Yɩ-y neb sẽn pid ne vʋʋsem sõng n tar yẽesem
Yɩ-y neb sẽn pid ne vʋʋsem sõng n tar yẽesem
“Bɩ y wɩnge, la y ra tʋm ne kʋɩɩng ye. Bɩ y wɩng n sak Zusoabã n maan bãmb tʋʋmd ne y sũyã fãa.”—ROM 12:11.
1. Bõe yĩng tɩ Israɛll nebã ra kʋʋd rũms maando, la b kõt Wẽnnaam kũun toɛy-toɛya?
A ZEOVA sũur nooma ne modgr ning a nebã sẽn maand ne yamleoog n wilgdẽ tɩ b nong-a lame la tɩ b sakd-a lame wã. Pĩnd wẽndẽ, a Zeova ra reegda rũms toɛy-toɛy maando, la kũun a taab Israɛll nebã sẽn da kõt-a. B ra maanda rẽ tɩ zemsd ne a Moiiz tõogã noyã, b yel-wẽnã sugr yĩnga, la sẽn na yɩl n wilg b mi-beoogo. Rũndã-rũndã, a Zeova pa kot tɩ b kõ-a maand a woto buud ye. La baasgo, tʋm-tʋmd a Poll lɛtr ning a sẽn tool Rom kiris-nebã pʋgẽ, a sak 12 wã, a wilgame tɩ kiris-nebã me segd n kõo maando. Bɩ d bao n wʋm dẽ võore.
Maan-vɩɩse
2. Tõnd sẽn yaa kiris-nebã, bõe la d segd n maane, la yɩl n tõog n maan rẽ baooda bõe?
2 Karm-y Rom dãmb 12:1, 2. A Poll lɛtrã pipi sagsã pʋsẽ, a wilgame tɩ yaa tẽebã n kɩtd tɩ kiris-ned buud fãa sẽn paam zaeebã, zʋɩf wall bu-zẽng ned paam tɩ Wẽnnaam geelg-a wa nin-tɩrga, la tɩ pa a soab tʋʋm-sõma yĩng ye. (Rom 1:16; 3:20-24) A Poll bilga a lɛtrã sak 12 wã pʋgẽ tɩ kiris-nebã segd n wilga Wẽnnaam b mi-beoogo, n sak n mong b mens n tʋm tʋʋm kẽer b vɩɩmã pʋgẽ tɩ yɩ wa maoongo. Sẽn na yɩl n tõog n maand dẽ, tõnd segd n toeema d yam-tagsgã. Bala, d sẽn dog ne yel-wẽndã kɩtame tɩ d yaa ‘yel-wẽnã la kũumã tõog’ yembse. (Rom 8:2) Woto kɩtame tɩ d segd n tek d yamã n ‘paam d tagsgã manegre,’ rat n yeel tɩ d toeem d tagsgã la d raab toɛy-toɛyã zãng fasɩ. (Ef. 4:23) Yaa ne Wẽnnaam la a vʋʋsem sõngã sõngr bal la d tõe n tõog n toeem woto. La baoodame me tɩ d maan modgr wʋsgo, la d tʋm ne d yamã. Woto rat n yeelame tɩ d segd n maana d sẽn tõe fãa, n da “yɩ wa dũniyã rãmb” sẽn yaa zãmb rãmba, n nong reem yood la b tar tagsa sẽn pa sõma wã ye.—Ef. 2:1-3.
3. Bõe yĩng tɩ d sakd n tʋmd tʋʋm nins Wẽnnaam sẽn bobl kiris-nebã?
3 A Poll sagla tõnd tɩ d tʋm ne d yamã n tags n bãng “Wẽnnaam daab sẽn yaa sõma, la sẽn tat bãmb yam, la sẽn zems zãnga.” Wala makre, d tags n ges bõe yĩng tɩ d karemd Biiblã daar fãa la d bʋgsd d sẽn karemdã zugu? Bõe yĩng tɩ d pʋʋsdẽ, n kẽnd tigissã la d moond koe-noogã? Rẽ yĩnga yaa tigingã kãsem-dãmbã sẽn sagend tõnd tɩ d maand woto wã yĩng bɩ? Yaa sɩd tɩ b maand-d-la neer b sẽn tẽegd-d woto wakat fãa wã, la yaa a Zeova vʋʋsem sõngã n kɩtd tɩ d tʋmd tʋʋm-kãensã n wilgd-a tɩ d nong-a lame. Sẽn paase, d kɩsa sɩd tɩ yaa Wẽnnaam n dat tɩ d tʋm tʋʋm-kãensã fãa. (Zak. 4:6; Ef. 5:10) D paamda bark la sũ-noog wʋsgo, bala d miime tɩ d sã n tʋmd tʋʋm-kãensã n wilgdẽ tɩ d yaa kiris-neb hakɩka, d tata Wẽnnaam yam.
Kũun toɛy-toɛya
4, 5. Wãn to la kãsem dãmbã segd n tʋm ne b kũun toɛy-toɛyã?
4 Karm-y Rom dãmb 12:6-8, 11. A Poll bilgame tɩ tõnd “tara kũun toɛy-toɛy wa sẽn zems bark ninga b sẽn kõ tõndã.” A Poll sẽn sõdg kũun ninsã kẽer yaa tʋʋm kãsem dãmbã sẽn tʋmde. Wala makre, a goma sẽn sagenda neb la sẽn yaa-a taoor soab yelle, n yeel tɩ b ned kam fãa “wɩng ne a tʋʋmde.”
5 La a Poll yeelame tɩ segdame tɩ yel-gɛt sã n tar sõngr tʋʋmde, wall neb zãmsgo, bɩ a tʋm ne a sũur fãa. Yaa tʋʋm nins b sẽn tʋmd tigingã b sẽn mak ne ‘yĩngã’ pʋgẽ wã yell la a Poll sẽn da gomdã. (Rom 12:4, 5) Yaa rẽ yell me la b sẽn gomd Tʋʋm 6:4 pʋgẽ wã. Be tʋm-tʋmdbã yeela woto: “Tõnd mens na n kell n gesa pʋʋsgã ne Wẽnnaam koɛɛgã togsg yelle.” Bõe la tʋʋmd a woto maaneg baooda? Yaa ne kãsem dãmbã kũun toɛy-toɛyã maasem la b sõngd tigingã neb tɩ b tẽebã pãng paasdẽ. Kãsem dãmbã rɩkda sẽk n karemd Wẽnnaam Gomdã n vaeesd-a neer la b rɩkd-a n zãmsd tigingã neb la b get b yembr-yembr yelle. Woto kɩtame tɩ b sã n wa wilgd tigingã neb b sẽn segd n maaneg wall b sagend-ba, yaa sõngr tʋʋm-kãng la b tʋmda. Kãsem dãmbã segd n tʋma ne kũun nins b sẽn kõ-bã ne b sũy fãa la b sõng tigingã neb “ne sũ-noogo.”—Rom 12:7, 8; 1 Pɩɛ. 5:1-3.
6. Wãn to la d tõe n tũ saglg ning sẽn be Rom dãmb 12:11 sẽn yaa sõs-kãngã vɛrse-yẽgrã?
6 A Poll paasa woto me: “Bɩ y wɩnge, la y ra tʋm ne kʋɩɩng ye. Bɩ y wɩng n sak Zusoabã n maan bãmb tʋʋmd ne y sũyã fãa.” D sã n wa yã tɩ d pa le tʋmd Rĩungã tʋʋm ne yẽesem, tõe tɩ d segd n mao n manega d sẽn zãmsd Biiblã to-to wã, la d wɩng ne pʋʋsgo, n pelgd d pʋs n kot a Zeova a vʋʋsem sõngã. Bala vʋʋsem sõngã tõe n sõng-d lame tɩ d bas kʋɩɩng la d lebs n tall yẽesem. (Luk 11:9, 13; Wil. 2:4; 3:14, 15, 19) Vʋʋsem sõngã ra sõnga pipi kiris-nebã tɩ b tõog n togs nebã “Wẽnnaam tʋʋm-kãsemsã.” (Tʋʋ. 2:4, 11) A tõe n kɩtame tɩ tõnd me paam yẽesem n wɩng ne Wẽnnaam tʋʋmdã.
Bao-y sik-m-menga
7. Bõe yĩng tɩ d segd n tʋmd Rĩungã tʋʋm ne sik-m-menga?
7 Karm-y Rom dãmb 12:3, 16. Tõog buud fãa tõnd sẽn tar yaa “bark” a Zeova sẽn kõ-do. A Poll da yeela Korẽnt kiris-nebã woto: “Tõnd tõogr yita Wẽnnaam nengẽ.” (2 Kor. 3:5) Woto yĩnga, d pa segd n bao pẽgr ye. D segd n sika d meng n sak n deeg tɩ yaa Wẽnnaam sẽn ningd barkã yĩng n kɩtd tɩ d tõogdẽ lakae, pa d minim wall d pãng yĩng ye. (1 Kor. 3:6, 7) Rẽ n so t’a Poll yeel woto: “Mam yeta ned kam fãa sẽn be yãmb sʋkã t’a ra tags tɩ yẽ yaa sõma n yɩɩd sẽn zems ye.” Yaa sɩd tɩ yaa sõma tɩ d bãng tɩ d sẽn tõogd n tʋmd Rĩungã tʋʋmã yaa zu-zẽkr la sũ-noog bũmb n kõ-do. La baasgo, d sã n tar sik-m-menga, na n sõng-d lame tɩ d ra wa tagsdẽ tɩ tõnd n mi fãa ye. D na n pʋd n tagsda ne “gũus-m-menga.”
8. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d ra ‘tagsdẽ tɩ d tara yam wʋsgo’?
8 D sã n zẽk d mens bũmb nins d sẽn tõogd n maandẽ wã yĩnga, pa yam bũmb ye. Bala ‘yaa Wẽnnaam n kɩtd tɩ bɩtẽ.’ (1 Kor. 3:7) A Poll yeelame tɩ Wẽnnaam pʋɩɩ tẽeb n kõ tigingã ned kam fãa wa sẽn zemse. Wall tɩ d tagsdẽ tɩ d yɩɩda d taabã, d segd n sak n deega bũmb nins b me sẽn maand tɩ zemsd ne tẽeb ning b sẽn deegã. A Poll paasa woto: “Bɩ y sak taab ne yam sõma.” A lɛtr a to pʋgẽ, a yeel-d-la woto: “Da maan-y bũmb baa a yembr ne zabr wall wilg-m-meng ye, la bɩ ned kam fãa tẽ ne sik-m-meng yam tɩ nebã fãa yɩɩda yẽnda.” (Fil. 2:3) Yɩl n tõog n sak n deeg tɩ d saam-bi-taasã yɩɩda tõnd zĩis kẽere, baooda modgr wʋsg la sik-m-meng hakɩka. Sik-m-mengã na n kɩtdame tɩ d ra ‘tagsdẽ tɩ d tara yam wʋsg ye.’ Yaa sɩd tɩ tigingã tʋʋm sãnda tõe n kɩtame tɩ nebã kẽer nand-do, la d fãa sã n sakd n tʋmd tʋʋm bõoneg nins nebã sẽn pa wae n nandẽ wã me, d na n paama sũ-noogo.—1 Pɩɛ. 5:5.
Tigingã neb segd n talla zems-n-taare
9. Bõe yĩng t’a Poll mak kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã ne yĩng wila?
9 Karm-y Rom dãmb 12:4, 5, 9, 10. A Poll yeelame tɩ kiris-neb nins sẽn paam zaeebã fãa sẽn lagem taab Kiristã tũudum pʋgẽ wã yaa wa yĩng a ye wila, tɩ Kiristã yaa zugu. (Kol. 1:18) A tẽeg-b lame tɩ yĩng tara wil toor-toore, tɩ wilã tʋʋm me yaa toor-toore, la tɩ baa “b sẽn yaa wʋsgã b lebga yĩng a yembr Kirist tũudmã pʋgẽ.” Rẽ n so t’a Poll da yeel Efɛɛz kiris-nebã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã me woto: “Ne nonglem, tõnd na n bɩɩ ne bũmb fãa ne sẽn yaa-a tẽedbã zugã; bãmb yaa Kirist. Yaa bãmb n tongd yĩngã wilã fãa ne taab tɩ b yɩ neere, n lebg bũmb a yembre. La will fãa sã n maand a tʋʋmd sõma, a sõngda yĩngã fãa tɩ bɩ, la a sõngda a meng ne nonglem.”—Ef. 4:15, 16.
10. Zu-soben-bʋs la “piis a taabã” segd n sake?
10 Baa a Zezi sẽn boond b rãmb t’a “piis a taabã” sẽn pa naag b sẽn mak b rãmb ne Kirist yĩngã wilã, mak-kãngã tõe n naf-b-la wʋsgo. (Zã 10:16) A Poll yeelame t’a Zeova “ninga bũmb fãa a Zezi naoã tẽngre, n kõ bãmb tɩ b yɩ bãmb nebã zug ne bũmb fãa.” (Ef. 1:22) B sẽn yeel tɩ “bũmb fãa” wã, wilgdame tɩ piis a taabã sẽn be rũndã-rũndã wã naaga a Zeova sẽn ning bũmb nins a Bi-riblã nao tẽngrã. B geelg-b lame n naag Kiristã “paoong” ning a sẽn bobl “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã.” (Mat. 24:45-47) Woto yĩnga, kiris-neb nins sẽn na n wa vɩɩmd tẽngã zugã segd n sak n deegame t’a Zezi yaa b Zusoaba, la b sak “tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã” ne a taoor lʋɩtbã Sulli la neb nins a sẽn yãk tɩ b get tigimsã yellã. (Heb. 13:7, 17) Woto kɩtdame tɩ tigimsã neb zems taaba, la b tall yam a yembre.
11. Bõe n kɩt tɩ d zemsd taab la d tar yam a ye, la sagl-bʋg me la a Poll kõ-yã?
11 Yaa nonglmã sẽn yaa “bũmb fãa loɛtg sɩd-sɩdã” n kɩtd tɩ b zemsd taab la b tar yam a ye wã. (Kol. 3:14) A Poll wilga rẽ vẽeneg Rom dãmb sak 12 wã pʋgẽ, n yeel tɩ segdame tɩ d nonglmã ra naag ne zãmbo, la a paas tɩ d “nong taab wʋsg ne ba-biis nonglem.” Nonglem a woto kɩtdame tɩ d waoogd taaba. A Poll yeelame tɩ d yɩt pipi n ‘waoogd taaba.’ La nong taabã pa rat n yeel tɩ d sak kɛgr ye. D segd n maana d sẽn tõe fãa tɩ tʋʋm dẽgd da zĩnd tigingã pʋgẽ ye. A Poll sẽn sagl tɩ d nong taabã, a paasa woto: “Bɩ y kisg sẽn yaa wẽnga la y gãd sẽn yaa sõma kãn-kae.”
Maand-y sãambã sãando, la y sõngd taaba
12. Sõng-taabã wɛɛngẽ, bõe la pĩnd wẽndẽ Masedoan kiris-nebã makr wilgd tõndo?
12 Karm-y Rom dãmb 12:13. Nonglmã kɩtdame tɩ d sõngd “Wẽnnaam nebã sẽn dat sõngrã” wa d sẽn tõe tɛka. Baa d tarmã paooda, d tõe n kõo d sẽn tare. A Poll da goma Masedoan kiris-nebã yell n yeel woto: “Tood wʋsg sẽn yɩ makr ne bãmba pʋgẽ, la baa naong wʋsg sẽn tar bãmbã, bãmb paama sũ-noog kãsenga, n kõ b nonglem kũun wʋsgo. Mam kɩta bãmb kaseto tɩ bãmb kõo ne yamleoogo sẽn zems bãmb pãng tɛka, la a yɩɩda bãmb pãng tɛka. Bãmb kosa tõnd ne b sũyã fãa tɩ d reeg bãmb kũunã tɩ b paam n lagem ne neb a taabã n sõng Wẽnnaam nebã [sẽn be Zide wã].” (2 Kor. 8:2-4) Baa Masedoan kiris-nebã sẽn da yaa naong rãmbã, b ra yaa kõtba. B gesame tɩ b sẽn paam segb n na n yãk b sẽn tar n sõng b tẽed-n-taas nins sẽn da be Zide n dat sõngrã yaa sũ-noog bũmbu.
13. Maan “sãambã sãandã,” rat n yeelame tɩ bõe?
13 Gɛrkã goam nins b sẽn lebg tɩ ‘maan-y sãambã sãandã’ rat n yeelame me tɩ f baood segb n deegd sãambã, la f sõngd f taaba. Biibl a yembr (The New Jerusalem Bible) lebga gom-kãens woto: “Baood-y segb n sõngd taaba.” Wala makre, d sã n bool d to d yir tɩ d naag taab n dɩ, d sẽn nong-a yĩnga, d wilgdame tɩ d reegda sãamb la d sõngd taaba. La woto sɩd seka pẽgre. D sã n bao, d na n yã d sẽn tõe n maan to-to n deegd taab sãand la d sõngd taaba. Sã n mik tɩ d pa tar tõog n na n segl dɩɩb n bool d to t’a wa rɩ ne-do, baa yaa nangur wall bisap la d paam n na n zĩnd n sõs ne taaba, sekame.
14. a) Gɛrk gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “maan sãamb sãandã” yita gom-bi-bʋs pʋsẽ? b) Wãn to la d tõe n wilg koe-moonegã pʋgẽ tɩ d nonga sãamba?
14 Tõnd manesem sẽn yaa to-to ne bu-zẽng ned tõe n wilgame tɩ d nonga sãamba. Gɛrk gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “maan sãamb sãandã” yita gom-biis a yiib pʋgẽ. A ye võor yaa “nonglem,” t’a to wã võor yaa “sãana.” Tõnd manesem yaa wãn to ne sãambã la bu-zẽmsã neba? Hakɩka, d tõe n yeelame tɩ kiris-neb nins sẽn zãmsd buud-gom-zẽng sẽn na yɩl n tõog n taas koɛɛgã sãamb nins sẽn be b moonegã zĩigẽ wã nonga sãamba. Yaa sɩd tɩ pa d fãa n tõe n zãms buud-gom-zẽng ye. La d fãa tõe n talla Une bonne nouvelle pour des gens de toutes nations seb-bilã sẽn tar koɛɛgã ne buud-goam wʋsgã, n sõng sãambã sõma tɩ b wʋm koe-noogã. Rẽ yĩnga yãmb zoe n talla seb-bil kãngã n taas ned koɛɛgã tɩ wom biis bɩ?
Ningd-y y mens y taabã zĩigẽ
15. Wãn to la a Zezi sẽn maan bũmb ningã wilgd tõnd d sẽn tõe n tũ Rom dãmb 12:15 saglgã to-to?
15 Karm-y Rom dãmb 12:15. A Poll saglg ning sẽn be vɛrse kãngã pʋgẽ wã rat n yeelame tɩ d ningd d mens d taabã zĩigẽ. D to sũ-noog wall a sũ-sãang wakate, d segd n tõog n ninga d meng a zĩigẽ. D sã n maand woto, na n wilgda vẽeneg tɩ d pida ne vʋʋsem sõng n tar yẽesem. Wala makre, a Zezi karen-biis 70 wã sẽn da wa n tɩ moon koɛɛgã, b lebg n waa ne sũ-noogo, n togs-a b tʋʋmdã sẽn wom bi-sõma ninsã. La wakat kãnga, “sɩɩg sõng kõo a Zezi sũ-noog kãsenga.” (Luk 10:17-21) A Zezi naag-b lame n kɩdem sũ-noogo. La a zoa a Lazaar sẽn wa n ki wã, a yãba ne “neb nins sẽn yãbdã.”—Zã 11:32-35.
16. Wãn to la d tõe n wilg tɩ d ningda d mens d taabã zĩigẽ, la ãnd dãmb n segd n maan rẽ n yɩɩda?
16 D segd n dɩka a Zezi togs-n-taare, n ningd d mens d taabã zĩigẽ. Wala makre, d tẽed-n-taag sã n wa kɩdemd sũ-noogo, tõnd me segd n wilga vẽeneg tɩ rẽ noom-d lame. Woto me, d saam-biig sã n wa paam sũ-sãang wall zu-loeese, d segd n kʋm-a lame. Wakat ninga, ned a woto sã n paam tɩ d maag d yĩng n kelg-a, tõe n yols-a-la wʋsgo. Sasa ning menga, tõe tɩ d naag-a n yãbe. (1 Pɩɛ. 1:22) Sẽn yɩɩd fãa, kãsem dãmbã segd n modgd n tũuda a Poll saglgã, n ningd b mens b taabã zĩigẽ.
17. Bõe la d zoe n zams Rom dãmb sak 12 wã pʋgẽ, la bõe yell la d na n gom sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ?
17 Rom dãmb sak 12 wã vɛrse rãmb nins d sẽn wɛgsã pʋgẽ, d paama sagls sẽn sõngd tõndo, la sẽn wilgd d sẽn tõe n kogl tõnd ne d tẽed-n-taasã zems-n-taar to-to. Sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ, d na n wɛgsa sakã vɛrse nins sẽn ketã. B wilgda tõnd manesem sẽn segd n yɩ to-to ne sẽn pa-b kiris-nebã, la baa sẽn kɩɩsd-b koɛɛgã la sẽn namsd-b tõndã.
D lebg n tẽege
• Wãn to la d tõe n wilg tɩ d pida ne vʋʋsem sõng n tar yẽesem?
• Bõe yĩng tɩ d segd n tʋm Wẽnnaam tʋʋmã ne sik-m-menga?
• Wãn-wãn la d tõe n wilg tɩ d ningda d mens d taabã zĩigẽ la d kʋmd b nimbãanega?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto rãmba, seb-neng 12]
Bõe yĩng tɩ kiris-nebã tʋmd maand bõn-kãensã?
[Foto, seb-neng 14]
Wãn to la d ned kam fãa tõe n sõng sãambã tɩ b wʋm Rĩungã koɛɛgã?