D sẽn tõe n paam raood n mao ne zu-loeesã to-to

“Wẽnnaam yaa zĩ-soalgdg la pãng tõnd yĩnga. Ned tõe n yãa bãmb sõngr wʋsg a toog pʋgẽ.”—YƖƖL 46:2.

WÃN TO LA Y NA N LEOKE?

Bõe la d tõe n maan tɩ sabab-wẽnsã ra koms d raoodo?

Bõe yĩng tɩ d segd n tall raoodo?

Bõe ne bõe la a Zeova tũnugd n sõngd tõnd tɩ d maood ne zu-loeesã?

1, 2. Zu-loe-bʋs la wʋsg segda, la bõe la tõnd ned kam fãa rata?

RŨNDÃ-RŨNDÃ, zu-loeesã yaa wʋsgo. Tẽn-digimdsi, sa-bɛd la seb-bɛd wata ne sũ-sãams tẽns wʋsg pʋsẽ. Sẽn paase, zak pʋgẽ zu-loees la zu-loees a taab kɩtame tɩ wʋsg maand yɩɩr la rabeem. Sɩd me, Biiblã wilgame tɩ ‘toog tõe n linga’ tõnd ned kam fãa.—Koɛ. 9:12.

² Wẽnnaam nin-buiidã me segda zu-loe-kãensã. La b ket n maanda a raabã ne sũ-noogo. Dũni-kãngã saab sẽn kolgd tɩ zu-loeesã paasdẽ wã, tõnd ned kam fãa sẽn dat yaa a tõog toogo. Woto wã, wãn to la d tõe n ket n tũud Wẽnnaam ne sũ-noogo? Bõe n na n sõng-d tɩ d tall raoodo?

NEB SẼN TALL RAOOD ZU-LOEES TAOORE

3. Rom dãmb 15:4 wilgdame tɩ yɛ la d tõe n paam belsg zu-loees sasa?

³ Baa zu-loeesã sẽn yaa wʋsgã, zu-loees pa sɩng rũndã ye. D na n goma wẽn-tũudb sẽn tall raood zu-loees taoor yelle, la d ges yam ning d sẽn tõe n dɩk b kibayã pʋsẽ.—Rom 15:4.

4. Zu-loe-bʋs la a Davɩɩd seg-yã, la bõe n sõng-a?

⁴ D gom a Davɩɩd yelle. Ad zu-loees nins a sẽn segã kẽere: Rĩm a Sayull bao n na n kʋ-a lame, a bɛɛb n yõg a pagb n tall n looge, a poorẽ dãmb kẽer la a zakã neb n wẽneg n zãmb-a. A sega zu-loees a taab me sẽn sãam a sũur wʋsgo. (1 Sãm. 18:8, 9; 30:1-5; 2 Sãm. 17:1-3; 24:15, 17; Yɩɩl 38:5-9) Biiblã wilgame tɩ zu-loe-kãensã namsa a Davɩɩde, la b pa tõog t’a bas a Zeova ye. A Davɩɩd yeela woto: “Zusoabã yaa mam vɩɩm tebendeda. Yaa ãnda la mam na n zoe?”—Yɩɩl 27:1; karm-y Yɩɩl Sõamyã 27:5, 10.

5. Bõe n sõng a Abrahaam ne a Saara tɩ b mao ne b zu-loeesã?

 ⁵ A Abrahaam ne a Saara wa n tɩ vɩɩmda fu-rot pʋsẽ sãand weoogo. Bãmb me sega zu-loees wala kom la yɛl tẽn-yagsã sẽn da mi n wat ne. La b talla raoodo. (Sɩng. 12:10; 14:14-16) Bõe n sõng-ba? Wẽnnaam Gomdã wilgame t’a Abrahaam ra “gũuda tẽng sẽn tar yẽbgr sõma, a tãn-metã ne a naandã sẽn yaa Wẽnnaam.” (Heb. 11:8-10) A Abrahaam ne a Saara pa bas tɩ zu-loeesã koms b raood ye. B ra tagsda bũmb ning Wẽnnaam sẽn pʋlem-bã yell wakat fãa.

6. Wãn to la d tõe n dɩk a Zoob togs-n-taare?

⁶ A Zoob yɩɩ ned sẽn nams wʋsgo. A wa n tagsame meng t’a sẽn kiid n são. (Zoob 3:3, 11) Sẽn paase, a ra pa mi bũmb ning sẽn wa ne a zu-loeesã ye. La a pa bas Wẽnnaam ye. A kell n talla a burkĩndã. (Karm-y Zoob 2:3.) Ad a sɩd kõ-d-la mak-sõngo!

7. Zu-loees nins a Poll sẽn segã kẽer la bʋse, la bõe n sõng-a t’a kell n tall raoodo?

⁷ D gom tʋm-tʋmd a Poll me yelle. A ‘paama toog tẽns pʋsẽ, wet pʋsẽ la ko-kãsengã pʋgẽ.’ A yeelame tɩ ‘kom la ko-yũud la waood yõka yẽ,’ la tɩ ‘fut paoog-a lame.’ (2 Kor. 11:23-27) Ne rẽ fãa, a kell n talla yam-sõngo. A koe-moonegã pʋgẽ, a wa n sega zu-loɛɛg sẽn da tõe n tũ ne a yõore. Rẽ poore, a yeela woto: “Tõnd kõn teeg tõnd mens ye, la tɩ tõnd na teeg Wẽnnaam sẽn vʋʋgd kũumã. Yaa bãmb n fãag tõndo, la b fãag tõnd ne kũum woto, la yaa bãmb la tõnd tẽed tɩ b na n le fãaga tõnd yɛsa.” (2 Kor. 1:8-10) Yaa sɩd tɩ tõnd wʋsg pa seg zu-loe-kɛgems a woto ye. La d mi n wa tagsda wa a Polle. Rẽnd a mak-sõngã tõe n kenga d raoodo.

RA BAS-Y TƖ ZU-LOEESÃ KOMS Y RAOOD YE

8. Wãn to la rũndã-rũndã zu-loeesã tõe n nams-do? Kõ-y makre.

⁸ Sabab-wẽnsã la yɛl a taabã sõor sẽn tar paasgã kɩtame tɩ kẽer tagsdẽ tɩ b zu-loeesã yɩɩda b pãnga. Baa kiris-neb meng n tagsd woto. D gom a Lani * yelle. Yaa so-pakd sẽn kẽ kãadem, n be Ostrali ne a sɩda. A ra bẽeda kãnsɛɛre. A yeelame tɩ logtoɛɛmbã sẽn wa n yeel yẽ tɩ kãnsɛɛr n tar-a wã, a sũurã sãama wʋsgo. A paasa woto: “Tɩpgã namsa maam wʋsgo, hal n kɩt tɩ m yamã wa ka le be m meng ye.” Sẽn paase, a sɩdã maana wopeerasiõ wakat kãng tɩ yaa yẽ n da get a yelle. Yell a woto sã n paam-do, bõe la d tõe n maane?

9, 10. a) Bõe la d pa segd n bas t’a Sʋɩtãan maane? b) Tʋʋm 14:22 wã wilgame tɩ d na n sega “namsg wʋsgo,” la bõe n na n sõng-do?

⁹ D sã n wa segd zu-loeese, togame tɩ d tẽeg t’a Sʋɩtãan sẽn dat yaa a tũnug ne d zu-loeesã n boog d tẽebã pãnga, tɩ d pa le maand Wẽnnaam daabã ne sũ-noog ye. La d pa segd n bas tɩ yɩ woto ye. Traduction du monde nouveau wã pʋgẽ, Yelbũn 24:10 yeta woto: “Fo raood komsa toog daar bɩ? F pãngã na n yɩɩ bilfu.” Zu-loees sasa, d sã n bʋgsd Biiblã kibay wa b rãmb nins yell d sẽn gomã zugu, d paamda raoodo.

¹⁰ Yɩta sõma tɩ d tẽeg me tɩ d pa tõe n yidg d zu-loeesã fãa, la tɩ d pa tõe n pa paam zu-loees ye. (2 Tɩm. 3:12) Tʋʋm 14:22 wã yeelame tɩ “yaa ne namsg wʋsg la tõnd na n kẽ Wẽnnaam soolem pʋgẽ.” Wall tɩ y bas tɩ zu-loeesã koms y raoodã, togame tɩ y tẽeg tɩ y tõe n tũnuga ne rẽ n wilg tɩ y kɩsa sɩd tɩ Wẽnnaam tõe n sõng-y lame.

11. Bõe la d tõe n maan tɩ d zu-loeesã ra koms d raoodo?

 ¹¹ D tagsd bõn-sõma yell me. Wẽnnaam Gomdã yeta woto: “Sũ-noog kɩtdame tɩ ned neng yɩ neere. La ned sũur sã n sãame, a neng gãnemdame.” (Yel. 15:13) D sã n nong n tagsd yɛl nins d sẽn pa tõe n toeemã yelle, d na n komsa raoodo. A Zeova sẽn sõngd tõnd to-to wã noom-d lame. Baa zu-loees sasa, a tũnugda ne a Gomdã, ne d tẽed-n-taasã la ne a vʋʋsem sõngã n kengd d raoodo. Bũmb kẽer n be tɩ d sã n tagsd b yell bɩ d sũur noome. Wall tɩ y tagsd y zu-loeesã yellã, bao-y n bãng-y y sẽn tõe n maan to-to n tõog toogo, la y tagsd bũmb nins y sẽn tar tɩ noom-yã yelle.—Yel. 17:22.

12, 13. a) Bõe n sõng a Zeova Kaset rãmb tɩ b tõog toog sabaab-wẽns sasa? Kõ-y makre. b) Sabaab-wẽns sasa, bõe n kɩtd tɩ d bãng sẽn tar yõod n yɩɩdã?

¹² Sẽn nan pa kaoose, sabaab-wẽns n maan tẽns kẽer pʋsẽ. Baa sẽn pa yɩ nana ne saam-biis nins sẽn be tẽn-kãensã, b tõoga toogo. Wala makre, yʋʋmd 2010 soabã sɩngrẽ, tẽn-digimdg ne sunami n zĩnd Sili, n sãam saam-biis wʋsg rot la b laogo, tɩ kẽer tʋʋm sãame. La saam-biisã kell n tʋma a Zeova tʋʋmdã ne yẽesem. D gom saam-biig a Samuel yelle. A roogã sãamã zãnga. Ad a sẽn yeele: “Baa zu-loɛɛgã sẽn wa n namsd maam ne m pagã, d pa bas tigissã kẽnd la koɛɛgã mooneg ye. Mam tagsdame tɩ rẽ sõng-d lame tɩ d pa maan yɩɩr tɩ loog ye.” Bãmb ne b tẽed-n-taasã pa bas tɩ sabaabã koms b raood ye. B kell n talla yẽesem a Zeova tʋʋmdã pʋgẽ.

¹³ Yʋʋmd 2009 bõn-bɩʋʋg kiuugã pʋgẽ, sa-kãseng n ni Filipin soolmẽ wã, tɩ koomã kẽ Maniyn sẽn yaa b na-tẽngã fãa la bala. Rao a ye nug sẽn zãad t’a teed wʋsg sãam yeelame tɩ sabaabã paama nebã fãa, n “wa ne toog la namsg n kõ rakãag-rãmb la naong-rãmba.” A gomdã tẽegda tõnd a Zezi saglg a ye. A Zezi yeela woto: “Bĩng-y yãmb paoongã [saasẽ, MN] zĩig ning mogd la tẽngempiisim sẽn ka sãamda, la wagda sẽn ka kẽed la sẽn ka wʋkd ye.” (Mat. 6:20) Sɩd me, arzɛk tõe n saa tao-tao. Rẽnd neb nins sẽn vɩ tɩ yaa laogã baoob bal n pak-bã wae n paamda sũ-sãamse. Sẽn são yaa d sẽn na n lʋɩɩsd bũmb nins sẽn paasd tõnd ne a Zeova zoodã taoore. Bala, baa sẽn wa n yaa a soab fãa, d tõe n kell n yɩɩ a Zeova zo-rãmba.—Karm-y Hebre dãmb 13:5, 6.

D SẼN SEGD N TALL RAOODÃ VÕORE

14. Bõe n kõt-d raoodo?

¹⁴ A Zezi pĩnd n togsa a karen-biisã t’a sã n wa sɩng a naamã rɩɩb saasẽ, zu-loees n na n zĩnd tẽngã zugu. La a yeel-b-la woto: “Bɩ y ra zoe rabeem ye.” (Luk 21:9) D sẽn mi t’a Zezi sẽn yaa d Rĩmã, la a Zeova sẽn yaa ãndũniyã Naandã be d poorẽ wã kõt-d-la raoodo. Sẽn na yɩl n keng a Tɩmote raoodo, a Poll yeel-a-la woto: “Wẽnnaam ka kõ tõnd dabeem sɩɩg ye, yaa sɩɩg sẽn wat ne pãnga, la nonglem, la yam.”—2 Tɩm. 1:7.

15. Wãn to la wẽn-tũudb kẽer wilg tɩ b kɩsa Wẽnnaam sɩda, la wãn to la d tõe n dɩk b togs-n-taare?

¹⁵ Biiblã gomda neb sẽn wilg tɩ b kɩsa a Zeova sɩd yelle. Wala makre, a Davɩɩd yeela woto: “Zusoabã yaa mam pãng la m gãongo. Mam sũur kɛɛma ne bãmba la mam paamda sõngre.” (Yɩɩl 28:7) A Poll yeela woto: “Bõn-kãens  fãa pʋgẽ tõnd yaa tõaagdb hakɩka, sẽn nong-a tõndã maasem yĩnga.” (Rom 8:37) A Zezi me sẽn wa n bãng tɩ pa na n kaoos la a seg zu-loeesã, a yeela bũmb sẽn kɩt t’a kɛlgdbã bãng t’a tara zood sõma ne Wẽnnaam. A yeela woto: “Mam . . . ka m yembr ye, tɩ bõe, m Ba bee ne maam.” (Zã 16:32) Gom-kãensã fãa wilgda bõe? Nin-kãensã fãa goamã wilgdame tɩ b kɩsa a Zeova sɩd zãng-zãnga. Tõnd me sã n kɩsa a Zeova sɩd woto, d na n talla raood zu-loɛɛg buud fãa taoore.—Karm-y Yɩɩl Sõamyã 46:2-4.

RƖ-Y WẼNNAAM SÕNGRÃ NAFA

16. Bõe yĩng tɩ Wẽnnaam Gomdã zãmsg tar yõod wʋsgo?

¹⁶ Yaa d sẽn na n kɩs Wẽnnaam sɩd la d paamd raoodo, pa d sẽn na n teeg d meng ye. A Zeova sõngda tõnd ne bũmb toor-toor tɩ d paamd raood zu-loees sasa. Pipi, a kõo tõnd Biiblã sẽn yaa a Gomdã. D sã n zãmsd Biiblã, d bãngda a Zeova n paasdẽ, tɩ d kɩs-sɩdã me ne-a paasdẽ. Sam-bi-poak sẽn bẽed sũ-sãoong bãag wilga bũmb ning sẽn sõngd-a, n yeel woto: “Mam wae n karemda Biiblã vɛrse-rãmb sẽn kõt-m belsgo.” Bɩ d maand zak pʋgẽ Biibl zãmsgã wa tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩd la sẽn tar yamã sẽn sagl-dã. D sã n maand woto, d na n nonga Wẽnnaam noyã wa yɩɩl-gʋlsdã. A ra yeela woto: “Mam nonga yãmb tõogã wʋsgo. Mam tagsda a yell daar fãa.”—Yɩɩl 119:97.

17. a) Bõe me la a Zeova tũnugd n kõt-d raoodo? b) Togs-y kibar y sẽn karem d sɛbã pʋgẽ tɩ sõng-yã.

¹⁷ Bũmb a yiib-n-soab a Zeova sẽn tũnugd ne n kõt-d raood yaa tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã sẽn yiisd sɛb ninsã. Seb-kãens sõngda tõnd tɩ d wʋmd a Zeova Gomdã võore, la sõngd-d me tɩ d teegd-a n paasdẽ. Wala makre, wʋsg karma saam-biis la saam-bi-pogs vɩɩm kibay tõnd sɛbã pʋsẽ tɩ sõng-ba. Aazi saam-bi-poak sẽn bẽed bãag b sẽn boond tɩ trouble bipolaire de l’humeur karma saam-biig sẽn bẽed yẽ bãagã buud kibare, tɩ keng a raoodo. Saam-biigã ra yaa misioneere, la baa a sẽn da bẽedã, a kell n tũ a Zeova. Saam-bi-poakã yeela woto: “Kibarã sõnga maam tɩ m bãng m bãagã sõma, la keng m pɛlga.”

18. Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋsdẽ?

¹⁸ Bũmb a tãab-n-soab a Zeova sẽn maan tɩ sõngd tõnd yaa a sẽn kɩt tɩ d tõe n pʋʋs-a wã. Pʋʋsgã tõe n naf-d-la yell buud fãa taoore. Tʋm-tʋmd a Poll wilga rẽ n yeel woto: “Da maan-y yɩɩr ne bũmb baa a yembr ye, la ne pʋʋsgo, la ne bark pʋʋsgo, bɩ y wilg  Wẽnnaam yãmb sẽn dat bũmb ninsi. La Wẽnnaam laafɩ sẽn yɩɩd nebã bãngr fãa na gũ yãmb sũyã la yãmb tagsg Kirist a Zezi maasem yĩnga.” (Fil. 4:6, 7) Segdame tɩ d nong n pʋʋsd n kot raood sẽn na yɩl n tõog toog zu-loeesã taoore. Gãrãnd Bertayn saam-biig yʋʋr sẽn boond t’a Alex la sẽn bẽ sũ-sãoong bãag n kaoos yeela woto: “Mam sã n pʋʋsd a Zeova la m kelgd-a, rat n yeel tɩ m sã n da karemd a Gomdã, sõngd-m-la wʋsgo.”

19. Bõe yĩng tɩ tigissã kẽnd tar yõod wʋsgo?

¹⁹ Bũmb a naas-n-soab a Zeova sẽn tũnugd ne n sõngd tõnd yaa tũud-n-taar ning d sẽn paamd tigissẽ wã. Rẽ wɛɛngẽ, yɩɩl-gʋlsd a yembr yeela woto: “Zusoabã samand datem tara maam hal tɩ mam pãng rat n sɛ.” (Yɩɩl 84:3) Tõnd me tõe n yeela woto bɩ? Tẽeg-y-yã a Lani yelle. A getame tɩ tara yõod wʋsg t’a kẽnd tigissã n paamd n be ne a tẽed-n-taasã. Ad a sẽn yeele: “Mam da miime tɩ m sã n dat t’a Zeova sõng-m tɩ m tõog n mao ne m toogã, m segd n kẽnda tigissã.”

20. D sã n moond koɛɛgã, wãn to la nafd tõndo?

²⁰ Bũmb a nu soab sẽn kõt tõnd raood yaa koɛɛgã moonegã. (1 Tɩm. 4:16) Ostrali saam-bi-poak sẽn da mao ne zu-loees wʋsg yeela woto: “Mam da pa nong koe-moonegã ye. La daar a yembre, kãsem-soab n bool maam tɩ m wa tɩ d yi n moone, tɩ m sake. Yaa wa a Zeova ra tũnugda ne koe-moonegã n kengd m daoodo. Bala mam sã n da yi fãa, m sũ-noogã paasdame.” (Yel. 16:20, MN) Saam-biis wʋsg yãame tɩ b sã n sõngd nebã sẽn na yɩl tɩ b tall tẽeb ne a Zeova, kengda bãmb mensã tẽebo. Rẽ sõngd-b lame tɩ b yĩmd b zu-loeesã, la b tagsd bũmb nins sẽn tar yõod n yɩɩdã yelle.—Fil. 1:10, 11.

21. Baa d sã n wa tar zu-loeese, d tõe n kɩsa sɩd ne bõe?

²¹ A Zeova tũnugda ne bũmb toor-toor sẽn na yɩl n sõng-d tɩ d paam daood n tõog n mao ne zu-loeesã. D sã n dɩt bõn-kãens fãa nafa, la d bʋgsd b zugu, n dɩkd d tẽed-n-taas nins sẽn tall raood n mao ne b zu-loeesã togs-n-taare, d tõe n kɩsa sɩd tɩ tõnd me na n tõog n mao ne d zu-loeesã. Baa dũni-kãngã saabã sẽn kolgd tɩ zu-loees tõe n ket taoorã, tõnd me tõe n talla raood wa a Polle. A yeela woto: “B pãbda tõnd n lubdẽ, la d ka kiid ye. . . . Tõnd ka boogd d raood ye.” (2 Kor. 4:9, 16, Kãab-paalgã Koe-noogo) Ne a Zeova sõngre, d sɩd tõe n paama raood n mao ne zu-loeesã.—Karm-y 2 Korẽnt dãmb 4:17, 18.

[Tẽngr note]

[Zãmsgã sogsgã]

[Foto seb-neng 14]

Zu-loees sasa bɩ y mao n dɩ sõngr ning a Zeova sẽn kõt-dã nafa