1-3. Bõe n kɩt tɩ saam-bi-poak a ye kɩs sɩd t’a Zeova mii bũmb nins d sẽn datã?

A LANA yaa wakat fãa so-pakda. Yʋʋmd 2012, a kẽnga Alemayn tɩ bũmb maan t’a ket n tẽr hal baa rũndã. A sẽn wa n lebgdẽ wã, a kẽe tẽr n kẽng sɩlg yiri. Tẽrã pʋgẽ, a pʋʋsa a Zeova n kos t’a sõng-a t’a paam ned n moon koɛɛgã. A sẽn ta sɩlg yiri, a mikame tɩ sɩlg ning a sẽn segd n kẽ wã pa na n tõog n yɩk ye. A ra segd n gũu vẽkembeoogã. A Lana le pʋʋsa a Zeova n kos sõngre. Bala, rẽ t’a rɩɩ ligd ning a sẽn tekã fãa la bala, n yaool n pa mi ned be a sẽn tõe n tɩ bõos n gãand n vẽeg beoogã ye. A Lana kɩsa sɩd t’a Zeova leoka a pʋʋsg a yiibã fãa. Bõe yĩnga?

² A sẽn pʋʋs n sa wã bala, a wʋma ned koɛɛga. A soabã yeela woto: “Hey Lana, fo yii yɛ n wa be ka?” Yaa bi-bɩɩg sẽn da yaa a karen-bi-taaga. A ma wã ne a yaab-poak n da yãag-a n wa t’a na n kẽ sɩlg n kẽng Afirikdisiid. A Lana togs-b-la a zu-loɛɛgã, tɩ bi-bɩɩgã ma wã ne a yaabã yeel t’a tõe n tũu bãmb n tɩ gãand b zakẽ wã. B sẽn ta yiri, b soka a Lana sogsg wʋsg bũmb nins a sẽn tẽedã zugu, la a so-pakrã tʋʋmd zugu.

 ³ Vẽkembeoogã yibeoog no-soakã poore, b le soka sogsg t’a Lana leoke, la a gʋls b adɛrs sẽn na yɩl n bao ned t’a wat n sõsd ne-ba. Rẽ poore, a Lana leba a yir ne laafɩ, n kell n kẽng taoor ne a so-pakrã. A kɩsa sɩd t’a Zeova sẽn wʋmd pʋʋsgã bãnga yẽ sẽn da rat bũmb ningã, n sõng-a.—Yɩɩl 65:3.

4. Bõe yell la d na n gome?

⁴ D sã n wa tiig n paam zu-loɛɛga, tõe n yɩɩ nana tɩ d pʋʋs a Zeova n kos sõngre. A Zeova kelgda pʋʋs-kãens buudã ne yamleoogo. (Yɩɩl 34:16; Yel. 15:8) La d sã n bʋgs a Zezi sẽn wilg tɩ d pʋʋs to-to wã zugu, d bãngdame tɩ bũmb a taab n be n tar yõod n yɩɩd d zu-loeesã, tɩ d segd n pʋʋs bõn-kãens yĩng me. Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n goma yaoolem bũmb a naas nins a Zezi sẽn yeel tɩ d kosã yelle. Rẽ na n sõng-d lame tɩ d bãng d sẽn tõe n maan to-to n kell n sak a Zeova.—Karm-y Matɩe 6:11-13.

5, 6. Baa d sã n tar dɩɩb tɩ seke, bõe yĩng tɩ d segd n ket n kot a Zeova t’a “kõ tõnd tõnd dɩɩb dũndã”?

⁵ A Zezi yeelame tɩ d pʋʋs n kos ‘tõnd dɩɩbo.’ A pa yeel tɩ ned kam fãa kos ‘a dɩɩb’ ye. A Victor sẽn yaa tigims sull yel-gɛt n be Afirikã yeela woto: “Mam wae n pelgda m pʋg n pʋʋsd a Zeova barka. Bala, tõnd saam-biisã geta d yell sõma daar fãa, tɩ maam ne m pagã pa maand yɩɩr d noorã rɩɩb poorẽ, wall ne d roogã yaood yell ye. La m pʋʋsda a Zeova n kotẽ t’a sõng sẽn teend-b tõndã tɩ b tõog n mao ne ligdã zu-loeese.”

⁶ D sã n tara rɩɩb tɩ seke, d tõe n tagsa d tẽed-n-taas nins sẽn yaa naong rãmbã yelle, wall b rãmb nins sabab-wẽng sẽn paamã yelle. La d pa segd n kotẽ t’a Zeova sõng-b bal ye. D segd n wilgame tɩ d sɩd ratame tɩ b paam sõngre. Wala makre, d sã n yã saam-biig sẽn tar zu-loeese, d tõe n baoo bũmb n kõ-a. D tõe n mi n kõta ligd me n teend koɛɛgã mooneg sẽn maand dũniyã gill zugã. Bala, b mi n yãka ligd kãng n sõng neb nins sabab-wẽng sẽn paamã.—1 Zã 3:17.

7. Bõe la a Zezi yeel n wilg tɩ d pa segd n ‘maan yɩɩr ne beoog yelle’?

⁷ A Zezi sẽn wilg d sẽn segd n pʋʋs to-to wã poore, a yeelame tɩ d gũus tɩ ra wa lebg tõnd mengã yell n pak-d n yɩɩd ye. A yeela woto: “Yãmb tẽeb bilf rãmba! Wẽnnaam sã n maneg mood tɩ yɩ neer woto, . . . bãmb kõn ges yãmb yell hal wʋsg n yɩɩda? Dẽ yĩnga, bɩ yãmb da maan yɩɩr ye, la y ra yeele: . . . ‘Tõnd na n yeelga bõe?’ ” Rẽ poore, a paasame: “Bɩ y ra maan yɩɩr ne beoog yell ye.” (Mat. 6:30-34) Woto wilgdame tɩ d pa segd n yɩ neb sẽn nong ligd ye. D segd n kɩtame tɩ bũmb nins sẽn yaa tɩlae ne-dã sek-do. Wala makre, ro-gãaga, la tʋʋmd sẽn tõe n sõng tɩ d ges d zakã rãmb yelle. Bãag sã n wa kẽ sʋk me, d tõe n pʋʋs n kosa yam sẽn na yɩl n bãng d sẽn tõe n maan bũmb ninga. La bũmb a taab n be n tar yõod n yɩɩd bõn-kãense, tɩ d segd n pʋʋs rẽ yĩnga.

8. A Zezi sẽn yeel tɩ d pʋʋs n kos tõnd noor dɩɩbã tẽegda tõnd bõe? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

⁸ A Zezi sẽn yeel tɩ d pʋʋs n kos tõnd noor dɩɩbã tẽegda tõnd bũmb a to a sẽn yeele. A ra yeela woto: “Ninsaal ka na n vɩ ne rɩɩb bal ye, la yaa ne goam nins sẽn yit Wẽnnaam noorẽ wã.” (Mat. 4:4) Rẽnd d segd n ket n pʋʋsda a Zeova n kotẽ t’a sõngd-d tɩ d wʋmd a goamã võore.

9. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ yel-wẽnd yaa wa samde?

⁹ A Zezi yeelame tɩ d pʋʋs n kos  Wẽnnaam woto: “Bɩ y kõ tõnd sugr tõnd beegrã yĩnga.” (Mat. 6:12; Luk 11:4) Yel-wẽnd yaa wa samde. Yʋʋmd 1951 wã, Gũusg Gasgã wilgame tɩ tõnd sã n maan yel-wẽnde, yaa wa d sẽn dɩ a Zeova samde. A yeelame tɩ d segd n nonga a Zeova la d sakd-a, la tɩ rẽ n so tɩ d sã n beeg-a, d pa kõ-a bũmb ning a sẽn segd ne wã ye. A sã n data, a tõe n tika rẽ n sãam tõnd ne yẽ zoodã. Gũusg Gasgã paasame tɩ ned sẽn maand yel-wẽn wilgdame t’a pa nong Wẽnnaam ye.—1 Zã 5:3.

10. Bõe la a Zeova tikd n kõt tõnd sugri, la bõe yĩng tɩ d sũur segd n yɩ noog ne rẽ?

¹⁰ A Zeova sẽn tʋm a Zezi t’a wa ki tɩ yɩ maoongã kɩtame tɩ d tõe n paam d yel-wẽnã sugri. Rẽ noom-d-la wʋsgo. Bala, beoog sẽn vẽeg fãa, d beegdame, n dat t’a Zeova kõ-d sugri. A Zezi sẽn ki wã rat n taa yʋʋm 2000 rũndã, la a maoongã ket n nafda tõndo. D segd n pʋʋsda a Zeova bark wakat fãa rẽ yĩnga. Tõnd ned baa a ye ra pa tõe n yao tɩ ninsaalbã paam b mens ne yel-wẽndã la ne kũumã ye. (Karm-y Yɩɩl Sõamyã 49:8-10; 1 Pɩɛɛr 1:18, 19.) A Zezi yeelame tɩ d pʋʋs n kos sugr ‘tõnd beegrã yĩngã.’ A pa yeel tɩ ned kam fãa pʋʋs n kos sugr ‘a beegrã yĩng’ ye. Woto wilgdame tɩ tõnd ne d tẽed-n-taasã fãa yaa bɛɛgdba, n dat tɩ Wẽnnaam tik a Zezi maoongã n kõ-d sugri. Vẽenega, a Zeova pa rat tɩ d tagsd tõnd ne yẽ zoodã yell bal ye. A ratame tɩ d wilgdẽ tɩ yẽ ne tõnd tẽed-n-taasã zoodã me yell paka tõndo. Rẽ n so tɩ d tẽed-n-taag sã n wa beeg-do, d na n yɩɩ tao-tao n kõ-a sugri. Naoor wʋsgo, yaa kong-bõonese, la d sã n kõt d tẽed-n-taasã sugri, d wilgdame tɩ d nong-b lame. Sẽn paase, d wilgdame tɩ d sũur yaa noog ne a Zeova sẽn yaa sug-kõatã.—Ef. 4:32.

11. Bõe yĩng tɩ d segd n yɩ sug-kõatba?

¹¹ La d sẽn yaa neb sẽn pa zems zãngã, ned tõe n wa beeg-d lame, tɩ kaoos tɩ d sũurã ket n pa sigd ye. (Maan. 19:18) D sã n dɩk yellã n togs neb a taaba, kẽer tõe n kẽe tõnd tɩ wa ne welsg tigingã pʋgẽ. D sã n pa bao n maneg yellã, wilgdame tɩ d sũur pa noom ne Wẽnnaam sẽn yaa nimbãan-zoɛtã, la ne a Zezi sẽn ki tɩ yɩ maoongã ye. D sã n pa sug-kõatba, d Ba a Zeova pa na n le wa tikd a Biigã maoongã zug n kõt-d sugr ye. (Mat. 18:35) A Zezi sẽn wilg a karen-biisã b sẽn segd n  pʋʋs to-to wã poore, a goma rẽ yelle. (Karm-y Matɩe 6:14, 15.) Sẽn na n baase, d sã n dat Wẽnnaam sugrã, d segd n modgame n da wa minim n maand yel-wẽn-kãseng ye.—1 Zã 3:4, 6.

12, 13. a) A Zezi lisgã poor bilfu, bõe n maane? b) D sã n lʋɩ makr pʋgẽ, bõe yĩng tɩ d pa segd n ning neb a taabã taale? d) A Zezi sẽn kell n sak Wẽnnaam n tãag kũumã, wilga bõe?

¹² D sã n tẽeg bũmb ning sẽn paam a Zezi a lisgã poorã, tõe n sõng-d lame tɩ d bãng d sẽn segd n pʋʋs Wẽnnaam n kos t’a “ra bas tõnd tɩ d kẽ makr pʋgẽ” wã võore. A Zezi lisgã poor bilfu, vʋʋsem sõngã tall-a lame n kẽng weoogẽ. Bõe yĩnga? Yaa sẽn na yɩl tɩ ‘Sʋɩtãanã mak-a.’ (Mat. 4:1; 6:13) Rẽ segd n linga tõnd bɩ? D sã n bãng Wẽnnaam sẽn tʋm a Biigã tẽngã zugã võore, pa na n ling-d ye. A Ãdem ne a Hawa sẽn kɩɩs Wẽnnaam naamã waa ne no-koeemde, tɩ Wẽnnaam tʋm a Biigã t’a wa welg no-koeem-kãngã. B kɩɩsgã waa ne sogsgo, tɩ yɩl n leok sogs-kãens ra baood sẽka. Ad sogs-kãens kẽere: Yaa Wẽnnaam sẽn naan ninsaal to-to wã n da pa zems bɩ? Ned sẽn zems zãng tõe n kell n teela Wẽnnaam naamã, baa “wẽng soabã” sã n mak-a bɩ? Ninsaalbã sã n kɩɩs Wẽnnaam n soog b mense, b vɩɩmã na n yɩɩ sõma wa a Sʋɩtãan sẽn yeelã bɩ? (Sɩng. 3:4, 5) Yaa sɩd tɩ sogs-kãensã leokr baooda sẽka, la na n kɩtame tɩ malɛgsã la ninsaalbã fãa bãng t’a Zeova rɩta a naamã a bõn-naandsã neer yĩnga.

¹³ A Zeova yaa sõngo. Rẽnd a zɩ n mak ned t’a maan wẽng ye. Yaa a Sʋɩtãan la “makdã.” (Mat. 4:3) A Sʋɩtãan tũnugda ne bũmb toor-toor n makd tõndo. La yaa tõnd ned kam fãa n yãkd a sã n na n basame tɩ makrã tõog-a, bɩ a na n zãaga a meng ne-a. (Karm-y Zak 1:13-15.) A Sʋɩtãan sẽn wa n mak a Zezi wã, a Zezi tũnuga ne goam sẽn be Gʋlsg Sõamyã pʋgẽ n kɩɩs-a zĩig pʋgẽ. A Zezi kell n saka Wẽnnaam. La a Sʋɩtãan pa koms raood ye. Biiblã yeelame t’a loogame, la t’a ra gũusdame “n dat t’a sã n le paam weer nindaar” bɩ a mak a Zezi. (Luk 4:13) A Zezi kell n kɩɩsa a Sʋɩtãana, n teel Wẽnnaam naamã. A sẽn maan woto wã, a wilgame tɩ ned sẽn zems zãng tõe n kell n saka a Zeova, baa sã n na n tũu ne a yõore. Baa ne rẽ, a Sʋɩtãan ket n makda a Zezi karen-biisã, n dat tɩ b kɩɩs a Zeova.

14. D sã n pa rat n lʋɩ makr pʋgẽ, bõe la d segd n maane?

¹⁴ A Zeova naamã poorẽ kɩɩsgã ket n nan pa sa ye. Rẽ n so tɩ hal baa rũndã, a kell n basa a Sʋɩtãan t’a makd tõndo. A Zeova mengã pa makd tõnd ye. A pʋd n kɩsa sɩd tɩ tõnd tõe n kell n saka yẽ, n dat n sõng tõndo. La a pa modgd tõnd tɩ d maan sẽn yaa tɩrg ye. A naana tõnd tɩ d tõe n yãk d toorẽ yam. Rẽ n so t’a bas weer tɩ d ned kam fãa tõe n yãk a sã n na n sak-a lame, bɩ a pa na n sak-a. D sã n pa rat n lʋɩ makr pʋgẽ, bũmb a yi la d segd n maane. D segd n paasda tõnd ne a Zeova zoodã pãnga, la d pʋʋsd-a n kot sõngre. La wãn to la a Zeova leokd tõnd pʋʋsgã?

15, 16. a) Bõe la a Sʋɩtãan tũnugd ne n bẽt nebã? b) Tõnd sã n lʋɩ makr pʋgẽ, yaa ãnda yelle?

¹⁵ A Zeova kõta tõnd a vʋʋsem sõngã sẽn na yɩl n sõng-d tɩ d ra wa lʋɩ makr pʋgẽ ye. A tũnugda ne a Gomdã la ne tigingã me n kõt tõnd saglse. Wala makre, a sagend-d lame tɩ d gũus n da wa bao teed sẽn pa tar yõod wʋsg ne-d ye. Bala, rẽ tõe n sãama sẽk la ligdi, la  wa ne yaamse. Bɩ d gom a Espen ne a pag a Janne yelle. B vɩɩ Erop tẽng a ye sẽn tar laog pʋgẽ. B ra kẽnga b tẽngã babg a ye koe-moondbã sẽn pa waooge, n tɩ yɩ wakat fãa so-pakdb n kaoos yʋʋm wʋsgo. La b wa n paama biiga, n yãk yam n bas b so-pakrã tʋʋmde. Rũndã-rũndã b tara kamb a yi. A Espen yeela woto: “Tõnd wae n pʋʋsda a Zeova n kotẽ t’a sõng-d tɩ d sẽn pa le tõe n moond koɛɛgã wʋsg wa pĩndã ra wa kɩt tɩ d lʋɩ makr pʋgẽ ye. D kota a Zeova t’a sõng-d tɩ d kell n tall zood sõma ne-a, la d ket n moond koɛɛgã ne yẽesem.”

¹⁶ Bũmb a to a Sʋɩtãan sẽn tũnugd ne n bẽt nebã yaa yoobã yɛl b sẽn wilgd zĩig fãa wã. La d sã n lʋɩ yoobã yɛl gesg pʋgẽ, d pa tõe n ning a Sʋɩtãan taal ye. Bõe yĩnga? Bala, a Sʋɩtãan ne a dũniyã pa tõe n modg tõnd tɩ d maan wẽng ye. Neb kẽer sẽn ges yoob yɛlã yaa b sẽn tall tags-yoodo, n pa yɩ tao-tao n yiis-bã yĩnga. La d tẽed-n-taas wʋsg tõogame n pa ges yoob yɛl ye. Tõnd me tõe n dɩka b togs-n-taare.—1 Kor. 10:12, 13.

17. a) Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d ratame t’a Zeova “fãag tõnd wẽng soabã nugẽ”? b) Bõe n na n maan ka la bilf tɩ yɩ yolsg tɛkẽ?

¹⁷ Bõe la d tõe n maan n wilg tɩ d ratame t’a Zeova “fãag tõnd wẽng soabã nugẽ”? D segd n modga wakat fãa n da yɩ “dũniyã rẽnda,” la d “ra nong dũniyã wall bũmb nins sẽn be dũniyã pʋgẽ wã me ye.” (Zã 15:19; 1 Zã 2:15-17) D sã n wa paam t’a Zeova leok d pʋʋsgã n sãam a Sʋɩtãan la a dũni wã, sɩd na n yɩɩ yolsg tɛkẽ! La d pa segd n yĩm tɩ b sẽn dig a Sʋɩtãan t’a yi saasẽ n sig tẽngã zugã tɛka, a miime t’a wakatã keta bilf ye. A sũurã puudame t’a maand a sẽn tõe fãa n dat tɩ d bas a Zeova tũubu. Rẽ n so tɩ d segd n ket n pʋʋsd n kot a Zeova t’a fãag tõnd wẽng soabã nugẽ.—Wil. 12:12, 17.

18. D sã n dat n põs a Sʋɩtãan dũniyã sãoong sasa, bõe la d segd n maane?

¹⁸ Yãmb dat n wa vɩɩmda dũniyã zug wakat ning a Sʋɩtãan sẽn pa na n le beẽ wã bɩ? Sã n yaa rẽ bɩ y ket n pʋʋsd n kotẽ tɩ Wẽnnaam Rĩungã wa, t’a yʋʋrã paam waoogre, t’a raabã maan tẽngã zugu. Kot-y-yã a Zeova t’a sõng-y ne y noorã rɩɩbo, la a sõng-y tɩ y kell n sak-a. Woto la y wilgd tɩ y sɩd rata bũmb nins a Zezi sẽn yeel tɩ d pʋʋs n kosã.