“Mam nonga yãmb Tõogã wʋsgo!”
“Mam nonga yãmb Tõogã wʋsgo!”
‘Mam nonga yãmb tõogã wʋsgo. Mam tagsda a yell daarã fãa.’—YƖƖL SÕAMYÃ 119:97.
1, 2. a) Bõe n paam ned ning b sẽn vẽneg t’a gʋls Yɩɩl Sõamyã 119 soabã? b) La bõe la a maan-yã, la bõe yĩnga?
YƖƖL SÕAMYÃ 119 gʋlsdã paama mak-toose. Bɛɛb sẽn yaa tɩtaam dãmb toor sẽn da kae ne Wẽnnaam tõogã n yaal-a la b kãneg-a. Nanambs n zems taab n nams-a zaalem. Nin-wẽns n gũbg-a, n da rat n kʋ-a. Woto fãa ra kɩtame t’a ra tar yãbr n pa gõe yʋng ye. (Yɩɩl Sõamyã 119:9, 23, 28, 51, 61, 69, 85, 87, 161) Ne rẽ fãa, yɩɩl gʋlsdã yɩɩla woto: ‘Mam nonga yãmb tõoga wʋsgo. Mam tagsda a yell daarã fãa.’—Yɩɩl Sõamyã 119:97.
2 D tõe n sokame n gese, yaa wãn to la Wẽnnaam tõogã ra tõe n bels yɩɩl gʋlsdã, baa ne a namsgã fãa? Yaa yɩɩl gʋlsdã sẽn da kɩs sɩd t’a Zeova tagsda a yellã n sõng-a. A sẽn da mi Wẽnnaam tõogã sẽn nafd ninsaalbã ra kõt-a-la sũ-noogo, baa ne a bɛɛbã sẽn da namsd-a wã. A sak n deegame t’a Zeova ra maand-a-la neere. Sẽn paase, yɩɩl gʋlsdã sẽn tũ Wẽnnaam tõogã kɩtame t’a yamã ra yɩɩd a bɛɛbã, la kogla a vɩɩmã menga. A sẽn sak tõogã, a paama bãan la sũur kaset sẽn yaa sõma.—Yɩɩl Sõamyã 119:1, 9, 65, 93, 98, 165.
3. Bõe yĩng tɩ yaa toog ne kiris-nebã tɩ b tũ Wẽnnaam noyã rũndã-rũndã?
3 Rũndã-rũndã me, Wẽnnaam sõgen dãmb kẽer tẽeb paamda mak-toose. Tõe tɩ b pa baood n na n kʋ-d wala yɩɩl gʋlsdã ye. La tõnd vɩɩ wakat sẽn yaa toog wʋsgo. Neb wʋsg tõnd sẽn yɛgd daar fãa wã toog kae ne Wẽnnaam noyã ye. Yaa bãmb mensã raab la laogã nonglem bal n pak-ba. B yaa tɩta-neb la b pa waoogd neb a taabã ye. (2 Tɩmote 3:1-5) Wakat fãa, kiris-neb nins sẽn yaa kom-bɩɩsã segd n maoo ne yɛl nins sẽn dat n kɩt tɩ b bas Wẽnnaam sakrã. Yɛl a woto pʋsẽ, tõe n yɩɩ toog tɩ f ket n nong a Zeova la f maan sẽn yaa tɩrga. Wãn to la d tõe n kogl d mense?
4. Wãn to la yɩɩl gʋlsdã wilg t’a nanda Wẽnnaam tõogã, la kiris-nebã me segd n maana woto bɩ?
4 Bũmb a yembr sẽn sõng yɩɩl gʋlsdã t’a yals kãn-kãe makrã pʋsẽ wã, ra yaa a sẽn da yãkd wakat n zãmsd Wẽnnaam tõogã neer la a bʋgsd a zug sõma wã. Woto kɩtame t’a ra wa nong Wẽnnaam tõogã. Sɩda, Yɩɩl Sõamyã 119 wã verse fãa la bal gomda a Zeova tõogã yelle. * Rũndã-rũndã, kiris-nebã pa le tũud a Moiiz Tõogã Wẽnnaam sẽn da kõ pĩnd wẽndẽ Israɛllã ye. (Kolos rãmba 2:14) La baasg zanga, no-yẽg nins zut Tõogã sẽn tikã ket n tara yõodo. No-kãens kõo yɩɩl gʋlsdã belsgo, wa b sẽn ket n tõe n kõ Wẽnnaam sõgen dãmbã sẽn maood ne rũndã-rũndã zu-loeesã belsgã.
5. Tõogã no-bʋs la d na n vaeese?
5 Bɩ d ges sagls kẽer a Moiiz Tõogã noy a tãab sẽn tõe n kõ-do. Yaa vʋʋsg raarã tõogã, koodã yiisg tõogã, la tõog ning sẽn da gɩdg f to bũmb tʋlgrã. D sã n wa vaeesd no-kãensã a tãabã fãa, d na n bãngame tɩ d sã n dat n mao ne rũndã-rũndã zu-loeesã, no-yẽg nins zut b sẽn tikã bãngr tara yõod wʋsgo.
D tɩgs d tẽebã kom
6. Ratem kãseng bʋg la nebã fãa tara?
6 B naana ãdem-biisã tɩ b tar ratem buud toor-toore. Wala makre, rɩɩbo, koom la ro-gãag yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ ned tall yĩns laafɩ. La ninsaal segdame me n ges a ‘tẽebã ratem’ yelle. A sã n pa maan woto fãa, a sɩd pa tõe n paam sũ-noog ye. (Matɩe 5:3, NW) A Zeova gesame tɩ tẽebã ratem ninsaal sẽn dog ne wã pidsg tara yõod wʋsgo, hal t’a kõo a nin-buiidã noor tɩ b yãk daar a yembr tõr dasem a yopoe fãa n bas b tʋʋmã, sẽn na yɩl n ges b tẽebã yelle.
7, 8. a) Bõe la Wẽnnaam maan n welg Vʋʋsg daarã ne ray a taabã? b) Vʋʋsg raarã yõod da yaa bõe?
7 Vʋʋsg raarã ra wilgdame tɩ tẽebã ratem pidsg tara yõodo. Biiblã pʋgẽ, yaa b sẽn wa n kõ Israɛll nebã mannã rasempʋɩ-koɛɛngẽ wã la b gom “vʋʋsg daarã” yell pipi. B yeela Israɛll nebã tɩ b ra segd n wʋka rɩ-kãngã b sẽn paam ne yel-solemdã rasem a yoob pʋgẽ. Rasem a yoob-n-soabã, b ra segd n wʋka ‘rasem a yiib rɩɩbo,’ bala mann da pa rʋʋgd rasem a yopoe soabã raar ye. Rasem a yopoe soabã ra ‘welga a Zeova waoogr yĩnga.’ Baraare, ned fãa ra segd n paa a zĩigẽ. (Yikri 16:13-30) Noy piigã sʋka, a yembr n da yet tɩ b ra tʋm Vʋʋsg daarã ye. Ra-kãng ra welga toore. Ned sã n da pa tũ vʋʋsg daarã noore, a sɩbgr yaa kũum.—Yikri 20:8-11; Sõdbo 15:32-36.
8 Vʋʋsg daarã ra wilgdame t’a Zeova ra geta a nin-buiidã neer yelle, yĩngã la tẽebã wɛɛngẽ. A Zezi yeelame: “Vʋʋsg raar maana ninsaal yĩnga, la b ka maan ninsaal vʋʋsg raar yĩng ye.” (Mark 2:27) Tõog kãngã ra pa kɩtd tɩ Israɛll nebã paam n vʋʋs bal ye, a leb n kõt-b-la weer tɩ b tõe n pẽneg b Naandã la b wilg tɩ b nong-a lame. (Tõodo 5:12) Ra yaa daar b sẽn yãk n get b zems-n-taarã ne Wẽnnaamã yell bala. Daar n kãnga, b ra naagda b zakã rãmb n balemd Wẽnnaam n pʋʋsd-a, la b bʋgsd Wẽnnaam Tõogã zugu. Vʋʋsg daarã ra kɩtdame tɩ Israɛll nebã ra pa rɩkd b sẽkã la b pãngã fãa n baood laog ye. Vʋʋsg daarã ra tẽegd-b lame tɩ b zems-n-taarã ne a Zeova wã n da yaa bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩd b vɩɩmã pʋgẽ. A Zezi ye togsa no-yẽg-kãng sẽn pa toeemdã. A yeelame tɩ: “A gʋlsame: Ninsaal ka na n vɩ ne rɩɩb bal ye, la yaa ne goam nins sẽn yit Wẽnnaam noorẽ wã.”—Matɩe 4:4.
9. Vʋʋsg daarã zãmsda kiris-nebã bõe?
9 Rũndã-rũndã, pa tɩlae ne Wẽnnaam nin-buiidã tɩ b yãk raar tõr n vʋʋs ye, la vʋʋsg raarã b sẽn da yãk n kõ Israɛll nebã pa tẽegd tõnd kʋdemd yell bal me ye. (Kolos rãmba 2:16) A tẽegda tõnd tɩ d segd n lʋɩɩsa Wẽnnaam daabã taoore. Laogã baoob la reemã pa segd n deeg Wẽnnaam daabã zĩig ye. (Hebre dãmba 4:9, 10) Rẽnd d tõe n soka d mens woto: “Yaa bõe n lʋɩt taoor mam vɩɩmã pʋgẽ? Mam lʋɩɩsda Biiblã zãmsgo, pʋʋsgã, kiris-neb tigissã kẽnd la Rĩungã koe-noog mooneg taoor bɩ? Bɩ yɛl a taab n limd bõn-kãensã?” Tõnd sã n lʋɩɩs Wẽnnaam daabã taoor d vɩɩmã pʋgẽ, a Zeova na n gesame tɩ bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne tõnd vɩɩmã ra paoog-d ye.—Matɩe 6:24-33.
10. D sã n dɩkd sẽk n get d tẽebã yelle, bark bʋs la d na n paame?
10 Sẽk ning d sẽn dɩkd n zãmsd Biiblã la sɛb nins sẽn tik Biiblã zugã, la d sẽn tagsd d sẽn zãmsd bũmb ningã zug neerã tõe n sõng-d lame tɩ d pẽneg a Zeova n paase. (Zak 4:8) Yaa sẽn na maan yʋʋm 40 la a Susan yãkd wakat takɩ n zãmsd Biiblã n pa vaandẽ ye. La a sak n deegame tɩ sɩngrẽ wã, pa yɩ nana ye. Yɩɩ tʋʋmd menga. La a sã n da karemd n paasdẽ, la karengã yamleoog sẽn maneg n paasdẽ. Masã, bũmb sã n gɩdg-a t’a pa tõog n karme, a sũurã pa noom ye. A yeela woto: “Biiblã zãmsg sõnga maam tɩ m bãng t’a Zeova sɩd yaa tõnd Ba. Masã m tõe n kɩsa sɩd ne-a la m teeg-a, la m nong n pʋʋsd-a lame. M sã n ges a Zeova sẽn nong a sõgen dãmbã to-to wã, a sẽn get mam yell la a sõngd-m to-to wã, sɩd noogda m sũur wʋsgo.” D sã n pidsd d tẽebã ratem wakat fãa, sɩd kõta sũ-noog wʋsgo!
Noor ning Wẽnd sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã
11. No-bʋs la b kõ koodã yiisg wɛɛngẽ?
11 B sẽn kõ neb kẽer sor tɩ b ra tõe n tɩ yiis koodã ra yaa a Moiiz Tõogã bũmb a yiib-n-soab sẽn da wilgd tɩ Wẽnnaam geta a nin-buiidã yɩ-neer yelle. A Zeova kõo noor tɩ Israɛll pʋʋg soab sã n na n tigis a pʋʋg koodo, bɩ a kõ naong rãmbã sor tɩ b tɩ wʋk kood nins tigisdbã sẽn bas b poorẽ wã. Tigisdbã ra pa segd n tigis b pʋtã fasɩ-fasɩ ye. B ra pa segd me n lebg n wʋk nasaar sĩb-gĩnã bɩ oliiv tɩɩs biis nins b sẽn yĩma ye. B ra pa segd me n lebg n wa wʋk ka-gĩn nins b sẽn yĩm pʋtẽ wã ye. Yaa nonglem yĩng la Wẽnnaam sẽn kõ no-kãngã, sẽn na yɩl n sõng naong rãmbã, sãamb nins sẽn da vɩ Israɛllã, n paas kɩɩbsã la pʋg-kõapã. Koodã yiisg ra baoodame tɩ bãmb me tʋme. La rẽ ra tõe n kɩtame tɩ b ra bõos ye.—Maankʋʋre 19:9, 10; Tõodo 24:19-22; Yɩɩl Sõamyã 37:25.
12. Koodã yiisg noor da kɩtame tɩ pʋtã rãmb tõe n wilg bõe?
12 Noor ning b sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã ra pa wilg pʋtã rãmb sẽn da segd n tigis b koodã n kell to-to naong rãmbã yĩng ye. Yaa pʋtã rãmb n da segd n ges b sã n da na n tigsame n kell wʋsg bɩ bilfu. No-kãngã b sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã ra zãmsda nebã tɩ b yɩ kõtba. A ra kɩtame tɩ pʋtã rãmb ra tõe n wilg tɩ b nanda koodã Kõta, bala ned “sã n maand naong soab neere, a waoogda a naandã.” (Yelbũna 14:31) Yaa woto la a Boaaz maan-yã. Ne nonglem, a kɩtame t’a Rut sẽn da yaa pʋg-kõorã tɩ yiis a pʋtẽ wã, n paam kood wʋsgo. A Zeova barka a Boaaz wʋsg a sẽn yɩ kõtã yĩnga.—Rut 2:15, 16; 4:21, 22; Yelbũna 19:17.
13. Bõe la pĩnd wẽndẽ noor ning b sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã zãmsd tõndo?
13 No-yẽgr ning zug koodã yiisg tõog sẽn tikã pa toeem ye. A Zeova ratame t’a sõgen dãmbã yɩ kõtba, sẽn yɩɩd fãa ne sẽn dat-b sõngrã. Tõnd sã n yaa kõtb wʋsgo, d na n paama barkã wʋsg me. A Zezi yeelame: “Bɩ y kõ neb a taaba, la Wẽnnaam me na kõ yãmba. B na n kõo yãmb wʋsgo n dĩ n yegse n ning tɩ sudgi; tɩ bõe, ne makdg ninga yãmb sẽn na n mak n kõ nebã, Wẽnnaam na n maka woto n lebs yãmba.”—Luk 6:38.
14, 15. Wãn to la d tõe n wilg tɩ d yaa kõatba, la wãn to la rẽ na n naf tõnd la neb nins d sẽn sõngdã?
14 Tʋm-tʋmd a Poll yeelame tɩ d “maan neba fãa yel-sõmde, la neb nins sẽn yaa tõnd ba-biis a Zezi tẽeba yĩngã n yɩɩda.” (Galat dãmba 6:10) Rẽnd d segd n kɩtame tɩ d kiris-nin-taasã sɩd paam sagls sẽn yit Wẽnnaam goamã pʋgẽ, b tẽebã sã n wa be makr pʋgẽ. La tõe tɩ b rata sõngr vẽeneg-vẽenega me, wala makre, sẽn na yɩl n kẽng Rĩungã Roogẽ, bɩ n tɩ ra b zẽedo. Neb sẽn kʋʋle, bãad dãmba, bɩ neb sẽn be roogẽ n pa tõe n yi sã n be y tigingã pʋgẽ, b sũy na n yɩɩ noogo, y sã n tɩ kaag-b n keng b raoodo, bɩ y sã n sõng-b ne zakã pʋgẽ tʋʋm kẽere. D sã n modg n pa yĩm nin-kãensã yell gesgo, a Zeova tõe n tũnuga ne tõnd n leok sẽn dat-b sõngrã pʋʋsgo. Baa ne kiris-nebã sẽn segd n ges taab yellã, rẽ maaneg nafda sẽn sõngd a to wã me. D sã n maan woto n wilg tigingã saam-biis tɩ d sɩd nong-b lame, kõta sũ-noog wʋsgo. Rẽ kɩtdame me tɩ d ta a Zeova yam.—Yelbũna 15:29.
15 Bũmb a to kiris-nebã sẽn tõe n maan n wilg tɩ b geta b taabã yell yaa b sẽn na n dɩkd b sẽkã la b pãngã n moond Wẽnnaam koe-noogã. (Matɩe 28:19, 20) Ned sã n tõog n sõng a to t’a wa rɩk a mengã n kõ a Zeova, a na n bãngame t’a Zezi gom-kãensã yaa sɩda: “Sẽn kõt-a sũ-noog yɩɩda sẽn deegd-a.”—Tʋʋma 20:35, Sebr Sõngo.
D ra tʋlg d to bũmb ye
16, 17. Bõe la noor piig soabã gɩdg-yã, la bõe yĩnga?
16 Wẽnnaam Tõogã a sẽn kõ Israɛllã noor a tãab-n-soab d sẽn na n yã yaa noor piigã soab sẽn yeel tɩ d ra tʋlg d to bũmbã. Tõogã yeelame: “Da tʋlg f to yir ye, da tʋlg f to pag ye, da tʋlg a dakõor ye, a zak bi-pugl ye, a naafo, a bõanga, da tʋlg bũmb ba a ye a sẽn so ye.” (Yikri 20:17, Sebr Sõngo) Ninsaal baa a yembr da pa tõe n kɩt tɩ b tũ no-kãngã ye, bala ned baa a yembr pa tõe n bãng a to sũur tagsg ye. La Wẽnnaam no-kãngã wilgdame t’a Tõogã yaa sõma n yɩɩd ninsaalbã noy b sẽn kõ wã. Rẽ kɩtame tɩ Israɛll ned fãa bãng tɩ yaa a Zeova sẽn mi ned fãa sũur tʋlsmã n na n sok-a. (1 Sãmwɛll 16:7) Sẽn paase, no-kãng gɩdga bũmb nins sẽn kɩtd tɩ nebã maand tʋʋm wẽnsã.—Zak 1:14.
17 Tõog ning sẽn gɩdg f to bũmb tʋlgrã ra sõngda Wẽnnaam nin-buiidã tɩ b zãag b mens ne laog nonglem, yão-beedo, la b ra yẽgem ne b yɛlã sẽn yaa to-to wã ye. Ra leb n kogend-b-la ne wagdem la yoobo. Wakat fãa, neb n na n beẽ tɩ b tarem yɩɩd tõnd tɩ d nong n yɩ wa bãmba. D na n yãame me tɩ neb n be, tɩ wõnd b vɩɩmã noom-b lame n yɩɩd tõndo. La tõnd sã n pa tall yõk-m-meng yel-kãensã pʋsẽ, d tõe n wa sãama d sũur wall d maan sũ-kiir ne neb a taabã. Biiblã wilgame tɩ f to bũmb tʋlgr yaa “yam wẽnga.” Yaa f sẽn na n pa tʋlg f to bũmb n são.—Rom dãmba 1:28-30.
18. Dũniyã pida ne manesem bʋgo, la wãn to la rẽ tõe n maan ned wẽnga?
18 Rũndã-rũndã, dũniyã neb wʋsg manesem tusda nebã tɩ b yɩ laog nongdba la neb sẽn nong wags-taaba. Ne piblisite wã maasem, ligd baoodbã kɩtdame tɩ zãma wã nong te-paalã, la naoor wʋsgo, b kɩtdame tɩ d tags tɩ d sã n pa paam te-kãensã, d pa tõe n paam sũ-noog ye. Yaa yam-kãngã buud la a Zeova Tõogã sẽn gɩdgã. Bũmb a to Tõogã sẽn gɩdg yaa bao n yɩ nin-kãseng n paam arzɛka, baa ne sẽn na yɩlg fãa wã. Tʋm-tʋmd a Poll sagla woto: “Neb nins sẽn dat n yɩ arzɛgs rãmba kẽeda makre la kũusr pʋgẽ la ratem wʋsg sẽn yaa yalemdo sẽn sãamd bãmba n kẽesd bãmb toog ne sãoong pʋgẽ. Tɩ bõe, ligd datem yaa bõn-wẽns fãa yẽgre. La ligd datem sẽn so kẽerã, b basa tẽebo n kẽes b mens to-kãseng pʋgẽ.”—1 Tɩmote 6:9, 10.
19, 20. a) Sã n yaa ne sẽn nong-a a Zeova noyã, yaa yel-bʋs n sɩd tar yõodo? b) Yaa bõe yell la sõsg ning sẽn pʋgdã na n gome?
19 Neb nins sẽn nong Wẽnnaam noyã miime tɩ laogã nonglem tõe n waa ne yɛla, tɩ b sẽn mi wã kogend-ba. Wala makre, yɩɩl gʋlsdã pʋʋsa a Zeova woto: “Bɩ y kɩt tɩ m sũur datem zĩnd ne yãmb kaseto, la ka ne paoong paasg sẽn paamd ne pãng ye. Yãmb noor tõog bee yõod ne maam n yɩɩd sãnem ne wanzũri tusri.” (Yɩɩl Sõamyã 119:36, 72) Tõnd sã n kɩs sɩd tɩ gom-kãensã yaa sɩda, na n sõnga tõnd tɩ d kell n tall tagsg sẽn yaa sõma arzɛgsã zugu, n zãag d mens ne bẽds wala laogã nonglem, yão-beedã, la d ra yẽgem ne d yɛlã sẽn yaa to-to wã ye. Bũmb ning sẽn tar yõod n yɩɩdã yaa Wẽnnaam sakrã, pa laog wʋsg paoong ye.—1 Tɩmote 6:6.
20 Tõog ning a Zeova a sẽn kõ pĩnd wẽndẽ Israɛllã tika no-yẽg zutu. No-kãens ket n tara yõod tõnd wakatã sẽn yaa toogã, wala b sẽn da tar yõod to-to wakat ning a Zeova sẽn da kõ-b a Moiizã. Tõnd sã n tũud-b sõma n paasdẽ, d na n wʋma b võorã n paase, d na n nong-b lame n yɩɩd pĩndã, la d sũ-noogã me na n paasame. Tõogã tara sagls wʋsg sẽn tar yõod ne-do, la sẽn paase, d sã n karemd neb sẽn zĩnd pĩnd wẽndẽ wã kibay sẽn be Biiblã pʋgẽ wã, tẽegda tõnd sagl-kãens yõodo. D na n sõsa kiba-kãens kẽer zut sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ.
[Tẽngr note]
^ sull 4 Yɩɩn-kãng verse 176 sʋka, yaa bãmb b 4 bal n pa gomd a Zeova tõodã yelle. Sẽn ket-bã fãa gomda a Zeova tõodã, a noyã, a raabã, a kasetã, a koɛɛgã, a manesmã, a bʋʋdã kaoobã, a ratmã, a soayã la a goamã yelle.
Bõe la y na n leoke?
• Bõe yĩng tɩ Yɩɩl Sõamyã 119 soabã gʋlsd da nong a Zeova tõogã?
• Vʋʋsg daarã tõog tõe n zãmsa kiris-nebã bõe?
• Noor ning Wẽnnaam sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã yõod yaa bõe?
• Wãn to la noor ning sẽn gɩdg f to bũmb tʋlgrã kogend tõndo?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 13]
Bõe la Vʋʋsg raarã tõog ra wilgda?
[Foto, seb-neng 15]
Noor ning b sẽn kõ koodã yiisg wɛɛngẽ wã zãmsda tõnd bõe?