1. a) Bõe yĩng tɩ yaa masã meng la d segd n zab ne a Sʋɩtãana? b) Bõe n kɩt tɩ d miẽ tɩ d tõe n zaba ne a Sʋɩtãan n tõoge?

A SƲƖTÃAN zabda ne kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeeb n ket tẽngã zugã, la ne a Zezi ‘piis a taabã’ me. (Zã 10:16) A miime t’a wakatã keta bilfu, n maood a sẽn tõe tɛk sẽn na yɩl n sãam neb nins sẽn tũud a Zeova wã. (Karm-y Wilgr 12:9, 12.) La d tõe n zaba ne a Sʋɩtãan n tõog bɩ? N-ye. Biiblã yetame: “Kɩɩs-y Sʋɩtãana, la yẽ na zoe n bas yãmba.”—Zak 4:7.

2, 3. a) Bõe yĩng t’a Sʋɩtãan dat tɩ nebã tẽ t’a ka be? b) Bõe n kɩt tɩ d miẽ t’a Sʋɩtãan beeme?

² F sã n yeel t’a Sʋɩtãan beeme, neb kẽer laadame. Ne bãmba, yaa sɛb pʋsẽ, filim-dãmb la ze-video-rãmb pʋsẽ bal la b gomd a Sʋɩtãan yelle. Nin-kãens yetame tɩ ned sẽn tar yam pa segd n tẽ t’a Sʋɩtãan ne zĩn-dãmbã beeme ye. La yãmb tagsdame tɩ neb kẽer sẽn tẽed t’a Sʋɩtãan ne a zĩn-dãmbã ka be wã, sãamda a sũur bɩ? Ayo. Yaa nana ne a Sʋɩtãan t’a lud neb nins sẽn pa tẽed t’a beeme wã yam. (2 Kor. 4:4) Rẽnd a Sʋɩtãan maanda sɩlem n dat tɩ nebã tẽ t’a ka be, t’a tõog n belg-b nana-nana.

 ³ La tõnd sẽn tũud a Zeova wã, a Sʋɩtãan pa tõog n belg tõnd ye. D miime t’a beeme, bala, yaa yẽ la sẽn tũnug ne waaf n gom ne a Hawa wã. (Sɩng. 3:1-5) Leb n yaa yẽ la sẽn gom ne Wẽnnaam n yeel t’a Zoob tũud-a-la ne yam-wẽngã. (Zoob 1:9-12) Yaa a Sʋɩtãan la sẽn mak a Zezi wã me. (Mat. 4:1-10) Sẽn paase, a Zezi sẽn sɩng naam dɩɩb yʋʋmd 1914 tɛka, yaa a Sʋɩtãan la sẽn zabd ne kiris-neb nins sẽn paam vʋʋsem sõng zaeeb n ket tẽng zugã. (Wil. 12:17) Hal n tãag rũndã, a ket n zabda ne sẽn paam-b vʋʋsem sõng zaeebã, la ne a Zezi piis a taabã. D sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d segd n kɩɩs-a lame, n yals kãn-kãe tẽeb pʋgẽ. Sõs-kãngã na n wilga d sẽn tõe n maan dẽ to-to zĩis a tãab wɛɛngẽ.

4. Bõe la a Sʋɩtãan maand tɩ wilgdẽ t’a yaa tɩtaam soaba?

⁴ A Sʋɩtãan sɩd yaa tɩtaam soaba. Sɩd me, a sẽn kɩɩsd a Zeova naamã, n paas a sẽn dat tɩ nebã la malɛgsã bas a Zeova n waoog yẽ wã, wilgdame t’a tɩtaamã la a wuk-m-mengã ka to ye. Rẽnd d sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d segd n zãaga d meng ne tɩtaam, la d mao n yɩ sik-m-mens rãmba.—Karm-y 1 Pɩɛɛr 5:5.

5, 6. a) Ned sã n nand a menga yaa wẽng bɩ? Wilg-y y leoorã võore. b) Bõe n kɩt tɩ tɩtaam yaa wẽnga, la Biiblã kiba-bʋs n wilgd rẽ?

⁵ D sã n nand d menga, pa wẽng ye. Tõnd mengã wall d ned sã n maan bũmb sõma, pa rẽ bɩ d paama bũmb sẽn yaa sõma tɩ d sũur noom rẽ yĩng me, pa wẽng ye. Tʋm-tʋmd a Poll yeela woto: “Tõnd me maanda sũ-noog yãmb yĩng Wẽnnaam tẽedbã sʋka, yãmb sẽn maand sũ-mare, n tar tẽeb namsg ne tood nins fãa sẽn paamd yãmbã pʋsẽ wã.” (2 Tes. 1:4) Rẽnd neb a taab sã n maan bũmb sõma tɩ d sũur noom ne rẽ, wall d sũur sã n noom ne d menga, tõe n naf-d lame. La d sã n zoet yãnd ne d sẽn yaa zak ning nedã, n pa nand d buudã neb minimdã, wall tẽng ning pʋgẽ d sẽn dogã, pa zems ye.—Tʋʋ. 21:39.

⁶ La d sã n lebg tɩta-neda, tõe n sãama tõnd ne neb a taab zoodo, sẽn yɩɩd fãa, tõnd ne a Zeova zoodã. Tɩtaam tõe n kɩtame tɩ ned sã n kõ tõnd saglg bɩ d yik d sũuri, n pa sik d meng n sak n tũ ye. (Yɩɩl 141:5) Tɩta-ned nanda a meng wʋsgo, n tagsdẽ t’a sãoo neb a taabã, tɩ yaool n pa sɩd ye. A Zeova kisa tɩtaam. (Eze. 33:28; Amos 6:8) La a Sʋɩtãan sã n yã ned sẽn dɩk a togs-n-taar n yaa wuk-m-meng soaba, noom-a lame. Mams-y n ges-y-yã a Nimroode, a Faraõ, la a Absalom sẽn da yaa wuk-m-mens rãmbã sẽn da noom a Sʋɩtãan to-to. (Sɩng. 10:8, 9, MN; Yik. 5:1, 2; 2 Sãm. 15:4-6) Leb n yaa tɩtaam n wã a Kayẽ. A Zeova meng n sagl-a, la a wuk-m-mengã kɩtame t’a pa kelg ye. A kell n diglma a sũurã n maan yel-wẽnd n beeg a Zeova.—Sɩng. 4:6-8.

7, 8. a) Bõe n kɩt tɩ neb kẽer kis buud a taab neba, la bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ rẽ yaa wuk-m-menga? b) Wãn to la tɩtaam tõe n sãam tiging neb zems-n-taare?

⁷ Rũndã-rũndã, bũmb wʋsg la nebã maand tɩ wilgdẽ tɩ b yaa wuk-m-mens rãmba. Wala makre, b kisa buud a taab neba. Sebr a yembr yeelame tɩ neb nins sẽn kis buud a taab nebã tagsdame tɩ ned zʋg wall a bãngr bee ne a sẽn yaa buud ning nedã, la tɩ b tagsdame tɩ buud kẽer yɩɩda buud a taabã. Tagsa a woto waa ne gudgr la zab tẽns sãnda pʋsẽ, la yɩ sabab tɩ b kʋ neb wʋsg menga.

⁸ Yaa sɩd tɩ yel-kãensã buud pa segd n zĩnd tigingã pʋgẽ ye. La kiris-neb  moor tõe n yõsga taaba, tɩ yellã kell n tall zẽneb n wa paam pãng wʋsgo. Naoor wʋsgo, yaa tɩtaam n wat ne rẽ. Yaa vẽeneg t’a buud paama pipi kiris-neb kẽere. Yaa rẽ la a Zak sẽn sok-b woto wã: “Bõe n wat ne zabr la no-koɛɛm yãmb sʋka?” (Zak 4:1) Sɩd me, ned sã n kis a to, wall a tagsdẽ tɩ yẽ são a taabã, a tõe n wa togsa gomd wall a maan bũmb n sãam a to sũuri. (Yel. 12:18) Vẽenega, tɩtaam tõe n sãama tiging neb zems-n-taare.

9. Biiblã gom-bʋs n tõe n sõng tõnd tɩ d ra kisg buud a taab neba, la d ra yɩ tɩta-neb me? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

⁹ D sã n wae n tagsdẽ tɩ d sãoo neb a taabã, d segd n tẽegame t’a Zeova “ka nong tɩta-ned ye.” (Yel. 16:5) Yɩta sõma me tɩ d fees d menga, n sok d meng woto: ‘Mam tagsg yaa wãn ne buud a taabã neba, wall ne neb nins minimd sẽn pa yembr ne mam buudã nebã?’ Sã n mik tɩ d pa nand bu-zẽms neb wall tẽn-zẽms neba, d segd n tẽegame tɩ Wẽnnaam “naana ninsaalb buud fãa ne ned a yembre.” (Tʋʋ. 17:26) Rẽnd d tõe n yeelame tɩ tõnd fãa yaa buud a ye, bala, d fãa yaa a Ãdem yagense. D sã n tagsdẽ tɩ buud n be n yɩɩd a to, pa zems baa bilf ye. A Sʋɩtãan tõe n tũnuga ne rẽ n sãam tõnd ne d tẽed-n-taasã zems-n-taarã, la a kɩt tɩ d pa le nong taab wa Kirist sẽn datã ye. (Zã 13:35) D sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d segd n gũusa d meng ne tɩtaam la wuk-m-menga.—Yel. 16:18.

10, 11. a) Bõe yĩng tɩ bũmb nins sẽn be dũniyã pʋgẽ wã yamleoog tõe n kẽ-d nana-nana? b) A Demas sẽn da nong dũniyã kɩtame t’a maan bõe?

¹⁰ A Sʋɩtãan la ‘dũniyã naaba,’ tɩ dũniyã fãa bee a nugẽ. (Zã 12:31; 1 Zã 5:19) Rẽ kɩtame tɩ dũniyã rãmb sẽn dat tɩ d maan bũmb ninsã wʋsg pa zems ne Biiblã noy ye. Yaa sɩd tɩ bũmb nins fãa sẽn be dũniyã pʋgẽ wã pa wẽng ye. La d tõe n kɩsa sɩd t’a Sʋɩtãan tũnugda ne bõn-kãens n makd tõndo, n dat tɩ d sak d tʋlsem toor-toorã n maan sẽn pa segde. A tõe n maana sɩlem me n kɩt tɩ dũniyã yamleoog kẽ tõnd tɩ d pa le tũud a Zeova ne yẽesem ye.—Karm-y 1 Zã 2:15, 16.

¹¹ Pipi kiris-neb kẽer yam n wa n kẽ dũniyã. Wala makre, a Poll yeela woto: “A Demas basa maam . . . a sẽn nong dũniyã yĩnga.” (2 Tɩm. 4:10) Biiblã pa wilg sẽn yaa dũniyã bũmb ning yamleoog n kẽ a Demas t’a bas a Poll pʋgbã ye. La tõe t’a wa n nonga laogã n yɩɩd a Zeova tʋʋmdã. Baa sẽn yaa a soab fãa, a Demas konga tʋʋmd sẽn yaa zu-zẽkr bũmb zaalem bala. Sɩd me, a Demas sã n da kell n yɩ a Poll sõngda, a Zeova ra na n ning-a-la barka, tɩ yɩɩg bũmb nins fãa a sẽn da tõe n paam dũniyã pʋgẽ wã hal zĩig sẽn zãre.—Yel. 10:22.

12. Wãn to la a Sʋɩtãan tõe n tũnug ne tõnd sẽn dat bũmb ninsã, n belg tõnd tɩ d bao arzɛgse?

¹² A buud tõe n paama kiris-ned rũndã-rũndã. D sã n maood sẽn na yɩl n ges d meng yell la d zakã rãmb yelle, zemsame. (1 Tɩm. 5:8) D miime me t’a Zeova ratame tɩ d vɩɩmã yɩ noogo. A sẽn ning a Ãdem ne a Hawa zĩ-neer pʋgẽ wã wilgda rẽ. (Sɩng. 2:9) La a Sʋɩtãan tõe n tũnuga ne tõnd sẽn dat bũmb ninsã, n belg tõnd tɩ d bao arzɛgse. (Mat. 13:22) Neb wʋsg tagsdame tɩ yaa ned sẽn na n tar ligd la teed wʋsg bal la a vɩɩmã tar barka. D sã n tagsd woto, tõe n wa sãama tõnd ne a Zeova zoodã. Yaool n yaa rẽ n tar yõod n yɩɩda. A Zezi yeela woto: “Ned ka be  sẽn tõe n sak zu-soben-dãmb a yiib ye. Yẽ na n kisga a yembr la a nong a yembre, wall yẽ na n nonga a yembr n paoog a yembre. Yãmb ka tõe n sak Wẽnnaam la arzɛgs yiib fãa ye.” (Mat. 6:24) Sã n yaa ligdã yell bal n pak-do, d pa tũud a Zeova ye. Yaool n yaa woto bal la a Sʋɩtãan sẽn datã. Bɩ d ra tol n bas tɩ ligdã, wall ligdã sẽn tõe n da bũmb ninsã reeg tõnd ne a Zeova zoodã zĩig ye. D sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d pa segd n nong ligdã ye.—Karm-y 1 Tɩmote 6:6-10.

13. Bõe n wilgd tɩ dũniyã neb sẽn tagsd bũmb ning kãadmã la pag ne rao lagengã wɛɛngẽ wã pa zemse?

¹³ Bũmb a to a Sʋɩtãan sẽn tũnugd ne n bẽt ninsaalbã yaa yoobã. Rũndã-rũndã, neb wʋsg tagsdame tɩ yaa pĩnd dãmbã bal n da tõe n kẽ kãadem n kell n zĩnd ne taab n pa zãmb to ye. Kẽer yetame meng tɩ kãadem pa le tar yõodo, la tɩ f sã n kẽ kãadem, f pa le so f meng ye. Wala makre, pag a ye sẽn maand filim-dãmb t’a yʋʋrã yi yeelame tɩ ned kae n tõe n vɩɩmd ne nin-yend n pa tol n zãmb-a ye. A paasame tɩ yẽ pa mi ned sẽn maand a buudu, wall sẽn dat rẽ ye. Rao sẽn maand filim-dãmb me yeelame tɩ yẽ pa kɩs sɩd tɩ ninsaal beeme n tõe n vɩɩmd ne nin-yend a vɩɩmã tõr ye. Sãmbg sẽn kae, a Sʋɩtãan sã n kelgd neb yʋy sẽn yi woto sẽn sãbsd kãadmã sẽn yaa Wẽnnaam kũunã, a sũur noomame. A pa nand kãadmã ye. A leb n pa rat tɩ sẽn kẽ-b kãadmã vɩɩm yɩ noog ye. Rẽnd d sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d segd n saka bũmb ning Wẽnnaam sẽn yeel kãadmã wɛɛngẽ wã.

14, 15. Bõe la y tõe n maan n zãag y meng ne yoobo?

¹⁴ D kẽe kãadem tɩ d pa kẽ me, d segd n modga wʋsg sẽn na yɩl n zãag d meng ne yoobo. La rẽ pa nana ye. Wala makre, y sã n yaa bi-bɩɩga, tõe tɩ y wʋmda y karen-bi-taasã sẽn gomd bãmb sẽn kẽed ne neb nins b sẽn dat yelle, n wukd b mens rẽ yĩnga. Tõe tɩ b toonda taab mesaaz-rãmb sẽn nekd pag ne rao lageng tʋlsem, wall fot-rãmb sẽn wilgd yoob yɛl ne b portaabl-dãmbã. Tẽns kẽer pʋsẽ, ned sã n maan woto, a sẽn segd ne sɩbgr ningã yaa a ye ne ned sẽn toond a taab fot-rãmba, wall filim-dãmb sẽn wilgd yoob yɛl tɩ yaa kamb n be be. Biiblã yeela woto: “Ned ning sẽn maand yoobo, a sãamda a meng yĩnga.” (1 Kor. 6:18) Taoor bãasã namsda neb wʋsgo, la b kʋ kẽer menga. B sõsa ne kom-bɩɩs sẽn pa kẽ kãadem n yaool n mi pag wall raoa, tɩ b wʋsgã yeel tɩ b sũur pa noom ne bũmb ning b sẽn maanã ye. Filim-dãmbã pʋsẽ, b mi n wilgda yɛlã tɩ yaa wa d sã n kɩɩs Wẽnnaam noyã, pa na n wa ne yell ye. Ned sã n tẽed rẽ, a tõe n lʋɩɩ “yel-wẽnã belgr” sẽn yaa bẽdgã pʋgẽ nana-nana.—Heb. 3:13.

¹⁵ Y yam sã n mi n be yoobo, bõe la y segd n maane? Sak-y n deeg-y tɩ rẽ la y pãn-komsem. (Rom 7:22, 23) Pʋʋs-y Wẽnnaam n kos t’a sõng-y tɩ y tõog y menga. (Fil. 4:6, 7, 13) Zãag-y y meng ne bũmb ning fãa sẽn tõe n wa kɩt tɩ y yo. (Yel. 22:3) La y sã n wa be makr taoor bɩ y yɩ tao-tao n maan bũmb n lak y meng ne makrã.—Sɩng. 39:12.

16. A Zezi manesem yɩɩ wãn makr taoore, la yam bʋg la d tõe n dɩk a mak-sõngã pʋgẽ?

¹⁶ A Zezi kõo tõnd mak-sõngo. A pa bas t’a Sʋɩtãan belg-a ne a pʋlemsã ye. A Sʋɩtãan makr fãa taoore, a pa yals n tags a sẽn pʋlm-a bũmb ningã zug meng ye. A leoka zĩig pʋgẽ woto: “A gʋlsame.” (Karm-y Matɩe 4:4-10.) A Zezi ra mii  Gʋlsg Sõamyã sõma, tɩ makr fãa taoor bɩ a tõe n yɩ tao-tao n yãk goam be n leok a Sʋɩtãana. D sã n dat n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge, d pa segd n bas tɩ baa fʋɩ kɩt tɩ d yo ye.—1 Kor. 6:9, 10.

17, 18. a) Bõe me la a Sʋɩtãan tũnugd ne n bẽt kiris-nebã, la bõe yĩng tɩ rẽ pa ling tõndo? b) Bõe n na n paam a Sʋɩtãana, la bõe yĩng tɩ rẽ kengd d raoodo?

¹⁷ Tɩtaamã, ligdã nonglem la yoobã yaa bẽds a Sʋɩtãan sẽn tũnugd ne n bẽt kiris-nebã. La a tara bẽds a taaba. Wala makre, kiris-neb kẽer zak rãmb namsd-b-la b tẽebã yĩnga. Kom-bɩɩs sãnda karen-bi-taas yaand-b lame. Kẽer nengẽ, yaa b tẽngã nanambs n gɩdg koɛɛgã moonego. Zu-loe-kãensã pa ling tõnd ye, bala, a Zezi yeela woto: “Nebã fãa na n kisga yãmb mam yʋʋrã yĩnga, la ned ning sẽn na n tall a tẽeb makr pʋgẽ hal tɩ wakat ta, a na paam fãagre.”—Mat. 10:22.

¹⁸ Wãn to la d tõe n zab ne a Sʋɩtãan n tõoge? A Zezi yeela a karen-biisã yaa: “Ne sũ-mare, yãmb na n fãaga y mense.” (Luk 21:19) Bũmb ka be ninsaal sẽn tõe n maan tõnd tɩ tɩɩm kae ye. Yaa tõnd bal n tõe n sãam tõnd ne Wẽnnaam zoodã. Ned kae n tõe n maan dẽ ye. (Rom 8:38, 39) Baa b sã n kʋ a Zeova Kaset soaba, a Sʋɩtãan pa tõog ye. Bala, a Zeova na n wa vʋʋg-a lame. (Zã 5:28, 29) La a Sʋɩtãan yellã pa tar tɩɩm ye. Dũni-kãngã sãoongã poore, b na n yõk-a lame n lob bog-zulungã pʋgẽ t’a pa be yʋʋm 1000. (Wil. 20:1-3) A Zezi naamã sẽn na n kaoos yʋʋm tusrã poore, b na n basa a Sʋɩtãan “t’a yi bog-zulungã pʋgẽ,” n mak n belg ninsaalbã sẽn na n zems zãng wakat kãngã a yaoolem belgre. Rẽ poore, b na n sãam-a-la zãng-zãnga. (Wil. 20:7-10) A Sʋɩtãan yellã sãam n saame, la pa woto ne yãmb ye. Bɩ y kɩɩs Sʋɩtãanã, n yals kãn-kãe tẽeb pʋgẽ. Y tõe n zaba ne a Sʋɩtãan n tõoge!