Sõng-y nebã tɩ b “nek n bas gõeem”
Sõng-y nebã tɩ b “nek n bas gõeem”
“Yãmb sẽn bãng tõnd sẽn be wakat ningã yĩnga, wakat taame tɩ yãmb tog n nek n bas gõeem.”—ROM 13:11.
Y TÕE N WILGA A VÕOR BƖ?
․․․․․
Bõe yĩng tɩ kiris-nebã pa segd n gũs Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ?
․․․․․
Moonegã sasa, bõe yĩng tɩ d segd n kelgd sõma la d gũusdẽ?
․․․․․
Bõe yĩng tɩ d segd n moond koɛɛgã ne bʋgsem?
1, 2. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ neb wʋsg segd n nekame?
YƲƲMD fãa, neb tusa n kiidi, b sẽn suus wall b sẽn tolg n gũs b sẽn wa n wẽnd mobill yĩnga. Kẽer tʋʋm n sãame, b sẽn pa nek pĩnd n kẽng tʋʋma, wall b sẽn gũs tʋʋmã sasa yĩnga. La gõeem n be t’a sẽn wat ne yɛl ninsã wẽnem yɩɩd rẽ. Yaa Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ gõeemã. Biiblã wilgame tɩ d gũus ne gõe-kãnga, n yeel tɩ ‘bark bee ned ning sẽn ka gõe-yã’ wã zugu.—Wil. 16:14-16, Kãab-paalgã Koe-noogo.
2 A Zeova ra-kãsengã sẽn tar kolgrã, ninsaalbã wʋsg gõee a raabã maaneg wɛɛngẽ. Baa kiris-neb ne yʋʋrã tũudmã taoor dãmb kẽer sak n deegame tɩ b nebã gõeeme. La gũs Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ wã rat n yeelame tɩ bõe? Bõe yĩng tɩ tar yõod ne kiris-neb hakɩkã tɩ b ra gũsi? Wãn to la d tõe n sõng neb a taab tɩ b nek n bas gõe-kãngã?
GŨS WẼNNAAM DAABÃ MAANEG WƐƐNGẼ WÃ VÕORE
3. Ned sẽn gõe Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ manesem yaa wãna?
3 Naoor wʋsgo, ned sẽn gõe pa tʋmd ye. La neb nins sẽn gõe Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ wã tõe n tʋmda wʋsgo, la pa tʋʋm sẽn na n sõng-b tɩ b paam Wẽnnaam lohorem ye. Tõe n yaa bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-bã yell bal n pak-ba, wall b maanda b sẽn tõe fãa sẽn na yɩl n noog b yõore, n paam tɩ b yʋʋr yi, pa rẽ bɩ n paam arzɛka. Rẽ fãa kɩtame tɩ b pa maand modgr sẽn sek b na paam Wẽnnaam zood ye. La neb nins sẽn pa gõe-yã miime tɩ d vɩɩ “yaoolem wakatã,” n maand b sẽn tõe fãa Wẽnnaam daabã maaneg pʋgẽ.—2 Pɩɛ. 3:3, 4; Luk 21:34-36.
4. A Poll sẽn yeel tɩ “tõnd da gũs wa neb a taabã” rat n yeelame tɩ bõe?
4 Karm-y 1 Tesalonik rãmb 5:4-8. Vɛrse kãensã pʋsẽ, tʋm-tʋmd a Poll sagla a tẽed-n-taasã tɩ b ra “gũs wa neb a taabã ye.” Woto rat n yeelame tɩ bõe? Bũmb a ye sẽn wilgd tɩ ned ‘gõeeme’ yaa a sẽn na n pa sakd a Zeova noyã. Ned sã n pa miẽ me tɩ wakat ning a Zeova sẽn na n sãam nin-wẽnsã kolgdame, a ‘gõeeme.’ D segd n gũusame tɩ neb a woto sẽn yaa wẽn-kɩɩsdbã ra wa tõog tɩ d manesmã wall d tagsa wã wõneg bãmb rẽndã ye.
5. Bõe n wilgd tɩ ned gõee Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ?
5 Kẽer tagsdame tɩ Wẽnd sẽn na n wa kao b bʋʋd kae ye. (Yɩɩl 53:2) Sãnda yetame tɩ ninsaalbã yell pa pak Wẽnnaam, la tɩ rẽ kɩtame t’a yell pa segd n pak tõnd me ye. Kẽer tagsdame tɩ f sã n kẽnd wẽnd-doogẽ bala, na n f lebg Wẽnnaam zoa. Nin-kãensã fãa gõee Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ. Segdame tɩ b neke. La wãn to la d tõe n sõng-ba?
TÕND MENGÃ PA SEGD N GŨS YE
6. Bõe yĩng tɩ d pa segd n gũs Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ?
6 Yaa tõnd sẽn na n pa gõe bal la d tõe n nek neb a taaba. La bõe la d tõe n maan n da gũsi? D pa segd n tall sẽn gõe-b Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ wã manesmã buud ye. Biiblã wilgame tɩ b tʋmda “lik tʋʋma,” sẽn yaa reem nins sẽn ka sõma, rã-tɩgre, raglem la yoobo, mo-beed la sũ-kiiri. (Karm-y Rom dãmb 13:11-14.) Yɩl n tõog n da tall manesem kãensã sẽn yaa wẽnsã pa nana ye. D segd n yɩɩ gũusdba. Ned sã n wẽnd mobilli, a segd n tẽegame t’a sã n gũsi, a tõe n kiime. Rẽnd kiris-ned n segd n tẽeg n yɩɩd tɩ ned sã n gũs Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ, tõe n tũu ne a yõore.
7. D sã n tar tagsg sẽn pa zems d moonegã zĩigẽ nebã zugu, bõe n tõe n maane?
7 Wala makre, kiris-ned tõe n wa tagsdame tɩ neb nins a sẽn segd a moonegã zĩigẽ wã baa a ye pa na n sak koɛɛgã ye. (Yel. 6:10, 11) A tõe n wa tagsda woto: “Ned baa a ye sã n pa na n sak koe-noogã, bõe yĩng tɩ m segd n modg n sõng nebã?” Yaa sɩd tɩ wʋsg pa kelgde, la b yɛlã sẽn yaa to-to wã la b tagsa wã tõe n wa toeemame. Kẽer wat n nekame n sak koe-noogã. La yaa d sã n neẽ bal la d tõe n sõng-ba, rat n yeel tɩ rẽ la d na n tõog n bãng d sẽn na n maan to-to tɩ koɛɛgã yɩ-b noogo. D segd n tẽega bũmb ning sẽn kɩt tɩ d koe-moonegã tar yõodã. Rẽ na n sõng-d lame tɩ ra gũs ye.
BÕE N KƖT TƖ D KOE-MOONEGÃ TAR YÕOD WƲSGO?
8. Bõe n kɩt tɩ d koe-moonegã tar yõod wʋsgo?
8 D segd n tẽegda wakat fãa tɩ baa nebã sã n pa kelge, tõnd koe-moonegã waoogda a Zeova. Sẽn paase, a Zeova tũnugda ne d moonegã n pidsd bũmb ning a sẽn dat n maan tõnd wakatã. Ka la bilfu, neb nins sẽn pa sakd koe-noogã na n paama sɩbgre. Yaa manesem ning b sẽn tall ne koe-noogã zug la Wẽnnaam na n tik n kao b bʋʋdã. (2 Tes. 1:8, 9) D sã n tagsdẽ me tɩ Wẽnnaam sẽn na n vʋʋg “nin-tɩrsã la sẽn pa-b tɩrsã” yĩnga, pa tɩlae tɩ d modg wʋsg moonegã pʋgẽ, d tudgame. (Tʋʋ. 24:15, MN) Bala, Wẽnnaam Gomdã wilgame tɩ bʋʋdã sasa, b na n sãama neb nins sẽn yaa kɩɩsdb wa “bʋʋsã” wakat sẽn kõn sa yĩnga. Wẽnnaam tũnugda ne tõnd moonegã n wilgd a nimbãan-zoeerã, bala a kõta nebã weer tɩ b tõe n toeem n wa paam “vɩɩm sẽn ka sɛtã.” (Mat. 25:32, 41, 46; Rom 10:13-15) La tõnd sã n pa moone, wãn to la nebã na n paam n wʋm koɛɛg ning sẽn tõe n fãag-bã?
9. Wãn to la y sẽn moond koe-noogã nafd yãmb mengã la neb a taaba?
9 Koe-noogã mooneg nafda tõnd me. (Karm-y 1 Tɩmote 4:16.) Y pa sak n deeg tɩ y sã n gomd Wẽnnaam a Zeova la a Rĩungã yelle, paasda y tẽebã pãnga, la kɩtdẽ me tɩ y maneg n nong Wẽnnaam sɩda? Pa sõngd-y tɩ y paamd zʋg-sõma n paasdẽ sɩda? Yãmb sẽn wilgd nebã y sẽn nong Wẽnnaam to-to wã pa kõt-y sũ-noog sɩda? Neb wʋsg sẽn sõng b taab tɩ b bãng sɩdã paama sũ-noogo, b sẽn ne vʋʋsem sõngã sẽn sõngd b karen-biisã to-to tɩ b paamd zʋg-sõma wã yĩnga.
YƖ-Y GŨUSDBA
10, 11. a) Wãn to la a Zezi ne a Poll fãa wilg tɩ b ra yaa gũusdba? b) Moonegã sasa, wãn to la d tõe n yɩ gũusdba?
10 Koe-moonegã sasa, d sẽn tõe n gom bũmb nins yell tɩ yɩ nebã noogã yaa toor-toore. Rẽ n so tɩ d segd n yɩ gũusdba. A Zezi kõo tõnd mak-sõng rẽ wɛɛngẽ. A sẽn da zems zãngã yĩnga, a tõog n bãnga sẽn da be fariziẽ a ye sũurẽ, baa fariziẽ wã sẽn pa yeel bũmbã. A leb n gesa pag sẽn da yaa yel-wẽn-maand n bãng t’a teka yam n kot sugri. Daar a to me, a gesa pʋg-kõor n bãng t’a kõo a sẽn tar fãa. (Luk 7:37-50; 21:1-4) A Zezi ra tõogd n sõngda nebã, bala a ra mii bũmb nins b sẽn datã. La baa d sẽn pa zems zãngã, d tõe n bãnga bũmb nins nebã sẽn datã. Tʋm-tʋmd a Poll makrã wilgda rẽ. A ra toeemda a sẽn moond to-to wã, sẽn na yɩl n tõog n sõng neb buud toor-toore.—Tʋʋ. 17:22, 23, 34; 1 Kor. 9:19-23.
11 D sã n yaa gũusdb wa a Zezi la a Polle, d na n tõog n bãnga d sẽn tõe n maan to-to tɩ koɛɛgã yɩ neb nins d sẽn segdã noogo. Wala makre, y sã n wa na n sõs ne ned bɩ y gũus n ges bũmb sã n be y sẽn tõe n tik n bãng a buudã, a sẽn nong bũmb ninsã, a sã n yaa rakõor wall a kẽe kãadem bɩ a sã n tara kamba. Y tõe n gesa a sẽn maand bũmb ning wakat kãngã, n pẽg-a.
12. Koe-moonegã sasa, ne bõe la d segd n gũusi?
12 D sã n yaa gũusdba, moonegã sasa, d pa na n bas tɩ bũmb tiis-d ye. Yaa sɩd tɩ d sã n mi n sõsd ne d tũud-n-taagã, kengda d raoodo. La d segd n tẽegame tɩ yaa moonegã yĩng la d yi-yã. (Koɛ. 3:1, 7) Rẽnd d tog n gũusame tɩ d sõssã ra wa reeg moonegã zĩig ye. D sã n gomd bũmb nins yell d sẽn dat n sõs ne d sẽn segd b rãmbã, na n sõng-d lame tɩ d yamã ket n be moonegã zugu. Sẽn paase, baa selilɛɛr sẽn mi n tõe n sõng tõnd d koe-moonegã tʋʋmd pʋgẽ wã, d segd n gũusame tɩ d telefõnnã ra wa yãb d sẽn wat n sõsd ne ned ye.
WILG-Y TƖ NEBÃ YELL PAK-Y LAME
13, 14. a) D sã n seg neda, wãn to la d tõe n bãng bũmb ning sẽn pak-a wã? b) Moonegã sasa, wãn to la d tõe n sɩng sõsg ne neda?
13 Koe-moond sẽn yaa gũusd kelgda a sõsd-n-taasã sõma. Moonegã sasa, sogs-bʋs la y tõe n sok ned t’a sak n wilg a tagsgo? Tõe tɩ yaa tũudum toor-toorã sõor sẽn paasdã, nen-kɛglem tʋʋmã sẽn piuugdã, wall yaa goosneema-rãmbã sẽn pa tõe n welg b zu-loeesã n saamd b sũuri. Y tõe n sõnga kẽer tɩ b bãng Wẽnnaam, y sẽn na n gom a sẽn naan bõn-vɩɩsã tɩ be rasãnd to-to wã yelle, pa rẽ bɩ y sẽn na n wilg Biiblã sagls tũub sẽn nafd ned to-to. Y sã n gom pʋʋsg yelle, nebã fãa la bal sakd n kelgame, baa sẽn pa tẽed-b Wẽnnaamã kẽere. Wʋsg sokda b mens Wẽnnaam sã n kelgda pʋʋsgo. Sãnda na n dat n bãnga sogs-kãensã leoore: Rẽ yĩnga, Wẽnnaam kelgda pʋʋsg fãa bɩ? Sã n pa woto, bõe la d tõe n maan t’a kelg-do?
14 D sã n get sẽn tar-b minim koɛɛgã mooneg pʋgẽ wã sẽn maand to-to wã, tõe n sõng-d lame tɩ d bãng d sẽn tõe n sɩng goam to-to. Gũus-y n ges-y b sẽn maand sogsgã to-to n pa kẽed b kɛlgdã yɛlẽ wã. Sẽn paase, gũus-y n ges-y b koe-zomã la b nengã yalẽ sẽn wilgd to-to tɩ b modgdame n wʋmd b sõsd-n-taagã goamã võorã.—Yel. 15:13.
TALL-Y BƲGSEM LA MINIM
15. Bõe yĩng tɩ d segd n tall bʋgsem moonegã sasa?
15 Y sã n gõe tɩ noome tɩ ned wa nek-yã, y sũur na yɩ noog sɩda? Wʋsg sã n gõe tɩ ned wa na n nek-b n pa maag a yĩnga, b sũur sãamdame. Sɩd me, naoor wʋsgo, d sẽn maagd d meng n nek ned n são. D sã n dat n nek ned sẽn gõe Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ me, yaa woto. Wala makre, koe-moonegã sasa, y sã n kẽ ned zakẽ t’a sũur yik ne-yã, y manesem segd n yɩɩ wãna? Wilg-y ne bʋgsem tɩ y waoogda a soabã. Kos-y-yã sugr la y looge. (Yel. 15:1; 17:14; 2 Tɩm. 2:24) Y bʋgsmã tõe n kɩtame t’a Zeova Kaset soab sã n wa kaag-a nindaare, bɩ a sak n kelge.
16, 17. Wãn to la d tõe n tʋm ne yam moonegã sasa?
16 Wakat ninga, baa ned sã n yeel t’a pa rat n kelg wall t’a tara a tũudum, d tõe n kell n kẽnga taoor ne sõsgã. Tõe tɩ yaa a sẽn dat bal tɩ y ra sõs ne-a yĩng la a sẽn yeel woto wã. La d sã n tall minim la bʋgsem, d na n tõog n maana sokr sẽn na n kɩt t’a rat n kelg Biiblã koɛɛgã d sẽn moondã.—Karm-y Kolos rãmb 4:6.
17 Sasa ninga, d sã n seg ned t’a yeel t’a pa tar sẽk n na n kelge, yɩta sõma tɩ d yɩ wʋmdba, n looge. La wakat ninga, d tõe n yãame tɩ d tõe n yeela bũmb koɛɛg-koɛɛga. Koe-moondb kẽer tõe n wilga ned bũmb Biiblã pʋgẽ tɩ pa ta minit a yembr ye. B yãkda vɛrse n karme, n sok b kɛlgdã sokre. Rẽ poor b kota sor n na n wa leok nindaare. Sõsg sẽn yaa koɛɛg a woto tõe n kɩtame tɩ kelgdã rat n bãng n paase, tɩ baa a sẽn pa tar sẽkã, a neẽ masã t’a tõe n paama sẽk bilf n sõse. Y sã n wa yã tɩ yɛlã kõt-y-la sore, yãmb me tõe n modg n maana woto.
18. Bõe la d tõe n maan n bãng n moond segb buud fãa d sẽn paam sasa?
18 D sã n segl d mens n moond segb buud fãa d sẽn paam sasa, d na n tõog n sõnga neb nins d sẽn segd d daar fãa tʋʋmã sasa wã tɩ b wa rat n bãng Wẽnnaam. Saam-biis la saam-bi-pogs kẽer nong n suiida sɛb b loaabẽ wall b korgẽ. B tõeeme me n yãk Biiblã vɛrse, tɩ b sã n wa paam segb bɩ b karme. Y tõe n sõssa ne y tigingã so-pakdba, wall tʋʋmdã yel-gɛt n bãng y sẽn tõe n segl y meng to-to.
D SÕNG D ROAGDBÃ NE BƲGSEM
19. Bõe yĩng tɩ d segd n ket n maood n sõngd d roagdbã?
19 Sãmbg sẽn ka be, d fãa sẽn dat yaa d tõog n sõng d roagdbã tɩ b sak koe-noogã. (Zoz. 2:13; Tʋʋ. 10:24, 48; 16:31, 32) D sã n zoe n moon-b koɛɛgã tɩ b pa kelge, tõe n kɩtame tɩ d wa pa le rat n moon-b ye. Rẽ tõe n wa kɩtame tɩ d tagsdẽ tɩ bũmb kae d sẽn na n maan wall d yeel tɩ b toeem manesem ye. La bũmb tõe n maaname tɩ y roagdbã vɩɩm wall b sẽn tagsd to-to wã toeeme. Wall yaa y moonegã minimã n paase, tɩ y tõe masã n sõs ne-b tɩ kẽ-b n yɩɩda.
20. D sã n wa moond d roagdbã koɛɛgã, wãn to la d tõe n wilg tɩ d waoogd-b lame?
20 D segd n wilgdame tɩ d waoogda d roagdbã. (Rom 2:4) Sõsd-y ne-b ne bʋgsem wa y sẽn sõsd to-to ne neb nins y sẽn segd koe-moonegã sasa wã. Gomd-y ne waoogre. Sẽn paase, y pa segd n gomd ne y roagdbã sɩdã yell wakat fãa ye. Ne y tʋʋm-tʋmdɩ wã, y tõe n kɩtame tɩ b bãng sɩdã sẽn sõng-y to-to. (Ef. 4:23, 24) Kɩt-y tɩ b bãng vẽeneg tɩ yaa a Zeova sẽn zãmsd yãmb “y meng sõngr yĩngã” n kɩt tɩ y vɩɩmã lebg sõma wã. (Ezai 48:17) Yɩ-y mak-sõng n kõ y roagdbã tɩ b bãng kiris-ned hakɩk sẽn segd n vɩɩmd to-to.
21, 22. Togs-y kibar sẽn wilgd tɩ tara yõod tɩ d ket n modgd sẽn na yɩl n sõng d roagbã tɩ b bãng a Zeova.
21 Sẽn nan pa kaoose, saam-bi-poak a ye yeela woto: “Mam da sɩng n maoodame n moond m yap la m kẽem-dãmb 13 wã ne m no-goamã la ne m manesmã. M nan zɩ n bas tɩ yʋʋmd gilg n sog tɩ m pa gʋls b ned kam fãa ye. La baasgo, maana yʋʋm 30 tɩ yaa maam m ye bal n yaa a Zeova Kaset soab tõnd zakã pʋgẽ.”
22 Saam-bi-poakã paasa woto: “Daar a yembre, mam boola m kẽem-bi-pugl a ye sẽn vɩ kɩlo kobs zĩigẽ ne telefõnne. A yeela maam t’a kosa a tũudmã taoor soab t’a zãms yẽ Biiblã, la t’a pa tol n maan dẽ ye. Mam sẽn yeel-a tɩ m na n sõng-a-la ne sũ-noogã, a leokame: ‘Yell kae ye. La bãng tɩ m pa na n tol n lebg a Zeova Kaset soab ye.’ Mam tool-a-la Biiblã sɩd yetame tɩ bõe? sebrã. Rẽ poore, rasem a wãn fãa, m da boond-a lame. La m sã n da bool-a fãa, m mikdame t’a ket n nan pa sɩng-a kareng ye. M wa n kong n yeel-a lame t’a rɩk a sebrã tɩ d karem vɛrse-rãmb a wãn sẽn be a pʋgẽ la d sõs b zugu. D maana woto telefõnnẽ wã sẽn zems minit 15 pʋgẽ. La m sẽn bool-a tɩ d zãms naoor a wãn poore, a wa n datame tɩ d rɩkd sẽn yɩɩd minit 15 n zãmsdẽ. Wa n lebga yẽ mengã n boond maam a zãmsgã yĩnga. Wakat ninga, a mi n boola yibeoog pĩnd tɩ m nan pa nek meng ye. Daar ninga, a boonda naoor a yi. Yʋʋmd ning sẽn pʋglã, a reega lisgu, tɩ yʋʋm-kãng poore, a lebga so-pakda.”
23. Bõe yĩng tɩ d pa segd n bas neb nins sẽn gõe Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ wã nekre?
23 Tõog n nek ned sẽn gõe Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ wã baooda minim la modgr wʋsgo. Baasgo, sik-m-mens rãmbã ket n sakda koe-noogã. D sã n pʋɩ tɩ zemse, kiuug fãa, sẽn yɩɩd neb 20000 n deegd lisg n lebgd a Zeova Kaset rãmba. Dẽnd d segd n tũu sagl ning tʋm-tʋmd a Poll sẽn kõ a Arsɩppã. A yeel-a lame “t’a gũus neer n tʋm tʋʋmd ning Zusoabã sẽn kõ [a] wã, n maan-a n baase.” (Kol. 4:17) Sõsg ning sẽn pʋgdã na n sõnga d fãa tɩ d bãng nang pãng koɛɛgã mooneg pʋgẽ wã sẽn dat n yɛɛlga.
[Zãmsgã sogsgã]
[Zĩ-gũbri, seb-neng 13]
Y SẼN TÕE N DA GŨS TO-TO
▪ Tʋmd-y wʋsg Wẽnnaam daabã maaneg pʋgẽ
▪ Gil-y lik tʋʋmã
▪ Tẽegd-y tɩ Wẽnnaam daabã maaneg wɛɛngẽ gõeemã wata ne yɛla
▪ Tall-y tagsg sẽn zems neb nins y sẽn moondã zugu
▪ Moond-y ne manesem toor-toore
▪ Ningd-y bũmb ning sẽn kɩt tɩ moonegã tar yõodã y yamẽ
