Yãmb sõngdame tɩ tigissã kengd d fãa tẽeb bɩ?
Yãmb sõngdame tɩ tigissã kengd d fãa tẽeb bɩ?
“Yãmb sã n tigimd taaba . . . bɩ yãmb fãa maan taab sõngr yĩnga.”—1 KOR. 14:26.
1. Wa 1 Korẽnt dãmb sak 14 soabã sẽn wilgdã, bʋʋm bʋg sẽn tar yõod n kɩt tɩ kiris-nebã tigimd taaba?
YAA vẽeneg tɩ yãmb zoe n kẽnga tigsg Rĩungã roogẽ, tɩ tigsgã poor bɩ y yeel woto: “Ad tigsgã sɩd yɩɩ noogo!” Tigissã sasa, d sɩd paamda raood kengre, la woto pa lingr ye. Wa sẽn da yaa to-to pipi kiris-nebã wakatẽ wã, rũndã-rũndã me, bũmb a ye sẽn tar yõod sẽn kɩt tɩ d tigimd taab yaa sẽn na yɩl n keng neb nins fãa sẽn wat be wã tẽebo. Tʋm-tʋmd a Poll wilga rẽ vẽeneg a pipi lɛtr ning a sẽn tool Korẽnt kiris-nebã pʋgẽ. A lɛtrã sak 14 soabã pʋgẽ, a goma bõn-kãng yell n yɩlme, n wilg tɩ bũmb nins fãa sẽn maand tigissã sasa wã segd n yɩɩ “taab sõngr yĩnga,” rat n yeel tɩ kiris-nebã tẽeb kengr yĩnga.—Karm-y 1 Korẽnt dãmb 14:3, 12, 26. *
2. a) Sẽn yɩɩd fãa, bõe n kɩtd tɩ tigissã kengd d tẽebo? b) Sok-bʋg la d na n leoke?
2 Tõnd sak n deegame tɩ sẽn yɩɩd fãa, bũmb ning sẽn kɩt tɩ tigissã be yamleoog la kengd tẽebã yaa d sẽn paamd Wẽnnaam vʋʋsem sõngã. Rẽ n so tɩ tigsg fãa sɩngrẽ, d pʋʋsda a Zeova sẽn yaa d saasẽ Ba wã ne d sũur fãa, n kot-a t’a kõ-d a vʋʋsem sõngã tɩ sõng-d tigsgã sasa. La d miime me tɩ tigingã ned kam fãa tara a sẽn tõe n maan tɩ tigsgã naf d fãa. Bõe la tõnd ned kam fãa tõe n maane, n kɩt tɩ tigissã d sẽn maand semen fãa Rĩungã roogẽ wã kengd d tẽeb la kõt-d raoodo?
3. Tigissã yõod taa zĩ-bʋgo?
3 Sẽn na yɩl n leok sok-kãngã, d na n goma yɛl kẽer neb nins sẽn lʋɩt tigissã taoorã sẽn pa segd n yĩmi. D na n yãa tigingã neb fãa sẽn tõe n maand bũmb ning me n kengd neb nins fãa sẽn wat tigissã tẽebo. D getame tɩ woto pa reem yell ye. Bala, d tigissã tara yõod wʋsg Wẽnnaam nifẽ. Sɩd me, tigissã kẽnde, la d sẽn na n kẽesd d toog bũmb nins sẽn maand be wã pʋgẽ wã tara yõod wʋsg bũmb nins d sẽn maand a Zeova tũudmã pʋgẽ wã sʋka.—Yɩɩl 26:12; 111:1; Ezai 66:22, 23.
Tigsg b sẽn sigl Biiblã zãmsg yĩnga
4, 5. Bõe yĩng tɩ d zãmsd Gũusg Gasgã?
4 D fãa sɩd ratame n dɩ Gũusg Gasgã zãmsg tigsgã d sẽn maand semen fãa wã yõodo. Rẽnd sẽn na yɩl n bãng bʋʋm kãseng ning sẽn kɩt tɩ d maand tigs-kãnga wã, d na n deng n gesa bʋʋm ning sẽn kɩt tɩ d zãmsd Gũusg Gasgã, la d gom toeems kẽer b sẽn maan Gũusg Gasgã zãmsgã sõss pʋsẽ wã me yelle.
5 Bũmb ning sẽn kɩt tɩ d zãmsd Gũusg Gasgã yaa sẽn na yɩl n tũnug ne seb-kãng n zãms Biiblã. Vẽenega, semen fãa, d sã n wa tigim taab n na n zãms Gũusg Gasgã, yaa Wẽnnaam Gomdã la b bilgd tɩ d tõe n “bãng a võore,” wa sẽn da yaa to-to pĩnd wẽndẽ, a Nehemi wakatẽ wã.—Neh. 8:8; Ezai 54:13.
6. a) Toeem-bʋs la b maan Gũusg Gasgã zãmsgã sõss pʋsẽ? b) Vɛrse nins b sẽn wilg tɩ d karmã wɛɛngẽ, bõe la d pa segd n yĩmi?
6 Sẽn mik tɩ yaa Biiblã la d zãmsdã yĩnga, yɛl kẽer la b toeem Gũusg Gasgã zãmsgã sõss pʋsẽ. Wala makre, sõssã pʋsẽ vɛrse kẽere, b wilgame tɩ d segd n karem-b lame. Tigsgã sasa, b sã n wa karemd vɛrse kãensã, d fãa segd n laka d Biibl dãmbã n tũ karengã. (Tʋʋ. 17:11) Bõe yĩnga? Bala d sã n yã Wẽnnaam sagl tõnd mengã Biibl pʋgẽ, kẽed-d-la sõma. (Heb. 4:12) Woto yĩnga, nand tɩ ned ning sẽn lʋɩt taoorã kɩt tɩ b karem vɛrse kãensã, a segd n maaga a yĩng tɩ nebã fãa yã vɛrse wã b Biibl dãmbã pʋsẽ, n tõog n tũ karengã.
Masã d paamame n tõe n kõt leoor wʋsg n wilgd d tẽebã
7. D paamame n tõe n maan bõe Gũusg Gasgã zãmsg sasa?
7 Toeeng a to b sẽn maan Gũusg Gasgã zãmsgã sõss pʋsẽ yaa b woglmã wɛɛngẽ. Masã, b woglmã pa ta pĩndã ye. Woto yĩnga, Gũusg Gasgã zãmsgã sasa, d pa le rɩkd sẽk wʋsg n karemd sulã, tɩ rẽ kɩt tɩ d paam sẽk n paase, n tõe n kõ leoore. Neb wʋsg paamdame n wilgd b tẽeb tigissã sasa. B maanda rẽ ne b sẽn leokd sogsgã, b sẽn wilgd d sẽn tõe n tũ Biiblã noy to-to wã, wall b sẽn togsd kibay sẽn wilgd Biiblã noyã tũub yõodã, bɩ b sẽn tũnugd ne manesem a taabã. D segd n dɩkda sẽk me n gomd fot rãmbã yelle.—Karm-y Yɩɩl Sõamyã 22:23; 35:18; 40:10.
8, 9. Bõe la Gũusg Gasgã zãmsg taoor-lʋɩt segd n maane?
8 La Gũusg Gasgã zãmsg sasa, yaa d sã n leokd koɛɛg-koɛɛga, tɩ taoor-lʋɩtã me pa gomd wʋsgo, la nebã wʋsg na n paamd weer n leokdẽ. Bõe n tõe n sõng Gũusg Gasgã zãmsg taoor-lʋɩtã t’a kɩt tɩ yẽ sẽn yet bũmb ningã, ne tigingã neb leoorã naag taab n keng nebã fãa tẽebo?
9 D rɩk makr n leok sok-kãngã. Gũusg Gasgã zãmsg taoor-lʋɩt sã n maan a tʋʋmdã tɩ yɩ sõma, zãmsgã na n yɩɩ wa fɩlɛɛr toor-toor b sẽn naag taab tɩ be yamleoogo. Leoor buud toor-toorã nebã sẽn kõt Gũusg Gasgã zãmsg sasa wã yaa wa fɩlɛɛr toor-toor b sẽn naag taaba. Wala fɩlɛɛr dãmbã kõbg la b bedrem sẽn pa ye wã, tigissã sasa, leoorã nebã sẽn kõtã me yaa toor-toore. La bõe la taoor-lʋɩtã yẽ segd n maane? D tõe n dɩka yẽ sẽn mi n yet bũmb ningã n mak ne vã-neeb a sẽn maag a yĩng n ning fɩlɛɛr dãmbã sʋka. Woto pa rat n yeel tɩ vãadã neerem yɩɩda fɩlɛɛr dãmbã ye. Yẽ nengẽ wã sẽn paasã kɩtame tɩ fãa naag taab n yaa neer la sakd gesgo. Dẽnd zãmsgã taoor-lʋɩt segd n ninga a yamẽ t’a pa tog n gomd wʋsgo, tɩ yaa wa yẽ sẽn yetã la sõma n yɩɩd ye. A segd n bãngame tɩ yẽ goamã naagda tigingã nebã rẽnd tɩ fãa pẽgd a Zeova. Leoor buud toor-toorã nebã sẽn kõtã, la yɛl nins taoor-lʋɩtã sẽn mi n togsdẽ wã sã n naag taaba, a lebgda wa fɩlɛɛr buud toor-toor b sẽn naag taab tɩ yaa neer la be yamleoogo.
D kõt “Wẽnnaam maand daar fãa sẽn yaa pẽgre”
10. Wãn to la pipi kiris-nebã ra get tigissã?
10 A Poll sẽn bilg tigissã to-to 1 Korẽnt dãmb 14:26-33 pʋgẽ wã sõngda tõnd tɩ d bãng pipi kiris-nebã sẽn da maand b tigissã to-to. Biibl-mit a yembr goma vɛrse kãensã yelle, n yeel woto: “Bũmb sẽn da tar yõod pipi kiris-nebã tigissã wɛɛngẽ yaa tɩ wõnda wa neb nins sẽn da wat tigissã fãa la bal ra ningda b yamẽ tɩ yaa tɩlae tɩ b maan bũmb n kɩt tɩ tigissã naf nebã fãa. B ra pʋd n geta rẽ wa zu-zẽkr bũmbu. B ned baa a ye ra pa wat tigissã n na zĩnd n kelg bal ye. B ra watame n na n paam tẽeb kengre, la b keng b taabã me tẽebo.” Sɩd me, pipi kiris-nebã ra geta tigissã wa sor b sẽn paam n tõe n wilg b tẽebo.—Rom 10:10.
11. a) Bõe n sõngd wʋsg tɩ tigissã kengd d tẽebo, la bõe yĩnga? b) Sagl-bʋs tũub n tõe n kɩt tɩ leoor nins d sẽn kõt tigissã sasa wã sõmblem paase? (Ges-y vẽnegrã sẽn be tẽngrã.)
11 D sã n wilgd d tẽeb tigissã sasa, kengda tigingã neb tẽeb wʋsgo. Sãmbg sẽn ka be, baa tɩ y sɩng n kẽnda tigissã na maan yʋʋm wʋsgo, y ket n paamda sũ-noog hakɩka, y sã n kelgd leoor toor-toorã saam-biisã la saam-bi-pogsã sẽn kõtã. Nin-kẽem bɩ pʋg-yãang sẽn tũ a Zeova hal yʋʋm wʋsg sã n kõ leoor ne a sũur fãa, kẽed-d-la wʋsgo. Kãsem soab sã n tũnug ne a leoor n kõ-d saglg sẽn wilgd t’a tagsda d yelle, kengda d raoodo. Bi-bilf me sã n zẽk a nug n kõ leoor sẽn wilgd t’a sɩd nonga a Zeova, d sũur yaa noogo. Vẽenega, d sã n kõt leoor tigissã sasa, d sõngdame tɩ tigissã kengd d fãa tẽebo. *
12. a) A Moiiz ne a Zeremi sẽn da tar zu-loɛɛg ningã wilgda tõnd bõe? b) D sã n dat n tõog n kõt leoor tigissã sasa, wãn to la pʋʋsgã sõngd tõndo?
12 Tõe n yɩɩ toog ne neb nins sẽn zoet yãndã tɩ b kõ leoor tigissã sasa. Sã n yaa woto ne yãmba, bũmb sẽn tõe n sõng-y yaa y sẽn na n ning y yamẽ tɩ y pa y yembr ye. Baa neb sẽn da tũud Wẽnnaam ne b sũy fãa wa n wilgame tɩ b pa tar daood n na n gom neb sʋk ye. Wala makre, a Moiiz ne a Zeremi. (Yik. 4:10; Zer. 1:6) La wa a Zeova sẽn sõng nin-kãensã tɩ b tõog n pẽg-a nebã sʋkã, a na n sõnga yãmb me tɩ y tõog n tũnug ne y no-goamã n pẽg-a. (Karm-y Hebre dãmb 13:15.) Bõe la y segd n maan t’a Zeova sõng-y tɩ y tõog y rabeemã? Pipi, y segd n deng n segla tigsgã sõma. Dẽ poore, nand tɩ y kẽng Rĩungã roogẽ, bɩ y pʋʋs a Zeova n kos-a t’a kõ-y raood tɩ y tõog n kõ leoore. (Fil. 4:6) Yãmb sã n maan woto, y ‘kosa bũmb sẽn zems ne a Zeova raabo,’ la y tõe n kɩsa sɩd t’a na n leoka y pʋʋsgã.—1 Zã 5:14; Yel. 15:29.
Tigissã yaa sẽn na n ‘sõng tõndo, n sagl-d la bels-do’
13. a) Wãn to la tigissã segd n naf neb nins sẽn wat be wã? b) Sẽn yɩɩd fãa, sok-bʋg la kãsem dãmbã segd n sok b mense?
13 A Poll wilgame tɩ bũmb a ye sẽn kɩt tɩ d maand tigissã yaa sẽn na yɩl sõng neb nins sẽn wat be wã, n sagl-b la bels-ba. * (1 Kor. 14:3) Wãn to la tigingã kãsem dãmb tõe n kɩt tɩ b sõssã sɩd keng saam-biisã la saam-bi-pogsã raood la bels-ba? Sẽn na yɩl n leok sok-kãngã, bɩ d gom tigsg a Zezi sẽn maan ne a karen-biisã yelle, a vʋʋgrã poor bilf bala.
14. a) Bõe ne bõe n maan nand t’a Zezi maan tigsg ne a karen-biisã? b) Bõe yĩng t’a ‘Zezi sẽn kolg n gom’ ne a tʋm-tʋmdbã bels-ba?
14 Pipi, d tags bũmb nins sẽn maan nand t’a Zezi maan tigs-kãngã zugu. Sẽn wa n ket bilf tɩ b kʋ-a wã, a tʋm-tʋmdbã ‘bas-a lame n zoe.’ Wa bãngr-goamã sẽn da wilgã, b fãa ‘sãeegame n kuil b yiyã.’ (Mark 14:50; Zã 16:32) La a Zezi vʋʋgrã poore, a boola a tʋm-tʋmdbã sũy sẽn da sãamã tɩ b wa tɩ b maan tigsg sẽn pa wõnd a taaba. * A Zezi “karen-biis piig la a yembrã kẽnga Galile n ta tãng ningã a Zezi sẽn da wilg bãmbã zugu,” n na n wilg tɩ b saka boollã. B sẽn ta be wã, “a Zezi kolgame n gom ne bãmba.” (Mat. 28:10, 16, 18) Tags-y n ges-y belsg ning tʋm-tʋmdbã sẽn paame, a Zezi sẽn yɩ pipi n gomã! La bõe yell la a Zezi gom ne-ba?
15. a) Bõe yell la a Zezi gom-yã, la bõe yell la a pa gome? b) Wãn to la tigs-kãng naf tʋm-tʋmdbã?
15 A sɩnga goam n yeel woto: “B kõo maam pãng fãa.” Rẽ poore, a bobl-b-la tʋʋmde, n yeel-b woto: “Bɩ y kẽng n maan nebã buud fãa tɩ b yɩ mam karen-biisi.” Sẽn na n baase, a wilg-b lame t’a nong-b lame, n yeel-b gomd sẽn kengd raoodo. A yeela woto: “Mam bee ne yãmb wakat fãa.” (Mat. 28:18-20) Yãmb gũus n gesa a Zezi sẽn pa maan bũmb ningã bɩ? A pa zab a tʋm-tʋmdbã, bɩ n tũnug ne tigs-kãng n wilg tɩ b pa tar yam-sõngo, wall a gom b sẽn da mi n tall manesem sẽn wilgd b pãn-komsmã yelle, n sãam b sũyã n paas ye. A Zezi pʋd n bobl-b-la tʋʋm-kãsenga, n wilg tɩ yẽ ne a Ba wã fãa nong-b lame. Wãn to la a Zezi sẽn tall manesem ningã naf tʋm-tʋmdbã? B paama tẽeb la raood kengr la belsgo, hal tɩ tigs-kãng poore, b le sɩng n ‘zãmsd nebã la b moond a Zezi Kirist koe-noogã n ka basdẽ ye.’—Tʋʋ. 5:42.
16. Rũndã-rũndã, wãn to la kãsem dãmbã rɩkd a Zezi togs-n-taare, sẽn na yɩl tɩ tigissã nafd nebã?
16 Rũndã-rũndã, kãsem dãmbã rɩkda a Zezi togs-n-taare, n tũnugd ne tigissã n wilgd b tẽed-n-taasã tɩ nonglem ning a Zeova sẽn tar ne-bã pa tol n tõe n sa ye. (Rom 8:38, 39) Woto kɩtame tɩ b sã n wa tar sõsg tigissã sasa, b gomda b tẽed-n-taasã modgrã yell n yɩɩda, la pa b pãn-komsmã yell ye. B pa maand sãmb-sãmb ne b saam-biisã sã n sɩd tara yam-sõng ye. B goamã pʋd n wilgdame tɩ b getame tɩ b tẽed-n-taasã fãa nonga a Zeova, la tɩ b rat n maana sẽn tat a yam. (1 Tes. 4:1, 9-12) La wakat ninga, tõe n wa yaa tɩlae tɩ kãsem dãmbã sagl tigingã neb fãa. Sã n yaa tigingã neb kẽer bal la b segd n demse, yɩta sõma tɩ b bao weer n tɩ sõs ne nin-kãensã n sagl-ba. (Gal. 6:1; 2 Tɩm. 2:24-26) Kãsem dãmbã sã n wa sõsd ne tigingã nebã, sã n mikame tɩ b maana bũmb sẽn sek pẽgre, b segd n pẽg-b lame. (Ezai 32:2) B modgda sẽn na yɩl tɩ tigsg fãa poore, bɩ neb nins fãa sẽn zĩnd be wã paam belsg la raood kengre.—Mat. 11:28; Tʋʋ. 15:32.
D paamda belsg tigissã sasa
17. a) Bõe yĩng tɩ yaa masã la tigissã segd n kõt-d belsg n yɩɩda? b) Bõe la tõnd ned kam fãa tõe n maan tɩ tigissã naf d fãa? (Ges-y zĩ-gũbrã gom-zug sẽn yet tɩ: “Yɛl piig d sẽn tõe n maan tɩ tigissã naf tõnd la d taabã.”)
17 Sẽn mik tɩ weoogrã lebgda wʋsg a Sʋɩtãan dũniyã pʋgẽ wã yĩnga, d segd n maoome tɩ nebã fãa paamd belsg tigissã sasa. (1 Tes. 5:11) Tõnd saam-bi-poak a ye ne a sɩd sẽn paam zu-loees buud toor-toor yʋʋm wʋsg pʋgẽ yeela woto: “D sã n wa be Rĩungã roogẽ, yaa wa d sẽn be a Zeova nugẽ t’a get d yelle. D sã n wa be be ne d saam-biisã la saam-bi-pogsã, yaa wa d sẽn tõog n dɩk d zɩɩbã n bas ne a Zeova. La woto kɩtame tɩ d paamd sũur pʋgẽ bãane.” (Yɩɩl 55:23) Bɩ neb nins fãa sẽn wat tigissã paam raood kengr la belsg woto. Sẽn na yɩl tɩ sɩd yɩ woto, bɩ d ned kam fãa modg n kell n sõngdẽ tɩ tigissã kengd d fãa tẽebo.
[Tẽngr note]
^ sull 1 B ra pĩnd n togsame tɩ yɛl nins b sẽn da maand pipi kiris-nebã tigissã sasa wã sʋka, kẽer la b ra na n wa base. Wala makre, d pa le ‘gomd gom-zẽn’ wall ‘togsd bãngr-goam’ ye. (1 Kor. 13:8; 14:5) La baa ne rẽ, a Poll saglsã sõngda tõnd tɩ d bãng d sẽn segd n maand tigissã to-to rũndã-rũndã.
^ sull 11 Y sã n dat sagls sẽn tõe n sõng-y tɩ y paas leoor nins y sẽn kõt tigissẽ wã sõmblem, bɩ y ges yʋʋmd 2003 bõn-bɩʋʋng kiuugã pipi daar Gũusg Gasgã ne farendã, seb-neng 19-22.
^ sull 13 Sẽn na yɩl n wilg welgr ning sẽn be “saglg” ne “belsgã” sʋka, sebr a ye (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) yeelame tɩ gɛrkã gom-bil ning b sẽn lebg tɩ “belsgã” yaa toor ne saglga, bala belsgã “naagda ne nonglem wʋsgo.”—Ges-y Zã 11:19.
^ sull 14 Tõe tɩ yaa tigs-kãng yell la a Poll sẽn wa n gom n yeel t’a Zezi “vẽnega a meng ne ba-biis sẽn yɩɩd kobs-nu” wã.—1 Kor. 15:6.
Y na n leokame tɩ bõe?
• Tigissã yõod taa zĩ-bʋgo?
• Bõe n kɩt tɩ leoorã b sẽn kõt tigissã sasa wã nafd tigingã nebã?
• A Zezi sẽn tall tigsg ning ne a karen-biisã wilgda tõnd bõe?
[Zãmsgã sogsgã]
[Zĩ-gũbri/Foto rãmba, seb-neng 26]
YƐL PIIG D SẼN TÕE N MAAN TƖ TIGISSÃ NAF TÕND LA D TAABÃ
Reng-y n segl-y y menga. Yãmb sã n dengd n vaeesd bũmb nins d sẽn na n zãms Rĩungã roogẽ wã, y na n tõogd n kelgda sõma tigissã sasa, tɩ sõssã kẽed-y-yã.
Ra vaand-y ye. Sẽn mik tɩ nebã sã n yaa wʋsgo, kengda neb nins fãa sẽn wa wã raoodã, yãmb sẽn na n kẽnd wakat fãa wã me sõngda wʋsgo.
Wat-y pĩnda. Yãmb sã n tat be nand tɩ tigissã sɩnge, y na n tõog n naag n yɩɩla sɩngr yɩɩllã la y kelg pʋʋsgã. Rẽ fãa naaga bũmb nins tõnd sẽn maand n waoogd a Zeova wã.
Zã-y sɛb nins b sẽn na n zãms be wã n wa. Sẽn na yɩl n tõog n tũ zãmsgã tigsgã sasa n wʋm a võorã sõma, zã-y Biibl la sɛb nins b sẽn na n zãmsã n wa.
Ra bas-y tɩ bũmb tiis-y ye. Y pa segd n karemd mesaaz rãmb y selilɛɛrã pʋgẽ tigissã sasa ye. Rẽ, y wilgdame tɩ y miime tɩ bũmb fãa tara a wakate.
Kõt-y leoore. Neb wʋsg sã n kõt leoor toɛy-toɛya, kengda wʋsg raood la belsd-ba.
Leokd-y koɛɛg-koɛɛga. Y sã n leokd koɛɛg-koɛɛga, neb wʋsg tõogd n paam n leokame.
B sã n kõ-y sõsg bɩ y maan-a. Yaa Wẽnnaam tʋʋmdã lekoll sasa tɩ yaa Tʋʋmdã tigsg sasa la y tar sõsga, segl-y y meng sõma, n lebs n togs y sõsgã n yɩlme, la y modg n da bas tɩ vaal ye.
Pẽgd-y neb a taabã. Wilgd-y neb nins sẽn kõt sõsg wall sẽn kõt-b leoor tigissã sasa wã tɩ y nanda b modgrã.
Sõsd-y ne nebã. Nand tɩ tigissã sɩng la tigissã poore, y sã n pʋʋsd nebã la y sõsd ne-b n kengd b raoodo, kɩtdame tɩ b sũ-noogã paasdẽ, la kɩtdẽ me tɩ tigissã nafd-b sõma.