A Zeova yaa tõnd sõngda
A Zeova yaa tõnd sõngda
“Mam sõngr yita [a Zeova] nengẽ sẽn naan-a yĩngri la tẽngã.”—YƖƖL SÕAMYÃ 121:2.
1, 2. a) Bõe yĩng tɩ b tõe n yeel tɩ tõnd fãa rata sõngr wakat-wakate? b) A Zeova yaa Sõngd bʋg buudu?
TÕND fãa sʋkã, ãnda n be n pa tol n dat sõngre? Bũmb a yembr sẽn yaa vẽeneg yaa tɩ tõnd fãa rata sõngr wakat-wakate, sẽn na yɩl n mao ne zu-loe-kãsenga, ne sũ-sãoong d ned kaalem yĩnga, la ne makr sẽn pa nana. Nebã sã n wa rat sõngre, naoor wʋsgo b kẽngda b zo-nongr nengẽ. F sã n togs f zo-nongr f zu-loɛɛga, zu-loɛɛgã tõe n lebgda faag f zugu. La ninsaal sẽn tõe n maan bũmb ning n sõng a to wã tara koaka. Sẽn paase, tõe tɩ neb a taabã pa na n tõog n sõng tõnd wakat fãa, d sã n wa rat sõngr ye.
2 La Sõngd n be t’a pãngã la a tõodã pa tar tɛk ye. Sẽn paase, a kõta tõnd bas-m-yam t’a pa na n tol n bas-d ye. A yaa a soab ning yɩɩl gʋlsdã sẽn togs woto a zug ne bas-m-yamã: “Mam sõngr yita Zusoaba nengẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 121:2) Bõe yĩng tɩ yɩɩl gʋlsd kãngã kɩs sɩd t’a Zeova ra na n sõng-a lame? Sẽn na yɩl n leok sok-kãngã, bɩ d vaees Yɩɩl Sõamyã 121 soabã. D sã n maan woto, na n sõng-d lame tɩ d bãng bũmb ning sẽn kɩt tɩ tõnd me tõe n bao a Zeova sõngr ne bas-m-yamã.
Sõngd sẽn pa yaad ne sõngre
3. Tõe tɩ yaa tãn-bʋs la yɩɩl gʋlsdã ra zẽk a neng n getẽ, la bõe yĩnga?
3 Yɩɩl-gʋlsdã reng n wilgame t’a Zeova sẽn naan bũmb fãa wã yĩnga, rẽ kɩtame tɩ d tõe n kɩs sɩd ne-a: “Mam nakame n get tãense. Mam sõngr yita yɛɛnẽ? Mam sõngr yita Zusoaba nengẽ sẽn naan-a yĩngr la tẽngã.” (Yɩɩl Sõamyã 121:1, 2) Yɩɩl gʋlsdã pa zẽk a neng n ges tãng yaar ye. B sẽn da wa n gʋls gom-kãensã wã t’a Zeova wẽn-doogã ra bee Zerizalɛm. Galʋ-tẽn-kãngã sẽn da be Zida tãn-zãntsã zutã ra makda a Zeova sẽn beẽ wã. (Yɩɩl Sõamyã 135:21) Tõe tɩ yɩɩl gʋlsdã ra zẽka a neng n get Zerizalɛm tãensã b sẽn meẽ a Zeova roogã, n baood a Zeova sõngr ne bas-m-yam. Bõe yĩng tɩ yɩɩl gʋlsdã ra kɩs sɩd woto t’a Zeova ra na n sõng-a lame? Bala a Zeova la “sẽn naan-a yĩngr la tẽngã.” Sɩda, yɩɩl gʋlsdã ra yeta woto: ‘Sɩd-sɩda bũmb pa tõe n gɩdg Naandã sẽn yaa pãng sẽn tõe fãa soabã t’a pa sõng maam ye.’—Ezai 40:26.
4. Wãn to la yɩɩl gʋlsdã wilg t’a Zeova geta a nin-buiidã yell wakat fãa, la bõe yĩng t’a goamã kõt belsgo?
4 Rẽ poore, yɩɩl-gʋlsdã wilgame tɩ wakat fãa, a Zeova geta a sõgen dãmbã yelle. A gʋlsame: “Bãmb ka na n bas foom tɩ f lak ye. Fo gũuda ka na n suus ye. Gese, Israɛll gũuda ka suusd tɩ b gomd gõeem ye.” (Yɩɩl Sõamyã 121:3, 4) Wẽnnaam pa tõe n bas neb nins sẽn teeg-a wã tɩ b “lak” wall b lʋɩ n pa tõe n yik ye. (Yelbũna 24:16) Bõe yĩnga? Yaa a Zeova sẽn yaa wa pe-kɩɩm sẽn gũud a piisã wakat fãa wã yĩnga. Woto pa kõt belsg sɩda? A pa na n mum a nin wakat bilf menga, n pa kõ a nin-buiidã bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-bã ye. A gũud-b-la wĩndg la yʋngo.
5. Bõe yĩng tɩ b yetẽ t’a Zeova yasa “nug-rɩtgo”?
5 Yɩɩl gʋlsdã sẽn kɩs sɩd t’a Zeova yaa a nin-buiidã Koagend wakat fãa wã yĩnga, a gʋlsame: “Zusoaba yaa fo gũuda, Zusoaba yaa wa maasem fo yĩnga, bãmb bee fo nug-rɩtgo. Wĩndga kõn wẽ foo wĩntoog wakat ye, la kiuug kõn wẽ foo ne yʋng ye.” (Yɩɩl Sõamyã 121:5, 6) So-toagd sẽn kẽnd nao Israɛll zãmaanẽ wã tʋllame n kẽ maasmẽ n kogl a meng ne wĩnto-sãeengã. A Zeova yaa wa maasem a nin-buiidã yĩnga, n kogend-b ne yel-beed sẽn tõe n sãam-b wa tʋʋlem sẽn sãamd bũmbã. Ges-y tɩ b yeelame t’a Zeova bee “nug-rɩtgo.” Pĩnd wẽndẽ, zabr pʋgẽ, sodaag nug-rɩtg ra pa paamd koglg wʋsg ne gãongã nug-goabgã sẽn zãadã ye. Sodaag zoa sẽn be a poorẽ wakat fãa ra tõe n yalsa a nug-rɩtg n zab n kogl-a. Wala zo-kãngã buudu, a Zeova bee a balemdbã sɛɛgẽ wakat fãa, n na n sõng-ba.
6, 7. a) Wãn to la yɩɩl-gʋlsdã kõt tõnd bas-m-yam t’a Zeova pa na n tol n bas a nin-buiidã sõngre? b) Bõe yĩng tɩ d tõe n tall yɩɩl-gʋlsdã bas-m-yam buudu?
6 Wakat n na n wa zĩnd t’a Zeova pa leb n sõngd a nin-buiidã bɩ? Pa tõe n yɩ woto abada. Yɩɩl-gʋlsdã baasame n yeel woto: “Zusoaba na n gũu foom ne wẽng buud fãa; bãmb na n gũu fo vɩɩm. Zusoaba na n gũu foom f kõom la f yiib wakate sẽn sɩng ne masã la wakat fãa.” (Yɩɩl Sõamyã 121:7, 8) Ges-y tɩ gʋlsdã basa sẽn maand masã yell n gomd sẽn wat beoog-daar yell masã. Verse a 5 wã pʋgẽ yɩɩl-gʋlsdã yeelame: “Zusoaba yaa fo gũuda.” La verse kãensã pʋsẽ yɩɩl-gʋlsdã gʋlsame: ‘Zusoaba na n gũu foom.’ Woto, a Zeova balemdb hakɩkã kɩsa sɩd t’a na n sõng-b-la hali n tõk beoog-daar me. B sẽn kẽngẽ fãa, sẽn yaa yel-beed ning fãa taoore, a ket n tõe n sõng-b lame.—Yelbũna 12:21.
7 Sɩda, Yɩɩl Sõamyã 121 gʋlsdã ra kɩsa sɩd tɩ Naandã sẽn yaa pãng sẽn tõe fãa soabã geta a sõgen dãmbã yell wa pe-kɩɩm sẽn get a piis yell ne bʋgsmã, la wala gũud-tɩrg sẽn gũusd wakat fãa wã. Tõnd bee bʋʋm n na n tall yɩɩl-gʋlsdã bas-m-yamã buudu, bala a Zeova pa toeemd ye. (Malaki 3:6) Rẽ rat n yeelame t’a na n kogla tõnd yĩngã wɛɛngẽ wakat fãa bɩ? Ayo, la sẽn yaa wakat ning fãa la d baood a sõngre, a na n fãaga tõnd ne yɛl nins fãa sẽn tõe n maan-d wẽng tẽebã wɛɛngẽ wã. Zemsame tɩ d soke: ‘Wãn to la a Zeova sõngd tõndo?’ Bɩ d vaees manesem a naas a sẽn tũnugd ne n sõngd tõndo. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n goma a sẽn sõng a sõgen dãmbã Biiblã gʋlsg wakatẽ wã to-to yelle. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n gesa a sẽn sõngd a nin-buiidã to-to rũndã-rũndã.
Malɛgsã sõngre
8. Bõe yĩng tɩ malɛgsã sẽn dat Wẽnnaam tẽng zug sõgen dãmbã neerã pa lingri?
8 A Zeova tara malɛgs milyõ rãmb wʋsgo. (Daniɛll 7:9, 10) Malɛg-kãens sẽn yaa a komdibli wã pidsda a raabã. (Yɩɩl Sõamyã 103:20) Malɛgsã mii vẽeneg t’a Zeova nonga a balemdb nins sẽn yaa ninsaalbã wʋsgo, la t’a rat n sõng-b lame. Rẽnd malɛgsã sẽn dat Wẽnnaam tẽng zug sõgen dãmbã neerã pa lingr ye. (Luk 15:10) Sɩd-sɩda, malɛgsã sũy segd n yaa noog a Zeova sẽn tʋmd-b tɩ b sõngd ninsaalbã. Wãn to la a Zeova tũnug ne malɛgsã n sõng a sõgen dãmb nins sẽn yaa ninsaalbã pĩnd wẽndẽ wã?
9. Kõ-y makr n wilg Wẽnnaam sẽn kõ malɛgsã tõog to-to tɩ b kogl ninsaalb nins sẽn yaa wẽn-sakdbã.
9 Wẽnnaam kõo malɛgsã tõog tɩ b kogl la b fãag ninsaalb sẽn yaa wẽn-sakdba. Malɛgs a yiib n sõng a Lot ne a kompugli wã tɩ b põs Sodom la Gomoor sãoongã. (Sɩngre 19:1, 15-17) Malɛk a yembr kʋʋ Asiri sodaas 185 000 sẽn da rat n zab ne Zerizalɛm. (2 Rĩm dãmba 19:35) B sẽn wa n lob a Daniɛll gɩgmã bokẽ wã, a Zeova ‘tʋma a malɛk t’a wa mum gɩgmã noyã.’ (Daniɛll 6:22, 23) Malɛk n fãag tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr n yiis-a bãens roogẽ. (Tʋʋma 12:6-11) Biiblã tara kɩbay wʋsg a taab sẽn wilgd malɛgs sẽn kogl neba, tɩ wilgdẽ tɩ Yɩɩl Sõamyã 34:8 sẽn yetã yaa sɩda. Be b yetame: “Zusoaba malɛk rãmb gũbgda neb nins sẽn zoet bãmbã n fãagd bãmba.”
10. Wãn to la a Zeova tũnug ne malɛk n keng no-rɛɛs a Daniɛll raoodo?
10 A Zeova mii n tũnuga ne malɛgs n keng ninsaalb sẽn yaa wẽn-sakdb raoodo, la a kõ-b pãnga. Makr a ye sẽn sidgd yĩng sẽn wilgd rẽ n be Daniɛll sak 10 pʋgẽ. Rẽ wẽnde, tõe t’a Daniɛll da kolga yʋʋm 100. No-rɛɛsã ra komsa raood wʋsgo, Zerizalɛm sẽn da yaa raboogo, tɩ wẽn-doogã ra ket n nan pa lebs n me wã. Rabeem yõk-a lame me, a sẽn paam vẽnegr sẽn yɩkd pɛlengã. (Daniɛll 10:2, 3, 8) Ne nonglem, Wẽnnaam tʋma malɛk t’a wa keng a raoodo. Malɛkã tẽega a Daniɛll n yɩlem tɩ Wẽnnaam ‘nong-a lame.’ Rẽ woma bi-bʋse? No-rɛɛsã sẽn yaa nin-kẽemã yeela malɛkã: “Y kõo maam pãnga.”—Daniɛll 10:11, 19.
11. Mak-bʋg n wilgd Wẽnnaam sẽn tũnug ne malɛgsã n wilg a sõgen dãmbã sor koe-noogã mooneg pʋgẽ?
11 A Zeova leb n tũnuga ne malɛgs n wilg a sõgen dãmbã sor koe-noogã mooneg tʋʋmd pʋgẽ. Malɛk n yeel a Filip t’a tɩ moon Kirist koɛɛgã Etiopi balem naaba, tɩ rẽ poor t’a reeg lisgu. (Tʋʋma 8:26, 27, 36, 38) Wakat bilf poore, Wẽnnaam da ratame tɩ koe-noogã moon bu-zẽmsã neb sẽn pa kẽ bãongã sʋka. Wẽnd vẽnegr pʋgẽ, malɛk n puk a Korney sẽn yaa bu-zẽng ned sẽn yaa wẽn-zoɛtã, n yeel-a t’a kɩt tɩ b tɩ bool tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr t’a wa. A Korney koe-taasdbã sẽn yã a Pɩɛɛre, b yeelame: ‘Wẽnnaam kɩtame tɩ malɛg-sõng sagl a Korney t’a tʋm n kos yãmb tɩ y wa bãmb yir tɩ b kelg yãmb goama.’ A Pɩɛɛr saka boollã, tɩ rẽ yɩ sabab tɩ pipi bu-zẽms neb sẽn pa kẽ bãong lebg kiris-neba. (Tʋʋma 10:22, 44-48) Mams-y n ges yãmb tagsg sẽn da na n yɩ a soaba, y sã n bãng tɩ malɛk n sõng yãmb tɩ y yã ned sẽn nong sɩdã!
Vʋʋsem sõngã sõngre
12, 13. a) Bõe yĩng t’a Zezi tʋm-tʋmdbã ra be bʋʋm n na n tẽ tɩ vʋʋsem sõngã tõe n sõng-b lame? b) Wãn to la vʋʋsem sõngã kõ pipi kiris-nebã pãnga?
12 Bilf sẽn deng a Zezi kũumã, a kõo a tʋm-tʋmdbã bas-m-yam t’a pa na n bas-b n pa sõng-b ye. Ba wã ra na n kõ-b-la “Sõangda sẽn yaa Sɩɩg Sõngo.” (Zã 14:26) Tʋm-tʋmdbã ra bee bʋʋm n na n tẽ tɩ vʋʋsem sõngã ra tõe n sõng-b lame. Sẽn paas menga, Gʋlsg Sõamyã vʋʋsem sõng sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã pida ne makr toor-toor sẽn wilgd a Zeova sẽn tũnug ne vʋʋsem sõngã sẽn yaa pãng ning sẽn yaa kãseng n yɩɩdã n sõng a nin-buiidã.
13 Yɛl wʋsg pʋsẽ, a Zeova tũnuga ne vʋʋsem sõngã n kõ ninsaalb pãng tɩ b maan a raabã. Vʋʋsem sõngã kõo Bʋ-kaoodbã pãng tɩ b fãag Israɛlle. (Bʋkaoodba 3:9, 10; 6:34) Yaa vʋʋsem sõng kãng n kõ pipi kiris-nebã pãng tɩ b kell n kẽng taoor n moon koɛɛgã ne yẽesem, baa ne kɩɩsgã buud fãa. (Tʋʋma 1:8; 4:31) B sẽn tõog n moon koe-noogã yɩɩ kaset sẽn wilgd vẽeneg tɩ vʋʋsem sõngã tʋmdame. Sã n pa vʋʋsem sõngã pãnga, ‘nin-tals sẽn ka paam zãmsg’ maanda wãn n tõog n yelg Rĩungã koɛɛgã tẽns nins fãa b sẽn da mi rẽ wẽndã pʋsẽ?—Tʋʋma 4:13; Kolos rãmba 1:23.
14. Wãn to la a Zeova tũnug ne a vʋʋsem sõngã n vẽneg a nin-buiidã?
14 A Zeova tũnuga ne a vʋʋsem sõngã me n vẽneg a nin-buiidã. Ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngre, a Zozɛf tõogame n wilg a Faraõ zãmsdã sẽn yaa bãngr-goamã võore. (Sɩngre 41:16, 38, 39) Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a Zeova kɩtame tɩ b vẽneg a raabã sik-m-mens rãmbã, la a solg-b tɩtaam dãmbã. (Matɩe 11:25) Woto, bũmb nins a Zeova sẽn kõt ‘neb nins sẽn nong yẽ wã yĩngã’ wɛɛngẽ, tʋm-tʋmd a Poll yeelame: ‘Wẽnnaam vẽnega tõnd ne bãmba, ne a vʋʋsem sõngã’ maasem. (1 Korẽnt dãmba 2:7-10) Yaa ne vʋʋsem sõngã sõngr bal la ned sɩd tõe n bãng Wẽnnaam daabã.
Sõngr sẽn yit Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ
15, 16. Bõe la b yeel a Zozue t’a maan sẽn na yɩl n tʋm ne yam?
15 A Zeova Gomdã a sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã “bee bark zãmsg yĩnga,” la a kɩtdame tɩ Wẽnnaam sõgen dãmbã “bɩ la [b] maan tʋʋm sõama fãa.” (2 Tɩmote 3:16, 17) Biiblã tara makr wʋsg sẽn wilgd Wẽnnaam pĩnd wẽndẽ nin-buiidã sẽn paam a Gomdã babs nins sẽn da zoe n be rẽ wẽndã sõngr to-to.
16 Gʋlsg Sõamyã kõo Wẽnnaam balemdbã sor-wilgr sẽn yaa sõma. Wẽnnaam sẽn wa n dɩk Israɛll taoor-sobendã n bobl a Zozue wã, a yeel-a lame: “Da sak tɩ f noor bas tõog kãnga sebra [a Moiiz sẽn gʋls a soabã] togsg ye. Tags a yell wĩntoog ne yʋngo. Gũusi la f maan bũmb nins fãa sẽn gʋls a pʋgẽ wã. Yaa woto la f zug na n yɩ noog tɩ f tõog ne tʋʋmã.” Bãng-y tɩ Wẽnnaam pa kãab a Zozue t’a na n kõ-a-la yam ne yel-solemd ye. A Zozue sã n da karem “tõog kãnga sebra” la a bʋgs a zugu, a ra na n tʋma ne yam.—Zozue 1:8; Yɩɩl Sõamyã 1:1-3.
17. Wãn to la Gʋlsg Sõamyã babs nins sẽn da be rẽ wẽndã sõng a Daniɛll ne rĩm a Zozɩase?
17 A Zeova tũnuga ne a Gomdã a sẽn kɩt tɩ b gʋlsã me n vẽneg a raabã la bũmb nins a sẽn na n pids beoog-daarã. Wala makre, a Zeremi sẽn gʋls sɛb ninsã sõnga a Daniɛll t’a bãng Zerizalɛm sẽn da na n yɩ raboog n kaoos to-to. (Zeremi 25:11; Daniɛll 9:2) Ges-y bũmb ning sẽn maan Zida rĩm a Zozɩas naamã wakatã me. Sasa kãngã, Israɛll buudã basa a Zeova, la rĩm dãmbã pa gʋls Tõogã sebr b mens yĩng la b tũ-a ye. (Tõodo 17:18-20, NW ) La b sẽn da wa n manegd wẽn-doogã, b yãa ‘tõoda sebre,’ tõe tɩ yaa a Moiiz meng sẽn da gʋls a soabã, pipi goam nins b sẽn da gʋls n baas sẽn yɩɩd yʋʋm 800 sẽn da loogã. B sẽn karem sebrã tɩ rĩm a Zozɩas kelgã, a yãame tɩ buudã ra zãaga wʋsg ne a Zeova raabã maanego, t’a rɩk sard sẽn pa vigsd n kɩt tɩ b maan bũmb nins b sẽn gʋls sebrã pʋgẽ wã. (2 Rĩm dãmba 22:8; 23:1-7) Pa vẽeneg tɩ Wẽnnaam pĩnd wẽndẽ nin-buiidã paama Gʋlsg Sõamyã babs nins sẽn da be rẽ wẽndã sõngr sɩda?
D tẽed-n-taasã sõngre
18. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zeova balemd sã n sõng a to, sõngrã sɩd yɩta a Zeova nengẽ?
18 Sõngr ning a Zeova sẽn kõtã nong n tũuda ne d tẽed-n-taasã. Tẽed-n-taag sã n wa sõng a to fãa, sɩd-sɩda sõngr kãng yita a Zeova nengẽ. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel woto? Yɛl a yiib n kɩt tɩ d tõe n yeel woto. Pipi, Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kẽeda sʋka. Vʋʋsem sõng kãng womda biisi, wala nonglem la sõmblem neb nins sẽn baood-a wã nengẽ. (Galat dãmba 5:22, 23) Woto yĩnga, Wẽnnaam sõgen a yembr sã n sõng a to, yaa kaset sẽn wilgd t’a Zeova vʋʋsem sõngã tʋmdame. Yiib-n-soaba, b naana tõnd Wẽnnaam wõnego. (Sɩngre 1:26) Woto rat n yeelame tɩ d tõe n puka a zʋg-sõma wã, wala a sõmblmã ne a ninbãan-zoeerã. Rẽnd a Zeova sõgen sã n wa sõng a to fãa, sõngrã sẽn sɩd yitẽ wã yaa a Soab ning makr sõgen kãng sẽn dɩkdã nengẽ.
19. Sã n yaa ne Biiblã, wãn to la a Zeova kõ a sõgen dãmbã sõngr ne b sõgen-taasã maasem?
19 Biiblã gʋlsg wakatẽ, wãn to la a Zeova kõ a sõgen dãmb sõngr ne b sõgen-taasã maasem? Naoor wʋsgo, a Zeova kɩtame t’a sõgen kõ a to saglga, wala sasa ning a Zeremi sẽn kõ a Baruk saglg tɩ fãag a yõorã. (Zeremi 45:1-5) Wakat-wakate, Wẽnnaam balemdb hakɩk n kõ b tẽed-n-taas sõngr laogã wɛɛngẽ, wala sasa ning Masedoan la Akayi kiris-nebã sẽn yɩ tao-tao n sõng b saam-biis nins sẽn be sõngr daab pʋgẽ Zerizalɛmã. Tʋm-tʋmd a Poll wilgame tɩ kũun a woto wata ne “Wẽnnaam bark pʋʋsgo.”—2 Korẽnt dãmba 9:11.
20, 21. Yel-bʋs pʋsẽ la saam-biis sẽn yi Rom keng tʋm-tʋmd a Poll pɛlga?
20 Sẽn be yamleoog n yɩɩd yaa kɩbay nins sẽn wilgd a Zeova sõgen dãmbã sẽn tõog n kõ taab pãng la b keng taab raood to-to wã. Ges-y makr a yembr sẽn tɩ loe ne tʋm-tʋmd a Polle. B sẽn da yõk a Poll n debd Rommã, a tũu Rom sor ning b sẽn boond tɩ Appius sorã. Sẽn tɩ yɩɩd fãa, so-toakã yaoolem babg ra pa be yamleoog lae-lae ye, bala so-toagdbã ra segd n pasga bãoogo. * Rom tigingã saam-biis ra miime t’a Poll watame. Bõe la b ra na n maane? B ra na n kell n paa b ro-neebã pʋsẽ hal t’a Poll wa wa tɩ b yaool n tɩ pʋʋs-a bɩ?
21 Biibl gʋlsd a Luk sẽn yãag a Poll a so-toakã sasa wã yeta tõnd bũmb ning sẽn maanã: “Ba-biisa sẽn be Rom sẽn wʋm tõnd kɩbare, bãmb wa n sega tõnd tẽns sẽn boond tɩ Apiyus Forum ne Troa-Tavɛrn.” Y tõe n mams n gesa yɛlã sẽn yɩ to-to wã bɩ? Saam-biisã sẽn da mi t’a Poll watame wã yĩnga, b yãka saam-biis tɩ b yi Rom n na n tɩ seg-a. Sẽn wa-bã kẽer da gũuda Apiyus raagẽ wã, sẽn yaa sik zĩig b sẽn mi sõma sẽn zems kɩlometr 74 ne Rommã. Saam-biis a taabã ra gũuda Troa-Tavɛrn, sẽn yaa sik-zĩig sẽn zãr ne galʋ-tẽngã ne kɩlometr 58 wã. A Poll manesem yɩɩ wãn to? A Luk yeelame: “A Poll sẽn yã bãmba, yẽ pʋʋsa Wẽnnaam bark n keng a [meng] sũuri.” (Tʋʋma 28:15) Mams-y n gese: A Poll sẽn yã saam-biisã sẽn da modg n tog so-wok kãngã fãa wã, kenga a raoodo, la yɩɩ belsg n kõ-a! La yaa ãnd soab la a Poll pʋʋs bark sõng-kãngã yĩnga? A pʋʋsa Wẽnnaam a Zeova, a soab ning nengẽ sõngrã sẽn yitẽ wã barka.
22. Tõnd yʋʋmd 2005 verse wã yaa bʋgo, la bõe la d na n ges sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
22 Vẽenega, Wẽnnaam yel-manesmã vʋʋsem sõng sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã wilgdame t’a Zeova yaa sõngda. A yaa sõngd sẽn ka to. Wa sẽn zemse, a Zeova Kaset rãmbã yʋʋmd 2005 verse wã na n yɩɩ Yɩɩl Sõamyã 121:2 gom-kãensã: ‘Mam sõngr yita a Zeova nengẽ.’ La yaa wãn to la a Zeova sõngd tõnd rũndã-rũndã? D na n vaeesa rẽ sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ.
[Tẽngr note]
^ sull 20 Rom gʋlsd a Horace (yʋʋmd 65-8 sẽn deng Kirist zãmaanã) sẽn maan so-toak kãngã buudã goma so-toakã bab-kãng toomã yelle. A yeelame tɩ Appius raagã zĩig “ra pida ne mogr koom pʋgẽ so-toagdb la rã-koaasdb sẽn yaa beed dãmba.” A sũurã ra pa noom ne zõosã la lomsã, n paas ko-rẽgdã ye.
Yãmb tẽrame bɩ?
Wãn to la a Zeova kõ sõngr
• ne malɛgsã maasem?
• ne vʋʋsem sõngã maasem?
• ne a Gomdã a sẽn vẽneg tɩ b gʋlsã maasem?
• ne d tẽed-n-taasã maasem?
[Zãmsgã sogsgã]
[Goam sẽn tar pãngã, seb-neng 10]
Yʋʋmd 2005 verse wã na n yɩɩ: ‘Mam sõngr yita a Zeova nengẽ.’—Yɩɩl Sõamyã 121:2.
[Foto, seb-neng 12]
A Poll pʋʋsa Wẽnnaam barka, a sẽn paam Rom saam-biisã sõngrã yĩnga