigissẽ ye. La b tõeeme n ket n tar nonglem ne Wẽnnaam b sũyã pʋsẽ. Bõe la d tõe n maan n keng b tẽebã? Kãsem dãmbã tõe n sõng-b-la ne nonglem n tʋgd n kaagd-ba. (Tʋʋma 20:35) B tõe n kosa tigingã neb a taab me tɩ b sõng-ba. Kaagr woto sẽn maan ne nonglmã tõe n yɩɩ b zu-loɛɛgã tɩɩm, sẽn na yɩl n keng sẽn ka-b pãng tẽebã pʋgẽ wã.
14, 15. Sagl-bʋg la a Poll kõ neb a taabã pãngã paasg wɛɛngẽ? Kõ-y makr sẽn wilgd tiging a yembr sẽn tũ sagl-kãngã to-to.
14 Biiblã sagenda tõnd tɩ d “bels sũ-sãoong rãmbã, la [d] sõng ka pãng rãmbã.” (1 Tesalonik rãmba 5:14) Tõe tɩ “sũ-sãoong rãmbã” neeme tɩ b raoodã boogdame, la tɩ b pa tõe n tõog zu-loees nins b sẽn segdã tɩ pa tũ ne ned sõngr ye. Y tõe n sõng-b lame bɩ? Gomd ning sẽn yaa “sõng ka pãng rãmbã” b lebg-a lame tɩ ‘gãd ka pãng rãmbã sõma.’ A Zeova nonga a piisã fãa wʋsgo. A pa get-b wa neb sẽn ka yõod ye, la a pa rat tɩ ba a yembr tẽeb sãam ye. Y tõe n sõnga tigingã ‘t’a gãd’ neb nins sẽn ka pãng tẽebã wɛɛngẽ wã sõma hal tɩ b wa paam pãng bɩ?—Hebre dãmba 2:1.
15 Kãsem soab a yembr n tɩ ges saam-biig ne a pag sẽn pa moon koe-noogã sẽn na maan yʋʋm a yoobe. Kãsem soabã gʋlsame: “Tigingã fãa sẽn tall sõmblem la nonglem ne-bã talla pãn-tusd-kãseng b zut hal tɩ b lebg n wa bãgrã pʋgẽ.” Saam-bi-poak ning sẽn da bas koɛɛgã moonegã tagsg yɩɩ wãn to ne tigingã neb gesgo? Ad a sẽn yet masã: “Bũmb ning sẽn sõng tõnd tɩ d leb n sɩng koɛɛgã moonegã yaa saam-biis la saam-bi-pogs nins sẽn wa n ges tõndã sẽn pa tol n kao tõnd bʋʋd la b pa tol n sãbg tõndã yĩnga. B ra yaa wʋmdba, la b tika Gʋlsg Sõamyã zug n keng tõnd raoodo.”
16. Ãnd n dat wakat fãa n sõng neb nins sẽn dat pãng paasgã?
16 N-ye, kiris-ned sẽn tar pʋ-peelem sũur nooma a sẽn yaa sõngr sẽn paads a taabã pãngã yĩnga. La d vɩɩmã yɛl sẽn toeemdã yĩnga, tõnd mensã tõe n wa paama d saam-biisã sõngre. La d sɩd tõe n wa rata sõngr tɩ ninsaal ba a yembr pa tõe n kõ-d ye. La pãng Yẽgr n be wakat fãa. Yaa Wẽnnaam a Zeova sẽn dat n sõng tõnd wakat fãa wã.—Yɩɩl Sõamyã 27:10.
A Zeova n yaa pãngã yẽgr sẽn yɩɩd fãa
17, 18. Wãn to la a Zeova paas a Biribl a Zezi Kirist pãnga?
17 B sẽn wa n ka a Zezi ra-luk zugã a zẽka a koɛɛg n yeel woto: “M Ba, m basda m sɩɩga [m vʋʋsmã, NW ] yãmb nugẽ.” (Luk 23:46) Rẽ poor la a ki-yã. Lɛɛr dãmb a wãn bal sẽn da reng rẽ, b ra yõk-a lame tɩ rabeem yõk a zo-pẽtsã tɩ b zoe n bas-a. (Matɩe 26:56) B ra basa a Zezi a yembre, la pãng Yẽgr hakɩk yɛngã, sẽn dat n yeel t’a saasẽ Ba wã ra bee ne-a. La a sẽn teeg a Zeova wã pa yɩ zaalem ye. A Zezi sẽn sak a Ba wã wakat fãa wã yĩnga, a Zeova me sõng-a-la wakat fãa.—Yɩɩl Sõamyã 18:26; Hebre dãmba 7:26.
18 A Zezi tẽng zug koe-noogã mooneg fãa sasa, a Zeova kõo a Biriblã bũmb nins fãa a sẽn da ratã sẽn na yɩl n tall a burkĩndã hal tɩ ta a yõor tɛka. Wala makre, a Zezi sẽn deeg lisgã poor bal t’a koe-moonegã na n yaool n sɩnge, a wʋma a Ba wã koɛɛg sẽn wilgd t’a taa a yam la t’a sɩd nong-a lame. A Zezi sẽn da wa n dat sõngrã, a Zeova tʋma malɛgs tɩ b tɩ paas-a pãnga. A Zezi sẽn wa n seg a mak-kãseng sẽn yɩɩd a taabã fãa a tẽng zug vɩɩmã saabẽ wã, a Zeova kelga a sẽn bõos-a ne pẽdgrã. Yaa vẽeneg tɩ woto fãa paasa a Zezi pãnga.—Mark 1:11, 13; Luk 22:43.
19, 20. Wãn to la d tõe n kɩs sɩd t’a Zeova na n paasa tõnd pãnga, d sã n wa rat sõngre?
19 A Zeova ratame n yɩ pãn-kãseng Yẽgr tõnd me yĩnga. (2 Kɩbaya 16:9) Pãng la tõog fãa yẽgr hakɩkã tõe n paasa tõnd pãnga, d sã n wa rat sõngre. (Ezai 40:26) Zabã, naongã, bãasã, kũumã bɩ tõnd mengã pãn-komsem tõeeme n kõ-d yɩɩr wʋsgo. Sã n wõnd vɩɩmã zu-loees rat n loog-d-la wala ‘bɛ sẽn tar pãngã,’ a Zeova tõe n yɩɩ tõnd pãng la d keelem. (Yɩɩl Sõamyã 18:18; Yikri 15:2) A tara sõngr sẽn tar pãng n na n kõ-do, ya a vʋʋsem sõngã. Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova tõe n kõo ‘ned sẽn yɛ pãnga,’ t’a tõe n ‘yɩk wa sɩlga.’—Ezai 40:29, 31.
20 Wẽnnaam vʋʋsem sõngã n yaa pãng ning sẽn yaa kãseng n yɩɩd ãndũniyã pʋgẽ. A Poll yeelame: “Mam tõee fãa ne ned ning sẽn kõta maam pãnga. N-ye, tõnd saasẽ Ba wã tõe n kõo tõnd ‘pãn-kãseng sẽn yaa yẽ meng rẽndã’ sẽn na yɩl tɩ d yals kãn-kãe zu-loeesã sẽn wat ne toogã taoore, hal t’a wa maan ‘bũmb fãa paals’ Arzãnã a sẽn kãab tɩ wat ka la bilfã pʋgẽ.—Filip rãmba 4:13, Sebr Sõngo; 2 Korẽnt dãmba 4:7; Wilgri 21:4, 5.
[Tẽngr note]
^ sull 4 A Vine sebrã (Vine’s Complete Expository Dictionary of Old and New Testament Words) pʋgẽ, a yetame: “Gom-biig ning sẽn yaa [paregoria] wã rat n yeelame tɩ tɩɩm sẽn boogd toogo. (Farende: ‘parégorique’).”
Y tẽrame bɩ?
• Wãn to la saam-biisã sẽn da be Romã ‘paas a Poll pãnga’?
• Wãn to la d tõe n paas neb a taabã pãng tigingã pʋgẽ?
• Bõe yĩng tɩ ya a Zeova la tõnd pãng Yẽgr sẽn yɩɩd fãa?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 28]
Saam-biisã paasa a Poll pãng n teel-a wakat fãa, n keng a pɛlg la b maan tʋʋm n sõng-a
[Foto, seb-neng 31]
Kãsem dãmbã lʋɩta taoor n paasd bãgrã neb pãnga