Pĩnd wẽndẽ wẽn-tũudb vʋʋsem sõngã sẽn wilg sore
Pĩnd wẽndẽ wẽn-tũudb vʋʋsem sõngã sẽn wilg sore
“Zusoab a Wẽnnaam tʋma maam ne bãmb sɩɩgã.”—EZAI 48:16.
1, 2. Yɩl n tõog n paam tẽebo, bõe la d rata, la d sã n vaees pĩnd wẽndẽ wẽn-tũudb kibaya, wãn to la na n keng d raoodo?
HAL a Abɛll wakatẽ wã n tãag rũndã, neb wʋsg wilgame tɩ b tara tẽebo. La pa nebã “fãa n tar tẽeb ye.” (2 Tes. 3:2) La bõe n kɩtd tɩ ned paam tẽeb la a kell n tall-a? Sẽn yɩɩd fãa, yaa bũmb nins a sẽn kelg Wẽnnaam Gomdã pʋgẽ wã. (Rom 10:17) Sẽn paase, tẽebã naaga zʋg-sõma nins vʋʋsem sõngã sẽn kõtã. (Gal. 5:22, 23) Dẽnd sẽn na yɩl n paam tẽeb sẽn tar pãnga, yaa tɩlae tɩ d paam vʋʋsem sõngã.
2 D pa segd n tags tɩ sẽn tall-b tẽebã roga ne b tẽebã ye. Neb nins sẽn kõ mak-sõng tẽebã tallg wɛɛngẽ tɩ b gomd b yell Biiblã pʋgẽ wã ra ‘yaa ninsaalb wa tõndo.’ (Zak 5:17) Rabeem da mi n yõk-b lame, b ra tara pãn-komsem toor-toore, b leb n da pa tagsd tɩ b tõe n maana bũmba fãa ye. La Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kɩtame tɩ b “lebg pãens rãmb” n tõog n mao ne zu-loeese. (Heb. 11:34) D sã n bãng a Zeova vʋʋsem sõngã sẽn sõng-b to-to wã, na n kenga d raood tɩ d tõog n kell n tũ Wẽnnaam wa a sẽn datã. Sɩd me, yaa masã la d rat raood kengr n yɩɩda, bala yɛl toor-toor n be n tõe n koms d tẽebã.
Wẽnnaam vʋʋsem sõngã kõo a Moiiz tõogo
3-5. a) Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ vʋʋsem sõngã sõnga a Moiiz a tʋʋmdã pʋgẽ? b) A Moiiz kibarã sõngd-d lame tɩ d bãng t’a Zeova kõt-d-la a vʋʋsem sõngã wãn-wãna?
3 Yʋʋmd 1513 soab sẽn deng a Zezi rogmã, a Moiiz n da “yaa sik-m-meng soab wʋsg n yɩɩd nebã fãa.” (Sõd. 12:3) Wẽnnaam kõo nin-kãngã sẽn da bʋgsã tʋʋm-kãsenga. A ra yaa Israɛll nin-buiidã taoor-lʋɩta. Wẽnnaam tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n kɩt t’a Moiiz togs bãngr-goama, n kao bʋʋdo, n gʋls Biiblã sɛb kẽere, la a maan bõn-bãna. (Karm-y Ezai 63:11-14.) La a Moiiz wa n yeela Wẽnnaam tɩ nin-buiidã zãab yaa toog ne yẽnda. (Sõd. 11:14, 15) Rẽ kɩtame t’a Zeova ‘yãk sɩɩg ning’ a sẽn da kõ-a wã bilfu, n pʋdg kãsem-dãmb 70 zut tɩ b na n sõng-a ne tʋʋmdã. (Sõd. 11:16, 17) Baa a Moiiz sẽn da tagsd tɩ tʋʋmdã yɩɩda a pãngã, a ra pa tʋmd-a ne a meng pãng ye. Kãsem-dãmb 70 wã me ra pa na n tʋm-a ne b mens pãng ye.
4 Wẽnnaam da kõo a Moiiz vʋʋsem sõngã tɩ sek a na tõog n tʋm tʋʋmd ning a sẽn da tarã. A sẽn wa n yãk vʋʋsem sõng-kãng bilf n kõ kãsem-dãmb 70 wã, a Moiiz ra ket n tara vʋʋsem sõngã tɩ seke. A sẽn da tarã pa paoode, la kãsem-dãmbã sẽn paamã me pa loog noor ye. A Zeova kõt-d-la vʋʋsem sõngã tɩ zemsd ne d yɛlã sẽn yaa to-to wã. A pa kõt-d bilf ye, a kõt-d lame tɩ seke.—Zã 1:16; 3:34, MN.
5 Yãmb tara zu-loees tɩ pa nana ne-y bɩ? Y getame tɩ y tara tʋʋm toor-toor y sẽn segd n tʋm tɩ rɩkd y sẽkã wʋsg bɩ? Y maooda sẽn na yɩl n sõng y zakã rãmb tɩ b bãng Biiblã n paase, la y getẽ tɩ b paamd rɩɩbo, fut la a teed a taaba, tɩ y depãens rãmbã yaool n paasdẽ, pa rẽ bɩ yaa y laafɩ wã n tar boogr bɩ? Y tara tʋʋm-kãsems tigingã pʋgẽ bɩ? Sẽn yaa a soab fãa, bãng-y tɩ Wẽnnaam tõe n kõ-y-la pãng ne a vʋʋsem sõngã maasem.—Rom 15:13.
Vʋʋsem sõngã kɩtame t’a Bezalɛll tõog a tʋʋmdã
6-8. a) Bõe la Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõng a Bezalɛll ne a Oholiaab tɩ b tõog n maane? b) Bõe n wilgd tɩ vʋʋsem sõngã sõnga a Bezalɛll ne a Oholiaab b tʋʋmdã pʋgẽ? d) Bõe yĩng t’a Bezalɛll kibarã kengd d raood wʋsgo?
6 A Bezalɛll sẽn yɩ ned sẽn zĩnd a Moiiz wakatẽ wã kibarã sõngd-d lame tɩ d bãng Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sẽn sõngd ned to-to wã. (Karm-y Yikr 35:30-35.) B ra yãka a Bezalɛll t’a na n lʋɩ taoor n ges tɩ b maan sɛk-roogã ne a teedã fãa. Rẽ yĩnga nand tɩ b yãk-a, a ra tara minim n tõe n maan teed toor-toor bɩ? Tõe t’a ra tara minim. La wõnda tʋʋmd a sẽn da tʋm tɩ nan pa kaoos yaa tãn-koɛɛm la a ra wẽed n kõt Ezipt nebã. (Yik. 1:13, 14) Woto wã, wãn to la a Bezalɛll ra na n tõog n tʋm a tʋʋmdã sẽn pa nana wã? A Zeova pidsa “yẽ ne bãmb sɩɩgã, n kõ yẽ yam ne yẽesem la bãngr t’a maan tʋʋmã buud fãa. Yaa sẽn na yɩl tɩ yẽ tõog n bãng n maan tʋʋm buud wʋsg . . . n tʋm yam tʋʋmd buud fãa.” Wẽnnaam kõo a Bezalɛll ne a Oholiaab a vʋʋsem sõngã, tɩ minim la bãngr ning b sẽn da zoe n tarẽ wã paase. Nin-kãensã sɩd paama tʋʋmdã minim tɩ seke, bala b tõog n tʋm-a lame, la b sõng neb a taabã me tɩ b tõog n tʋme. Wẽnnaam sõng-b lame tɩ b tõog n zãms b tʋmd-n-taasã.
7 Bʋʋm a to sẽn wilgd tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõnga a Bezalɛll ne a Oholiaab yaa tɩ bũmb nins b sẽn maanã yɩɩ sõma wʋsgo. Yʋʋm 500 loogr poor tɩ Israɛll nebã ra ket n tʋmda ne te-kãense. (2 Kib. 1:2-6) A Bezalɛll ne a Oholiaab pa maan wa rũndã-rũndã tʋʋm-mitbã sẽn gʋlsd b yʋy bũmb nins b sẽn maandã zut n baood pẽgrã ye. B sẽn da rat yaa nebã pẽg a Zeova.—Yik. 36:1, 2.
8 Rũndã-rũndã, b tõe n wa kõo tõnd me tʋʋmd sẽn pa nana, sẽn baood minim wʋsgo. Wala makre, rot meebo, sɛb yiisgu, tigs-kãsems seglgo, lʋɩ taoor n ges tɩ b sõng neb sabab-wẽns sẽn paam yelle, pa rẽ bɩ n yẽs ne logtoɛɛmb n wilg tõnd sẽn tik Biiblã n pa sakd tɩ b ning-d zɩɩmã võore. Wakat ninga, yaa neb sẽn zoe n tar minim n tʋmd tʋʋm-kãense. La naoor wʋsgo, yaa neb minim sẽn pa waooge. Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngd-b lame tɩ b tõogd n tʋmd tʋʋm-kãens sõma. B tõe n wa rat n kõo ned tʋʋmd a Zeova tũudmã pʋgẽ, t’a soab yɛɛsdẽ, n tagsdẽ tɩ neb n be tɩ b minim yɩɩd yẽ. A buud zoe n paama yãmb bɩ? Tẽeg-y t’a Zeova vʋʋsem sõngã tõe n paasa y bãngrã la y minimã tɩ y tõog n tʋm tʋʋmd ning fãa b sẽn kõ-yã.
Vʋʋsem sõngã sõnga a Zozue t’a tõoge
9. Israɛll nebã sẽn yi Eziptã poor bilfu, zu-loe-bʋg la b paam-yã, la rẽ waa ne sok-bʋgo?
9 Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõnga ned a to sẽn zĩnd a Moiiz ne a Bezalɛll wakatẽ wã. Israɛll nebã sẽn yi Eziptã poor bilfu, Amalɛk nebã yiime n na n zab ne-ba, tɩ yɩ tɩlae tɩ b zab n kogl b mense. Baa b sẽn da zɩ n zãms zabrã, b ra segd n zabame. Rẽ n yɩ b pipi zabre. (Yik. 13:17; 17:8) Ra yaa tɩlae tɩ b yãk ned t’a lʋɩ b taoor tɩ b zab zabrã. Ãnda la b ra na n yãke?
10. Bõe n kɩt t’a Zozue ne Israɛll nebã tõog zabrã?
10 A Zeova yãka a Zozue, la pa a sẽn da zoe n lʋɩ sodaas taoor yĩng ye. A ra mii zabr bɩ? A ra yɩɩ yamb sẽn da wẽed tãn-koɛɛma. Sẽn paase, rasempʋɩɩgẽ wã, yaa mann la a ra wʋkda. Yaa sɩd t’a Zozue yaab a Elisama n da yaa Efrayim buudã naaba. Wõnd yẽ n da yaa rap 108100 sẽn yaa buud a tãab sulã sull a yembr nebã taoor-lʋɩta. (Sõd. 2:18, 24; 1 Kib. 7:26, 27) La a Zeova pa yeel a Moiiz t’a yãk a Elisama wall a Elisama biig a Nun ye. A yeelame tɩ yaa a Zozue n segd n lʋɩ tãb-biisã taoor tɩ b tõog bɛɛbã. Zabrã rɩka daar a ye tõr la bala. A Zozue sẽn sak Wẽnnaam sẽn yeel-a bũmb ninsã la a sak vʋʋsem sõngã sor-wilgrã, kɩtame tɩ b tõoge.—Yik. 17:9-13.
11. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d tõog n tʋm Wẽnnaam tũudmã pʋgẽ sõma wa a Zozue?
11 A Moiiz kũumã poore, vʋʋsem sõngã kɩtame t’a Zozue paam “yam wʋsgo,” n ledg a Moiizi. (Tõo. 34:9) Vʋʋsem sõngã pa kõ a Zozue tõog t’a togs bãngr-goam wall a maan yel-soalem wa a Moiizã ye. La a sõng-a lame t’a lʋɩ Israɛll nebã taoor tɩ b kẽng zab nins fãa b sẽn da segd n zab n deeg Kanaã soolmã. Rũndã-rũndã, d tõe n wa tagsdame tɩ d pa tar tõog la minim n na n tʋm tʋʋmd ning Wẽnnaam tũudmã pʋgẽ ye. La d tõe n kɩsa sɩd tɩ d sã n sakd Wẽnnaam noyã, a na n sõng-d-lame tɩ d tõog wa a Zozue.—Zoz. 1:7-9.
A Zeova “sɩɩgã kẽe a Zedeõ”
12-14. a) Sodaas 300 bal sẽn tõog Madiã sodaas ka tɛkã wilgd-d-la bõe? b) Wãn to la a Zeova keng a Zedeõ raoodo? d) Rũndã-rũndã, wãn to la Wẽnnaam kengd d raoodo?
12 A Zozue kũumã poore, a Zeova kell n tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n kõ neb sẽn da tũud-a pãnga. Bʋkaoodb sebrã pida ne kibay sẽn gomd neb sẽn da yaa pãn-komsem dãmb n wa “lebg pãens rãmb” yelle. (Heb. 11:34) Wẽnnaam tũnuga ne a vʋʋsem sõngã n kɩt t’a Zedeõ zab n sõng Israɛll nebã. (Bʋk. 6:34) Madiã sodaasã sõor da yɩɩda a Zedeõ sodaasã sõor hal zĩig sẽn zãre. Bɛɛbã sõor da yɩɩda Israɛll nebã sõor naoor a naase. La ne rẽ fãa, a Zeova yeelame tɩ b segd n booga Israɛll sodaasã. A kɩtame t’a Zedeõ boog a sodaasã naoor a yiibu. Woto kɩtame tɩ Madiã sodaasã sõor lebg Israɛll sodaasã sõor naoor 450. (Bʋk. 7:2-8; 8:10) La Israɛll sodaasã sẽn lebg bilfã taa a Zeova yam. B sã n tɩ tõog zabrã, ned pa tõe n wuk a meng n yeel tɩ tũu ne ninsaal pãng wall a yam ye.
13 A Zedeõ ne a sodaasã ra segla b mens n sa la bala. La tags-y n ges-y wa yãmb sã n da be soda-kãensã sõor sẽn paoodã sʋka. Rẽ yĩnga b sẽn kɩt tɩ sodaas nins sẽn da zoet rabeem wall sẽn pa gũusdbã lebg n kulã na n kenga y pɛlg bɩ? Bɩ y na n maana rabeem bilfu, y sẽn pa mi sẽn na n baas to-to wã? D tõe n kɩsa sɩd t’a Zedeõ ra teega Wẽnnaam. A sak n maana bũmb ning a sẽn yeel-a t’a maanã! (Karm-y Bʋkaoodb 7:9-14.) A Zeova sũur pa yik ne a Zedeõ, a sẽn kos-a t’a maan bãnd n kɩt t’a bãng a sã n na n sõng-b lame wã ye. (Bʋk. 6:36-40) A pʋd n paasa a Zedeõ tẽebã pãnga.
14 A Zeova pãngã ka koak ye. A tõe n fãaga a nin-buiidã yell buud fãa pʋgẽ. A tõe n tũnuga ne neb sẽn wõnd b pa tar pãng bɩ b pa tõe n sõng ned meng n wa ne fãagre. Wakat ninga, d tõe n wa tagsdame tɩ d bɛɛbã sõor yɩɩd-d lame, wall d maand yɩɩr n tẽed tɩ tɩɩm kae ye. D pa gũud tɩ Wẽnnaam maan bãnd n wilg-d sẽn na n yɩ to-to wa a sẽn da maan n wilg a Zedeõ wã ye. La a tõe n wilg-d-la sor la a keng d raood ne Biiblã maasem, la ne tigingã sẽn sakd vʋʋsem sõngã maasem me. (Rom 8:31, 32) A Zeova pʋlem-noodã kengda d tẽebã la wilgd tõnd t’a sɩd yaa d sõngda!
A Zeova “sɩɩgã bee ne a Zɛfte”
15, 16. Bõe n kɩt t’a Zɛfte bi-puglã tall yam-sõngo, la wãn to la rẽ kengd roagdbã raoodo?
15 D gom ned a to me yelle. Israɛll nebã sẽn da wa n segd n zab ne Amo nebã, a Zeova vʋʋsem sõngã siga a Zɛfte zugu. Nin-kãngã sẽn tʋlg ne a sũur fãa n tõog bɛɛbã tɩ waoog a Zeova yʋʋrã, a pʋlma a Zeova bũmb t’a pidsgã wa lebg toogo. A pʋlmame t’a Zeova sã n sõng-a t’a tõog Amo nebã, a sã n wa lebg n watẽ, ned ning sẽn na n yi a zakẽ wã pipi n seg-a na n lebga a Zeova rẽnda. La a sẽn tɩ tõog Amo nebã n lebg n watẽ wã, a bi-puglã n yɩ pipi n seg-a. (Bʋk. 11:29-31, 34) Linga a Zɛfte bɩ? Tõe tɩ pa ling-a ye. Bala a biig ra yaa a yembr tãa. A Zɛfte pidsa a pʋlengã, n kɩt t’a bi-puglã na n kẽng Silo n tɩ tʋm a Zeova roogẽ wã a yõor tɛka. A bi-puglã me sẽn da tũud a Zeova ne a sũur fãa wã ra kɩsa sɩd t’a ba wã segd n pidsa a pʋlengã. (Karm-y Bʋkaoodb 11:36.) A Zeova vʋʋsem sõngã kõo b ned kam fãa raoodo.
16 Bõe n kɩt t’a Zɛfte bi-puglã wa tar yam-sõng a woto? Yaa vẽeneg t’a sẽn da ne a ba wã sẽn tũud a Zeova ne a sũur fãa wã sõng-a lame t’a paam tẽeb sẽn tar pãnga. Roagdbã, bãng-y tɩ y kambã nee y sẽn maandã. Y yam-yãkr toor-toorã wilgdame tɩ y tẽeda bũmb nins y sẽn yetã. Bãng-y tɩ y kambã kelgda y sẽn pʋʋsd Wẽnnaam ne y sũur fãa wã, b geta y sẽn zãmsd-b to-to wã, la b ne modgr nins fãa y sẽn maand n wilgdẽ tɩ y tũuda a Zeova ne y sũur fãa wã. Woto fãa tõe n sõng-b lame tɩ b tʋlg n maan a Zeova raabã ne b sũur fãa. Rẽ na n kõ-y-la sũ-noogo.
A Zeova vʋʋsem sõngã kõo a Samsõ pãnga
17. Bõe la vʋʋsem sõngã kɩt t’a Samsõ tõog n maane?
17 Ned a to me Wẽnnaam sẽn sõng ne a vʋʋsem sõngã maasem yaa a Samsõ. Filisti nebã sẽn da wa n yik n namsd Israɛll nebã, a Zeova vʋʋsem sõngã siga a Samsõ zugu, sẽn na yɩl t’a zab n fãag Israɛlle. (Bʋk. 13:24, 25) Kɩtame t’a paam pãn-kãsenga, hal n tʋm raood la pãng tʋʋm tɩ ling nebã wʋsgo. Filisti nebã ra wa n kɩtame tɩ Israɛll nebã yõk a Samsõ n sẽb n kõ-ba. La a Zeova “kõo yẽ pãng t’a kao wĩ nins sẽn da sẽb yẽ wã wa bugum sẽn dɩ gĩsi.” (Bʋk. 15:14) A Samsõ wa n tudgame n maan bũmb tɩ wa kɩt t’a pãn-kãsengã menem n bas-a. La baa ne rẽ, “ne tẽebo,” a le wa n paama pãnga. (Heb. 11:32-34; Bʋk. 16:18-21, 28-30) Yaa yɛlã sẽn da yaa to-to a Samsõ wakatẽ wã n kɩt tɩ vʋʋsem sõngã kõ-a pãng woto wã. La a kibarã tõe n kenga d raood wʋsgo. Wãn to?
18, 19. a) Wãn to la a Samsõ kibarã kengd d raoodo? b) Wãn to la d sẽn lebs n tẽeg bũmb nins sõs-kãngã pʋgã naf yãmba?
18 Tõnd me teega vʋʋsem sõng ning sẽn sõng a Samsõ wã. D kɩsa sɩd tɩ vʋʋsem sõngã teend-d-la tʋʋmd ning a Zezi sẽn kõ a karen-biisã fãa wã pʋgẽ. Tʋʋm-kãng yaa “moon nebã sʋk n kɩs kaseto.” (Tʋʋ. 10:42) Tʋʋm-kãngã baooda minim, la minim pa rogd ne ye. Rẽnd d sũur yaa noogo, a Zeova sẽn kõt-d a vʋʋsem sõngã tɩ d tõogd n tʋmd tʋʋm nins a sẽn kõt-d a tũudmã pʋgẽ wã! D sẽn moond koɛɛgã, d tõe n yeela wa no-rɛɛs a Ezai sẽn da yeelã. A yeela woto: “Zusoab a Wẽnnaam tʋma maam ne bãmb sɩɩgã.” (Ezai 48:16) Sɩd yaa Wẽnnaam n tʋm tõnd ne a vʋʋsem sõngã maasem! D tʋmda d tʋʋmdã ne d sũur fãa, n kɩs sɩd t’a Zeova na n ket n paasda d minimã wa a sẽn sõng a Moiizi, a Bezalɛll la a Zozue wã. Tõnd tʋmda ne Wẽnnaam Gomdã b sẽn mak ne “sʋʋgã,” n tar bas-m-yam t’a Zeova sẽn kõ a Zedeõ, a Zɛfte la a Samsõ pãngã, a na n kõo tõnd me pãnga. (Ef. 6:17, 18) D sã n teeg a Zeova n kot-a sõngr sẽn na yɩl n tõog n mao ne zu-loeesã, a tõe n kɩtame tɩ d tẽebã tall pãng wa a sẽn da kõ a Samsõ pãn-kãsengã.
19 Vẽenega, a Zeova ningda neb nins sẽn tũud-a ne yẽesmã barka. D sã n sakd vʋʋsem sõngã sor-wilgri, d tẽebã pãng paasdame. Woto yĩnga, d sã n lebg n tẽeg kibay kẽer sẽn be Biiblã babg ning b sẽn gʋls ne gɛrkã pʋgẽ wã, na n naf-d lame. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d bãng a Zeova vʋʋsem sõngã sẽn sõng wẽn-tũudb to-to sẽn deng yʋʋmd 33 Pãntekotã la rẽ poor me. Kiba-kãens yell la d na n gom sõsg ning sẽn pʋgdã pʋgẽ.
Bõe yĩng tɩ y segd n bãng vʋʋsem sõngã sẽn sõng nin-kãensã to-to wã?
• A Moiizi.
• A Bezalɛll.
• A Zozue.
• A Zedeõ.
• A Zɛfte.
• A Samsõ.
[Zãmsgã sogsgã]
[Goam sẽn tar pãnga, seb-neng 24]
Wẽnnaam vʋʋsem sõngã tõe n kɩtame tɩ d tẽebã tall pãng wa a sẽn da kõ a Samsõ pãn-kãsengã
[Foto seb-neng 23]
Roagdba, bãng-y tɩ y sẽn tũud a Zeova ne yẽesmã, nafda y kambã
