Ges-y sẽn be pʋgẽ wã

Ges-y sẽn be sebrã pʋgẽ

D sẽn segd n yɩ yɩlem Wẽnnaam nifẽ wã võore

D sẽn segd n yɩ yɩlem Wẽnnaam nifẽ wã võore

‘Bɩ y welg n yɩ toor Wẽnnaam yĩnga.’—MAAN. 11:45.

1. Wãn to la Maankʋʋr sebrã tõe n sõng-do?

MAANKƲƲR SEBRÃ gomda yɩlemdã yell n yɩɩd Biiblã sɛb a taabã. Sẽn mik t’a Zeova ratame tɩ wẽnd-tũudb hakɩkã yɩ yɩlmã, d sã n wʋm Maankʋʋr sebrã sẽn yet bũmb ning rẽ wɛɛngẽ wã võor sõma, na n sõngd-lame tɩ d welg n yɩ toor Wẽnnaam yĩnga.

2. Bõe la d yãt Maankʋʋr sebrã pʋgẽ?

2 Yaa a Moiiz n gʋls Maankʋʋr sebrã. Sebrã naaga “Gʋlsg Sõamyã” sẽn be “bark zãmsg yĩngã.” (2 Tɩm. 3:16) Tẽn-kʋdem wẽndẽ Biibl-dãmbã b sẽn gʋls ne nugã pʋsẽ, d yãta a Zeova yʋʋrã na maan naoor piig Maankʋʋr sebrã sak fãa pʋgẽ. Rẽnd d sã n wʋm Maankʋʋr sebrã goam võor sõma, na n sõng-d lame tɩ d ra wa maan bũmb n sãam a Zeova yʋʋrã ye. (Maan. 22:32) D sã n karemd sebrã, d yãta zĩis wʋsg a Zeova sẽn yet tɩ: “Mam yaa Zu-soaba.” Woto tẽegda tõnd tɩ d segd n saka Wẽnnaam noyã. Sõs-kãngã ne sẽn pʋgd-a wã pʋgẽ, d na n goma bũmb kẽer sẽn be Maankʋʋr sebrã pʋgẽ yelle. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d welg toor n tũ Wẽnnaam tɩ ta a yam.

 YAA TƖLAE TƖ D YƖ YƖLEM WẼNNAAM NIFẼ

3, 4. B sẽn so a Aarõ wã makda bõe, la b sẽn so a kom-dibli wã makda bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

3 Karm-y Maankʋʋr 8:5, 6. A Zeova ra yãka a Aarõ t’a yaa Israyɛll buudã maan-kʋʋdbã kãsma, t’a kom-dibli wã yaa maan-kʋʋdba. A Aarõ ra makda a Zezi Kiristi, t’a kom-dibli wã makd kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã. La woto wã, b sẽn so a Aarõ koomã rat n yeelame tɩ yaa tɩlae tɩ b yɩlg a Zezi t’a yaool n yɩ yɩlemd bɩ? Ayo. A Zezi pa tar yel-wẽnde, a “ka tar dẽgd” me ye. (Heb. 7:26; 9:14) Baasgo, b sẽn wa n so a Aarõ t’a lebg yɩlemdã, a ra makda a Zezi sẽn yaa yɩlemd la tɩrgã. La b sẽn so a Aarõ kom-dibli wã makda bõe?

4 B sẽn so a Aarõ kom-dibli wã makda neb a taab yɩlgre. Yaa neb nins b sẽn yãk tɩ b na n yɩ maan-kʋʋdb saasẽ wã. B sẽn deeg koom lisgã naaga b yɩlgrã pʋgẽ bɩ? Ayo. Lisg pa yiisd yel-wẽn ye. Ned sã n deeg lisgu, a wilgdame t’a rɩka a meng n kõ Wẽnnaam. Yaa ne Wẽnnaam goamã la b yɩlgd sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã. Rẽ n so tɩ b segd n tũud bũmb nins Kiristã sẽn zãms-bã ne b sũyã fãa. (Ef. 5:25-27) Woto, b welgda toor n yaa yɩlma. La a Zezi ‘piis a taabã’ yẽ?—Zã 10:16.

5. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ yaa ne Wẽnnaam Gomdã la piis a taabã manegd b mens n yaa yɩlem Wẽnnaam nifẽ?

5 A Aarõ kom-dibli wã pa makd kʋʋn-kãsengã sẽn naag a Zezi piis a taabã ye. (Wil. 7:9) Baasgo, yaa ne Wẽnnaam Gomdã la bãmb me maneg b mens n lebg yɩlem Wẽnnaam nifẽ. Neb nins sẽn saagd n na n wa vɩɩmd tẽngã zugã tẽedame t’a Zezi kiime tɩ yɩ maoong wa Biiblã sẽn yetã, n tʋmd Wẽnnaam tʋʋmdã “wĩntoog ne yʋngo.” (Wil. 7:13-15) Sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã ne piis a taabã ‘yel-manesem sẽn yaa sõma’ wã wilgdame tɩ b yɩlgrã yaa bũmb sẽn maand wakat fãa. (1 Pɩɛ. 2:12) A Zeova sã n ne a nin-buiidã fãa sẽn yaa yɩlem la b zemsd taab n sakd a Zezi sẽn yaa b Pe-kɩɩma, noom-a lame.

6. Bõe yĩng tɩ d segd n feesd d meng wakat fãa?

6 Israyɛll maan-kʋʋdbã sẽn da segd n yɩ yɩlmã yõod yaa bõe ne wẽn-tũudbã rũndã-rũndã? Neb nins sẽn zãmsd Biiblã wae n yetame tɩ tõnd manegda d mens n yaa yɩlma, la tɩ d tigissã zĩis me yaa yɩlma. Sẽn paase, ned ning fãa sẽn dat n tũ a Zeova segd n yɩɩ “pʋ-peelem soaba.” (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 24:3, 4; Ezai 2:2, 3) Rẽnd d sẽn tũud a Zeova wã, pa d yĩnsã bal n segd n yɩ yɩlem ye. D segd n modg n yɩ yɩlem d tagsa wã pʋsẽ me. Rẽ n so tɩ d segd n feesd d meng wakat fãa. Sasa ninga, d tõe n yãa bũmb d sẽn segd n maneg sẽn na yɩl n kell n yɩ yɩlma. (2 Kor. 13:5) Wala makre, ned sẽn deeg lisg sã n geta yoob yɛla, a pa yɩlemd Wẽnnaam nifẽ ye. A segd n baoo sõngr sẽn na yɩl n bas yoobã yɛl gesgo.—Zak 5:14.

D YƖ SAKDBA

7. Mak-sõng bʋg la a Zezi kõ tɩ wõnd bũmb ning yell b sẽn gomd Maankʋʋr 8:22-24 pʋgẽ wã?

7 B sẽn wa n na n kɩt t’a Aarõ lebg maan-kʋʋdbã kãsma, t’a kom-dibli wã me lebg maan-kʋʋdbã, b kʋʋ pe-raoog n yãk a zɩɩmã n tik  b ned kam fãa dɩtg tʋb-kɩrga, a rɩtg nug-raoogo, la a rɩtg nao-raoogã. (Karm-y Maankʋʋr 8:22-24.) Woto wilgdame tɩ maan-kʋʋdbã ra na n saka a Zeova noyã, n tʋm b tʋʋmdã sõma. A Zezi me sẽn yaa maan-kʋʋdb kãsmã saka a Zeova, n kõ sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã la piis a taabã mak-sõngo. A tʋbã ra kelgda Wẽnnaam saglsã, t’a nusã ra maand Wẽnnaam daabã, t’a karsã me ra kẽnd tɩrlem sor zugu.—Zã 4:31-34.

8. Bõe la d fãa segd n maane?

8 Kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã la piis a taabã segd n yɩɩ wẽn-sakdb wa a Zezi. D fãa segd n tũu Wẽnnaam Gomdã saglsã, n da wa beeg vʋʋsem sõngã ye. (Ef. 4:30) D segd n modgame tɩ d naoã “tũ so-tɩrse.”—Heb. 12:13.

9. Bõe la saam-biis a tãab sẽn tʋmd ne siglgã taoor lʋɩtb sull yeel-yã? Bõe la y tõe n maan tɩ sõng-y tɩ y kell n yɩ yɩlma?

9 Saam-biis a tã sẽn sɩng n tʋmd ne siglgã taoor lʋɩtb sullã hal sẽn kaoos wilga b tagsg sẽn yaa a soab ne rẽ. B nin-yend yeela woto: “Yaa sɩd tɩ paam n tʋmd ne nin-kãensã yaa zu-zẽkre. La m sẽn be ne-b wakat fãa wã, m mi n yãame tɩ baa saam-bi-kãensã sẽn paam vʋʋsem sõng zaeebã, b pa zems zãng ye. Baasgo, mam sẽn dat yaa m we n sak taoor lʋɩtbã.” B ned a to yeelame: “Yiib Korẽnt dãmb 10:5 sẽn gomd Kirist sakrã yellã, n paas vɛrse-rãmb a taab sõnga maam tɩ m sakd taoor lʋɩtbã la m teend-ba. M sakd-b-la ne m sũur fãa.” Tãab-n-soabã yeela woto: “D sã n nong a Zeova sẽn nonge, la d kis a sẽn kisi, la d sakd wakat fãa t’a wilgd-d sore, n maand bũmb nins sẽn noom-a wã, d na n sakda a siglgã saglsã, la d sakd neb nins a sẽn tũnugd ne sẽn na yɩl n pids raab ning a sẽn tar ne tẽngã.” Saam-bi-kãng tẽega a Nathan Knorr sẽn yɩ siglgã taoor lʋɩtb sull nedã mak-sõngã yelle. Yʋʋmd 1925 Gũusg Gasgã talla sõsg gom-zug sẽn yaa: “ La naissance de la nation. ” Neb kẽer kɩɩsa bũmb nins b sẽn yeel sõsgã pʋgẽ wã, la a Nathan Knorr sakame. Rẽ yɩɩ saam-biigã noog wʋsgo. Y sã n tags bũmb nins saam-biis a tãabã sẽn yeelã zug neere, tõe n sõng-y lame tɩ y sak Wẽnnaam, n kell n yɩ yɩlma.

D SAK NOOR NING WẼNNAAM SẼN KÕ ZƖƖMÃ WƐƐNGẼ WÃ

10. Bõe yĩng tɩ d segd n sak noor ning Wẽnnaam sẽn kõ zɩɩmã wɛɛngẽ wã?

10 Karm-y Maankʋʋr 17:10. A Zeova yeela Israyɛll nebã tɩ b pa segd “n dɩ zɩɩm” ye. Kiris-nebã me segd n laka b mens ne zɩɩm buud fãa, tɩ yaa rũng wall ninsaal zɩɩm. (Tʋʋ. 15:28, 29) D pa tol n dat n wa maan bũmb sẽn na n kɩt tɩ Wẽnnaam ‘lob a neng kɛɛng ne-do,’ n yiis-d a tigingã pʋgẽ ye. D nong-a lame, n dat n sak-a. Baa d sã n wa be yell sẽn tõe n tũ ne d yõor taoore, tɩ neb nins sẽn pa mi a Zeova la b maand b toor kae ne-a wã rat tɩ d kɩɩs a noyã, d pa tog n sak ye. D miime tɩ neb kẽer na n yaala tõnd d sẽn pa sakd tɩ b ning-d zɩɩmã. Baa ne rẽ, d yãka yam n na n sak Wẽnnaam. (Ziid 17, 18) La bõe n na n sõng-d tɩ d ra rɩ zɩɩm, la d ra sak me tɩ b ning-d zɩɩm?—Tõo. 12:23.

11. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ bũmb ning b sẽn da maand paasg daarã pa yel-maandɩ bala?

11 Israyɛll maan-kʋʋdbã kãsem sẽn da maand bũmb ning ne rũmsã zɩɩm  paasg daarã tõe n sõng-d lame tɩ d bãng Wẽnnaam tagsg sẽn yaa a soab ne zɩɩmã. Yʋʋmd fãa, yaa vugr la a ra maand rẽ. Zɩɩmã ra yaa bũmb a ye yĩng bala. B ra tar-a lame n sõngd Israyɛll nebã tɩ b paamd b yel-wẽnã sugri. Maan-kʋʋdb kãsmã ra segd n yãka loalgã la boɛɛgã zɩɩm n mes bas-taal zĩigã zug la a taoore. (Maan. 16:14, 15, 19) Woto, Israyɛll nebã ra paamdame t’a Zeova kõ-b sugri. Sẽn paase, a Zeova yeelame tɩ Israyɛll ned sã n da na n kʋ rũng n wãbe, a segd n daaga a zɩɩmã tẽng n bus ne tom, bala “bũmb fãa vɩɩm be a zɩɩm pʋgẽ.” (Maan. 17:11-14) La woto fãa ra pa yel-maandɩ bal ye. Bũmb ning b sẽn da maand ne zɩɩmã paasg daarã, n paas noor ning sẽn yeel tɩ b raag zɩɩmã tẽngã kell n zemsa ne noor ning a Zeova sẽn kõ a Nowe ne a yagensã zɩɩmã wɛɛngẽ wã. (Sɩng. 9:3-6) La kiris-nebã me segd n tũu no-kãng bɩ?

12. Bõe la a Poll yeel zɩɩmã la sugrã wɛɛngẽ?

12 Tʋm-tʋmd a Poll sẽn wa n gʋlsd kiris-neb nins sẽn yaa hebre-rãmbã, a goma zɩɩmã yelle. A yeelame tɩ tõogã wilgame tɩ bũmb fãa la bal ‘yɩta sõma zɩɩm yĩnga,’ la tɩ “zɩɩm sã n ka raage, sugr ka be ye.” (Heb. 9:22) A paasame tɩ baa ne rũmsã maoong sẽn da tar yõodã, ra tẽegda Israyɛll nebã tɩ b yaa yel-wẽn-maandba, la tɩ bũmb a to n yaa tɩlae sẽn na yɩl tɩ b paam b mens zãng ne yel-wẽnã. Sɩd me, tõogã ra “yaa bõn-neeb sẽn watã maasem la a ka bãmb meng ye.” (Heb. 10:1-4) Woto wã, bõe n tõe n kɩt tɩ d paam d yel-wẽnã sugri?

13. A Zezi kẽnga saasẽ n tɩ wilg a Zeova a zɩɩmã yõodo. Wãn to la rẽ nafd tõndo?

13 Karm-y Efɛɛz rãmb 1:7. A Zezi sakame n ki tɩ yɩ maoong nebã fãa yĩnga, tɩ nafd neb nins sẽn nong yẽ la a Ba wã wʋsgo. (Gal. 2:20) Baasgo, yaa bũmb ning a Zezi sẽn maan a vʋʋgrã poorã n kɩt tɩ d tõe n paam d  meng ne yel-wẽnã. A sẽn maanã pidsa maan-kʋʋdbã kãsem sẽn da maand bũmb ning paasg daarã. Daar-n-kãnga, maan-kʋʋdb kãsmã yãkda rũms nins b sẽn kʋ maoongã zɩɩm n kẽ zĩ-sõng sẽn yɩɩdã pʋgẽ, n tɩ kõ a Zeova, tɩ yaa wa a yasa a Zeova taoore. (Maan. 16:11-15) Woto me, a Zezi vʋʋgrã poore, a kẽnga saasẽ n tɩ wilg a Zeova a zɩɩmã yõodo. (Heb. 9:6, 7, 11-14, 24-28) D sẽn tẽed a Zezi maoongã kɩtame tɩ d tõe n paam d yel-wẽnã sugri, la d tar sũur-kaset sẽn yaa sõma. Woto pa noom-d sɩda?

14, 15. Bõe yĩng tɩ d segd n wʋm noor ning a Zeova sẽn kõ zɩɩmã wɛɛngẽ wã võor sõma, la d tũ?

14 Tõe tɩ masã y wʋmda a Zeova sẽn yeel tɩ d pa segd n dɩ zɩɩmã võor sõma. (Maan. 17:10) Y wʋmda bũmb ning sẽn kɩt tɩ zɩɩmã yaa sõng Wẽnnaam nifẽ wã võor bɩ? Zɩɩmã makda vɩɩm. (Sɩng. 9:4) Y pa tagsd tɩ d segd n sak n deega Wẽnnaam sẽn yeel tɩ zɩɩmã yaa sõngã, n lak d mens ne zɩɩm wa a sẽn yeelã sɩda? Yaa d sẽn na n tẽ a Zezi maoongã, la d sak tɩ zɩɩmã yaa sõng d Naandã nifẽ bal la d na n paam tɩ laafɩ zĩnd tõnd ne Wẽnnaam sʋka.—Kol. 1:19, 20.

15 Tõnd ned kam fãa tõe n wa lʋɩɩ bãaga, tɩ lebg tɩlae tɩ d yãk yam zɩɩmã wɛɛngẽ. Yell a woto taoore, tõe n yɩɩ tɩlae me tɩ d yãk d sã n na n saka zɩɩmã pʋgẽ bõn-kɩdsã, wall tɩbsg nins sẽn tũud ne tõnd mengã zɩɩmã. Rẽnd nand tɩ yell a woto buud wa, yɩta sõma tɩ d maan vaeesg siglgã seb pʋsẽ, n segl d mens sõma. D sã n maan woto la d pʋʋs a Zeova, na n sõng-d lame tɩ d tõog n lak d meng ne zɩɩmã. D pa tol n dat n maan bũmb Biiblã sẽn gɩdge, tɩ sãam a Zeova sũur ye. Rũndã-rũndã, logtoɛɛmbã wʋsg la neb a taab sagenda nebã tɩ b yãk b zɩɩmã n kõ n fãag yõya. La d sẽn yaa neb sẽn welg toor a Zeova yĩngã, d miime tɩ yaa yẽ bal n tar sor n tõe n wilg d sẽn segd n maan bũmb ning ne zɩɩmã. Zɩɩm buud fãa yaa sõng a nifẽ. Rẽ n so tɩ d segd n sak noor ning a sẽn kõ zɩɩmã wɛɛngẽ wã ne d sũur fãa. Sẽn paase, d yel-manesmã sã n yaa sõma, d wilgdame tɩ d nanda a Zezi sẽn daag a zɩɩmã tɩ yɩ maoongã. Yaa rẽ n pak sor tɩ d tõe n paam d yel-wẽnã sugri, la d wa paam vɩɩm sẽn kõn sa wã.—Zã 3:16.

Y sakda noor ning a Zeova sẽn kõ zɩɩmã wɛɛngẽ wã bɩ? (Ges-y sull 14, 15)

BÕE YĨNG T’A ZEOVA RAT TƖ D WELG N YƖ TOORE?

16. Bõe yĩng t’a Zeova nin-buiidã segd n welg n yɩ toore?

16 A Zeova sẽn yiis Israyɛll nebã Eziptã poore, a yeel-b-la woto: “Mam yaa Zu-soabã sẽn yiis yãmb Ezipt n na n yɩ yãmb Wẽnnaam. Bɩ y welg n yɩ toor mam yĩnga. Tɩ bõe, mam welgame n yaa toore.” (Maan. 11:45) A Zeova ra ratame tɩ Israyɛll nebã welg toore, bala yẽ mengã welgame n yaa toore. A ratame tɩ tõnd me sẽn yaa a Kaset rãmbã welg toore. Maankʋʋr sebrã wilgda rẽ vẽenega.

17. Bõe n noom yãmb Maankʋʋr sebrã pʋgẽ?

17 Yaa vẽeneg tɩ bũmb nins d sẽn yã Maankʋʋr sebrã pʋgẽ wã sõng-y lame. Sãmbg sẽn kae, rẽ kɩtame tɩ y maneg n nong seb-kãnga. Sẽn paase, y maneg n wʋma d sẽn segd n yɩ yɩlmã võor sõma. La bõe me la d tõe n bãng Maankʋʋr sebrã pʋgẽ? Wãn to la a tõe n sõng-d tɩ d kell n yɩ neb sẽn welg toor n tũud a Zeova? Sõsg ning sẽn pʋgdã na n goma rẽ yelle.