Beeg vʋʋsem sõngã rat n yeelame tɩ bõe?
Beeg vʋʋsem sõngã rat n yeelame tɩ bõe?
“Yel-wẽnd n be n wat ne kũum.”—1 ZÃ 5:16, Sebr Sõngo.
1, 2. Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ ned tõe n beega Wẽnnaam vʋʋsem sõngã?
PAG a ye sẽn yit Alemayn gʋlsa woto: “Mam da tagsdame tɩ m beega vʋʋsem sõngã hal tɩ ra namsd-ma.” Pʋg-kãngã yaool n da yaa kiris-ned n maand Wẽnnaam daabã. La rẽ yĩnga kiris-ned sɩd tõe n beega Wẽnnaam vʋʋsem sõngã bɩ a pãngã bɩ?
2 N-ye, tõeeme. A Zezi Kirist yeela woto: “Neb na paam sugri, yel-wẽna la tʋʋsg buud fãa yĩnga, la bãmb kõn paam sugri, Sɩɩg Sõng tʋʋsg yĩng ye.” (Matɩe 12:31) B keooga tõnd woto: “Tõnd sã n paam vẽnegr n bãng sɩda n yaool n maand yel-wẽnã ne yamleoogo, dẽ, maoong ka le be yel-wẽnã yĩng ye. La sẽn keta, yaa tɩ gũ bʋʋdo.” (Hebre dãmba 10:26, 27) Tʋm-tʋmd a Zã me gʋlsa woto: “Yel-wẽnd n be n wat ne kũum.” (1 Zã 5:16, Sebr Sõngo) La rẽ yĩnga yaa sẽn maan-a yel-wẽndã n segd n kao a meng bʋʋd n yeel tɩ yaa ‘yel-wẽnd sẽn wat ne kũum’ la a sẽn maanã bɩ?
D sã n tek yam, d paamda sugri
3. D sũur sã n sãam wʋsg yel-wẽnd d sẽn maan yĩnga, tõe n wilgda bõe?
3 Yaa a Zeova n na n kao yel-wẽn-maandbã fãa bʋʋdo. Yaa yẽ n na n kao tõnd fãa tʋʋmã bʋʋdo, la a maanda sẽn yaa tɩrg wakat fãa. (Sɩngre 18:25; Rom dãmba 14:12) Yaa a Zeova bal n mi yel-wẽnd d sẽn maan sã n tõe n paama sugr bɩ pa tõe. Leb n yaa yẽ n tõe n deeg a vʋʋsem sõngã n bas-d me. (Yɩɩl Sõamyã 51:13) D sũur sã n pʋd sãamd wʋsg yel-wẽnd d sẽn maan yĩnga, nong n wilgdame tɩ d teka yam n kot sugr ne d sũur fãa. La tek yam n kos sugr ne f sũur fãa rat n yeelame tɩ bõe?
4. a) Tek yam n kos sugr dat n yeelame tɩ bõe? b) Bels-bʋg la Yɩɩl Sõamyã 103:10-14 kõt-do?
4 Tek yam n kos sugr dat n yeelame tɩ d pa rat n saag n le maan wẽng d sẽn tudg n maane, bɩ d sẽn da rat n maan ye. Rat n yeelame tɩ d sũur sãama wʋsgo, bɩ tɩ d maanda d bãngẽ yell ning d sẽn maanã yĩnga. D sã n maana yel-wẽn-kãseng la d wilgdẽ tɩ d sɩd teka yam n kot sugr ne d sũur fãa, yɩɩl-gʋlsdã gom-kãensã tõe n bels-d lame. A yeela woto: ‘A Zeova ka maand tõnd wa sẽn zems d kongrã ye, la bãmb ka lebsd tõnd wa sẽn zems d yel-wẽna ye. Bãmb nonglma b zoɛtbã yĩnga zãntlem taa saag sẽn be yĩngri. Bãmb zãaga tõnd kongrã ne tõnd wa yaang sẽn zãr ne taoore. Zusoaba zoeta b zoɛtbã nimbãaneg wa ba sẽn zoet a kamb nimbãanega. Tɩ bõe, bãmb mii bãmb sẽn yãk bũmb ning n naan tõndo, bãmb tẽegdame tɩ tõnd yaa tẽng tom.’—Yɩɩl Sõamyã 103:10-14.
5, 6. Pipi Zã 3:19-22 wã pʋgẽ, bõe yell la tʋm-tʋmdã gomda, la a sẽn togs bũmb ningã rat n yeelame tɩ bõe?
5 Tʋm-tʋmd a Zã sẽn yeel bũmb ningã me kõt-d-la belsgo. A yeela woto: “Ne bõn-kãnga tõnd na n bãngame tɩ tõnd yaa sɩd dãmba, la tõnd na n paama sũ-noog bãmb taoore, wakat ninga tõnd sũur sẽn mongd tõnd bʋʋmã. Tɩ bõe, Wẽnnaam yɩɩda tõnd sũyã, la bãmb mii bũmb fãa. Mam kom-nongdse, tõnd sũyã sã n ka kao tõnd bʋʋdo, tõnd tara daood Wẽnnaam taoore. Tõnd sẽn kot bãmb bũmb ning fãa tõnd deegda bãmb nengẽ, tõnd sẽn sakd bãmb tõog la d maand sẽn noom bãmbã yĩnga.”—1 Zã 3:19-22.
6 Tõnd miime tɩ d “yaa sɩd dãmba,” bala d nonga d tẽed-n-taasã la d pa maand yel-wẽnã ne yamleoog ye. (Yɩɩl Sõamyã 119:11) D sũyã sã n wa mongd-d bʋʋm bũmb d sẽn maan yĩnga, d segd n tẽegame tɩ ‘Wẽnnaam yɩɩda tõnd sũyã, la a mii bũmb fãa.’ A Zeova maand-d-la nimbãan-zoeere, bala a miime tɩ d ‘nonga d ba-biisã ne sɩda,’ tɩ d maoodame n pa rat n maan yel-wẽnã, la tɩ d maanda modgr wʋsg sẽn na yɩl n tũud a raabã. (1 Pɩɛɛr 1:22) D sã n teeg a Zeova, n nong d saam-biisã la d pa maand yel-wẽnã ne yamleoogo, d ‘sũyã pa na n kaood d bʋʋd’ n ningd-d taal ye. D na n ‘tara raood Wẽnnaam taoor’ n tõogd n pʋʋsd-a, la a na n leokd-d lame, d sẽn tũud a noyã yĩnga.
Neb sẽn beeg vʋʋsem sõngã
7. Bõe n wilgd ned sã n tõe n paam sugr a yel-wẽnd yĩng bɩ a pa tõe?
7 Yel-wẽn-bʋs poorẽ la b pa tõe n kõ ned sugri? Sẽn na yɩl n leok sok-kãngã, bɩ d ges makr kẽer sẽn be Biiblã pʋgẽ. Woto na n sõng-d lame tɩ d paam belsgo, baa d sã n maana yel-wẽn-kãseng n tek yam n kos sugr tɩ d sũur baas n ket n sãamd wʋsgo. D na n bãngame tɩ pa sẽn yaa yel-wẽnd ning la d maan-yã la yellã ye. Bee ne bũmb ning sẽn kɩt tɩ d maan yel-wẽndã, la d sẽn maan-a ne yam ningã. Yaa rẽ n kɩtd tɩ b bãng d sã n tõe n paama sugr bɩ d pa tõe.
8. Pipi kiris-nebã wakatẽ, wãn-wãn la Zʋɩf rãmbã tũudum taoor dãmb beeg vʋʋsem sõngã?
8 Pipi kiris-nebã wakatẽ, Zʋɩf rãmbã tũudum taoor dãmb sẽn da kɩɩsd a Zezi ne pʋ-toog la b kis-a wã, b ra beegda vʋʋsem sõngã. B ra nee vẽeneg tɩ yaa ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã maasem la a Zezi maand yel-soalmã sẽn waoogd a Zeova yʋʋrã. La nin-kãensã sẽn da kis a Zezi wã yĩnga, b yeelame t’a maanda a yel-soalmã ne a Sʋɩtãan pãnga. A Zezi wilgame tɩ b sẽn da tʋʋd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã woto wã, yaa yel-wẽnd sẽn na n kɩt tɩ b pa paam sugr “dũniyã ka la wakat sẽn wata me ye.”—Matɩe 12:22-32.
9. Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tʋʋsg yaa bõe, la rẽ wɛɛngẽ a Zezi yeelame tɩ bõe?
9 Tʋʋsg yaa paoogr bɩ sãbsgo. Vʋʋsem sõngã sẽn yaa Wẽnnaam a Zeova pãngã yĩnga, ned sã n tʋʋs-a, yaa Wẽnnaam la a tʋʋs-yã. Ned sã n tʋ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, a soab pa na n tol n paam sugr ye. Bũmb ning sẽn kɩt t’a Zezi wa yet woto wã wilgdame tɩ yaa neb nins sẽn kɩɩsd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tʋʋm ne pʋ-toogã yell la a sẽn gomdã. A Zezi sẽn da maand a yel-soalmã ne a Zeova pãng t’a kɩɩsdbã yeel tɩ yaa a Sʋɩtãan n sõngd-a wã, yaa vʋʋsem sõngã la b ra tʋʋda. Rẽ n so t’a Zezi yeel woto: “Ned sã n tʋʋs Sɩɩg Sõngo, a ka tõe n paam sugr abada. Yel-wẽn-kãng paada a soab zug wakat fãa.”—Mark 3:20-29.
10. Bõe yĩng t’a Zezi bool a Zida tɩ ‘sẽn tog n sãam-a’ wã?
10 Ges-y bũmb ning a Zida Iskariot me sẽn maanã. B ra bobl-a-la ligdã korgo, la a wa n lebga pʋ-lik soab n zuud ligdã. (Zã 12:5, 6) Kaoos zugẽ, a Zida kẽnga Zʋɩf tũudmã taoor dãmb nengẽ n tɩ zems ne-b n deeg wanzuri ligd 30 n na n zãmb a Zezi n kõ-ba. Yaa sɩd t’a Zida sũur wa n sãama a sẽn yãk yam n maan bũmb ningã poorẽ, la sɩd-sɩda, a pa tol n tek yam ye. Woto kɩtame t’a Zida pa na n paam vʋʋgr ye. Yaa rẽ n so t’a Zezi bool-a tɩ ‘sẽn tog n sãam-a’ wã.—Zã 17:12; Matɩe 26:14-16.
B pa beeg vʋʋsem sõngã ye
11-13. Yel-wẽn-bʋs la a Davɩɩd maan a Batseba poorẽ, la wãn-wãn la Wẽnnaam sẽn maan bũmb ningã kõt-d belsgo?
11 Kiris-neb sẽn maan yel-wẽn-kãsems tɩ tigingã kãsem dãmb sõng-b tõe n mi n ket n namsda bũmb ning b sẽn da maan n kɩɩs Wẽnnaam noyã yĩnga. (Zak 5:14) Ned sã n tar zu-loe-kãngã buudu, a sã n ges kibay kẽer sẽn be Biiblã pʋgẽ sẽn wilgd neb sẽn da maan yel-wẽn tɩ Wẽnnaam kõ-b sugri, na n sõng-a-la wʋsgo.
12 Rĩm a Davɩɩd ra maana yel-wẽn-kãseng a Uri pag a Batseba poorẽ. A Davɩɩd zĩnda a gasg zug n yã pʋg-kãngã sẽn yaa neerã sẽn da sood koom zak sẽn pẽ na-yirã pʋgẽ, n tʋm tɩ b tɩ tall-a n wa t’a kẽ ne-a. Rẽ poore, a Davɩɩd wʋmame t’a Batseba rɩka pʋga, t’a bao n na n solg yellã, n mak n na n kɩt t’a sɩdã sẽn yaa a Uri wã kẽ ne-a. La a sẽn tʋlg bũmb ningã sẽn pa tõogã, a maana yam n kɩt tɩ b kʋ a Uri zabr pʋgẽ. Rẽ poore, a Davɩɩd peega a Batseba n maan a paga, la a rogame tɩ biigã ki.—2 Sãmwɛll 11:1-27.
13 A Davɩɩd sẽn yo ne a Batseba la a yãk a sɩdã yõorã, a Zeova maana wãna? A sak n kõ a Davɩɩd sugri. Wõnda yaa a Davɩɩd sẽn tek yamã, n paas a Zeova sẽn da maan kaool ne-a Rĩungã yĩngã n kɩt t’a paam sugrã. (2 Sãmwɛll 7:11-16; 12:7-14) Yaa vẽeneg t’a Batseba me sɩd teka yam ne a sũur fãa n kos sugri, bala yẽ me paama zu-noog n yɩ rĩm a Salomo ma la a Zezi Kirist yaab-poaka. (Matɩe 1:1, 6, 16) Woto wilgdame tɩ d sã n maan yel-wẽnde, d segd n tẽegame tɩ d sã n sɩd teka yam n kot sugri, a Zeova reegdame.
14. A Manase makrã wilgdame tɩ Wẽnnaam sugrã taa hal zĩ-bʋgo?
14 Zida rĩm a Manase yɛlã sẽn yɩ to-to wã me wilgda a Zeova sugrã sẽn ta hal zĩig ninga. A Manase, beega a Zeova wʋsgo. A mee tẽn-kug a Baal yĩnga, n me ‘tẽn-kug ãdsa yĩnga.’ Wẽnd-doogã zags a yiibã pʋsẽ menga, a mee tẽn-kug ziri wẽnnaam dãmb yĩnga. A yõoga a kamb bugum la a sok sawat ne kinkirsi, hal n kɩt “tɩ Zida ne Zerizalɛm nebã maan wẽng n yɩɩg buud nins Zusoaba sẽn da kɩt tɩ Israɛll neba kʋ wã.” Wẽnnaam kɩtame t’a no-rɛɛsdbã keoog-a n mak n konge. La kaoosg zugẽ, Asiiri rĩmã wa n yõka a Manase n kẽng yembdo. A yembdã pʋgẽ, a teka yam n sik a meng n tall pʋʋsgo, tɩ Wẽnnaam kõ-a sugri, n fãag-a n lebs-a Zerizalɛm a soolmã pʋgẽ t’a ye lebg rĩma. Rẽ zugẽ a Manase teela tũudum hakɩkã ne a sũur fãa.—2 Kibaya 33:2-17.
15. Yel-bʋg sẽn paam tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr n wilgd t’a Zeova sɩd ‘kõta sugr wʋsgo’?
15 Yʋʋm kobs rẽ zugẽ, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr me maana yel-wẽn-kãsenga. A kɩɩsame t’a pa mi a Zezi ye. (Mark 14:30, 66-72) La a Zeova kõ a Pɩɛɛr sugr hal wʋsgo. (Ezai 55:7) Bõe yĩnga? Bala a Pɩɛɛr teka yam ne a sũur fãa n kos sugri. (Luk 22:62) Rasem 50 rẽ loogr poore, rat n yet tɩ Pãntekotã raare, bũmb n maan tɩ wilg vẽeneg tɩ Wẽnnaam sɩd kõ a Pɩɛɛr sugri. Baraare, a paama zu-no-kãseng n kõ kaset a Zezi zug ne raoodo. (Tʋʋma 2:14-36) Rũndã-rũndã me, Wẽnnaam kõta kiris-neb hakɩkã sugr wʋsgo, b sã n tek yam n kos sugri. Yɩɩl-gʋlsdã yeela a yɩɩll pʋgẽ woto: “Zusoaba, mam soaala, yãmb sã n tẽeg yel-wẽna n ka base, ãnda n na n yalse? La sugr bee yãmb nengẽ.”—Yɩɩl Sõamyã 130:3, 4.
Bõe n tõe n sõng-d tɩ d ra ning d mens taale?
16. Yel-bʋs yĩng n tõe n kɩt tɩ Wẽnnaam kõ-d sugri, la bõe me la d segd n maane?
16 Makr nins d sẽn yã wã segd n sõng-d lame tɩ d ra ye ning d mens taal tɩ d beega vʋʋsem sõngã ye. Mak-kãensã kɩtame tɩ d bãng t’a Zeova kõta yel-wẽn-maandb nins sẽn tekd yamã sugri. Y sã n maana yel-wẽnde, bũmb ning y sẽn segd n maan pipi, yaa pʋʋs Wẽnnaam ne y sũur fãa. A Zezi kii tõnd yĩnga, a Zeova yaa nimbãan-zoɛta, tõnd yaa koangdba, sẽn paase d modgda ne d sũy fãa n maand Wẽnnaam daabã. D sã n maana yel-wẽnde, d tõe n tika bõn-kãensã fãa zug n kos sugri. D sẽn mi t’a Zeova yaa nimbãan-zoɛtã, d tõe n kɩsa sɩd t’a na n kõ-d-la sugri.—Efɛɛz rãmba 1:7.
17. D sã n maana yel-wẽnd n dat sõngre, bõe la d segd n maane?
17 La d sã n maana yel-wẽnd tɩ namsd-d tɩ d pa tõe n pʋʋse? Rẽ wɛɛngẽ, karen-biig a Zak sagla woto: “Bɩ [nin-kãng] bool Wẽnnaam tẽedbã kãsem dãmbã, la bɩ bãmb tik a soab ne kaam ne Zusoabã yʋʋre n pʋʋsd Wẽnnaam a yĩnga. Tẽeb pʋʋsg na maag bãadã, la Zusoaba na yik-a t’a paam laafɩ, la yẽ sã n da maan yel-wẽna, a na paam sugri.”—Zak 5:14, 15.
18. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ baa b sã n yiis ned sẽn maan yel-wẽnd tigingã pʋgẽ, pa rat n yeel t’a soab pa ye tõe n paam sugri?
18 Baa ned sẽn maan yel-wẽnd sã n pa tek yam n kos sugr tɩ b wa yiis-a tigingã pʋgẽ, pa rat n yeel t’a soab pa ye tõe n paam sugr lae-lae ye. A Poll da gʋlsa Korẽnt tigingã neb n gom kiris-ned sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb b sẽn da yiis yelle. A yeel-b-la woto: “Sɩbgr ninga yãmb wʋsg sẽn kõ yẽ soaba sekda yẽnda. La masã yãmb tog n kõo yẽ sugri la y bels-a, tɩ sũ-sãoong wʋsg ra gɩmb-a ye.” (2 Korẽnt dãmba 2:6-8; 1 Korẽnt dãmba 5:1-5) La sẽn na yɩl tɩ neb sẽn beeg lebs n paam zems-n-taar ne a Zeova, b rãmb segd n saka sagls nins kãsem dãmbã sẽn na n tik Biiblã n kõ-bã, la b wilg vẽeneg tɩ b sɩd teka yam n kot sugri. B segd n wilga rẽ ne b tʋʋma.—Luk 3:8.
19. Bõe n tõe n sõng tɩ d tẽebã ket n kɩɩd yẽga?
19 Bõe n tõe n kɩt tɩ ned wa tagsdẽ t’a beega vʋʋsem sõngã? F sã n ka-laafɩ wall f sã n nong n dat n maand bũmba fãa tɩ zemsd kɛpɩ, tõe n wa kɩtame tɩ f tagsd woto. A buudã sã n paam-yã, y sã n pʋʋsdẽ la y gõe tɩ sekdẽ, na n sõng-y lame. Sẽn yɩɩd fãa, d pa segd n bas t’a Sʋɩtãan koms d raood tɩ d bas Wẽnnaam ye. Nin-wẽng meng kũum sẽn pa noom a Zeova wã, yaa vẽeneg t’a nin-buiidã nin-yend sã n bas-a, pa noom-a ye. Woto yĩnga, baa d sã n wa ningd d meng taal tɩ d beega vʋʋsem sõngã, d segd n ket n dɩlgda d meng ne Wẽnnaam Gomdã. Wala makre, d sã n karemd Yɩɩl Sõamyã zĩis kẽere, d paamda belsgo. Sẽn paase, d segd n ket n kẽnda tigissã la d moond koe-noogã. D sã n maand woto, d tẽebã na n kell n kɩɩ yẽga, la kɩt tɩ d ra ye ningd d meng taal tɩ d maana yel-wẽnd ning sẽn ka sugrã ye.—Tɩt 2:2.
20. Sogs-bʋs la ned tõe n sok a meng n bãng a sã n sɩd beega vʋʋsem sõngã?
20 Ned ning fãa sẽn ningd a meng taal t’a beega vʋʋsem sõngã, bɩ a sok a meng woto: ‘Rẽ yĩnga mam tʋʋsa vʋʋsem sõngã bɩ? Mam sɩd teka yam n kos sugr yel-wẽnd ning m sẽn maanã poorẽ bɩ? Rẽ yĩnga, mam sɩd kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam yaa sugr soab bɩ? M lebga ned sẽn tõdg Wẽnnaam goamã bɩ?’ B sã n sok b mens sogs-kãensã, naoor wʋsgo, b mikdame tɩ b pa tʋʋs Wẽnnaam vʋʋsem sõngã, la b pa lebg sɩdã kɩɩsdb me ye. B na n mikame tɩ b teka yam la b tẽed ne b sũy fãa t’a Zeova sɩd kõ-b-la sugri. Rẽnd b pa beeg a Zeova vʋʋsem sõngã ye.
21. Sogs-bʋs la d na n leok sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
21 Ned sã n paam n bãng t’a pa beeg vʋʋsem sõngã, a sɩd paama yolsg tɛkẽ! Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ me d na n goma vʋʋsem sõngã yelle. Bala, tõe tɩ d sokda d mens woto: ‘Rẽ yĩnga mam basame tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã so m vɩɩmã bɩ? Mam manesmã wilgdame tɩ vʋʋsem sõngã sɩd bee ne-m bɩ?’
Y na n leokame tɩ bõe?
• Bõe yĩng tɩ d yetẽ tɩ ned tõe n beega vʋʋsem sõngã?
• Tek yam n kos sugr võor yaa bõe?
• A Zezi sẽn wa n be tẽngã zugã, ãnd dãmb n beeg vʋʋsem sõngã?
• Ned sã n ningd a meng taal t’a maana yel-wẽnd sẽn ka sugri, bõe la a tõe n maan tɩ sõng-a?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng a 8]
A Pɩɛɛr sẽn kɩɩs t’a pa mi a Zezi wã, pa yɩ yel-wẽnd sẽn ka sugr la a sẽn maanã ye