‘Bɩ y paam pãng Zusoaba tũudum pʋgẽ’
‘Bɩ y paam pãng Zusoaba tũudum pʋgẽ’
“Bɩ y paam daood Zusoaba tũudum pʋgẽ n deeg bãmb pãn-kãsengã.” —EFƐƐZ RÃMBA 6:10.
1. a) Zab-bʋg sẽn pa wõnd a taab n zĩnd yʋʋm 3 000 sẽn looge? b) Bõe yĩng t’a Davɩɩd tõoge?
YƲƲM 3 000 sẽn looge, tẽns a yiib sẽn yaa bɛɛb gãndaad a yiib n seg taab zabr zĩigẽ. Yʋʋm sẽn paood-a n yɩɩdã soab ra yaa pe-kɩɩm yʋʋr sẽn boond t’a Davɩɩde. A ra segd n zaba ne a Goliat sẽn yaa pãn-kãseng soab la nin-wobgã. A kut fuugã zɩslem da zemsa kɩlogram 57. Sẽn paase, a ra zãada kãnd sẽn yaa bedr wʋsg ne sʋ-bedre. A Davɩɩd pa ning zabr fuugu, a pa zãad zab-teed me ye. A ra tara loaabg bala. Filisti nin-wobg a Goliat ra getame tɩ b paoog-a lame, Israɛll ned ning sẽn da rat n zab ne-a wã sẽn yaa biigã yĩnga. (1 Sãmwɛll 17:42-44) Sã n yaa ne Israɛll la Filisti tãb-biisã, b ra zoe n nee sẽn na n tõog-a zabrã. La pa wakat fãa la gãndaoog tõogd zabr ye. (Koɛɛg Soaba 9:11) A Davɩɩd tõogame, a sẽn da zabd ne a Zeova pãngã yĩnga. A yeelame tɩ ya a Zeova n “so zabrã.” Biiblã wilgame t’a ‘Davɩɩd tõoga Filisti raoã n kʋ ne loaabg la kugri.’—1 Sãmwɛll 17:47, 50.
2. Kiris-nebã kẽesa b mens zab-bʋg buud pʋgẽ?
2 Kiris-nebã pa zabd zabr meng-meng ye. Baa ne b sẽn baood laafɩ ne nebã fãa wã, b zabda tẽeb zabr ne bɛɛb sẽn tar pãng wʋsgo. (Rom dãmba 12:18) Sebr ning tʋm-tʋmd a Poll sẽn taas Efɛɛz rãmbã pʋgẽ, a yaoolem sakẽ wã, a bilga zabr kiris-ned fãa sẽn zabde. A gʋlsame: “Tõnd zabr ka be ne ninsaal ye, la a yaa ne sɩɩs wẽns buud fãa sẽn be yĩngri la bãmb dĩm dãmba la pãens rãmba la lik soaadba sẽn so pãng masã.”—Efɛɛz rãmba 6:12.
3. Sã n yaa ne Efɛɛz rãmba 6:10, bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d sɩd tõog zabrã?
3 “Sɩɩs wẽns” kãensã ya a Sʋɩtãan la zĩn dãmbã, sẽn tʋll n sãam tõnd zems-n-taarã ne Wẽnnaam a Zeova wã. B pãngã sẽn yɩɩd tõnd wʋsgã yĩnga, tõnd me bee zĩig sẽn wõnd a Davɩɩd rẽndã pʋgẽ, la d sã n pa teeg Wẽnnaam n paam pãnga d pa na n tõog ye. Sɩda, a Poll sagenda tõnd tɩ d “paam daood Zusoaba tũudum pʋgẽ n deeg bãmb pãn-kãsengã.” (Efɛɛz rãmba 6:10) Tʋm-tʋmdã sẽn kõ sagl-kãngã poore, a bilga sõngr ning b sẽn kõ tẽebã wɛɛngẽ la kiris-ned zʋg-sõma nins sẽn sõngd tõnd tɩ d tõogd zabrã.—Efɛɛz rãmba 6:11-17.
4. Yɛl a yiib bʋs la d na n bao n bãng zãms-kãngã pʋgẽ?
4 Masã, bɩ d ges Gʋlsg Sõamyã sẽn yet bũmb ning tõnd bɛ wã pãng la a sɩlmã wɛɛngẽ. Rẽ poore, d na n yãa d sẽn segd n maan bũmb ning n kogl d mense. D sã n sakd a Zeova noyã, d tõe n kɩsa sɩd tɩ d bɛɛbã pa na n tõog-d ye.
Tõnd zabrã ne malɛg-wẽnsã
5. Wãn to la b sẽn bilg zabrã to-to Efɛɛz rãmba 6:12 pʋgẽ sã n yaa ne Biiblã pipi buud gomdã sõngd tõnd tɩ d bãng a Sʋɩtãan sɩlmã?
5 A Poll wilgame tɩ tõnd ‘tara zabr ne malɛg-wẽns sẽn be yĩngrã.’ Yaa vẽeneg tɩ malɛg-wẽng kãsengã ya a Sʋɩtãana, sẽn yaa ‘zĩn dãmba naabã.’ (Matɩe 12:24-26) Pipi buud gomd ning pʋgẽ b sẽn gʋls Biiblã pʋgẽ wã, b maka zabrã ne maoore. Pĩnd wẽndẽ wã, Gɛrɛs soolmẽ wã maoor pʋgẽ, maood fãa ra makdame n na n kal a to n lub tẽnga. Woto, Sʋɩtãanã me ratame tɩ d lak n lʋɩ tẽebã wɛɛngẽ. Wãn to la a tõe n kɩt tɩ d lak n lʋɩ?
6. Tũnug-y ne Gʋlsg Sõamyã n wilg a Sʋɩtãan sẽn tõe n tũnug ne sɩlem toor-toor to-to n sãam tõnd tẽebã.
6 Sʋɩtãanã tõe n maana wa waafo, wa gɩgemd sẽn kelemd bɩ wala vẽenem malɛk menga. (2 Korẽnt dãmba 11:3, 14; 1 Pɩɛɛr 5:8) A tõe n tusa ninsaalb tɩ b nams tõnd bɩ n koms d raoodo. (Wilgri 2:10) A Sʋɩtãan sẽn so dũniyã gillã yĩnga, a tõe n tũnuga ne a tʋlsmã la a bũmb nins sẽn be yamleoogã sẽn na yɩl n bẽd tõndo. (2 Tɩmote 2:26; 1 Zã 2:16; 5:19) A tõe n tũnuga ne dũniyã tagsg bɩ tagsg sẽn kɩɩsd sɩdã n belg tõnd wa a sẽn belg a Hawa wã.—1 Tɩmote 2:14.
7. Bõe la zĩn dãmbã pa tõe n maane, la bõe la tõnd tõe n maane?
7 Baa ne sẽn wõnd a Sʋɩtãan la a zĩn dãmbã pãng la b zab-teedã yaa kãsems tɩ loogã, b pãngã tara koaka. Malɛg-wẽns kãensã pa tõe n modg tõnd tɩ d maan bõn-wẽns sẽn pa noom tõnd saasẽ Ba wã ye. Tõnd yaa neb sẽn tõe n yãk d toorẽ yam n maan sẽn yaa wẽng bɩ sẽn yaa sõmã, la yaa tõnd meng n yãkd d sẽn na n tags to-to la d tall yel-manesem ningã. Sẽn paase, tõnd pa d yembr zabrã pʋgẽ ye. Bũmb ning b sẽn togs a Elize wakatã yaa sɩd tõnd wakatã me: “Sẽn be-b ne tõnda yɩɩda sẽn be-b ne bãmbã.” (2 Rĩm dãmba 6:16) Biiblã kõta tõnd bas-m-yam tɩ d sã n sak Wẽnnaam la d kɩɩs Sʋɩtãanã, a na n zoe n zãaga ne tõndo.—Zak 4:7.
Gũus-y ne a Sʋɩtãan sɩlmã
8, 9. To-bʋs la a Sʋɩtãan wa ne a Zoob zug sẽn na yɩl n sãam a burkĩndã, la yel-bʋs sẽn tõe n sãam tẽebã la d segd rũndã-rũndã?
8 Tõnd mii a Sʋɩtãan sɩlmã, bala Gʋlsg Sõamyã wilgda a manesmã sẽn yaa to-to wã. (2 Korẽnt dãmba 2:11) A Sʋɩtãan zaba ne a Zoob n kɩt t’a yã bõne, n kɩt t’a kambã ki, t’a zakã neb kɩɩs-a, tɩ bã-toaag nams-a, la a kɩt t’a zo-rãmb sãbg-a zaalem yĩnga. A Zoob yamã wa n yii ne a vɩɩmã, la a tagsame tɩ Wẽnnaam bas-a lame. (Zoob 10:1, 2) Baa ne a Sʋɩtãan sẽn pa wat ne zu-loe-kãensã vẽeneg-vẽeneg rũndã-rũndã wã, to-kãensã sɩd namsda kiris-neb wʋsgo, la Sʋɩtãanã tõe n tũnuga ne rẽ n nams neba.
9 Sasa kãngã sẽn yaa saabã wakatã, yɛl nins sẽn tõe n sãam tẽebã paasa wʋsgo. Tõnd sẽn vɩ dũni ning pʋgẽ wã, laogã baoob rɩta tẽebã bõn-datɩ. Wakat fãa, kɩbayã wilgda pag ne rao lagengã wa bũmb sẽn kõt sũ-noogo, la sẽn pa wat ne sũ-sãams ye. La neb wʋsg ‘nonga dũniyã sũ-noog n yɩɩd Wẽnnaam.’ (2 Tɩmote 3:1-5) Sã n pa d ‘mao ne d pãng tɛk tẽebã yĩnga,’ tags-kãensã buud tõe n sãama tõnd tẽebã.—Ziid 3.
10-12. a) Keoog-bʋg la a Zezi kõ a ka-fargdã kɩbar pʋgẽ? b) Bilg-y yɛl kẽer sẽn tõe n wa sãam tẽebã.
10 A Sʋɩtãan manesem a yembr sẽn mi n tõogd n yɩɩd yaa a sẽn kɩtd tɩ d kẽesd d meng zãng dũni kãngã yɛl la a laogã baoob pʋgẽ wã. A Zezi ka-fẽrgdã kɩbar pʋgẽ, a keooga nebã n yeel tɩ yɛl kẽer pʋsẽ, ‘yɩɩr ne dũniyã yɛla la arzɛgsa belgr dɩta Wẽnnaam [Rĩungã] koɛɛga.’ (Matɩe 13:18, 22) Gɛrk gom-biig ning b sẽn lebg ka tɩ ‘rɩ’ wã rat n yeelame tɩ ‘kʋ zãnga.’
11 Kʋnkʋɩɩg buud n be weoogẽ wã, n vind tɩɩg ning a sẽn nokã sɛɛg bilf-bilfu. Sã n beẽ-n-beẽ, a wat n vila tɩ-kãnga ne yẽg sẽn paamd pãng n paasdẽ. A yẽgã wat n baas n fõoga tẽngã rɩɩb tɩɩgã sɛɛgẽ fãa la bala, t’a vãadã lim tɩɩg ning a sẽn nokã, tɩ tɩ-kãng ye pa paamd vẽenem ye. Tɩ-kãng wat n baas n kiime.
12 Woto, dũni kãngã yɩɩrã la arzɛgsã baoob ne naar vɩɩmã me tõeeme n dɩt tõnd sẽkã la d pãngã bilf-bilfu. Dũniyã yɛl sã n kẽ tõnd yamã, nana-nana bala d tõe n wa basa d meng Biiblã zãmsg la d minim n vaand kiris-neb tigissã, n wa pa rɩlgd d meng tẽebã wɛɛngẽ ye. Laogã baoob tõeeme masã n ledg tẽebã yɛl baoobo, tɩ d wa baas n lebg ned a Sʋɩtãan sẽn tõe n tõog nana-nana.
D segd n yalsa kãn-kãe
13, 14. A Sʋɩtãan sã n wa zabd ne-do, bõe la d segd n maane?
13 A Poll sagla a tẽed-n-taasã tɩ b yals kãn-kãe “Sʋɩtãana sɩlem fãa” taoore. (Efɛɛz rãmba 6:11) Yaa sɩd tɩ d pa tõe n sãam a Sʋɩtãan ne a zĩn dãmbã ye. Wẽnnaam dɩka tʋʋm-kãng n bobl a Zezi Kirist. (Wilgri 20:1, 2) La hal tɩ b wa yiis a Sʋɩtãana, d segd n yalsa kãn-kãe, t’a ra wa tõog-d ye.
14 Tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr me wilga vẽeneg tɩ d segd n yalsa kãn-kãe a Sʋɩtãan taoore. A Pɩɛɛr gʋlsame: “Yõk-y y mens n gũusi; tɩ bõe, yãmb bɛyã sẽn yaa Sʋɩtãana gõoda wa gɩgemd sẽn kelemda n baood a sẽn tõe n paam a soab n sãam. Bɩ y kɩɩs yẽnda n yals kãn-kãe tẽeb pʋgẽ, tɩ yãmb miimi tɩ yãmb ba-biisa sẽn be dũniyã pʋgẽ wã tara namsg wa yãmb sẽn tarã.” (1 Pɩɛɛr 5:8, 9) Sɩda, tõnd tẽebã pʋgẽ saam-biisã teelg tara yõod wʋsg ne-d sẽn na yɩl tɩ d yals kãn-kãe, Sʋɩtãanã sã n wa zabd ne tõnd wala gɩgemd sẽn kelemde.
15, 16. Kõ-y makr sẽn yit Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ n wilg tẽed-n-taasã teelg sẽn tõe n sõng tõnd to-to tɩ d yals kãn-kãe.
15 Afirik weoogẽ wã, gɩgemd sã n kelme, yãk sẽn be yambẽ zoet n zãagame. La wobdã yẽ teenda taaba. Sebr a yembr (Elephants—Gentle Giants of Africa and Asia) sẽn gomd wobdã yell wilgdame: “Wobdã nong n kargd n gũbgda b kambã tɩ b be b tẽn-sʋka, n segl n na n zab ne gɩgemdã, sẽn na yɩl n kogl b kambã.” Gɩgmã sã n yã wobdã pãngã la b sẽn teend taab to-to wã, b pa yɩt tao-tao n bao n na n yõg wob-biyã meng ye.
16 A Sʋɩtãan ne a zĩn dãmbã sã n wa zabd ne tõndo, tõnd me segd n pẽnega taaba, n naag ne d saam-biis nins sẽn tar pãng tẽebã pʋgẽ wã. A Poll sak n deegame tɩ kiris-neb kẽer “yɩɩ sõngr sẽn keng a tẽebo,” a sẽn da wa n be bãens roogẽ Romã. (Kolos rãmba 4:10, 11, NW ) Gɛrk gom-biig ning b sẽn lebg tɩ “sõngr sẽn kengd tẽebã” pukda vugr bal kiris-neb Gɛrk Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ. Sebr a yembr (Vine’s Expository Dictionary of New Testament Words) wilgame tɩ “gom-bi-kãngã rat n yeelame tɩ tɩɩm sẽn boogd toogo.” Wala f sẽn na n sõ kaam tɩ bʋk f yĩngã, a Zeova balemdb nins sẽn bɩ tẽebã pʋgẽ wã tõe n booga toog ning sũ-sãams bɩ yĩng pʋgẽ toog sẽn wat ne wã.
17. Bõe n tõe n sõng tõnd tɩ d yɩ wẽn-sakdba?
17 Rũndã-rũndã, tõnd kiris-nin-taasã sã n keng d raoodo, tõe n sõngame tɩ d kell n maan Wẽnnaam daabã ne kɩs-sɩda. Sẽn yɩɩd fãa, kiris-neb kãsem dãmbã sɩd ratame n sõng b taabã tẽebã wɛɛngẽ. (Zak 5:13-15) Biiblã zãmsgo, kiris-neb tigissã la tigis-kãsemsẽ wã kẽngr me na n sõnga tõnd tɩ d yɩ wẽn-sakdba. Tõnd mengã zems-n-taar sẽn tar pãng ne Wẽnnaamã sõngda tõnd tɩ d ket n sakd-a. Sɩda, d sã n dɩtẽ bɩ d sã n yũuda, bɩ d sẽn maand bũmb ning fãa, d segd n maana bũmb fãa Wẽnnaam waoogr yĩnga. (1 Korẽnt dãmba 10:31) Yaa vẽeneg tɩ yaa tɩlae tɩ d teeg a Zeova la d pʋʋsd-a, sẽn na yɩl n ket n tat a yam.—Yɩɩl Sõamyã 37:5.
18. Bõe yĩng tɩ d pa segd n koms raoodo, baa yɛl sẽn wat ne sũ-sãams sã n wa rat n sa d pãngã?
18 Wakat ninga yaa tõnd tẽebã pãng sẽn wat n boog la a Sʋɩtãan zabd ne tõndo. Gɩgemd yõkda rũng ning pãng sẽn boogã. Zak pʋgẽ zu-loeese, laog zu-loees bɩ bãag tõe n booga tõnd tẽebã. La bɩ d ra koms raood n bas sẽn tat Wẽnnaam yam maaneg ye, bala a Poll yeelame: “Mam sẽn ka pãng wakate, yaa wakat kãng la mam paamd pãnga.” (2 Korẽnt dãmba 12:10; Galat dãmba 6:9; 2 Tesalonik rãmba 3:13) A ra rat n yeelame tɩ bõe? A ra rat n yeelame tɩ Wẽnnaam pãngã tõe n loka tõnd sẽn yaa ninsaalbã pãn-komsem, tõnd sã n baood a Zeova pãngã. A Davɩɩd sẽn tõog a Goliatã wilgdame tɩ Wẽnnaam tõeeme la a sɩd kõta a nin-buiidã pãnga. A Zeova Kaset rãmbã sẽn be rũndã-rũndã wã tõe n kõo kaset tɩ toog wakate, b yãa Wẽnnaam pãnga.—Daniɛll 10:19.
19. Rɩk-y makr n wilg a Zeova sẽn tõe n kõ a sõgen dãmbã pãng to-to.
19 Ned ne a pag yeela woto teelg ning Wẽnnaam sẽn kõ-bã wɛɛngẽ: “Yʋʋma sẽn pʋg taabã pʋgẽ, tõnd maana a Zeova raabã n paam bark wʋsg la d bãng neb wʋsg sẽn sɩd yaa sõma. A Zeova leb n zãms-d lame la a kõ-d pãng tɩ d tõog n yals kãn-kãe tood sẽn pʋg taabã pʋsẽ. Wala a Zoobe, pa wakat fãa la tõnd wʋm bũmb ning sẽn kɩt tɩ yɛlã yɩ to-to wã võor ye, la tõnd sɩd ra miime t’a Zeova ra sõngda tõnd wakat fãa.”
20. Kaset bʋg n be Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ n wilgdẽ t’a Zeova teenda a nin-buiidã wakat fãa?
20 A Zeova nug pa koɛɛg ye, a tõe n teela a nin-buiidã la a kõ-b pãnga. (Ezai 59:1) Yɩɩl gʋlsdã yɩɩla woto: ‘A Zeova kokda neb nins fãa sẽn dat n lʋɩyã, la a roosda neb nins fãa sẽn kɩllã.’ (Yɩɩl Sõamyã 145:14) Sɩda, tõnd saasẽ Ba wã ‘zãada tõnd zɩɩbã daar fãa,’ la a kõt tõnd bũmb nins sẽn sɩd yaa tɩlae ne-dã.—Yɩɩl Sõamyã 68:19, NW.
D rata ‘Wẽnnaam zab-teedã fãa’
21. Wãn to la a Poll wilg vẽeneg tɩ tẽebã zab-teed yaa tɩlae ne-do?
21 Tõnd yãa a Sʋɩtãan sɩlem manesem kẽere, la d yã tɩ d segd n yalsa kãn-kãe a sẽn zabd ne tõndã taoore. Masã d segd n gesa bũmb a to sẽn na n sõng-d tɩ kogl d tẽebã. Lɛtr ning tʋm-tʋmd a Poll sẽn taas Efɛɛz rãmbã pʋgẽ, naoor a yiibu, a goma yel-kãseng sẽn tõe n kɩt tɩ d tõog a Sʋɩtãan ne a sɩlmã fãa yelle, la d zab ne malɛg-wẽnsã n tõoge. A Poll gʋlsame: “Bɩ y bob Wẽnnaam zab teed fãa, tɩ yãmb tõe n tõog Sʋɩtãana sɩlem fãa. . . . Bɩ yãmb bob Wẽnnaam zab-teed fãa tɩ yãmb tõe n tõog wẽng wakate, la tɩ yãmb sã n zab n tõoge, yãmb na yals kãn-kãe.”—Efɛɛz rãmba 6:11, 13.
22, 23. a) Bõe n naag tõnd tẽebã zab-teed pʋgẽ? b) Bõe la d na n yã sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
22 N-ye, d segd n ‘ninga Wẽnnaam zab-teedã fãa.’ A Poll sẽn wa n gʋls a lɛtrã Efɛɛz rãmbã, ra yaa Rom sodaag n da gũud-a. Tõe tɩ wakat kẽere, soda-kãngã ra ningda a zab-teedã zãnga. La yaa ne Wẽnnaam vẽnegr la tʋm-tʋmdã gom tẽebã zab-teed yell n wilg tɩ b yaa tɩlae ne a Zeova sõgen fãa.
23 Zʋg-sõma nins kiris-nebã sẽn segd n tallã, n paas tẽebã segls a Zeova sẽn dɩka naaga tẽebã zab-teed Wẽnnaam sẽn kõ wã sʋka. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n bao n bãnga tẽebã zab-teoog fãa sõma. Woto na n sõnga tõnd tɩ d bãng hal sẽn ta zĩ-bʋg la d segl d mens n na n zab tẽebã zabr d sẽn tarã. Wakat kãng pʋgẽ me, d na n yãa mak-sõng ning a Zezi Kirist sẽn kõ wã sẽn sõngd tõnd to-to tɩ d tõog n kɩɩs a Sʋɩtãanã.
Wãn to la y na n leoke?
• Zab-bʋg la kiris-nebã fãa tara?
• Bilg-y a Sʋɩtãan sɩlem manesem kẽere.
• Wãn to la tẽed-n-taasã sõngr kengd tõnd tẽebã?
• D segd n teega ãnd pãnga, la bõe yĩnga?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 13]
Kiris-nebã zabr yaa ne a Sʋɩtãan la a zĩn dãmbã
[Foto, seb-neng 15]
Kiris-neb a taab tõe n yɩɩ “sõngr sẽn kengd tẽebo”
[Foto, seb-neng 16]
Yãmb pʋʋsda Wẽnnaam n kot pãng bɩ?