D sẽn tõe n wʋm Wẽnnaam Gomdã yel-zulumsã to-to
D sẽn tõe n wʋm Wẽnnaam Gomdã yel-zulumsã to-to
“Vʋʋsem sõngã feesda bũmb fãa, baa Wẽnnaam yel-zulumsã.”—1 KORẼNT DÃMBA 2:10, NW.
1. Sɩd bʋs sẽn be Biiblã pʋgẽ bãngr n kõt ned sẽn zãmsd Biiblã sũ-noogo?
KIRIS-NEBÃ wʋsg tõe n tẽega b sũy sẽn yɩ noog to-to b sẽn wa n bãng sɩdã paalmã. B bãnga a Zeova yʋʋrã võore, la bũmb ning sẽn kɩt t’a bas tɩ ãdem-biisã namsdẽ wã. B leb n wʋma neb kẽer sẽn na n tɩ vɩɩmd saasẽ wã võore, la b bãng sẽn pa na n kẽng-b saasẽ wã sẽn na n paam bũmb ninga, b sã n kell n sak Wẽnnaam. Nand tɩ d bãng bõn-kãensã, tõe tɩ d ra karemda Biiblã, la d ra pa wʋmd woto fãa võore, wa ãdem-biis wʋsg me sẽn ket n pa wʋmd b võorã. D ra yaa wa ned sẽn yik tõd-beoog n togd sore. Zĩigã sẽn da yaa libsgã yĩnga, a ra pa ne sõma ye. La wĩndgã sẽn wa n sɩng pukrã, zĩigã lebgda vẽeneg ne-a n paasdẽ. Wĩndgã wa n puka zãnga, tɩ kɩt t’a ne bũmbã fãa sõma, la baa sẽn be-b yɩɩgã. Woto me, yaa b sã n wa sõngd tõnd sẽn na yɩl tɩ d bãng Biiblã la d sɩngd Wẽnnaam Gomdã yel-zulumsã võor wʋmb bilf-bilfu.—1 Korẽnt dãmba 2:8-10.
2. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam Gomdã bãngr sẽn kõ-d sũ-noog ningã tõe n kell n pa ne-do?
2 Rẽ yĩnga bũmb nins d sẽn bãng d sẽn wa n sɩng Biiblã zãmsgã sekame bɩ? Wẽnnaam “yamã” a sẽn vẽneg kiris-nebã ne a vʋʋsem sõngã maasem la a solg-a neb a taabã bee bũmb nins b sẽn boond t’a “yel-zulumsã” sʋka. (1 Korẽnt dãmba 2:7) Ned pa tol n tõe n bãng Wẽnnaam yamã tɛk ye. Woto kɩtame tɩ d sã n bʋgsd n dat n bãng a sẽn maandã võor bɩ kõt-d sũ-noog wʋsgo. D pa na n tol n tõog n bãng a yamã zãng ye. D sã n modgd n bãngd “Wẽnnaam yel-zulumsã,” d sũur na n ket n nooma wa d sẽn da wa n bãng Biiblã paalmã.
3. Bõe yĩng tɩ d segd n bao n wʋm d sẽn tẽed bũmb ninsã võor sõma?
3 Bõe yĩng tɩ tar yõod tɩ d bao n wʋm yel-zulumsã? A yõodã yaa tɩ na n sõng-d lame tɩ d bãng bũmb nins d sẽn tẽedã sõma. Sẽn paase, d na n bãnga bʋʋm nins sẽn kɩt tɩ d sɩd tõe n tẽ bõn-kãensã me. La rẽ na n paasa d tẽebã pãnga, tɩ d kɩs sɩd tɩ d tẽebã na n pidsame. Biiblã yet-d lame tɩ d tags n ‘bãng Wẽnnaam daab sẽn yaa sõma, la sẽn tat a yam la sẽn zems zãngã.’ (Rom dãmba 12:1, 2) D sã n wʋmd a Zeova sẽn dat tɩ d vɩɩmd to-to wã võore, na n kɩtame tɩ d ket n modgd n sakd a noyã. Rẽnd d sã n wʋmd “yel-zulumsã” võore, na n sõng-d lame tɩ d tõog n da lʋɩ kʋɩɩbg pʋgẽ ye. Leb n na n kɩtame tɩ d “wɩng ne tʋʋm sõama maanego.”—Tɩt 2:14.
4. Biiblã zãmsg baooda bõe maanego?
4 D sã n dat n wʋm Wẽnnaam Gomdã yel-zulums võore, rẽndame tɩ d zãmsd-a. La sebr zãmsg pa a kareng ye. Yaa d sẽn na n maagd d yĩng n karemd-a la d gẽesd kibay nins d sẽn paamdã sẽn lokd d sẽn da zoe n mi bũmb ninsã to-to. (2 Tɩmote 1:13) D sã n karemd sebre, d segd n mogdame n bãngd bũmb ning sẽn kɩt tɩ b wa yet d sẽn karemd goam ninsã. D sã n zãmsd Biiblã, d segd n bʋgsd n geta bãngr ning d sẽn paamdã sẽn tõe n sõng-d to-to yam-yãkr nins d sẽn maandã pʋgẽ, wall d sẽn tõe n dɩk-a n sõng neb a taab to-to. Wẽnnaam kõo tõnd Gʋlsg Sõamyã zãng d sõngr yĩnga, tɩ woto kɩt me tɩ d segd n karemd a sɛbã fãa n da tũus ye. (2 Tɩmote 3:16, 17; Matɩe 4:4) Yaa sɩd tɩ Biiblã zãmsg baoodame tɩ d maan modgr wʋsgo. La a zãmsg tõe n talla yamleoogo. Sẽn paase, a “yel-zulumsã” wʋmb pa tolg n yaa toog woto ye.
A Zeova sõngda sik-m-mens rãmbã tɩ b wʋmdẽ
5. Ãnd dãmb n tõe n wʋm “Wẽnnaam yel-zulumsã” võore?
5 Baa sã n mik tɩ y sẽn da wa n yaa karen-biiga y ra pa karemd sõma wall y ra pa nong sɛb karengo, y pa segd n tags tɩ y pa tõe n wʋm Biiblã yel-zulumsã võor ye. A Zezi sẽn wa n be tẽng zugã, pa yam dãmbã la bãngdbã la a Zeova vẽneg a raabã ye. Yaa neb sẽn da pa karem n zãag la sẽn da pa bãngdb la a vẽneg-yã. Nin-kãensã yɩɩ sik-m-mens rãmba, hal n sak tɩ Wẽnnaam ned zãms-b a Gomdã. B ra yaa wa kom-bõoneg bãngdbã taoore. (Matɩe 11:25; Tʋʋma 4:13) Tʋm-tʋmd a Poll goma “bũmb nins Wẽnnaam sẽn segl neb nins sẽn nong bãmba yĩng” yell ne a tẽed-n-taasã n yeel woto: “Wẽnnaam vẽnega tõnd ne bãmba, ne Sɩɩg Sõngo. Tɩ bõe, Sɩɩg Sõng feesda bũmb fãa, baa Wẽnnaam [yel-zulumsã] me.”—1 Korẽnt dãmba 2:9, 10.
6. Pipi Korẽnt dãmb 2:10 goamã rat n yeelame tɩ bõe?
6 Wãn to la ‘Wẽnnaam vʋʋsem sõngã feesd bũmb fãa, baa Wẽnnaam yel-zulumsã’? A Zeova pa vẽnegd a Gomdã a nin-buiidã ned kam fãa ye. Ne a vʋʋsem sõngã maasem, a vẽnegda a siglgã t’a sõngd a nebã fãa tɩ b wʋmd Biiblã goam võore. Rẽ kɩtame tɩ d sẽn wʋmd-a to-to wã pa toor-toor ye. (Tʋʋma 20:28; Efɛɛz rãmba 4:3-6) Dũniyã gill zugu, tigimsã fãa tara Biiblã zãmsg na-kẽndr a ye. Yʋʋm a wãn fãa pʋgẽ tɩ d vaeesa bũmb wʋsg Biiblã sẽn wilgdi. Ne zãmsg ning d sẽn paamdã maasem, Wẽnnaam sõngd-d-la ne a vʋʋsem sõngã tɩ d tõogd n bãngd yam ning d sẽn segd n tall n tõog n wʋm a “yel-zulumsã” võorã.—Tʋʋma 5:32.
Wẽnnaam Gomdã yel-zulumsã sẽn yalga
7. Bõe yĩng tɩ neb wʋsg pa wʋmd “Wẽnnaam yel-zulumsã” võore?
7 D pa segd n tags tɩ “Wẽnnaam yel-zulumsã” võor wʋmb yaa toog ye. Neb wʋsg sẽn pa wʋmd b võorã, pa rat n yeel tɩ b yaa toog ye. Yaa a Sʋɩtãan sẽn belgd-b tɩ b pa rat n sak sõngr ning a Zeova sẽn tũnugd a siglgã n kõt-bã yĩng la b sẽn pa tõe n wʋm b võorã.—2 Korẽnt dãmba 4:3, 4.
8. Yel-bʋs sẽn zulum yell la a Poll gom lɛtr ning a sẽn gʋls Efɛɛz nebã sak a tã wã pʋgẽ?
8 Lɛtr ning tʋm-tʋmd a Poll sẽn gʋls Efɛɛz nebã pʋgẽ, a wilga a sak a tãab-n-soabã pʋgẽ tɩ kiris-neb hakɩkã wʋsg wʋmda “Wẽnnaam yel-zulumsã” kẽere, bala Biiblã goam wʋsg võor b sẽn wʋmd naaga bõn-kãens sʋka. Wala makre, b bãnga Yageng ning sẽn da segd n wa wã sẽn yaa a soaba, b wʋma b sẽn tũus neb tɩ b na n tɩ rɩ naam saasẽ wã võore, la b mi Mesi Rĩungã me. A Poll yeela woto: “Sãmbg kãng ka puk ne ninsaalbã kamb wakat sẽn loog wa Sɩɩg Sõng sẽn wilgd Kirist tʋm-tʋmd sõma wã ne b no-rɛɛsdba masã wã ye. Sãmbg kãng yaa tɩ bu-zẽms me lebga pʋɩt-n-taas ne kãabg a yembr Kirist la koe-noogã yĩnga.” A Poll yeelame tɩ b tʋma yẽ t’a tɩ “vẽneg nebã ne sãmbg ninga sẽn da solg Wẽnnaam sẽn yaa bũmb fãa naandã nengẽ wakat sẽn loogã.”—Efɛɛz rãmba 3:5-9.
9. Bõe yĩng tɩ d sẽn wʋmd Wẽnnaam yel-zulumsã võorã yaa zu-noog n kõ-do?
9 A Poll wilga a lɛtrã pʋgẽ me tɩ Wẽnnaam datame tɩ ne a Zezi tẽedbã maasem, bɩ saasẽ nanambsã ne yĩngr pãens rãmbã bãng a yamã nens toɛy-toɛya. (Efɛɛz rãmba 3:10) Malɛgsã gũusd n geta a Zeova sẽn tʋmd ne a tigimsã sẽn be tẽngã zugã to-to wã n tõogd n bãngd a yamã. Ad sɩd yaa zu-no-kãseng n kõ tõndo, d sẽn paam n wʋmd yɛl võor malɛgsã me sẽn tʋll n wʋmã. (1 Pɩɛɛr 1:10-12) Sẽn pʋgde, a Poll goma kiris-nebã sẽn tẽed bũmb ninsã fãa yelle, n yeel tɩ d segd n mao n “lagma ne Wẽnnaam nebã fãa n bãng a yalem la a woglem la a zulum la a zãntlem sẽn yaa bũmb ninga.” (Efɛɛz rãmba 3:11, 18) Bɩ d ges yel-zulums a wãn d sẽn tõe n nan pa vaees neere.
Yel-zulumsã kẽere
10, 11. Sẽn zems ne Biiblã, yaa wakat bʋg la a Zezi lebg Wẽnnaam saasẽ “pagã” ‘yagen-kãsenga’?
10 D bãngame tɩ Wẽnnaam saasẽ pag ning yell b sẽn gomd Sɩngre 3:15 pʋgẽ wã yageng-kãsengã yaa a Zezi. Sẽn na yɩl n bao n wʋm yel-kãngã võor sõma, d tõe n soka d meng woto: ‘Yaa wakat bʋg la a Zezi lebg Yageng ning b sẽn da yeel tɩ watame wã? Yaa a sẽn da wa n be saasẽ wã bɩ? Bɩ yaa b sẽn wa n dog-a tẽng zugã? Yaa a lisgã sasa bɩ yaa a vʋʋgrã poore?’
11 Wẽnnaam sɩd ra kãabame t’a saasẽ siglgã b sẽn boond t’a “pag” bãngr-goamã pʋgẽ wã na n paama yagenga, tɩ yagen-kãng na n beds waafã zugu. La maana yʋʋm tusa tɩ Wẽnnaam pagã ra pa tar yageng sẽn tõe n sãam Sʋɩtãanã ne a tʋʋmã ye. Rẽ n so t’a Ezai bool-a a bãngr-gomd pʋgẽ tɩ ‘kiri,’ la a yeel t’a ‘yaa wa pag sɩd sẽn dig-a t’a sũur sãame.’ (Ezai 54:1, 5, 6) Sẽn beẽ-beẽ, b wa n doga a Zezi Betlehɛm. La yaa a lisgã raar a Zeova sẽn zae-a ne vʋʋsem sõngã la a yeel woto: “Ad-a yaa mam Bi-nongre.” (Matɩe 3:17; Zã 3:3) Yaa wakat kãng la a Zezi lebg pagã ‘yagen-kãsengã.’ Kaoosg poore, b zaeya a Zezi karen-biis me ne vʋʋsem sõngã tɩ b lebg Wẽnnaam kom-dibli la a pagã yagen-pʋgdse. Pʋg-kãngã sẽn yɩ kir tɩ kaoosã sɩd tõeeme masã ‘n yɩɩl la a kaas ne sũ-noogo.’—Ezai 54:1; Galat dãmba 3:29.
12, 13. Biiblã verse bʋs n wilgd tɩ yaa kiris-neb nins fãa sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeebã sẽn naag taab la “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã”?
12 Biiblã yel-zulung a ye me b sẽn vẽneg-d yaa Wẽnnaam sẽn tũus neb 144000 tẽng zug ka tɩ b na n kẽng saasẽ wã. (Wilgri 14:1, 4) Tõnd bãngame la d sak n deegame tɩ sẽn yaa wakat ning fãa, yaa kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n be tẽng zugã n yaa “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã,” la tɩ bãmb la a Zezi sẽn yeel tɩ b na n kõta a zakã neb rɩɩb wakat sẽn zemsã. (Matɩe 24:45) Biiblã verse bʋs n wilgd tɩ d sẽn wʋmd gom-kãensã võor to-to wã sɩd zemsame? Rẽ yĩnga yaa kiris-ned ning fãa sẽn sõngd a to t’a bãngd Wẽnnaam la a raabã la a Zezi sẽn bool tɩ tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã bɩ?
13 Wẽnnaam da yeela Israɛll nin-buiidã woto: “Yãmb yaa mam kaset dãmba, la mam [tʋm-tʋmd] mam sẽn yãke.” (Ezai 43:10) La yʋʋmd 33 Nizã kiuug rasem 11 soabã raare, a Zezi wilga Israɛll nanambsã tɩ Wẽnnaam basa b tẽngã t’a nin-buiidã ye pa a tʋm-tʋmd ye. A Zezi yeel-b lame yaa: ‘B na n deega Wẽnnaam soolem yãmb nengẽ n kõ buud ninga sẽn na n maan tʋʋm sẽn zemse.’ A leb n yeela kʋʋngã woto: “Gese, b na n basa fo roog ne foo zaalem.” (Matɩe 21:43; 23:38) Israɛll nin-buiidã sẽn da yaa a Zeova tʋm-tʋmdã pa tũ sɩda, la b pa tall yam me ye. (Ezai 29:13, 14) Baraare, a Zezi wa n sokame tɩ “ãnd n yaa tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã?” Yaa ‘buud sẽn tar yam sẽn na n deeg Israɛll zĩig n lebg Wẽnnaam tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd’ yell la a sẽn da sokdã. Yʋʋm a wãn poore, tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr kõo a Zezi sokrã leoore. A goma ne kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n yeel-b woto: ‘Yãmb yaa . . . buud sẽn yaa sõma la nin-daadse.’ (1 Pɩɛɛr 1:4; 2:9) Yaa kiris-nin-kãensã n lebg Wẽnnaam Israɛllã, rat n yeel tɩ bu-paalg a Zeova sẽn yãk tɩ lebg a tʋm-tʋmda. (Galat dãmba 6:16) Wa Wẽnnaam sẽn da bool pĩnd wẽndẽ Israɛllã neb fãa sẽn naag taab t’a tʋm-tʋmdã, a boonda kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõngã zaeeb n ket tẽng zugã fãa me t’a “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yam.” Ad sɩd yaa zu-no-kãseng n kõ-do, d sẽn paam tɩ Wẽnnaam tʋm-tʋmdã get-d yellã!
D tõe n kɩtame tɩ d Biiblã zãmsg tall yamleoogo
14. Bõe yĩng tɩ Biiblã zãmsg sõma tar yamleoog n yɩɩd a kareng bala?
14 D sã n wa paam n wʋm Biiblã gomd võor paalem, sẽn kengd d tẽebã hal wʋsgã yĩnga, d sũ-noogã pa woto tɛk ye. La yaa d sẽn na n zãmsd Biiblã neer bal la d bãngrã na n paasdẽ tɩ kõt-d sũ-noog woto. Rẽ n so tɩ d sã n karemd sɛb nins tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sẽn yiisdã bɩ d segd n sokd d mens sogsgo. Wala makre, d karengã sasa, d tõe n mi n soka d meng woto: ‘Wãn-wãn la bũmb ning b sẽn yeel ka wã lokd mam sẽn da zoe n miẽ wã? Verse bʋs bɩ bõe la mam mi tɩ wilgdẽ tɩ b sẽn yet bũmb ning ka wã zemsame?’ Sã n mik tɩ d segd n maana vaeesg n paas n tõog n wʋm d sokr leoore, d tog n gʋls-a lame n bĩng n wa bao a leoorã.
15. Biiblã yel-zulums bʋs võor la d tõe n bao n wʋme, la bõe la d tõe n maan tɩ zãms-kãng naf-d wʋsgo?
15 Biiblã yel-zulums bʋs võor la d tõe n bao n wʋm tɩ kõ-d sũ-noogo? Makre, d tõe n bao n wʋma kaool toɛy-toɛy nins Wẽnnaam sẽn maan ãdem-biisã neer yĩngã võore. D leb n tõe n paasa d tẽebã pãnga, d sã n maag d yĩng n vaees bãngr-goam nins fãa sẽn gomd a Zezi yellã, wall d bao n wʋm Biiblã bãngr-goam a taab ball-balle. D sã n ye lebs n maag d yĩng n karem sɛb sẽn gomd a Zeova rũndã-rũndã Kaset rãmbã yell me, tõe n kenga d tẽebã. Makre, d tõe n lebs n zãmsa Les Témoins de Jéhovah : Prédicateurs du Royaume de Dieu sebrã. * Yaa vẽeneg me tɩ d sã n karemd Gũusg Gasgã seb-kʋdã pʋsẽ “Karemdbã Sogsgo,” na n sõng-d lame tɩ d wʋm verse rãmb kẽer võor sõma n paase. D karengã pʋgẽ, d tog n maaga d yĩng n pʋg b sẽn wɛgsd verse kãens to-to wã neere. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d wa tõe n tagsd n wʋmd yɛlã võore, la kɩt me tɩ d paam yam-vẽenem n paase. (Hebre dãmba 5:14) D sã n dat tɩ d karengã naf tõnd la naf neb nins d sẽn sõngdã, bɩ d gʋlsd bũmb nins d sẽn bãngdã Biiblã kɩrenga, pa rẽ bɩ seb-zẽng pʋgẽ.
Sõng-y kambã tɩ b nong Biiblã zãmsgo
16. Wãn to la y tõe n kɩt tɩ Biiblã zãmsg tall yamleoog ne y kambã?
16 Roagdbã tara b sẽn tõe n maan n kɩt tɩ b kambã nong Biiblã zãmsgo. Y pa segd n tags tɩ b pa tõe n wʋm yel-zulumsã ye. Wala makre, y tõe n kos-b lame tɩ b maan vaeesg sɛbã pʋsẽ n segl bũmb zakã neb Biiblã zãmsg yĩnga, la y wa sok-b sogsg b vaeesgã zugu. Biiblã zãmsg ne zakã rãmbã sasa me, y tõe n kɩtdame tɩ b maand mak-n-wilg toɛy-toɛy sẽn na sõng kambã tɩ b bãng b sẽn tõe n wilg ned to-to tɩ b sẽn zãms bũmb ninsã yaa sɩda. Sẽn paase, y tõe n talla “ Voyez le bon pays ” * wã me n wilg-b zĩis la tẽns kẽer yell b sẽn gomd Biiblã pʋgẽ wall y sõng-b tɩ b wʋm Biiblã zĩis nins d sẽn karemd semennã pʋgẽ wã neere.
17. Bõe yĩng tɩ d segd n gũus tɩ d Biiblã zãmsgã ra rɩkd d sẽkã gilli?
17 Yaa sɩd tɩ Biiblã zãmsg f toorã tõe n talla yamleoog la keng f tẽebo. La d segd n gũusame tɩ ra wa rɩkd d sẽkã fãa tɩ d pa ye tar vɩʋʋg n segend tigissã ye. A Zeova kɩtdame tɩ “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” zãmsd tõnd ne tigissã maasem me. La d sã n vaeesd d sɛbã n paasdẽ, d sẽn leokd sogsgã to-to tigissẽ wã na n yɩta sõma. Wala makre, sebrã zãmsg sasa, wall Biiblã kareng semennã pʋgẽ tags-kãsemsã zug sõss sasa, d na n tõogd n leokda sõma.
18. Bõe yĩng tɩ modgr ning d sẽn maand n dat n wʋm “yel-zulumsã” võorã tar yõod wʋsgo?
18 D sã n zãmsd Wẽnnaam Gomdã sõma, na n kɩtame tɩ d pẽneg a Zeova n paase. Biiblã goma a bãngrã yõod yell n yeel woto: “Yam maasem yaa wa ligd maasem. La bãngr sẽn yɩɩdã, yaa tɩ yam fãagda ned ninga sẽn tar-a wã.” (Koɛɛg Soaba 7:12) Woto yĩnga, modgr ning d sẽn maand n dat n wʋm Wẽnnaam Gomdã võor hal sõma wã tara yõod wʋsgo. Biiblã pʋlma neb nins sẽn baood Wẽnnaam bãngrã tɩ b sɩd ‘na n yãa a bãngrã sẽn yaa to-to.’—Yelbũna 2:4, 5.
[Tẽngr not rãmbã]
^ sull 15 A Zeova Kaset rãmbã n yiis seb-kãngã.
^ sull 16 A Zeova Kaset rãmbã n yiis seb-kãngã.
Wãn to la y na n leoke?
• “Wẽnnaam yel-zulumsã” yaa bõe?
• Bõe yĩng tɩ d pa segd n bas yel-zulumsã vaeesgo?
• Bõe yĩng tɩ kiris-nebã fãa tõe n wʋm “Wẽnnaam yel-zulumsã” võore?
• Wãn to la d tõe n maan n wʋm “Wẽnnaam yel-zulumsã” võor tɩ naf-d wʋsgo?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 28]
Wakat bʋg la a Zezi lebg yageng ning sẽn da segd n wa wã?
[Foto, seb-neng 31]
Roagdbã tõe n kɩtame tɩ b kambã maan vaeesg zakã neb Biiblã zãmsg yĩnga