1, 2. Ãnda n kõ ninsaal sũur-kaseto, la bõe yĩng tɩ d sũur segd n yɩ noog ne rẽ?

WẼNNAAM A ZEOVA naana ninsaalbã tɩ b tõe n yãk b toorẽ yam. A kõ-d-la bũmb sẽn sõngd-d zĩ-kãng wɛɛngẽ. Bõn-kãng la b sẽn boond tɩ sũur-kasetã. Yaa sũur-kasetã n kɩt tɩ ninsaal fãa tõe n bãng sõma ne wẽng n bakã. D sũur-kasetã sã n yaa sõma, a tõe n sõng-d lame tɩ d maan neere, la d zãag d meng ne wẽnga. A Zeova sẽn kõ tõnd sũur-kasetã wilgdame t’a nonga tõndo, la t’a ratame tɩ d fãa maan neere.

² Rũndã-rũndã, baa neb sẽn pa mi Biiblã noy n maand sẽn yaa tɩrga, la b kis wẽnga. (Karm-y Rom-dãmb 2:14, 15.) Bõe yĩnga? Yaa b sẽn tar sũur-kasetã yĩnga. B sã n dat n maan wẽnga, b sũur-kasetã yet-b lame tɩ pa sõma, tɩ b base. Ninsaal sã n da pa tar sũur-kaseto, y pa tagsd tɩ dũniyã na n maneg n yɩ wẽng sɩda? Tõe tɩ d na n wʋmdẽ-la yɛl wẽnem sẽn yɩɩd b rãmb nins sẽn maand masã wã. D sũur pa segd n yɩ noog ne Wẽnnaam sẽn kõ ninsaal sũur-kasetã sɩda?

3. Bõe la d tõe n maan tɩ d sũur-kaset naf-d tigingã pʋgẽ?

 ³ Ninsaalbã fãa la bal pa mi tɩ b segd n kibla b sũur-kasetã ye. La sẽn tũud-b a Zeova wã ratame tɩ b sũur-kasetã yaa sõma. Bala, a tõe n sõngame tɩ zems-n-taar kell n zĩnd tigingã pʋgẽ. D ratame tɩ d sũur-kasetã sẽn wilgd-d sor to-to wã zemsd ne Biiblã sẽn yet bũmb ning sõma ne wẽngã wɛɛngẽ wã. La d sã n dat n kibl d sũur-kasetã la d kelg-a, bãng Biiblã sẽn yetã bal pa sek ye. D segd n nonga Wẽnnaam noyã, la d kɩs sɩd tɩ no-kãens yaa tõnd nafr yĩnga. A Poll yeela woto: “Koɛɛg ning mam sẽn togsã, yaa tɩ nonglem na zĩnd sũur sẽn yaa sõma pʋgẽ, la paam sũur-kaset sõma la tẽeb sɩd-sɩda.” (1 Tɩm. 1:5, Wẽnnaam Sebre, 1983) D sã n kibind d sũur-kasetã la d kelgd-a, d na n maneg n nonga a Zeova, tɩ d tẽebã me pãng paasdẽ. Sɩd me, d sẽn kelgd d sũur-kasetã to-to wã n wilgd tõnd ne a Zeova zoodã pãng sẽn ta zĩig ninga, la d sã n sɩd rat n ta a yam. Tõnd sũur-kasetã wilgda d sẽn yaa ned ning buudã me.

4. Bõe la d tõe n maan n kibl d sũur-kasetã?

⁴ La bõe la d tõe n maan n kibl d sũur-kasetã? D segd n zãmsda Biiblã wakat fãa, n bʋgsd bũmb ning d sẽn karemdã zugu, la d kos a Zeova t’a sõng-d tɩ d tũ bũmb ning d sẽn bãngã. Rẽnd pa bãngr baoob bal ye. D sã n wa zãmsd Biiblã, d sẽn dat yaa bãng a Zeova sõma n paase. D bãngda a sẽn yaa Wẽnnaam ning buudã n paasdẽ, la d bãngd a sẽn nong la a sẽn pa nonge. Rẽ kɩtdame tɩ d sũur-kasetã sẽn wilgd-d sor to-to wã zemsd ne a Zeova raabã n paasdẽ. Woto na n kɩtame tɩ d maneg n dat n dɩk Wẽnnaam togs-n-taare.

5. Bõe yell la d na n gom sõs-kãngã pʋgẽ?

⁵ La tõe tɩ d sok d meng woto: D sã n kibl d sũur-kasetã sõma, wãn to la a tõe n sõng-d yam-yãkr sasa? D tẽed-n-taag sã n kelg a sũur-kasetã yell ning taoore, wãn to la d tõe n wilg tɩ d miime t’a tara sor n na n maan dẽ? La wãn to la d sũur-kasetã tõe n sõng-d tɩ d wɩng ne koɛɛgã moonego? Sõs-kãngã pʋgẽ, d na n yãa d sũur-kasetã sẽn tõe n sõng tõnd to-to zĩis a tãab wɛɛngẽ: 1) laafɩ wã baoobo, 2) pemsmã kokre, la 3) koɛɛgã moonego.

6. Zĩ-bʋg wɛɛngẽ la d mi n sokd d mens sogsgo?

⁶ Biiblã sagend-d lame tɩ d zãag d mens ne bũmb nins sẽn tõe n wa ne bãase, la tɩ d gũus rɩɩbã la rãamã yũub wɛɛngẽ. (Yel. 23:20; 2 Kor. 7:1) Yaa sɩd tɩ d sã n kʋʋndẽ wall d sã n yaa koamsa, d pa tõe n pa paam zu-loees laafɩ wã wɛɛngẽ ye. La d sã n tũud Biiblã saglse, sõngdame. La wãn to la d sũur-kasetã tõe n sõng-d laafɩ wã baoob wɛɛngẽ? Tẽns wʋsg pʋgẽ, tɩbsg buud toor-toor n be. Filiyall-dãmb wʋsg n wilg tɩ tõnd tẽed-n-taas n tool-b lɛta, n kos sagls tɩbsgã wɛɛngẽ. B wʋsg wʋmame tɩ b gomd tɩbsg ning yelle, n dat n bãng a Zeova Kaset soab sã n tõe n saka tɩbs-kãnga.

7. Bõe n tõe n sõng-d tɩ d bãng d sẽn na n maaneg tɩbsg wɛɛngẽ?

⁷ Filiyall taoor dãmba, wall tigingã kãsem-dãmb pa tar sor n na n wilg kiris-ned tɩbsg ning a sẽn segd n yãke, baa sã n yaa yẽ n kose. (Gal. 6:5) La kãsem-dãmbã tõe n sõnga kiris-ned t’a bãng a Zeova noyã, n bãng a sẽn segd n maanega. Wala makre, Biiblã yeelame tɩ kiris-ned pa tog n “rɩ zɩɩm ye.” (Tʋʋ. 15:29) Woto wilgda vẽeneg tɩ kiris-ned pa segd n sak tɩ b ning-a zɩɩm, wall zɩɩmã  pʋgẽ bõn-kãsems a naasã baa a yembr ye. Bõn-kãens yaa plasmã wã, globill ruuz-rãmbã, globill blã-rãmbã la plakɛt-rãmbã. Kiris-ned sẽn mi t’a pa segd n dɩ zɩɩmã me tõe n sõng-a lame t’a kelg a sũur-kasetã, n bãng a sã n na n sakame tɩ b tall zɩɩmã pʋgẽ bõn-kɩdsã n tɩp-a. * La Biiblã sagl-bʋs me n tõe n sõng-d laafɩ wã baoob wɛɛngẽ?

8. Laafɩ wã baoob wɛɛngẽ, wãn to la Koɛɛg soab 2:26 goamã tõe n sõng-do?

⁸ Yel-bũn 14:15 yeelame tɩ “yam soab maanda gũusg ne a yel-manesmã fãa.” Bãas kẽer pa tar tɩɩm ye. Woto wã, b sã n wa pẽgd tɩɩm tɩ d yaool n pa tar kaset t’a sɩd yaa sõma, d segd n gũusame. Biiblã yeelame tɩ Wẽnnaam kõta “yam la bãngre.” (Koɛ. 2:26) D sã n paam yam-kãnga, d na n tõogd n wilgda d sẽn maand fãa pʋgẽ tɩ yaa a Zeova raabã yell n pak-d lakae, pa d laafɩ wã ye. D sã n lʋɩɩs laafɩ wã baoob taoore, na n wa lebga tõnd mengã yell n pak-d n yɩɩda. (Fili. 2:4) D yaool n miime tɩ dũni-kãngã pʋgẽ, d pa tõe n pa lʋɩ bãag ye. Rẽnd segdame tɩ d ning d yamẽ tɩ sẽn tar yõod n yɩɩd yaa a Zeova raabã maanego.—Karm-y Filip-rãmb 1:10.

9. Laafɩ wã baoob wɛɛngẽ, wãn to la Rom-dãmb 14:13, 19 wã tõe n sõng-do? Bõe n tõe n wa sãam tigingã neb zems-n-taare?

⁹ Kiris-ned sẽn tar yam pa modgd a taabã n dat tɩ b maan wa yẽ ye. Erop tẽng a ye pʋgẽ, saam-biig ne a pag n wa n yik n pẽgd vitamin tɩ-biis buk a ye wʋsgo, la b wilgd nebã rɩbd kẽer sẽn yaa sõma ne-ba. B tõogame tɩ b tẽed-n-taas kẽer ra vitamin-dãmbã, la sãnda pa ra ye. Kaoosg zugẽ, sẽn da-b vitamin-dãmbã wa n mikame tɩ pa nafd-b wa b sẽn da tẽedã ye. Woto kɩtame tɩ b wʋsg sũy sãame. Saam-biigã ne a pagã tara sor n na n dɩ rɩɩb ning b sẽn date, la b vol b vitamin-dãmbã. La b sẽn bas tɩ laafɩ wã baoob pak-b hal tɩ b maan bũmb sẽn da tõe n sãam tigingã neb zems-n-taarã yaa sõma sɩda? Pipi kiris-nebã wakatẽ, Rom tigingã neb wa n kɩɩsda taab rɩbd la yel-maandɩ kẽer wɛɛngẽ. Sagl-bʋg la a Poll kõ-ba? A yeel-b-la woto: “Ned a yembr waoogda daar a ye n yɩɩd a to. A to waoogda daar fãa tɩ zem taaba. Bɩ ned kam fãa maan sẽn wat ne sũur-kaset sõma.” (Rom. 14:5, Wẽnnaam Sebre, 1983) Rẽnd tigingã ned kam fãa ra segd n gũusame, n da wa maan bũmb n sãam a to tẽeb ye.—Karm-y Rom-dãmb 14:13, 15, 19, 20.

10. Bõe yĩng tɩ d pa segd n ning d to taal a yam-yãkr poorẽ? (Ges-y sõsgã sɩngrẽ fotã.)

¹⁰ D tẽed-n-taag sã n maan bũmb tɩ d pa wʋm a võore, d pa segd n yɩ tao-tao n kao a bʋʋdo, wall d tagsdẽ tɩ d tog n pẽdg-a lame t’a toeem yam ye. Tõe t’a segd n maneg n kibla a sũur-kasetã, wall  yaa a sũur-kasetã n pa zɛɛd a taal ningri. (1 Kor. 8:11, 12) La tõe me tɩ yaa tõnd sũur-kasetã n dat kiblgu. Laafɩ wã baoob wɛɛngẽ, tõnd ned kam fãa segd n sak n tʋka a meng zɩɩbo, n yãk a sẽn na n sak tɩbsg ninga.

11, 12. D sã n wa rat n maan bũmb n noog d yõore, Biiblã sagl-bʋs la d segd n tẽege?

¹¹ A Zeova sẽn naan ninsaal to-to wã kɩtame t’a tõe n maan bũmb toor-toor n noog a yõore, tɩ naf-a me. A Salomo yeelame tɩ “laad wakat” beeme, tɩ “saoog wakat” me beẽ. (Koɛ. 3:4) La pa reem fãa n nafd ned ye. Sẽn paase, d segd n gũusame tɩ reemã ra rɩk d sẽkã wʋsg ye. La pemsmã kokr wɛɛngẽ, wãn to la d sũur-kasetã tõe n sõng-do?

¹² Biiblã sagenda tõnd tɩ d gũus ne “yĩngã tʋʋm” bɩ a ratem biisi. Bi-kãens kẽer yaa “yoobo, rẽgdo, tʋʋm-wẽns maanego, wẽn-naands pʋʋsgo, tɩɩm, beem, ka-wʋmd-taaba, sũ-kiiri, sũ-yikri, nokoɛɛma, welgre, yi-taaba, zoe-bõne, rã-tɩgre, yão-beedo, la bũmb sẽn wẽnd a woto.” A Poll yeelame tɩ “neb nins sẽn maand bõn-kãensã kõn paam Wẽnnaam soolem tɩ yɩ b pʋɩɩr ye.” (Gal. 5:19-21) Rẽ n so tɩ d ned kam fãa segd n sok a meng woto: ‘Mam sũur-kasetã sõngd-m lame tɩ m zãagd m meng ne ɛspoor nins sẽn naag ne nen-kɛglem, wags-taaba, wall tẽng-n-biilem yɛlã bɩ? Mam yamã sã n wa be filim sẽn wilgd yoob yɛla, rã-tɩgr wall zĩn-dãmb yɛla, mam sũur-kasetã keoog-d lame bɩ?’

13. Wãn to la 1 Tɩmote 4:8 la Yel-bũn 13:20 tõe n sõng-d pemsmã kokr wɛɛngẽ?

¹³ Biiblã tara sagls sẽn tõe n sõng-d tɩ d kibl d sũur-kasetã me, n bãng d sẽn segd n maaneg pemsmã kokr wɛɛngẽ. Wala makre, Biiblã yeelame tɩ “yĩngã modgr” tara yõod bilfu. (1 Tɩm. 4:8) Rẽ kɩtame tɩ neb wʋsg tagsdẽ tɩ b sã n wae n maand ɛspoore, paasda b yĩnsã laafɩ. La d sã n wa rat n naag neb n maan ɛspoore, d segd n gũusame. Yel-bũn 13:20 wã yeelame: “Ned sã n tũud yam soaba, a paamda yam. La ned sã n tũud yalma, yɛl n paamd-a.” Woto pa wilgd tɩ d sã n dat n naag neb n maan ɛspoore, d segd n kelga d sũur-kasetã n da naag neb yaar sɩda?

14. Wãn to la Rom-dãmb 14:2-4 saglgã sõng zak a ye rãmba?

¹⁴ A Kirisyã ne a Dãnyela tara kom-bɩɩs a yiib sẽn yaa kom-pugli. A Kirisyã yeela woto: “Tõnd zak pʋgẽ Biibl zãmsgã sasa, d goma pemsmã kokr yelle. D fãa yãame tɩ reem kẽer yaa sõma, tɩ sãnda pa sõma ye. D leb n bao n na n bãnga nin-bʋs buud n yaa tũud-n-ta-sõma. Tõnd bi-pugl a ye n yeel tɩ rekeryasiõ wã sasa, a mi n nee kom-bɩɩs sẽn yaa a Zeova Kaset rãmb sẽn maand yɛl yẽ sẽn tagsd tɩ pa zemse, la a paas t’a yamã mi n bee yẽ me maan wa bãmba. La tõnd sõng-a lame t’a bãng tɩ d fãa sẽn tar sũur-kasetã, d segd n kelg-a lame n bãng bũmb ning d sẽn tõe n maane, la neb nins d sẽn tõe n naag n maan dẽ.”—Karm-y Rom-dãmb 14:2-4.

15. Wãn to la Matye 6:33 sẽn yet bũmb ningã tõe n sõng-d tɩ d bãng wakat ning d sẽn tõe n kok pemsem?

¹⁵ Yãmb sẽn kokd pemsmã wakat ningã me tara yõodo. Y rengd n maana bũmb nins y sẽn segd n maan a Zeova tũudmã wɛɛngẽ wã n yaool n kok pemsem bɩ? Wala makre, tigissã kẽnde, koɛɛgã moonego, la Biiblã zãmsgo. Bõe n pak yãmb n yɩɩda? A Zeezi yeela woto: “Deng-y n bao-y Wẽnnaam soolmã ne bãmb tɩrlmã, la b na n kõo yãmb bõn-kãens fãa n paase.” (Mat. 6:33) Yãmb  sũur-kasetã sõngd-y lame tɩ y tũud a Zeezi saglgã, n pa sãamd y sẽkã bɩ?

16. Wãn to la d sũur-kasetã sõngd tõnd koɛɛgã mooneg wɛɛngẽ?

¹⁶ Sũur-kaset sẽn yaa sõma pa sõngd tõnd tɩ d zãag d mens ne wẽng bal ye. A sõngd-d lame tɩ d maan sẽn yaa sõma me. Wala makre, a kɩtame tɩ d moond koɛɛgã zak-zaka, tɩ d sã n paam segb buud fãa me bɩ d moone. A Poll sũur-kasetã ra kɩtame t’a moond koɛɛgã. Ad a sẽn yeele: “Yãoã bee mam zugu, la mam sã n ka moon Koe-noogã, a na n yɩɩ toog ne maam.” (1 Kor. 9:16, Wẽnnaam Sebre, 1983) D sã n dɩkd a Poll togs-n-taar n moond koɛɛgã, d sũur-kasetã na n yet-d lame tɩ d sẽn maandã yaa sõma. Sẽn paase, d sã n moond koɛɛgã, d sõngda neb nins sẽn kelgd tõndã tɩ b kibind b sũur-kasetã. A Poll yeela woto: “Tõnd wilgda sɩdã vẽenega, n paamd kaset-sõng nebã fãa sũyã pʋs Wẽnnaam taoore.”—2 Kor. 4:2.

17. Bõe la saam-bi-poak a ye maan n wilg t’a kelgda a sũur-kasetã?

¹⁷ Saam-bi-poak a ye yʋʋr sẽn boond t’a Zakelin yeelame tɩ yẽ sẽn wa zems yʋʋm 16, daar a ye, bãmb siãnsã karen-saambã wilg-b lame tɩ bũmbã fãa wa bee woto tɩ pa tũ ne naand sabab ye. A Zakelin paasa woto: “Mam sũur-kasetã ra pa kõt-m sor tɩ m kẽes m meng zãmsgã pʋgẽ sõma wa m sẽn minim n maandẽ wã ye. Mam da pa tõe n naag-b n yeel tɩ bũmbã fãa wa n bee woto tɩ pa tũ ne naand sabab ye. Woto kɩtame tɩ mam tɩ yã karen-saambã n wilg-a mam sẽn tẽed bũmb ningã. La a sõsa ne maan noog-noogo, hal tɩ ling-ma. A pʋd n yeelame tɩ m tõe n yalsa m karen-bi-taasã taoor n sõs ne-ba, n wilg mam sẽn tẽed tɩ naand n be wã võore.” A Zakelin sẽn mi t’a kelga a sũur-kasetã n maan woto wã, a sũur yɩɩ noog wʋsgo. Yãmb me sũur-kasetã kɩtdame tɩ y maand sẽn yaa sõma bɩ?

18. Bõe yĩng tɩ d rat n kibl d sũur-kasetã sõma?

¹⁸ D sẽn dat yaa d sẽn na n tũud a Zeova saglsã la a noyã d vɩɩmã nens fãa pʋsẽ. D sũur-kasetã tõe n sõnga tõnd zĩ-kãng wɛɛngẽ. D sã n zãmsd Biiblã wakat fãa, n bʋgsd a goamã zug la d modgd n tũud a saglsã, d kibinda d sũur-kasetã. Woto la d tõogd n teeg d sũur-kasetã, n dɩkd a Zeezi togs-n-taar bũmbã fãa pʋgẽ.