Yãmb tog n yɩɩ nin-bʋs buudu?
Yãmb tog n yɩɩ nin-bʋs buudu?
‘Dẽ yĩnga, bõn-kãens fãa sẽn na n yẽnegã, yãmb ka rat n yɩ neba, b yel-manesem sẽn yaa sõma la sẽn sakd Wẽnnaam sɩda?’—2 PƖƐ. 3:11.
1. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel t’a Pɩɛɛr yaoolem lɛtrã sagls sɩd zemsa b wakate?
TƲM-TƲMD a Pɩɛɛr sẽn wa n gʋlsd a yaoolem lɛtrã, rẽ t’a Sʋɩtãan da zoe n kɩtame tɩ b nams tigingã neb wʋsgo. La a pa tõog n boog b yẽesmã wall a kɩt tɩ b sõorã sẽn da paasd to-to wã boog ye. Woto kɩtame t’a maan bũmb a to. Bõn-kãng soabã wae n nafd-a lame. Wa a Pɩɛɛr sẽn wilg a lɛtrã pʋgẽ wã, a Sʋɩtãan kẽesa ziri karen-saam dãmb sẽn “tar nin-yoaadb nini,” la sẽn “minim zoe-bõn” tigingã pʋgẽ, n tʋlg n na n sãam Wẽnnaam nin-buiidã tẽebo. (2 Pɩɛ. 2:1-3, 14; Ziid 4) Rẽ n so t’a Pɩɛɛr yaoolem lɛtrã pʋgẽ, a sagend kiris-nebã tɩ b mao n kell n yɩ wẽn-sakdba.
2. Bõe yell la 2 Pɩɛɛr sak a 3 wã gomd n yɩɩda, la sogs-bʋs la d segd n sok d mense?
2 A Pɩɛɛr yeela woto: “Mam sẽn ket n vɩ wã, mam tẽedame t’a bee mam zug tɩ m nek yãmb ne saglgo. Tɩ bõe, mam miime tɩ sã n yɩ bilfu, mam na n basa dũniyã . . . La mam na n maoome tɩ mam loogr poorẽ yãmb na kell n tẽeg bõn-kãens daar fãa.” (2 Pɩɛ. 1:13-15) Yaa vẽeneg t’a Pɩɛɛr da miime t’a kũum kolgame, la a sẽn da rat yaa a tẽed-n-taasã yõd n tẽegd a saglsã yelle. Sɩd me, rũndã-rũndã, sagl-kãensã bee Biiblã pʋgẽ d fãa neer yĩnga. A Pɩɛɛr yaoolem lɛtrã sak a 3 soabã sagls tara yõod wʋsg ne tõnd n yɩɩda, bala a gomda yaoolem day yelle. Yaa saasã, rat n yeel dũni kãngã goosneema rãmbã, la tẽngã sẽn makd neb nins fãa sẽn pa maand Wẽnnaam daabã yaoolem wakatã yell la a gomda. (2 Pɩɛ. 3:3, 7, 10) Sagl-bʋs la a Pɩɛɛr kõ tõndo? Wãn-wãn la a saglsã tũub tõe n sõng tõnd tɩ d paam n ta a Zeova yam?
3, 4. a) Sok-bʋg la a Pɩɛɛr sok-yã, la sagl-bʋg me la a kõ-yã? b) Bũmb a tãab bʋs yell la d na n gome?
3 A Pɩɛɛr sẽn gom a Sʋɩtãan dũniyã sãoong yellã poore, a soka woto: ‘Yãmb ka rat n yɩ neba, b yel-manesem sẽn yaa sõma la sẽn sakd Wẽnnaam sɩda?’ (2 Pɩɛ. 3:11, 12) A Pɩɛɛr gomdã pa sokr bal ye. A sẽn sok woto wã, a tẽega kiris-nebã b sẽn segd n yɩ neb nins buudã vẽenega. A Pɩɛɛr da miime tɩ yaa neb nins sẽn maand a Zeova raabã la b tar zʋg-sõma wã bal n na n põs a “sũ-rokrã” daare. (Ezai 61:2) Rẽ n so tɩ tʋm-tʋmdã yeel kiris-nebã tɩ b gũus ne ziri karen-saam dãmbã, la a paas woto: ‘Dẽ yĩnga, mam zo-nongdse, yãmb sẽn deng n bãng bõn-kãensã, bɩ y gũus neere tɩ [ziri karen-saam dãmbã] ne wẽn-kɩɩsdbã tʋʋm wẽnsã ra vigs yãmb ye.’—2 Pɩɛ. 3:17.
4 A Pɩɛɛr sẽn be neb nins “sẽn deng n bãng bõn-kãensã” sʋka yĩnga, a ra miime tɩ yaoolem wakatã, sẽn na yɩl n tõog n kell n sak Wẽnnaam, na n yɩɩ tɩlae ne kiris-nebã tɩ b gũus neere. Tʋm-tʋmd a Zã me wa n wilga bũmb ning sẽn kɩt tɩ na n yɩ tɩlae tɩ b gũusã võore. Wẽnnaam vẽneg-a lame t’a pĩnd n yã b sẽn dig a Sʋɩtãan saasẽ t’a sũurã puud ne neb nins “sẽn sakd Wẽnnaam noore, la sẽn tar a Zezi kasetã,” hal t’a “sũ-puugrã yaa kãsenga.” (Wil. 12:9, 12, 17) A Sʋɩtãan pa na n tol n tõog tɩ kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã ne “piis a taabã” fãa sẽn naag taab bas Wẽnnaam sakr ye. (Zã 10:16) La rẽ yĩnga a na n tõoga tõnd yembr-yembrã bɩ? Tõnd ned kam fãa na n tõog n kell n saka Wẽnnaam bɩ? Sẽn na yɩl tɩ d tõog n kell sak Wẽnnaam, yɛl a tãab maaneg n yaa tɩlae ne-do. Pipi, rẽnda d tall zʋg sẽn tat Wẽnnaam yam. Yiib-n-soaba, d segd n kell n yɩɩ yɩlma, d tẽebã la d vɩɩmã nens a taabã fãa pʋsẽ. Tãab-n-soaba, d sã n wa maood ne zu-loeese, d segd n talla yam-sõng d toogã zugu. D na n goma yel-kãensã yelle.
Bao-y zʋg toor-toor sẽn tat Wẽnnaam yam
5, 6. Zʋg-sõma bʋs la d segd n bao, la bõe yĩng tɩ rẽ baood modgr wʋsgo?
5 A Pɩɛɛr lɛtr a yiib-n-soabã pipi sakã pʋga, a yeela woto: ‘Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛka n paas sõmblem yãmb tẽebã pʋgẽ; la ne sõmblem, bɩ y paas bãngre, la ne bãngre, bɩ y paas yõk-m-menga, la ne yõk-m-menga, bɩ y paas sũ-mare, la ne sũ-mare, bɩ y paas Wẽnnaam sakre, la ne Wẽnnaam sakre, bɩ y maan taab neere la y paas nonglem. Tɩ bõe, bõn-kãens sã n pid yãmb n puugi, bãmb maanda yãmb tɩ yãmb sẽn bãng tõnd Zusoab a Zezi Kiristã, y kõn yɩ kʋɩɩmba, wall neb sẽn ka womd biis ye.’—2 Pɩɛ. 1:5-8.
6 Yaa sɩd tɩ yɩl n tõog n tʋmd tʋʋm nins sẽn na n kɩt tɩ d tall zʋg sẽn tat Wẽnnaam yamã baoodame tɩ d ‘maan d sẽn tõe tɛka.’ Wala makre, tigissã kẽnde, Biiblã kareng daar fãa wã, la tõogd n zãmsd Biiblã n pa vaandẽ wã baooda modgr wʋsgo. Yɩl n tõog n sigl zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã, la f tõog t’a tar yamleoog ne zakã rãmb la paasd b tẽebã, la f maand-a n pa vaandẽ me baooda modgre. La d sã n mao n minim woto fãa maanego, wat n lebga nana. Sẽn yɩɩd fãa, d sã n neẽ tɩ d modgrã sɩd nafd-d lame.
7, 8. a) Bõe la neb kẽer yeel zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã zugu? b) Wãn to la yãmb zãmsgã nafd-yã?
7 Tõnd saam-bi-poak a ye goma zak pʋgẽ zaabr Biibl zãmsgã yell n yeel woto: “A sõngda tõnd tɩ d wʋmd yɛl wʋsg võore.” Saam-bi-poak a to me yeela woto: “Togs sɩdã, b sẽn wa n yeel tɩ sebrã zãmsg pa na n le maand sulẽ wã, pa yɩ maam noog ye. Bala ra yaa tigisg mam sẽn da nong wʋsgo. La masã, tõnd zakã rãmb sẽn paam n zãmsd Biiblã ne taab zaabr a ye semen fãa wã, mam mikame t’a Zeova sɩd mii bũmb ning sẽn yaa sõma ne tõndã, la rẽ sẽn segd ne tõnd wakat ningã me.” Zak soab a yembr yeela woto: “Zakã pʋgẽ Biibl zãmsgã sõngda tõnd hal wʋsgo. Maam ne m pagã sẽn paam n tõe n maand tigisg sẽn zems ne yɛl sẽn sɩd pak tõndã, yaa sõma wʋsgo! Woto kɩtame tɩ tõnd d yiibã fãa neẽ tɩ d tara zʋg sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã, la kɩt me tɩ koɛɛgã mooneg kõt-d sũ-noog n yɩɩd pĩndã.” Ad zak soab a to me sẽn yeele: “Mam kɩtdame tɩ kambã maand vaeesgo, tɩ rẽ paasd b bãngrã la noom-b hal wʋsgo. Tõnd sẽn zãmsd Biiblã ne taabã kɩtame tɩ d maneg n kɩs sɩd t’a Zeova mii yɛl nins sẽn pak tõndã, la t’a leokda d pʋʋsgo.” Rẽ yĩnga yãmb me sũy yaa noog wa nin-kãensã, y sẽn paam n tõe n zĩnd zaabr a ye semen fãa n zãms Biiblã bɩ?
8 Ra n basd-y tɩ yel-bõoneg tiisd-yã, tɩ y pa tõogd n zãmsd Biiblã y zakã pʋgẽ ye. Pag a ye ne a sɩd yeela woto: “Yaa lamus daar zaabr la tõnd yãk n zãmsd Biiblã. La naoor a naas la woto bũmb sẽn da tõe n kɩt tɩ zãmsgã pa tõog sẽn maan tõnd zakã pʋgẽ. La d zɩ n viig d zãmsgã ye.” Yaa sɩd tɩ wakat ninga, tõe n yɩɩ tɩlae tɩ y toeem y zãmsgã wakat wall a daarã. La segdame tɩ y yãk yam n da tol n bas tɩ vaal ye. Y pa segd n bas tɩ semen baa a ye meng looge, tɩ zãmsgã pa tõog ye!
9. Wãn to la a Zeova sõng a Zeremi, la sagl-bʋg la a Zeremi makrã kõt tõndo?
9 No-rɛɛs a Zeremi kõo tõnd mak-sõngo. A ra miime tɩ sõngr ning a sẽn da paamd a Zeova nugẽ wã yaa tɩlae ne-a, t’a ra nand sõng-kãng hal wʋsgo. Ra kɩtdame t’a tõogd toogo, n moond koɛɛgã neb sẽn da yaa tõtba. A meng yeela woto: “[A Zeova] goamã . . . lebgda wa bugum m sũurã pʋgẽ, a bee m kõabã pʋsẽ.” (Zer. 20:8, 9) Sõng-kãng kɩtame me t’a tõog toog ning sẽn paam Zerizalɛm nebã nand tɩ b sãam tẽngã. Rũndã-rũndã, d tara Biiblã tõrã sẽn yaa Wẽnnaam Gomdã. D sã n zãmsd-a sõma tɩ kɩtdẽ tɩ d get yɛlã wa Wẽnnaam sẽn get-b to-to wã, d na n yɩɩ wa a Zeremi n moond koɛɛgã ne sũ-noogo, n tõogd toog zu-loees sasa, la d kell n yɩ yɩlemd d tẽebã la d vɩɩmã nens a taabã pʋgẽ.—Zak 5:10.
Pa-y yɩlma, tɩ rẽgd la rõdg ra zĩnd y zug ye
10, 11. Bõe yĩng tɩ d segd n maan d sẽn tõe tɛk n kell n yɩ yɩlma, “tɩ rẽgd tosb ne rõdb” ra zĩnd d zugu, la rẽ baoodame tɩ d maan bõe?
10 D sẽn yaa kiris-nebã, d miime tɩ d bee yaoolem dayã wakate. Woto yĩnga, dũniyã sẽn piuug ne yɛl a Zeova sẽn kisã pa lingd tõnd ye. Wala makre, yão-beedã, raglmã la nen-kɛglmã tʋʋm buud toor-toorã bee zĩig zãnga. D tõe n yeela koɛɛg-koɛɛg t’a Sʋɩtãan yeta a meng woto: ‘M sã n pa tõe n menes Wẽnnaam nin-buiidã fãa me, tõe tɩ m na n tõog n sãama b tẽebã.’ (Wil. 2:13, 14) Rẽ kɩtame tɩ d segd n tũ a Pɩɛɛr saglgã ne d sũyã fãa. Ad a sẽn yeele: ‘Bɩ y maan yãmb sẽn tõe tɛka, tɩ [Wẽnnaam] na mik tɩ yãmb bee laafɩ pʋgẽ, tɩ rẽgd tosb ne rõdb kaẽ ye.’—2 Pɩɛ. 3:14.
11 Ka me, a Pɩɛɛr le yeelame tɩ d ‘maan d sẽn tõe tɛka.’ A Zeova sẽn kɩt t’a Pɩɛɛr yeel woto wã, yaa vẽeneg t’a miime tɩ yaa tɩlae ne tõnd tɩ d mao n tõog n kell n yɩ yɩlma, “tɩ rẽgd tosb ne rõdb” ra zĩnd d zugu, rat n yeel tɩ d mao t’a Sʋɩtãan dũniyã rẽgd ra bol-d ye. Leb n baoodame tɩ d kogl d sũurã tɩ ratem-wẽns ra soog-d ye. (Karm-y Yelbũn 4:23; Zak 1:14, 15.) D segdame me n gũus tɩ neb nins sẽn pa nong kiris-neb hakɩkã sẽn vɩ to-to wã tɩ kɩt tɩ b ‘gomd tõnd wẽngã’ ra koms d raood ye.—1 Pɩɛ. 4:4.
12. Luk 11:13 wilgdame tɩ d tõe n basa d yam ne bõe?
12 Tõnd sẽn yaa pãn-koms dãmbã yĩnga, yɩl n tõog n maan tɩrg baooda modgre. (Rom 7:21-25) Sẽn na yɩl n tõoge, yaa tɩlae tɩ d paam a Zeova sõngre. A kõta a vʋʋsem sõngã neb nins sẽn kot ne pʋ-peelmã, b sõngr yĩnga. (Luk 11:13) Vʋʋsem sõng kãng kɩtdame tɩ d paamd zʋg-sõma sẽn tat Wẽnnaam yam. A sõngd-d lame me tɩ d maood ne vɩɩmã yɛl nins fãa sẽn dat n kʋɩɩb-dã, la a sõngd-d tɩ d tõogd toogo, a Zeova daarã sẽn kolgd tɩ zu-loeesã tar paasgã.
Zu-loeesã tõe n paasa y tẽebã pãnga
13. D sã n wa tar zu-loeese, bõe n tõe n sõng-d tɩ tõog toogo?
13 D sẽn nan ket dũni kãngã pʋgẽ wã yĩnga, yaa vẽeneg tɩ d na n segda zu-loees buud toor-toore. La wall tɩ d bas tɩ zu-loe-kãens koms d raoodã, d segd n ges-b-la wa sor d sẽn paame, n na n maaneg n wilg Wẽnnaam tɩ d nong-a lame, tɩ d tẽed-a-la ne d sũur fãa, la tɩ d kɩsa sɩd me ne a Gomdã. Karen-biig a Zak yeela woto: “M ba-biisi, makr toɛy-toɛy sã n paam yãmba, bɩ y geelg bãmb wa sũ-noog bala, tɩ yãmb miime tɩ yãmb tẽeb makr wata ne sũ-mare.” (Zak 1:2-4) Tẽeg-y me t’a Zeova “tõe n yolsa nin-sõma namsg buud fãa pʋgẽ.”—2 Pɩɛ. 2:9, Sebr Sõngo.
14. Wãn-wãn la a Zozɛf mak-sõngã kengd yãmb raoodo?
14 Tẽeg-y-yã a Zakoob biig a Zozɛf yelle. A kẽem dãmbã ra koos-a-la yembdo. (Sɩng. 37:23-28; 42:21) La rẽ yĩnga a Zozɛf basa Wẽnnaam tẽebo, b sẽn maan-a wẽng woto fãa wã yĩng bɩ? Rẽ yĩnga a sãama a sũur ne Wẽnnaam a sẽn sak tɩ yel-kãngã paam-a wã bɩ? Wẽnnaam Gomdã wilgame t’a pa maan woto abada! La a Zozɛf zu-loeesã pa tek b sẽn koos-a wã bal ye. Kaoosg zugẽ, b rõd-a lame t’a makame n na n yõg paga, tɩ kɩt tɩ b kẽes-a bãens-roogo. La ne rẽ fãa, a Zozɛf pa tol n bas Wẽnnaam sakr ye. (Sɩng. 39:9-21) A sẽn kell n sak Wẽnnaam a toogã fãa pʋgẽ wã pʋd n paasa a tẽebã pãnga, tɩ kɩt tɩ Wẽnnaam wa ning-a bark hal wʋsgo.
15. A Naomi kibarã wilgda tõnd bõe?
15 Yaa sɩd tɩ zu-loeesã tõe n sãama d sũuri, wall koms d raood menga. Tõe t’a Zozɛf pa põs yel-kãensã buud ye. La yaa vẽeneg tɩ wẽn-tũudb kẽer yẽ sũy sɩd sãama b zu-loees poorẽ, hal tɩ b koms raoodo. Tẽeg-y-yã a Naomi yelle. A sɩdã ne a kom-dibli a yi wã fãa wa n kiime. Rẽ poore, a yeela woto: “Da bool-y maam t’a Naomi sẽn dat n yeel tɩ noog ye, bool-y maam t’a Mara sẽn dat n togs tɩ sũ-toogo. Tɩ bõe, Sẽn-tõeyã-fãa wã kõo maam toog wʋsgo.” (Rut 1:20, 21) D wʋmda a Naomi manesmã võore. Yaa toogã sẽn wʋm-a wã n kɩt t’a gom woto. La wa a Zozɛfe, a pa tol n bas a Zeova teegr la a sakr ye. Rẽ kɩtame t’a Zeova ning pʋg-kãngã sẽn sɩd sak-a ne a sũur fãa wã bark hal wʋsgo. (Rut 4:13-17, 22) Woto me, ka la bilfu, a na n kɩtame tɩ tẽngã lebg arzãna, tɩ menes wẽng ning a Sʋɩtãan ne a dũniyã sẽn wa ne wã fãa. Wakat kãnga, “b ka na n le tẽeg bũmb nins sẽn da zĩnd pĩndã yell ye, b ka na n le tags b yell ye.”—Ezai 65:17.
16. D manesem segd n yɩɩ wãn pʋʋsgã wɛɛngẽ, la bõe yĩnga?
16 Baa sẽn wa n yaa zu-loɛɛg ning fãa n paam-do, d sẽn kɩs sɩd tɩ Wẽnnaam nong-d lame wã na n kenga d pɛlga. (Karm-y Rom dãmb 8:35-39.) Yaa vẽeneg t’a Sʋɩtãan na n ket n modgdame n dat n koms d raoodo, la d sã n tall ‘yam-sõng’ la d ‘wɩngd ne pʋʋsgo,’ a pa na n tol n tõog-d ye. (1 Pɩɛ. 4:7) A Zezi yeela woto: “Dẽ yĩnga bɩ y gũ la y pʋʋs daar fãa n paam pãng n põs bõn-kãens fãa sẽn na n wa wã, la y yals Ninsaal Biigã taoore.” (Luk 21:36) A Zezi goamã pʋgẽ, a sẽn yeel tɩ “y pʋʋs daar fãa” wã, pa pʋʋsg woto bal ye. Yaa pʋʋsd ne f sũurã fãa n yõkd Wẽnnaam sɛɛga. A sẽn kõ-d sagl-kãngã wã, a rat n wilgame tɩ yaa masã meng la d pa segd n deem ne zood ning d sẽn tar ne yẽ la ne a Ba wã. Bala yaa neb nins sẽn tat a Zeova yamã n na n paam n põs a ra-kãsengã sasa.
Tʋmd-y-yã a Zeova tʋʋmdã wʋsgo
17. Yãmb moonegã zĩigẽ neb sã n pa kelgd koɛɛgã, wãn to la no-rɛɛsdbã mak-sõngã tõe n naf-yã?
17 D sã n tʋmd Rĩungã tʋʋma, na n kengda d raood la kõt-d belsgo. Woto tẽegd-d-la tʋm-tʋmd a Pɩɛɛr goama. A ra soka woto: ‘Yãmb ka rat n yɩ neb yel-manesem sẽn yaa sõma la sẽn sakd Wẽnnaam sɩda?’ (2 Pɩɛ. 3:11) Yɛl nins d sẽn segd n maanã sʋka, sẽn yɩɩd fãa, yaa koe-noogã moonego. (Mat. 24:14) Yaa sɩd tɩ zĩis kẽere, koɛɛgã mooneg tõe n yɩɩ toogo. Wala makre, nebã tõeeme n pa kelgdẽ, b yam sẽn ka be koɛɛgã kelgrã yĩnga, b sẽn kɩɩsd tõnd yĩnga, wall b mensã yell sẽn pak-b n yɩɩd yĩnga. Pĩnd wẽndẽ, a Zeova nin-buiidã kẽer me sega zu-loees a woto buudu. La baa ne rẽ fãa, b kell n moona koɛɛg ning Wẽnnaam sẽn bobl-bã “n ka bas ye.” (Karm-y 2 Kibay 36:15, 16; Zer. 7:24-26) Bõe n sõng-b tɩ b tõog toogo? B ra geta tʋʋmdã wa a Zeova sẽn da get-a to-to wã, la pa wa dũniyã rãmb ye. Sẽn paase, b ra getame tɩ b sẽn paam n zãad Wẽnnaam yʋʋrã yaa zu-zẽkr n kõ-ba.—Zer. 15:16.
18. Wãn to la Rĩungã koɛɛg ning tõnd sẽn moondã na n wa kɩt tɩ Wẽnnaam yʋʋrã paam pẽgre?
18 Rũndã-rũndã, tõnd me paam n moonda a Zeova yʋʋrã la d wilgd nebã a raabã, tɩ yaa zu-zẽkr n kõ-do. Bãng-y tɩ tõnd sẽn moond koɛɛg ningã na n kɩtame tɩ Wẽnnaam sã n wa na n kao a bɛɛbã bʋʋdo, bɩ b ra tõog n yeel tɩ bãmb da pa mi b sẽn da segd n maaneg ye. Sɩd me, b na n wa yɩɩ wa a Faraõ. Nin-kãensã na n wa bãnga vẽeneg tɩ yaa a Zeova n zabd ne-ba. (Yik. 7:26; 8:16; 14:25) La wakat kãnga, a Zeova na n zẽka a nin-buiidã zugu, n kɩt tɩ yɩ vẽeneg b bɛɛbã nifẽ tɩ sɩd yaa yẽ n bobl-b koɛɛg ning b sẽn da moondã.—Karm-y Ezekɩɛll 2:5; 33:33.
19. Wãn to la d tõe n wilg tɩ d rɩta a Zeova sũ-marã yõodo?
19 A Pɩɛɛr yaoolem lɛtrã baasgẽ, a yeela a tẽed-n-taasã woto: “Bɩ y bãng tɩ Zusoabã sẽn maand sũ-marã yaa yãmb fãagr yĩnga.” (2 Pɩɛ. 3:15) Woto yĩnga, bɩ d ket n dɩt a Zeova sũ-marã yõodo. Wãn-wãna? D sẽn na n baood zʋg sẽn tat Wẽnnaam yam la d kell n pa yɩlem “tɩ rẽgd tosb ne rõdb” ra zĩnd d zug ye. D sã n wa tar zu-loees me bɩ d tall yam-sõngo. D tʋmd Rĩungã tʋʋm ne d sũur fãa. D sã n maand woto, d na n wa paama bark nins fãa “yĩngr paalgã la tẽn-paalgã” sẽn na n wa ne wã.—2 Pɩɛ. 3:13.
Y tẽrame bɩ?
• Wãn to la d tõe n bao zʋg sẽn tat Wẽnnaam yam?
• Wãn to la d tõe n kell n yɩ yɩlma, “tɩ rẽgd tosb ne rõdb” ra zĩnd d zugu?
• A Zozɛf ne a Naomi kibayã wilgda tõnd bõe?
• Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ d sẽn paam n moond koɛɛgã sɩd yaa zu-zẽkr n kõ-do?
[Zãmsgã sogsgã]
[Foto, seb-neng 21]
Yãmb sã n yaa zak soaba, bõe n tõe n sõng yãmb ne y zakã rãmb tɩ y bao zʋg-sõma?
[Foto rãmba, seb-neng 23]
A Zozɛf manesem sẽn yɩ to-to a namsgã fãa pʋgẽ wã wilgda tõnd bõe?