1. Wõneg bʋg n be pipi kiris-nebã ne a Zeova Kaset rãmbã sʋk rũndã-rũndã?

 PIPI kiris-nebã moona koɛɛgã ne yẽesem wʋsgo. B sika b mens n sak tɩ vʋʋsem sõngã wilg-b sore. B pa tol n bas koɛɛgã moonego, baa ne b sẽn da namsd-b rẽ yĩngã. La Wẽnnaam ra ningd-b-la bark wʋsgo. Wa sẽn yɩ to-to ne pipi kiris-nebã, yaa woto bal kɛpɩ me ne a Zeova Kaset rãmbã rũndã-rũndã.

2, 3. Bõe yĩng tɩ d tõe n yeel tɩ Tʋʋm sebrã yaa sebr sẽn pa wõnd a taabã?

² Yaa vẽeneg tɩ kibay nins sẽn be Tẽn-tʋmdbã tʋʋm sebrã sẽn be Biiblã pʋgẽ wã kenga y raood wʋsgo! Yaa sebr sẽn pa wõnd a taabã. Bala seb-kãng bal n yaa sebr sẽn tar kibay sẽn gomd pipi kiris-nebã sẽn maan bũmb ninsi, a Zeezi sẽn wa n loog saasẽ wã poore.

³ Tʋʋm sebrã pʋgẽ, b sõdga neb 95 sẽn yit tẽns 32 yʋya, galʋ-tẽns 54, la ko-sʋk tẽns a 9 pʋsẽ. Yaa kibay sẽn tar yamleoog wʋsgo, sẽn gomd neb buud toor-toor yelle. Wala makre, ziri tũudum neb la goosneema taoor dãmbã sẽn da yaa wuk-m-mens rãmba, la neb sẽn nams b taabã ne wẽnem. La sẽn tɩ yɩɩda, a gomda d tẽed-n-taas sẽn zĩnd pipi kiris-nebã wakatẽ yelle. B paama zu-loees buud toor-toor b vɩɩmã pʋgẽ yaa sɩda, la b kell n moona koe-noogã ne yẽesem.

4. Bõe yĩng tɩ d ket n nong tẽn-tʋmd a Polle, a Tabita la kaset rãmb a taab sẽn maan sɩdã?

⁴ Yaa sẽn na maan yʋʋm tus a yiib la woto tẽn-tʋmd a Pɩyɛɛr ne a Poll sẽn yɩ neb sẽn da tar yẽesem, logtor a Luk b sẽn da nong wʋsgã, a Barnabaas sẽn da yaa nin-sõngã, a Etɩɛn sẽn yɩ raood soabã, a Tabita sẽn da yaa maan-neer soabã, a Lidi sẽn da mi sãamb reegrã, n paas kaset rãmb a taab sẽn kell n maan sɩd ne a Zeova ra be tẽngã zugu. Baa ne b sẽn maan kaalem hal daar zãrã, d ket n nong-b lame. Bõe yĩnga? Bala tõnd me tʋmda tʋʋmd ning a Zeezi sẽn kõ-bã sẽn yaa sõng nebã tɩ b lebg a karen-biisã. (Mat. 28:19, 20) D sẽn paam n tʋmd tʋʋm-kãngã wã yaa zu-zẽkr meng-menga.

5. Yɛ la a Zeezi karen-biisã sɩng koɛɛgã mooneg sẽn yaa tʋʋmd ning a sẽn kõ-bã?

⁵ Tags-y tʋʋmd ning a Zeezi sẽn kõ a karen-biisã yelle. A yeel-b lame yaa: “Vʋʋsem sõngã sã n wa sig yãmb zutu, yãmb na n paama pãnga. Yãmb na n yɩɩ mam kaset rãmb Zerizalɛm ne Zide soolmã fãa pʋgẽ la Samari, la hal  n tãag dũniyã zĩig ning sẽn zãr n yɩɩdã.” (Tʋʋ. 1:8) Sɩngrẽ wã, vʋʋsem sõngã kõo karen-biisã pãng tɩ b kõ kasetã “Zerizalɛm.” (Tʋʋ. 1:1–8:3) Rẽ poore, vʋʋsem sõngã wilg-b-la sor tɩ b kõ kasetã “Zide soolmã fãa pʋgẽ la Samari.” (Tʋʋ. 8:4–13:3) Rẽ tɛka, b sɩngame n na n moon koe-noogã “hal n tãag dũniyã zĩig ning sẽn zãr n yɩɩdã.”—Tʋʋ. 13:4–28:31.

6, 7. Bõe la d tar rũndã-rũndã n moond koɛɛgã tɩ pipi kiris-nebã ra pa tare?

⁶ D tẽed-n-ta-kãensã sẽn da moond koɛɛgã pipi kiris-nebã wakatẽ wã ra pa tar Biiblã tõr ye. Yɩɩ yʋʋmd 41 wã sẽnes la b yaool n paam a Matiye evãnzillã. Nand tɩ b gʋls Tʋʋm sebrã n sa yʋʋmd 61 wã sẽnese, rẽ t’a Poll ra zoe n gʋlsa a sɛb kẽere. La pipi kiris-nebã ned baa a ye ra pa tar a toorẽ Gʋls-sõamyã wã tõre, wall sɛb buud toor-toor n tõe n kõt neb nins sẽn da sakd n kelgd koɛɛgã ye. Nand tɩ kiris-neb nins sẽn da yaa Zʋɩf-rãmbã lebg a Zeezi karen-biisi, b ra kelgda Biiblã babg ning b sẽn da gʋls ne Ebre wã kareng Zʋɩf-rãmbã tigsg roogẽ. (2 Kor. 3:14-16) Baa ne rẽ, b ra segd n kell n wɩnga ne Wẽnnaam Gomdã zãmsgo, b sẽn da togsd nebã Biiblã goamã ne zugã yĩnga.

⁷ Rũndã-rũndã, d fãa la bal tara d toorẽ Biible, la sɛb ka tɛk sẽn tik Biiblã zugu. D moonda koe-noogã tẽns kobs-yi la pis-naas pʋsẽ ne buud-goam wʋsgo, n sõngd nebã tɩ b lebgd a Zeezi karen-biisi.

8, 9. a) Vʋʋsem sõngã sõnga a Zeezi karen-biisã tɩ b tõog n maan bõe? b) Bõe la tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã yiisd ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngre?

⁸ A Zeezi sẽn wa n togsd a karen-biisã tɩ b yɩ a kaset rãmbã, a yeel-b lame yaa: “Vʋʋsem sõngã sã n wa sig yãmb zutu, yãmb na n paama pãnga.” Ne vʋʋsem sõngã sẽn yaa Wẽnnaam pãngã maasem, a Zeezi karen-biisã ra na n tõog n yɩɩ a kaset rãmb dũniyã gill zugu. Ne vʋʋsem sõngã maasem, a Pɩyɛɛr ne a Poll sãooga bãad-rãmba, n dig zĩn-dãmba, la b vʋʋg neb sẽn da ki menga. La vʋʋsem sõngã kõo pipi kiris-nebã pãng tɩ b tõog n tʋm tʋʋmd sẽn tar yõod n tɩ yɩɩda. Sõnga tẽn-tʋmdbã ne karen-biis a taab tɩ b tõog n sõng neb tɩ b bãng sɩdã sẽn tõe n kɩt tɩ b wa paam vɩɩm sẽn ka sɛtã.—Zã 17:3.

⁹ Yʋʋmd 33 Pãntekotã tigr daare, a Zeezi karen-biisã sɩnga “buud-goam toɛy-toɛy goam wa sẽn zems vʋʋsem sõngã sẽn kõ-b tõog tɩ b tõe n gomã.” Kɩtame tɩ b tõog n kõ kaset “Wẽnnaam bõn-kãsemsã” wɛɛngẽ ne buud-goam wʋsgo. (Tʋʋ. 2:1-4, 11) Rũndã-rũndã, d pa gomd buud-goam toɛy-toɛy ne yel-solemd maasem ye. La ne Wẽnnaam vʋʋsem sõngã sõngre, tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã yiisda sɛb sẽn tik Biiblã zug ne buud-goam wʋsgo. Wala makre, kiuug fãa b yiisda Gũusg Gasgã ne Réveillez-vous ! wã bãmb milyõ-rãmba. D sit wɛɛbã sẽn yaa jw.org pʋgẽ me, nebã tõe n paama sɛb sẽn tik Biiblã zug la video-rãmb buud-goam tusr la zak pʋgẽ. Woto fãa sõngda tõnd tɩ d moond neb sẽn yit tẽnsã fãa pʋsẽ, buud toɛy-toɛyã fãa pʋsẽ, la sẽn gomd buud-goamã fãa “Wẽnnaam bõn-kãsemsã.”—Vẽn. 7:9.

10. Yʋʋmd 1989 wã tɛka, bõe la b maand Biiblã lebgr wɛɛngẽ?

 ¹⁰ Yʋʋmd 1989 wã tɛka, tʋm-tʋmd sẽn tũud sɩdã yãka yam n na n yiis Biibl ning b sẽn boond tɩ Gʋls-sõamyã, Dũni-paalgã lebgrã buud-goam wʋsg pʋsẽ. Masã menga, b zoe n lebga Biiblã buud-goam kobs-yi la zak pʋsẽ, la b yiis sẽn yɩɩd bãmb milyõ kobs-yi la pis-naas n pʋɩ nebã, n ket n yiisd a taaba. Yaa Wẽnnaam la a vʋʋsem sõngã bal n sɩd tõe n sõng-b tɩ b tõog n maan rẽ.

11. D maanda wãn n lebgd d sɛbã?

¹¹ Kiris-neb tusa sẽn yit tẽns sẽn yɩɩd 150 pʋsẽ n kõ b mens ne yamleoog n lebgd d sɛbã sẽn tik Biiblã zugã. Woto pa segd n ling tõnd ye. Bala siglg a to ka be dũniyã zug tɩ Wẽnnaam vʋʋsem sõngã wilgd a nebã sor tɩ b ‘kõt kaset sõma’ dũniyã gill zugu, n gomd Wẽnnaam a Zeova yelle, Rĩm ning a sẽn yãkã, la Rĩungã a sẽn lugl saasẽ wã yell ye!—Tʋʋ. 28:23.

12. A Poll ne kiris-neb a taabã maana wãn n tõog tʋm b tʋʋmdã sẽn yaa kõ kasetã?

¹² A Poll sẽn wa n moond Zʋɩf-rãmb la bu-zẽms neb sẽn da be Ãntiyoos ning sẽn be Pisidi soolmẽ wã, “neb nins fãa sẽn tar yam ning sẽn zems ne vɩɩm sẽn ka sɛtã lebga tẽedba.” (Tʋʋ. 13:48) A Luk yeela Tʋʋm sebrã baasgẽ t’a Poll ra moonda “Wẽnnaam Rĩungã koɛɛgã . . . ne raood wʋsgo, tɩ gɩdgr kaẽ ye.” (Tʋʋ. 28:31) Yɛ la a ra moonda? Yaa Rom, tẽng ning sẽn da yaa pãn-soaad dũniyã gill zug wakat kãngã na-tẽngã. Pipi kiris-nebã tõog n tʋma koɛɛgã mooneg tʋʋmdã fãa ne vʋʋsem sõngã sõngre, tɩ yaa ne sõss wɛgsg wall ne manesem a taab me.

13. Bõe yĩng tɩ d segd n pʋʋse, b sã n wa namsd tõnd d tũudmã yĩnga?

¹³ Nebã sẽn wa n namsd a Zeezi karen-biisã b tũudmã yĩngã, b kosa a Zeova raoodo. Baasa wãna? B pida ne vʋʋsem sõngo, n paam pãng n da togsd Wẽnnaam goamã ne raoodo. (Tʋʋ. 4:18-31) Tõnd me pʋʋsda a Zeova n kot yam la pãnga, sẽn na yɩl n ket n kõt kasetã baa b sã n wa namsd tõndo. (Zak 1:2-8) Wẽnnaam sẽn ningd tõnd bark tɩ vʋʋsem sõngã me sõngd tõndã yĩnga, d tõogd n ket n moonda koɛɛgã. Baa fʋɩ pa tõe n gɩdg tõnd tɩ d pa moon koɛɛgã, baa kɩɩsg wall nams-toaaga. B sã n wa namsd tõnd d tũudmã yĩnga, d segd n pʋʋs n kosa vʋʋsem sõngã, yam la pãnga, n tõog n ket n moond koe-noogã.—Luk 11:13.

14, 15. a) “Namsg ning sẽn sɩng a Etɩɛn kũumã poorã” yɩɩ sabab tɩ bõe maane? b) Tõnd wakatã, tũu ne bõe tɩ neb wʋsg sẽn be Siberi bãng sɩdã?

¹⁴ Nand tɩ bɛɛbã kʋ a Etɩɛnne, a talla raood n kõ-b kasetã. (Tʋʋ. 6:5; 7:54-60) B sẽn wa n namsd kiris-nebã wʋsg wakat kãnga, karen-biisã fãa sãeeg n kẽe Zide ne Samari soolmã, tɩ kell tẽn-tʋmdbã bala. La rẽ pa kɩt tɩ koɛɛgã mooneg yals ye. A Filip kẽnga Samari “n sɩng mooneg n gomd Kiristã yell” hal tɩ wom biisi. (Tʋʋ. 8:1-8, 14, 15, 25) Sẽn paase, b yeela kibarã pʋgẽ yaa: “Namsg ning sẽn sɩng a Etɩɛn kũumã poorã sẽn sãeeg b rãmbã kẽnga hal Fenisi ne Sɩpr la Ãntiyoose, la yaa Zʋɩf-rãmbã bal la b ra moond koɛɛgã. La  karen-biisã sʋka, rap kẽer n yi Sɩpr ne Sirɛn n wa Ãntiyoos n sɩng neb nins sẽn gomd Gɛrkã moonego, n togsd-b Zu-soab a Zeezi koe-noogã.” (Tʋʋ. 11:19, 20) Dẽnd nams-toaagã sẽn kɩt tɩ pipi kiris-nebã sãeegã yɩɩ sabab tɩ Rĩungã koɛɛgã ta zĩis wʋsgo.

¹⁵ Tõnd wakatã me, bũmb a woto buud n maan pĩnd Iniyõ Sovietik soolmẽ wã. Sẽn yɩɩd fãa yʋʋmd 1950 wã sẽnese, a Zeova Kaset rãmb bãmb tusa la b yõg ne pãng n kẽng Siberi. B sẽn da sãeeg n be zĩis toor-toorã yĩnga, kɩtame tɩ koe-noogã ra tar piuugr soolem-kãng sẽn yalem wʋsgã pʋgẽ. A Zeova Kaset rãmb wʋsg woto ra pa tõe n paam ligd sẽn sek b na tõog n tog so-wok n kẽng sẽn ta kilo tus-piig zĩigẽ n tɩ moon koe-noogã ye. La yɩɩ goosneema wã meng n tall-b n kẽng hal be. Saam-biig a ye yeelame: “Sẽn yɩ to-to wã kɩtame tɩ d tõe n yeel tɩ tũu ne goosneema wã tɩ sũ-tɩrs rãmb wʋsg sẽn da be Siberi bãng sɩdã.”

16, 17. Bõe la Tʋʋm sebrã yeel-yã, tɩ wilgdẽ t’a Zeova ra ningda koe-moonegã tʋʋmd barka?

¹⁶ Sãmbg kae t’a Zeova ra ningda pipi kiris-nebã bark ye. A Poll ne neb a taabã selame la b zãgs koom, “la yaa Wẽnnaam n da kɩtd tɩ bɩtẽ.” (1 Kor. 3:5, 6) Kibay sẽn be Tʋʋm sebrã pʋgẽ wilgdame tɩ neb wʋsg n da lebgd kiris-neba, a Zeova sẽn da ningd koe-moonegã tʋʋmdã barkã yĩnga. Wala makre, “Wẽnnaam gomdã ra ket n piuugdame, tɩ karen-biisã sõor ket n paasd wʋsg Zerizalɛm.” (Tʋʋ. 6:7) Koɛɛgã mooneg sẽn da paamd pãngã yĩnga, “Zide ne Galile la Samari tigimsã fãa neb ra zĩi bãane, tɩ b tẽebã pãng paasdẽ. B sẽn da zoet a Zeova la b paamd vʋʋsem sõngã belsgã yĩnga, b sõorã ra tara paasgo.”—Tʋʋ. 9:31.

¹⁷ Ãntiyoos ning sẽn be Siiri soolmẽ wã, Zʋɩf-rãmb la neb sẽn gomd Gɛrk buud-gomdã wʋma koe-noogã koe-moondb sẽn tar daood nengẽ. B yeela kibarã pʋgẽ yaa: “Sẽn paase, a Zeova nug ra bee ne-ba, la neb wʋsg lebga tẽedba, n sɩng Zu-soabã tũubu.” (Tʋʋ. 11:21) Tʋʋm sebrã yeelame tɩ tẽn-kãng pʋgẽ, “a Zeova gomdã ra piuugda zĩig fãa, tɩ neb wʋsg me lebgd tẽedba.” (Tʋʋ. 12:24) A Poll ne neb a taab sẽn kõ bu-zẽmsã neb kaset sõma wã me kɩtame tɩ “ne a Zeova pãngã, a gomdã ra ket n piuugdẽ la a tõogdẽ.”—Tʋʋ. 19:20.

18, 19. a) Bõe n kɩt tɩ d kɩs sɩd t’a “Zeova nug” bee ne-do? b) Togs-y kibar sẽn wilgd t’a Zeova sõngda a nin-buiidã.

¹⁸ Yaa vẽeneg t’a “Zeova nug” bee ne tõnd me rũndã-rũndã. Rẽ n so tɩ neb wʋsg lebgd tẽedba, la b reegd lisg n wilgdẽ tɩ b rɩka b mens n kõ a Zeova. Sẽn paase, yaa a Zeova sẽn sõngd tõndã yĩng la d sẽn tõogd toog kɩɩsg la nams-toaag taoor n ket n moond koɛɛgã, wa a Poll la pipi kiris-neb a taab sẽn maanã. (Tʋʋ. 14:19-21) Wẽnnaam a Zeova na n ket n sõngd-d lame. “A nugã sẽn paad wakat fãa wã” sõngda tõnd d zu-loeesã fãa pʋsẽ. (Tõo. 33:27) D tẽeg me t’a Zeova yʋ-kãsengã yĩnga, a pa na n daag a nin-buiidã n bas a bada.—1 Sãm. 12:22; Yɩɩn. 94:14.

 ¹⁹ Ad kibar sẽn wilgd t’a Zeova sõngda a nin-buiidã wakat fãa: Saam-biig a Harald Abt sẽn da ket n moond koɛɛgã yĩnga, Nazi-rãmbã tall-a lame n kẽng Sachsenhausen kã de kõnsãntrasɩõ wã pʋgẽ, dũni gill zabr a yiib-n-soabã sasa. Yʋʋmd 1942 sig-noy kiuugã, polɩɩs-rãmbã kẽnga a pag a Elsa zakẽ wã n tɩ rɩk b bi-pugl kɩdgã, la b yõk a Elsa. B talla a Elsa n kẽng kã de kõnsãntrasɩõ toor-toor pʋsẽ. A Elsa yeelame: “Mam sẽn zĩnd Almayn kã de kõnsãntrasɩõ-rãmb pʋsẽ yʋʋm wʋsgã sõnga maam tɩ m bãng bũmb sẽn tar yõod wʋsgo. Yaa tɩ yɛlã sã n wa yɩɩd f nugu, a Zeova vʋʋsem sõngã tõe n kõ-f-la pãng wʋsgo. Nand tɩ b yõk maam, mam karma saam-bi-poak a ye lɛtre. A yeela lɛtrã pʋgẽ tɩ nams-toaag taoore, a Zeova vʋʋsem sõngã sõngd-f lame tɩ f yam gãande. Mam tagsame t’a zẽnda yɛlã. La mam mengã sẽn wa n be nams-toaag taoorã, mam bãngame t’a gomdã yaa sɩda. M yãa rẽ vẽenega. A buud sã n zɩ n paam foo, f pa tõe n wʋm a võor ye. Mam yẽ wʋmda a võor masã.”

20. A Poll sẽn wa n be roog pʋgẽ tɩ sodaag gũud-a wã, bõe la a maan-yã, la wãn to la rẽ tõe n keng d tẽed-n-taas kẽer raoodo?

²⁰ Tʋʋm sebrã goamã baasgẽ, b gomda a Poll sẽn moond “Wẽnnaam Rĩungã koɛɛgã” ne yẽesem yelle. (Tʋʋ. 28:31) A sẽn da be roog pʋgẽ tɩ sodaag gũud-a wã yĩnga, a ra pa tõe n moon koɛɛgã zak-zak Rom ye. Baa ne rẽ, a ra ket n moonda neb nins sẽn wat a nengẽ wã. Rũndã-rũndã me, d tẽed-n-taas wʋsg n be b zagsẽ n pa tõe n yi, bɩ n gãe gãag zug n pa tõe n yiki, wall n be zĩis tɩ neb get b yelle, kʋʋlem wall bãag pa rẽ bɩ komslem yĩnga. Ne rẽ fãa, b sẽn nong Wẽnnaam to-to wã, la b yẽesmã koɛɛgã mooneg pʋgẽ wã pa boog ye. D kota d saasẽ Ba wã t’a sõng-b tɩ b yã neb sẽn dat ne b sũy fãa n bãng yẽ la a raabã, n sõng-ba.

21. Bõe yĩng tɩ d segd n kõ kasetã ne yãgbo?

²¹ D sʋkã neb wʋsg tõe n moona koɛɛgã zak-zak la ne manesem a taab n sõng nebã tɩ b lebg a Zeezi karen-biisi. Rẽ wã, d sẽn yaa Rĩungã koe-moondbã, bɩ d ned kam fãa maan a sẽn tõe fãa n naag n kõ kasetã “hal n tãag dũniyã zĩig ning sẽn zãr n yɩɩdã.” D segd n tʋma tʋʋmdã ne yãgbo, bala d nee yɛl nins sẽn “na n yɩ bãnd n wilg” tɩ dũniyã rabda a saabẽ wã vẽenega. (Mat. 24:3-14) D ra sãam d sẽkã ye. Masã menga, d tara “tʋʋm wʋsg Zu-soabã tʋʋmdã pʋgẽ.”—1 Kor. 15:58.

22. D sẽn gũud a Zeova daarã, bõe la d segd n yãk yam n maane?

²² D sẽn gũud a “Zeova ra-kãsengã sẽn kẽesd rabeemã,” bɩ d yãk yam n ket n kõt kasetã sõma la ne raoodo. (Zow. 2:31) D ket n tõe n paama neb wʋsg sẽn na n ‘deeg goamã ne b sũy fãa,’ wa Beere nebã sẽn maanã. (Tʋʋ. 17:10, 11) Rẽ wã, bɩ d kell n moon koɛɛgã, hal n tãag b sẽn na n wa yeel-d yaa: “Tʋm-tʋmd-sõng sẽn maand sɩda, fo maana neere!” (Mat. 25:23) Masã menga, d sã n maand d sẽn tõe fãa koɛɛgã mooneg pʋgẽ la d ket n maand sɩd ne a Zeova, d na n wa paama sũ-noog wakat fãa yĩnga, d sẽn paam n kẽes d toog n “kõ kaset sõma Wẽnnaam Rĩungã wɛɛngẽ” wã yĩnga!