Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

A Zeova kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a

A Zeova kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a

A Zeova kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a

“A sã n yaa woto tɩ yãmb a nin-wẽnsa bãng tɩ kõ yãmb kamba kũun sẽn yaa sõama; dẽ, sẽn yɩɩda yãmb arzãn Ba kõn kõ neb nins sẽn kot bãmba [vʋʋsem sõng] bɩ?”—LUK 11:13.

1. Sasa bʋg la d rat vʋʋsem sõngã sõngr n yɩɩda?

‘MAM pa tõe n mao ne yel-kãng ne m meng pãng ye. Sã n pa ne Wẽnnaam pãnga.’ Rẽ yĩnga yãmb me zoe n yeela woto bɩ? Y pa y yembr ye. Tõe tɩ yaa b sẽn wa n wilg-y tɩ bã-kɛgeng n tar-y la y yeel woto. Wall tõe tɩ yaa y kẽed-n-taag sẽn wa n maan kaalem yĩnga. Leb n tõe tɩ yaa y sũur sẽn da noom ne y menga, tɩ sũ-sãams wa kɩt tɩ y yam le kae y meng lae-lae ye. Y toogã wakate, tõe tɩ y tagsame tɩ yaa “pãng kãseng” ning a Zeova sẽn kõ-y ne a vʋʋsem sõngã maasmã bal n kɩt tɩ y tõog n mao.—2 Korẽnt dãmba 4:7-9; Yɩɩl Sõamyã 40:2, 3.

2. a) Kiris-neb hakɩkã maooda ne yel-bʋse? b) Sogs-bʋs la d na n leok sõs-kãngã pʋgẽ?

2 Tõnd sẽn yaa kiris-neb hakɩkã n yaool n be dũni wẽn-kãngã pʋgẽ wã, kɩtame tɩ d segd n mao ne tood la gɩdgr sẽn tar paasg n debda. (1 Zã 5:19) Sẽn paase, a Sʋɩtãan zabda ne kiris-nebã ‘sẽn sakd Wẽnnaam noor la b tar a Zezi kasetã’ n dat n sãam-b fasɩ. (Wilgri 12:12, 17) Dẽnd d bee bʋʋm d sẽn dat Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngr n yɩɩd pĩndã. Bõe la d tõe n maand n paamd vʋʋsem sõngã wakat fãa? La wãn to la d tõe n kɩs sɩd t’a Zeova sɩd na n kõ-d-la pãng ning d sẽn datã toog wakate? Bɩ d ges makr a yiib a Zezi sẽn dɩk tɩ tõe n sõng-d tɩ d paam sogs-kãensã leoore.

D pẽdg ne kosgo

3, 4. Mak-bʋg la a Zezi rɩk-yã, la rẽ wilgda tõnd bõe pʋʋsgã wɛɛngẽ?

3 A Zezi karen-biig a ye n da wa n maan-a kosgo. A kosa woto: “Zusoaba, bɩ y zãms tõnd pʋʋsgo.” (Luk 11:1) Sẽn na yɩl n leok a karen-biigã, a Zezi rɩka makr a yiibu. Pipi makrã gomda rao sẽn deeg ned sãand yelle, tɩ makr a yiib-n-soabã gomd ba sẽn kelg a biig kosg yelle. D tags mak-kãensã b yiibã zug n gese.

4 A Zezi yeela woto: “Yãmb ned a yembr sã n tar a zoa n kẽng a zoa wã nengẽ yʋn-sʋka n yeel-a: M zoa, peng maam bur a tãabo; tɩ bõe, m zoa n yi sor n wa n sig mam yirã, la mam ka tar bũmb sẽn na n kõ-a ye. La a zoa wã sã n zĩnd a roogẽ n leoke: Da nams maam ye. Kʋɩlenga pagame, la maam ne m kamba gãandame. Mam ka tõe n yik n kõ foo bur ye. Mam yeta yãmba, tɩ baa yẽ sã n ka yik n kõ-a a sẽn yaa a zoa wã yĩnga, a na yik n kõ-a a sẽn data fãa, a pẽdgra yĩnga.” Rẽ poore, a Zezi wilga makr ning a sẽn dɩkã sẽn wilgd bũmb ning pʋʋsgã wɛɛngẽ n yeele: “Mam yeta yãmba, tɩ bɩ y kose tɩ b na kõ-yã, bɩ y bao tɩ y na yã, bɩ y wẽ kʋɩlenga tɩ b na pak n kõ-yã. Tɩ bõe, ned ninga fãa sẽn kota, a paamdame, la ned ninga sẽn baooda, a yãtame, la ned ninga sẽn wẽed kʋɩlenga, b pakdame n kõ-a.”—Luk 11:5-10.

5. A Zezi sẽn dɩk makr n gom rao sẽn kos ne pẽdgrã zãmsda tõnd bõe pʋʋsgã wɛɛngẽ?

5 Raoã sẽn kos ne pẽdgrã wilgda vẽeneg tɩ tõnd me segd n kosa d sẽn datã ne pẽdgre. D tẽeg t’a Zezi yeelame tɩ raoã paama bũmb ning a sẽn datã “a pẽdgra yĩnga.” (Luk 11:8) Biiblã pʋgẽ, yaa vugr bal la d yãt gom-biig ning b sẽn lebg ka tɩ “pẽdgrã.” Yaa gɛrk gom-biig sẽn dat n yeel tɩ “ra zoe yãnd ye.” Naoor wʋsgo, nebã getame tɩ f sã n pa zoet yãnde, pa sõma ye. La sã n yaa tʋʋm-sõng yĩng la f pẽdgd n pa zoet yãnde b pẽgdame. Makrã pʋgẽ gãag soabã maana woto. A pẽdga ne a sẽn dat bũmb ningã kosg n pa tol n zoe yãnd ye. A Zezi sẽn dɩk mak-kãngã wã yaa sẽn na yɩl n wilg tɩ tõnd me segd n pẽdga ne d sẽn dat bũmb ningã kosgo. A Zeova ratame ‘tɩ d ket n kotẽ, tɩ d ket n baoodẽ, la tɩ d ket n wẽed kʋɩlenga.’ A na n sak n ‘kõ a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot-a wã.’

6. A Zezi wakatẽ wã, wãn to la b ra get sãan reegre?

6 A Zezi pa wilg tõnd tɩ d segd n pẽdga ne pʋʋsg bal ye. A wilga d sẽn segd n pẽdg ne pʋʋsgã võor me. Sẽn na yɩl n wʋm dẽ fasɩ, d segd n bãnga a Zezi sẽn da gomd ne neb ninsã sẽn da tagsd to-to sãan reegr wɛɛngẽ. Biiblã verse rãmb wʋsg wilgdame tɩ pĩnd wẽndẽ wã, sẽn yɩɩd fãa, Wẽnnaam sõgen dãmbã sʋka, ned ra pa segd n deem ne sãan a sẽn deeg yell gesg ye. (Sɩngre 18:2-5; Hebre dãmba 13:2) Nin-kãensã ra getame tɩ sãan sã n da sig-f tɩ f pa tõog n ges a yelle, yaa yãnde. (Luk 7:36-38, 44-46) Bɩ d ning rẽ d yamẽ la d lebg n ges makr ning a Zezi sẽn dɩkã.

7. Makr ning a Zezi sẽn dɩkã pʋgẽ, bõe yĩng tɩ raoã tɩ nek a zoa wã n pa zoe yãnde?

7 Makr ning a Zezi sẽn dɩkã pʋgẽ, sãanã siga a gãag soabã ne yʋʋn-sʋka. A gãag soabã ra getame tɩ yaa tɩlae ne-a t’a kõ-a rɩɩbo, la a ra “ka tar bũmb sẽn na n kõ-a ye.” Yellã ra pak-a lame! Baa sẽn da na n yɩla, a ra segd n paama rɩɩb n kõ sãanã. Rẽ n so t’a pa zoe yãnd n kẽng a zoa wã nengẽ n tɩ nek-a n na n kos buri. A tɩ yeelame: “M zoa, peng maam bur a tãabo.” A kell n pẽdga ne kosg hal n wa paam a sẽn datã. Yaa burã a sẽn paamã bal n kɩt t’a tõog n ges a sãanã yell sõma.

D sẽn datã sã n yaa tɩlae, d na n kosa ne pẽdgre

8. Bõe n na n kɩt tɩ d pẽdgd ne vʋʋsem sõngã kosgo?

8 Bõe yĩng tɩ d pẽdgd ne kosg d pʋʋsgã pʋgẽ? Makr ning a Zezi sẽn dɩkã sõngda tõnd tɩ d wʋm dẽ võore. Raoã kell n pẽdga ne burã kosgo, bala a ra neeme tɩ sẽn na yɩl n tõog n ges a sãanã yell sõma, yaa tɩlae ne-a t’a paam burã. (Ezai 58:5-7) A sã n da pa paam burã, a ra pa na n yɩẽ gãag soben-sõng ye. Woto me, d sẽn yaa kiris-nebã, d miime tɩ yaa tɩlae ne-d tɩ d paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sẽn na yɩl n tõog n tʋm a tʋʋmdã. Rẽ n kɩt tɩ d pʋʋsd wakat fãa n kot-a wã. (Zakari 4:6) D sã n pa paam-a d pa na n tõog tʋʋmdã ye. (Matɩe 26:41) Rẽ yĩnga y nee kiba-kãngã sẽn zãmsd tõnd bũmb ningã vẽeneg masã bɩ? D sã n getẽ tɩ yaa tɩlae tɩ d paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, na n kɩtame tɩ d pẽdgd ne a kosgo.

9, 10. a) Rɩk-y makr n wilg d sẽn segd n pẽdgd ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kosgã võore. b) Sok-bʋg la d segd n mi n sok d mense, la bõe yĩnga?

9 Sẽn na yɩl n wʋm mak-kãngã võor sõma rũndã-rũndã, rɩk-y makr ne y ned sẽn na n yik ka laafɩ yʋn-sʋka. Rẽ yĩnga y na n tɩ neka logtor n kos t’a sõng-y bɩ? Yaa sɩd tɩ bãagã sã n pa kɛgenga, y pa na n kẽng ye. La sã n yaa sũ-zabr tɩ pa nana, vẽenega, y na n tɩ neka logtor n pa zoe yãnd ye. Bõe yĩnga? Bala pak-y lame tɩ y rat sõngr tɩlae. Y sã n pa tɩ kos sõngre, bãadã tõe n maana yõore. Woto me, d tõe n yeelame tɩ kiris-neb hakɩkã bee yel-pakr pʋgẽ. Bala a Sʋɩtãan gilgda wa “gɩgemd sẽn kelemda,” n dat n sãam tõndo. (1 Pɩɛɛr 5:8) Sẽn na yɩl t’a ra paam-do, d rata Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tɩlae. D sã n pa kos Wẽnnaam sõngre, tõe n tũu ne d yõore. Yaa rẽ yĩng la d sẽn pẽdgd ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kosgã. (Efɛɛz rãmba 3:14-16) Rẽ bal n na n sõng-d tɩ d kell n tall “tẽeb makr pʋgẽ hal tɩ wakatã ta.”—Matɩe 10:22; 24:13.

10 Woto yĩnga, tara yõod tɩ d mi n sok d mens n ges d sã n sɩd pẽdgda ne d sẽn datã kosgo. D sã n sɩd bãng tɩ d rata Wẽnnaam sõngre, d na n pẽdgda ne a vʋʋsem sõngã kosgo.

Bõe n kɩt tɩ d kot ne bas-m-yam?

11. Makr ning a Zezi sẽn dɩk tɩ wilgd biig sẽn kot a ba bũmbã zãmsda tõnd bõe pʋʋsgã wɛɛngẽ?

11 Makr ning a Zezi sẽn dɩk n wilg raoã sẽn kos ne pẽdgrã wilgda tõnd ned ning sẽn pʋʋsdã, sẽn dat n yeel tɩ tẽedã sẽn pʋʋsd ne yam ninga. A makr ning sẽn pʋglã wilgda Wẽnnaam a Zeova sẽn kelgd pʋʋsgã ne yam ningã. A Zezi soka woto: ‘Ãnda n be yãmb sʋk t’a biig sã n kos-a zĩif bɩ a na n dɩk waaf n kõ-a n ka kõ-a zĩifu? Wala a sã n kos-a gell bɩ a na n dɩk nang n kõ-a?’ A kell n wilga makr ning a sẽn dɩkã võor n yeel woto: “A sã n yaa woto tɩ yãmb a nin-wẽnsa bãng tɩ kõ yãmb kamba kũun sẽn yaa sõama; dẽ, sẽn yɩɩda yãmb arzãn Ba kõn kõ neb nins sẽn kot bãmba [vʋʋsem sõng] bɩ?”—Luk 11:11-13.

12. Wãn-wãn la ba sẽn na n kõ a biig bũmb ning a sẽn kotã wilgd tõnd tɩ d sã n kos a Zeova bũmbu, a na n kõ-d lame?

12 Ne biigã ne a ba wã makrã, a Zezi kɩtame tɩ d bãng a Zeova manesem sẽn yaa to-to ne neb nins sẽn pʋʋsd-a n kotẽ wã. (Luk 10:22) Pipi, ges-y welgr ning sẽn be mak-kãensã b yiibã sʋkã. A Zeova pa wa pipi makrã pʋgẽ daoã sẽn da pa rat n sõng a zoa wã ye. A yaa wa ba sẽn get a kamb yelle, n sakd n kõt-b bũmb nins b sẽn kõt-a. (Yɩɩl Sõamyã 50:15) Leb n wilgda tõnd tɩ d saasẽ ba a Zeova n tʋll n ges tõnd yell sõma n yɩɩda. A Zezi yeelame tɩ baa ninsaal sẽn yaa ‘wẽng’ a sẽn dog ne yel-wẽnã yĩngã sã n kõt a kamb bõn-sõma, sẽn yɩɩda, d segd n tẽeme tɩ d saasẽ Ba wã sẽn yaa kõtã yĩnga, a na n kõo a nin-buiidã a vʋʋsem sõngã.—Zak 1:17.

13. D sã n kos a Zeova bũmbu, d tõe n kɩsa sɩd ne bõe?

13 Bõe la woto zãmsd tõndo? Rẽ wilgdame tɩ d tõe n kɩsa sɩd tɩ d sã n kos d saasẽ ba wã a vʋʋsem sõngã, a sɩd na n kõ-d lame. (1 Zã 5:14) D sã n pʋʋsd a Zeova n pẽdgd ne a vʋʋsem sõngã kosgo, a pa na n tol n leok-d wa raoã sẽn leok a zoa wã t’a ‘ra nams-a tɩ kʋɩlenga pagame wã’ ye. (Luk 11:7) A Zezi pʋd n yeela woto: “Bɩ y kose tɩ b na kõ-yã, bɩ y bao tɩ y na yã, bɩ y wẽ kʋɩlenga tɩ b na pak n kõ-yã.” (Luk 11:9, 10) D sẽn bool a Zeova daar ning fãa, a sɩd na n leok-d lame.—Yɩɩl Sõamyã 20:10; 145:18.

14. a) Neb kẽer sã n wa maood ne zu-loeese, tags-kɛg-bʋs la b miẽ n tarẽ? b) D sã n wa maood ne zu-loeese, bõe yĩng tɩ d tõe n pʋʋs a Zeova ne bas-m-yam?

14 A Zezi makrã pʋgẽ ba wã sẽn get a kambã yellã wilgda vẽeneg t’a Zeova yaa ba-sõng sẽn ka to. Woto yĩnga, d sã n wa be makr pʋgẽ, d pa segd n tags abada tɩ yaa bũmb sẽn wilgd tɩ Wẽnnaam sũur pa noom ne-d ye. Yaa tõnd bɛ-kãseng a Sʋɩtãan n dat tɩ d tags woto. (Zoob 4:1, 7, 8; Zã 8:44) Bũmb baa a ye pa be Biiblã pʋgẽ n kõt-d sor tɩ d tags tɩ d sã n namsdẽ, wilgdame tɩ Wẽnnaam sũur pa noom ne-d ye. A Zeova pa makd tõnd ye. (Zak 1:13) A pa kɩtd tɩ toog sẽn wõnd waaf bɩ nang zẽnem paam-d ye. Tõnd saasẽ Ba wã kõta neb nins sẽn pʋʋsd-a n kotẽ wã bõn-sõmse. (Matɩe 7:11; Luk 11:13) Hakɩka, d sã n bãngd a Zeova sẽn yaa sõma to-to wã n paasdẽ la d miẽ t’a tʋll n sõng-d lame, d sẽn pʋʋsd-a ne bas-m-yam ningã me na n paasdame. D sã n maand woto, d me na n yeela wa yɩɩl-gʋlsdã. A yeela woto: “Sɩda, Wẽnnaam wʋmame. Bãmb kelga mam pʋʋsgo.”—Yɩɩl Sõamyã 10:17; 66:19.

Vʋʋsem sõngã sẽn sõngd tõnd to-to

15. a) A Zezi pʋlma a karen-biisã tɩ vʋʋsem sõngã na n maana bõe? b) Bõe wɛɛngẽ me la vʋʋsem sõngã sõngd tõndo?

15 Bilf sẽn deng t’a Zezi ki, a tẽega a tʋm-tʋmdbã tɩ Wẽnnaam na n deega b pʋʋsgo, wa makr nins a sẽn da rɩkã sẽn wilgdã. A goma vʋʋsem sõngã yell ne a tʋm-tʋmdbã n yeel-b woto: “Mam na kos m Ba, la bãmb na kõ yãmb sõangd a to, tɩ bãmb pa ne yãmb wakat sẽn ka sɛta.” (Zã 14:16) Dẽnd a Zezi pʋlma a karen-biisã tɩ sõngdã bɩ vʋʋsem sõngã na n wa sõng-b lame. Rũndã-rũndã, bõe wɛɛngẽ me la vʋʋsem sõngã sõngd tõnd n tɩ yɩɩda? A sõngd-d lame tɩ d maood ne makr toɛy-toɛya. Wãn-wãna? Tʋm-tʋmd a Poll sẽn paam makr buud toor-toorã leoka sok-kãngã sõma. Lɛtr a sẽn gʋls Korẽnt kiris-nebã pʋgẽ, a bilga Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sẽn sõng-a to-to. D vaees a sẽn gʋls bũmb ningã koɛɛg-koɛɛg n gese.

16. Wãn-wãn la sẽn yɩ to-to ne a Pollã tõe n paam-do?

16 Pipi, tʋm-tʋmd a Poll togsa a tẽed-n-taasã vẽeneg tɩ yẽ maooda ne “yĩng gõaaga,” rat n yeel tɩ bũmb n da namsd-a. Dẽ poore, a yeela woto: “Mam kosa Zusoaba [a Zeova] naoor a tãab tɩ b kɩt tɩ bõn-kãng loog n bas maam.” (2 Korẽnt dãmba 12:7, 8) La baa ne a Poll sẽn kos Wẽnnaam t’a kɩt t’a toogã sa wã, pa sa ye. Sẽn yɩ to-to ne a Pollã tõe n paama tõnd me rũndã-rũndã. Tõe tɩ wa a Polle, d pẽdga ne a Zeova pʋʋsg ne bas-m-yam, n kos-a t’a kɩt tɩ bũmb sẽn namsd-d sa. La baa ne d sẽn kos-a n yɩlmã, d zu-loɛɛgã pa welg ye. Rẽ yĩnga, woto wilgdame t’a Zeova pa leok d pʋʋsgã, la t’a vʋʋsem sõngã pa sõngd tõnd d yellã pʋgẽ bɩ? Abada! (Yɩɩl Sõamyã 10:1, 17) Kelg-y tʋm-tʋmd a Poll sẽn yeel bũmb ning rẽ poore.

17. A Zeova leoka a Poll tɩ bõe?

17 A Zeova leoka a Poll pʋʋsgã n yeel-a woto: “Mam barka sekda foom; tɩ bõe, yaa pãn-komsem pʋgẽ la ned bãngd mam pãnga.” Rẽ kɩtame t’a Poll yeel woto: “Mam na n maana sũ-noog n yɩɩd m pãn-komsma pʋgẽ tɩ Kirist pãng pid maam [“lud maam wa fu-roogo,”NW].” (2 Korẽnt dãmba 12:9; Yɩɩl Sõamyã 147:5) Dẽnd a Poll bãngame tɩ Kirist maasem yĩnga, Wẽnnaam pãngã kogend-a-la wa fu-roogo. Yaa woto me ne tõnd rũndã-rũndã. A Zeova pãngã luta a sõgen dãmbã wa fu-roogo, n kogend-ba.

18. Bõe yĩng tɩ d tõe n mao ne makr toɛy-toɛya?

18 Yaa vẽeneg tɩ fu-roog pa gɩdgd saag bɩ sebg ye, la a kogenda ned ne bõn-kãensã. Woto me, koglg ning vʋʋsem sõngã sẽn kõt tõnd ne “Kirist pãngã” pa gɩdgd makr toɛy-toɛyã la toodã ye. La a kogenda tõnd ne dũni kãngã bũmb nins sẽn tõe n sãam d tẽebã, la a leb n kogend-d ne a naabã sẽn yaa a Sʋɩtãanã sẽn zabd ne-dã. (Wilgri 7:9, 15, 16) Woto yĩnga, baa y sã n maooda ne makr tɩ pa satẽ bɩ y bãng t’a Zeova miime, la t’a leokda “y kelemsã.” (Ezai 30:19; 2 Korẽnt dãmba 1:3, 4) A Poll gʋlsa woto: “Wẽnnaam sẽn yaa sɩd soabã, bãmb ka na n sak tɩ yãmb paam makr sẽn yɩɩd yãmb pãng ye. La ne makre bãmb na n maana sor tɩ yãmb tõe n yi.”—1 Korẽnt dãmba 10:13; Filip rãmba 4:6, 7.

19. Bõe la y na n modgd n maand daar fãa, la bõe yĩnga?

19 Vẽenega, ‘toodã’ wilgdame tɩ d vɩɩ dũni wẽn-kãngã ‘yaoolem dayã’ sasa. (2 Tɩmote 3:1) La ne rẽ fãa, Wẽnnaam sõgen dãmbã tõe n maoã ne to-kãense. Bõe yĩnga? Bala Wẽnnaam a Zeova sakd n kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn pẽdgd ne a kosg ne bas-m-yamã, t’a teend-b la a kogend-ba. Bɩ d modgd n ket n pʋʋsd daar fãa n kot vʋʋsem sõngã.—Yɩɩl Sõamyã 34:7; 1 Zã 5:14, 15.

Y na n leokame tɩ bõe?

• Sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, bõe la d segd n maane?

• Bõe yĩng tɩ d tõe n kɩs sɩd tɩ d sã n pʋʋs a Zeova n kos a vʋʋsem sõngã, a na n kõ-d lame?

• Wãn-wãn la vʋʋsem sõngã sõngd tõnd tɩ d maood ne makr toɛy-toɛyã?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 13]

A Zezi makrã pʋgẽ daoã sẽn kos ne pẽdgrã zãmsda tõnd bõe?

[Foto, seb-neng 15]

Yãmb pẽdgda ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kosg bɩ?

[Foto, seb-neng 16]

Makrã pʋgẽ, ba wã sẽn deeg a biigã kosgã wilgda tõnd bõe a Zeova zugu?