Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

Zoe-y a Zeova n paam sũ-noogo

Zoe-y a Zeova n paam sũ-noogo

Zoe-y a Zeova n paam sũ-noogo

“Bɩ y zoe Zusoabã, yãmb sẽn yaa bãmb nin-sõamyã. Tɩ bõe, bãmb zoɛtba kõn tol n kong bũmb ye.”—YƖƖL SÕAMYÃ 34:10.

1, 2. a) Bõe la kiris-neb ne yʋʋrã karen-saam dãmb zãmsd nebã wẽn-zoeerã zugu? b) Sogs-bʋs yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?

KIRIS-NEB ne yʋʋr karen-saam dãmbã zãmsda nebã tɩ b segd n zoe Wẽnnaam, bala a yõogda yel-wẽn-maandbã bugmẽ wakat sẽn kõ sa yĩnga. Biiblã yaool n pa yet woto ye. A wilgdame tɩ Wẽnnaam yaa nonglem la tɩrlem soaba. (Sɩngre 3:19; Tõodo 32:4; Rom dãmba 6:23; 1 Zã 4:8) Kiris-neb ne yʋʋr karen-saam dãmb a taab yẽ pʋd n pa zãmsd nebã tɩ b segd n zoe Wẽnnaam ye. B yetame tɩ Wẽnnaam pa gɩdgd baa fʋɩ ye, la tɩ baa ned manesem sẽn yaa to-to fãa, a sakda a soaba. Biiblã yaool n pa yet woto me ye.—Galat dãmba 5:19-21.

2 Biiblã sagenda tõnd tɩ d zoe Wẽnnaam. (Wilgri 14:7) La rẽ tõe n kɩtame tɩ d sok d mens woto: Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam sẽn yaa nonglem soabã rat tɩ d zoe-a? Wãn to la d tõe n zoe Wẽnnaam tɩ ta a yam? Wãn to la wẽn-zoeerã tõe n naf-do? D na n sõssa Yɩɩl Sõamyã 34 soabã verse a taabã zutu, n paam n leok sogs-kãensa.

Bõe yĩng tɩ d segd n zoe Wẽnnaam?

3. a) Wẽn-zoeer yaa bõe? b) Bõe yĩng tɩ neb nins sẽn zoet a Zeova wã tar sũ-noogo?

3 A Zeova sẽn yaa Naandã la a leb n yaa ãndũniyã fãa Naabã yĩnga, d segd n zoe-a lame. (1 Pɩɛɛr 2:17) La woto pa rat n yeel t’a yaa wẽn-toaag tɩ d segd n yaees-a ye. D segd n zoe a Zeova, a sẽn yaa a soabã yĩnga. D leb n zoeta d na n wa maan bũmb tɩ sãam a sũuri. Wẽn-zoeer a woto buud yaa sõma wʋsgo, la a nafd tõndo. A pa kẽesd ned rabeem ye. A Zeova sẽn yaa “Wẽnnaam sẽn yaa sũ-noog soabã” yĩnga, a ratame tɩ ninsaalbã paam sũ-noogo. (1 Tɩmote 1:11, NW) La sẽn na yɩl n paam sũ-no-kãngã, d segd n tũu Wẽnnaam noyã. Neb wʋsg meng segd n toeema b yel-manesmã zãnga. Neb nins fãa sẽn sakd n toeemdẽ wã mikdame t’a Davɩɩd sẽn yeel goam ninsã yaa sɩda. A yeela woto: “Bɩ y lemb n gese tɩ Zusoaba yaa sõama. Bark bee ned ninga sẽn baood zĩ-lillidg bãmb nengẽ wã zugu. Bɩ y zoe Zusoabã, yãmb sẽn yaa bãmb nin-sõamyã. Tɩ bõe, bãmb zoɛtba kõn tol n kong bũmb ye.” (Yɩɩl Sõamyã 34:9, 10) Neb nins fãa sẽn zoet a Zeova wã pa kongd bõn-sõma ye, bala b tara zems-n-taar ne Wẽnnaam.

4. Bas-m-yam bʋg la a Davɩɩd ne a Zezi kõ-yã?

4 A Davɩɩd waooga a nebã n bool-b tɩ “nin-sõamyã.” Woto ra zemsame, bala b ra bee Wẽnnaam nin-buiidã sẽn yaa sõma wã sʋka. B ra leb n gẽnega b yõyã n pʋg a Davɩɩde. Baa ne b sẽn da zoet n soond rĩm a Sayull yĩngã, a Davɩɩd ra tara bas-m-yam t’a Zeova na n kell n gesa b yelle. A gʋlsa woto: “Gɩgem-poala bãnga fare, la kom tara bãmba. La neb nins sẽn get Zusoaba kõn kong bõn-sõama ye.” (Yɩɩl Sõamyã 34:11) A Zezi kõo a karen-biisã bas-m-yam a woto buud me.—Matɩe 6:33.

5. a) A Zezi karen-biisã wʋsg ra yaa nin-bʋs buudu? b) Wẽn-zoeerã wɛɛngẽ, saglg bʋg la a Zezi kõ-yã?

5 Zʋɩf rãmb nins sẽn da kelgd a Zezi wã wʋsg ra yaa talse. Rẽ n so tɩ b nimbãanega yõk-a, bala “bãmb sũyã sãama wʋsgo la bãmb pãnga fãa sɛɛme. Bãmb yaa wa piis sẽn ka tar kɩɩm ye.” (Matɩe 9:36) La nin-kãensã ra na n talla raood n tõog n tũ a Zezi bɩ? Sẽn na yɩl n tõog n maan dẽ, b ra segd n zoe a Zeova la b ra zoe ninsaalb ye. A Zezi yeela woto: “Bɩ y ra zoe neb nins sẽn kʋʋd yĩnga n yaool n ka tõe n maan bũmb n paasa ye. Mam na n wilga yãmb y sẽn tog n zoe a soaba. Bɩ y zoe Wẽnnaam sẽn tõe n kʋ la b tõe n kẽes bug-tẽngã [Zeɛn, NW]. N-ye, mam yeta yãmba yaa bãmb la yãmb tog n zoe. Yirs a nu ka koosd ligd a yiib bal la? Baasgo, Wẽnnaam ka yĩmd bãmb ba a yembr yell ye. Baa yãmb zoobda fãa sõdame. Dẽ yĩnga, ra zoe-y rabeem ye, yãmb bee yõod n yɩɩd yirs wʋsgo.”—Luk 12:4-7.

6. a) A Zezi gom-bʋs n sõngd kiris-nebã? b) Bõe yĩng tɩ yaa a Zezi n tõe n kõ tõnd mak-sõng sẽn ka to wẽn-zoeerã wɛɛngẽ?

6 Bɛɛbã sã n wa rat n gɩdg neb nins sẽn zoet a Zeova wã tɩ b ra balm-a, b segd n tẽega a Zezi saglg kãngã yelle: “Ned sã n kɩs mam kaset neba taoore, mam sẽn yaa Ninsaal Biiga na n kɩsa yẽ me kaset Wẽnnaam malɛk rãmba taoore. La ned sã n kɩɩs maam neba taoore, mam me na kɩɩs yẽ Wẽnnaam malɛk rãmba taoore.” (Luk 12:8, 9) Gom-kãensa sõnga kiris-neba, sẽn tɩ yɩɩd fãa kiris-neb nins sẽn vɩ tẽns nins b sẽn gɩdg a Zeova Kaset rãmbã tũudmã. Kiris-nin-kãensã solgdame n kẽnd tigissã la b moond koɛɛgã n pẽgd a Zeova. (Tʋʋma 5:29) Wẽn-zoeerã wɛɛngẽ, yaa a Zezi la mak-sõng sẽn ka to. (Hebre dãmba 5:7) Bãngr-gomd a ye n gom a yell woto: “Zusoaba sɩɩga na n paa bãmb zugu, . . . Zusoaba zoees sɩɩga. Bãmb na n maana sũ-noog Zusoaba zoees yĩnga.” (Ezai 11:2, 3) Rẽ n so tɩ yaa a Zezi n tõe n wilg tõnd wẽn-zoeerã yõod n yɩɩda.

7. a) Wãn to la kiris-nebã sakd n maand wa a Davɩɩd sẽn yeel bũmb ningã? b) Wãn to la ba rãmbã la ma rãmbã tõe n tũ a Davɩɩd mak-sõngã?

7 D tõe n yeelame tɩ neb nins fãa sẽn tũud a Zezi mak-sõngã la b tũud a sẽn zãms nebã bũmb ningã sakd n maanda wa a Davɩɩd sẽn yeel woto wã: “Mam kamba, wa-y-yã! Kelg-y maam. La mam na zãms yãmb Zusoaba zoeese.” (Yɩɩl Sõamyã 34:12) Ra zemsame t’a Davɩɩd bool a nebã t’a “kamba,” bala a nebã ra get-a-la wa b taoor soaba. A Davɩɩd mengã sõnga sẽn da tũud-b yẽ wã tɩ b zoe Wẽnnaam sẽn na yɩl n paam Wẽnnaam zoodo, la b ta a yam. Ad sɩd yaa mak-sõng ba rãmbã ne ma rãmbã sẽn segd n tũ! A Zeova kõ-b-la sor tɩ b wub b kambã “ne Zusoaba [a Zeova] saglg la a zãmsgo.” (Efɛɛz rãmba 6:4) Ba rãmbã la ma rãmbã sã n sõsd ne b kambã Wẽnnaam yell raar fãa la b zãmsd Biiblã ne-b wakat fãa, b sõngd-b lame tɩ b zoet a Zeova n paamd sũ-noogo.—Tõodo 6:6, 7.

D sẽn tõe n wilg tɩ d yaa wẽn-zoɛtb to-to

8, 9. a) Bõe yĩng tɩ d dat n yɩ wẽn-zoɛtba? b) Tõnd sã n gũusd ne d zɩlemdã, rat n yeelame tɩ bõe?

8 Wa d sẽn yã tɩ loogã, a Zeova zoeesã pa kõt-d sũ-sãams ye. A Davɩɩd soka woto: “Yaa ãnda n dat n paam vɩɩm la naare la yõ-woko?” (Yɩɩl Sõamyã 34:13) Vẽenega, ned sã n dat n paam yõ-wok la naare, a segd n zoe a Zeova. Yaa nana tɩ d yeel tɩ ‘d zoeta Wẽnnaam.’ La pa nana tɩ d wilg d manesmã pʋgẽ tɩ d sɩd yaa wẽn-zoet ye. Rẽ n so t’a Davɩɩd wilg d sẽn tõe n maan bũmb ning n wilg tɩ d yaa wẽn-zoeta.

9 “Gũus tɩ f zelemda ra gom wẽng ye la gũus tɩ f no-bɩmsa ra gom belgr goam ye.” (Yɩɩl Sõamyã 34:14) Wẽnnaam vẽnega tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr t’a sagl kiris-nebã tɩ b nong taab wa ba-biisi, la a togs Yɩɩl Sõamyã 34 soabã gom-kãensã. (1 Pɩɛɛr 3:8-12) Tõnd sã n gũusdẽ tɩ d zɩlemdã pa gomd wẽnga, rat n yeelame tɩ d pa wɩt neb a taabã ye. D na n modgame n gomd goam sẽn na n naf d taabã. Sẽn paas me, d na n modg n paamda raood n togsd sɩda.—Efɛɛz rãmba 4:25, 29, 31; Zak 5:16.

10. a) Wẽngã basg rat n yeelame tɩ bõe? b) Neer maaneg yaa bõe?

10 “Bas wẽng n maan neere. Bao laafɩ n maan bũmb nins sẽn wat ne-a.” (Yɩɩl Sõamyã 34:15) Tõnd pa maand bũmb nins Wẽnnaam sẽn kisã ye. Wala makre, tõnd pa yoode, d pa zuuda, d pa maand tɩto, d pa maand d taabã pãnga, d pa yũud rãam tɩ looge, d pa yũud dorg me ye. D leb n pa get filim dãmb bɩ n karemd sɛb sẽn naag ne yel-kãensã ye. (Efɛɛz rãmba 5:10-12) D rɩkda d sẽkã n tʋmd tʋʋm sõma. Tʋʋmd ning tõnd sẽn tõe n tʋm wakat fãa tɩ yɩ sõma n yɩɩd yaa Wẽnnaam Rĩungã mooneg la karen-biisã maanego, sẽn na yɩl n sõng nebã tɩ b paam fãagre. (Matɩe 24:14; 28:19, 20) Tʋʋm sõma a taab me d sẽn tõe n tʋm yaa d sẽn na n segend tigissã sõma n yaool n kẽngdẽ, n kõt ligd n sõngd moonegã tʋʋmde, n get d Rĩungã Roog yelle, la d get d tẽed-n-taas nins sẽn pa tar-bã yelle.

11. a) Laafɩ wã baoob wɛɛngẽ, wãn to la a Davɩɩd wilg t’a ra tũuda yẽ meng sẽn da zãmsd nebã bũmb ningã? b) Tigingã pʋgẽ, wãn to la d tõe n “bao laafɩ”?

11 A Davɩɩd sẽn bao laafɩ wã to-to wã yaa mak-sõngo. Naoor a yiib fãa, a ra tõe n kʋʋ a Sayulli, la a pa bao n dok a sũur ye. Rẽ poor menga a goma ne rĩmã ne waoogre, n saagdẽ tɩ rẽ na n kɩtame tɩ b zems taaba yɛsa. (1 Sãmwɛll 24:9-12; 26:17-20) Rũndã-rũndã, yell sã n wa rat n sãam laafɩ ning sẽn be tigingã pʋgẽ wã, bõe la d tõe n maane? D segd n ‘bao laafɩ la d maan bũmb nins sẽn wat ne-a’ wã. Dẽnd d sã n wa mik tɩ tõnd ne d tẽed-n-taag moor pa noome, d segd n tũ a Zezi saglg kãngã: “Deng n maneg f yella ne f ba-biigã.” Rẽ poor bɩ d yaool n tʋm tẽebã tʋʋm a taabã.—Matɩe 5:23, 24; Efɛɛz rãmba 4:26.

Wẽn-zoeerã kɩtdame tɩ d paamd bark wʋsgo

12, 13. a) Rũndã-rũndã, bark bʋg la wẽn-zoɛtbã paamda? b) Bark bʋg la wẽn-sakdbã na n paam ka la bilfu?

12 ‘Zusoaba geta nin-tɩrse, la a tʋbã wʋmda bãmb kelems b sẽn dat sõngr wakate.’ (Yɩɩl Sõamyã 34:16) A Zeova sẽn ges a Davɩɩd yell to-to wã wilgdame tɩ gom-kãensã yaa sɩda. Rũndã-rũndã me, tõnd sẽn mi t’a Zeova geta tõnd yellã kɩtame tɩ d sũyã noom wʋsgo, la d yamã gãe bãane. D kɩsa sɩd tɩ baa d sã n wa tar zu-loees wʋsgo, a na n gesa d yelle. D miime tɩ ka la bilfu, a Goog sẽn yit Magoogã na n zaba ne a Zeova balemdbã, la a Zeova “ra-kãsenga sẽn tar dabeemã” me na n taame. (Zoɛll 2:11; 3:4; Ezekɩɛll 38:14-18, 21-23) La baa yɛlã sẽn wa n yaa to-to fãa, a Davɩɩd sẽn yeel bũmb ningã na n pidsa tõnd me zugu. A yeela woto: “Nin-tɩrs kelemdame la Zusoaba wʋmdame n yiisd bãmb b tooda fãa pʋsẽ.”Yɩɩl Sõamyã 34:18.

13 A Zeova sã n wa kɩt tɩ neba fãa bãng a yʋʋrã sẽn yaa kãsengã, ad na n yɩɩ sũ-noog wakat menga! Tõnd wẽn-zoeerã na n yɩɩ wʋsg n yɩɩd pĩnda, la bɛɛba fãa me na n kii ne yãnde. “Zusoaba wẽnemda b neng ne tʋʋm wẽns maandbã tɩ b yĩm bãmb yell dũniyã zugu.” (Yɩɩl Sõamyã 34:17) Tõnd sã n paam n põs n na n zĩnd Wẽnnaam dũni paalgã sẽn na n pid ne tɩrlmã pʋgẽ, yaa bark kãseng menga!

A Zeova sẽn pʋlem tõnd bũmb ninsã sõng-d lame tɩ d yals kãn-kãe

14. Baa ne toodã fãa, bõe n na n sõng tõnd tɩ d tõoge?

14 Rũndã-rũndã, d sã n dat n kell n sakd a Zeova dũni wẽng kãngã pʋgẽ, d segd n tõoga toogo. Wẽn-zoeerã sõngda tõnd wʋsg tɩ d yɩ sakdba. Vɩɩmã sẽn lebg toog wʋsgã yĩnga, a Zeova sõgen dãmb kẽer n tar zu-loe-kɛgems sẽn sãamd b sũyã wʋsg la komsd b raoodo. La b tõe n kell n kɩsa sɩd zãng-zãng tɩ b sã n teeg a Zeova, a na n sõng-b lame tɩ b yals kãn-kãe. A Davɩɩd goam nins sẽn pʋgdã sɩd tõe n belsa d fãa: “Zusoaba pẽnegda neb nins sũy sẽn sãamã, la bãmb fãagda sũ-pa-noom dãmbã.” (Yɩɩl Sõamyã 34:19) A Davɩɩd leb n kõ-b-la bas-m-yam ne gom-kãensa: “Nin-tɩrg paamda tood wʋsgo, la Zusoaba yiisda yẽnda bãmb fãa pʋgẽ.” (Yɩɩl Sõamyã 34:20) Baa tõnd yɛlã sẽn wa n sõs n yaa to-to fãa, a Zeova tara pãng n na n fãag-do.

15, 16. a) A Davɩɩd sẽn gʋls Yɩɩl Sõamyã 34 soabã poor bilf bala, bõe la a wʋm-yã? b) Bõe n na n sõng tõnd tɩ d yals kãn-kãe toog pʋgẽ?

15 A Davɩɩd sẽn gʋls Yɩɩl Sõamyã 34 soabã poor bilf bala, a wʋmame t’a Sayull kʋʋ Nob tẽngã neba fãa la maan-kʋʋdb wʋsgo. Ad a sũur segd n sãamame, a sẽn bãng tɩ yaa yẽ sẽn tũ Nob tẽngẽ wã yĩng la a Sayull sũurã sẽn yik t’a tʋm woto wã! (1 Sãmwɛll 22:13, 17-20) Yaa vẽeneg t’a Davɩɩd bõosa a Zeova t’a sõng-a, la a sẽn da mi tɩ “nin-tɩrsã” na n wa vʋʋgame wã me segd n bels-a lame.—Tʋʋma 24:15.

16 Rũndã-rũndã me, d sẽn mi tɩ kũum na n vʋʋgame wã kengda d raoodo. D leb n miime tɩ tõnd bɛɛbã pa tõe n maan tõnd wẽng sẽn na n kaoos wakat fãa ye. (Matɩe 10:28) A Davɩɩd wilgame t’a ra tẽeda woto me. A yeela gom-kãensã: “Bãmb gũuda [nin-tɩrgã] kõab fãa, tɩ ba a yembr kõn tol n kaoog ye.” (Yɩɩl Sõamyã 34:21) Gom-kãensã pidsa a Zezi zug sɩd-sɩda. Baa ne b sẽn nams-a wʋsg n yaool n kʋ-a wã, a kõbr ba a ye pa tol n kaoog ye. (Zã 19:36) Rũndã-rũndã me, Yɩɩl Sõamyã 34:21 wã kõta tõnd bas-m-yam tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã ne b tũud-n-taasã sẽn yaa piis a taabã sẽn wa n be yell ning pʋgẽ fãa, yel-kãng pa tõe n nams-b wakat fãa ye. A Zeova nifẽ, b kõabã pa na n tol n kao ye.—Zã 10:16.

17. Yel-beed bʋg n na n paam neb nins sẽn na n kell n kɩsg a Zeova nin-buiidã?

17 La yɛlã pa na n yɩ woto ne nin-wẽnsã ye. Ka la bilfu, b na n kẽebã b tʋʋm wẽnsã biisi. “Toog na n kʋʋ nin-wẽnga, la neb nins sẽn kisgd nin-tɩrga na n paama bʋʋdo.” (Yɩɩl Sõamyã 34:22) Yel-beed n na n paam neb nins fãa sẽn ket n kɩɩsd Wẽnnaam nin-buiidã. A Zezi waoongã wakate, b “sɩbgra na n yɩɩ sãoong sẽn ka sɛta.”—2 Tesalonik rãmba 1:9.

18. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Zeova zoe n fãaga kʋʋng kãsengã, la bõe la b na n paam ka la bilfu?

18 A Davɩɩd baasa a yɩɩllã ne gom-kãensã sẽn kengd pɛlgã: “Zusoaba fãagda bãmb tʋm-tʋmdba vɩɩm. La neb nins fãa sẽn baood zĩ-lilldg bãmb nengẽ wã ka na n paam bʋʋd ye.” (Yɩɩl Sõamyã 34:23) Rĩm a Davɩɩd yʋʋm 40 naamã rɩɩb sẽn wa n kolgd saabã, a yeela woto: ‘Wẽnnaam fãaga maam m tooda fãa pʋgẽ.’ (1 Rĩm dãmba 1:29) Ka la bilfu, sẽn zoet-b a Zeova wã sã n wa tagsd bũmb nins sẽn loogã yell wa a Davɩɩde, b sũurã na n yɩɩ noog a Zeova sẽn fãag-b ne yel-wẽndã la b zu-loeesã fãa wã. Kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã wʋsg zoe n bee saasẽ. Kʋʋng kãsengã sẽn yit buud toor-toorã naagda sẽn zae-b nins sẽn ket tẽngã zugã n balemd Wẽnnaam a Zeova. B tẽedame t’a Zezi zɩɩmã sẽn daagã tõe n fãag-b lame. Rẽ n so tɩ b yaa tɩrs a Zeova nifẽ. A Zezi yʋʋm tusr naamã rɩɩb wakate, b na n dɩ a Zezi maoongã yõod tɩ pidi, n lebg neb sẽn zems zãnga.—Wilgri 7:9, 14, 17; 21:3-5.

19. Kʋʋng kãsengã na n ket n maanda bõe?

19 Bõe yĩng tɩ kʋʋng kãsengã sẽn balemd Wẽnnaamã na n paam bark kãensã fãa? Bala b na n ket n zoeta a Zeova, n waoogd-a la b sakd-a. Vẽenega, a Zeova zoeesã kõta sũ-noog masã menga, la a na n sõng-d lame tɩ d ‘paam vɩɩm sẽn yaa sɩd-sɩdã,’ sẽn dat n yeel tɩ vɩɩm sẽn kõn sa Wẽnnaam dũni paalgã pʋgẽ.—1 Tɩmote 6:12, 18, 19; Wilgri 15:3, 4.

Yãmb tẽrame bɩ?

• Bõe yĩng tɩ d segd n zoe Wẽnnaam, la wẽn-zoeer yaa bõe?

• Wãn to la wẽn-zoeerã tõe n maneg tõnd yel-manesmã?

• Wẽn-zoeerã nafa la bʋse?

• Wẽnnaam kãabs bʋs n sõngd tõnd tɩ d yals kãn-kãe?

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto, seb-neng 29]

B sã n gɩdg Wẽnnaam tʋʋmdã, wẽn-zoɛtbã solgdame n tʋmdẽ

[Foto, seb-neng 31]

Tʋʋm sõng ning d sẽn tõe n tʋm n sõng d taabã yaa d sẽn na n moon-b Rĩungã koe-noogo