Ir al contenido

Ir al índice

TLAMACHTILI 39

¿Kenijkatsa kiita toTeotsij estli?

¿Kenijkatsa kiita toTeotsij estli?

Toeso tlauel ipati pampa nopa techpaleuia ma tiyoltokaj. Jehová kichijki ma tiitstokaj, yeka san ya kinamiki techiljuis kenijkatsa tijtekiuisej estli. ¿Kenijkatsa kineki toTeotsij ma tikitakaj estli? ¿Uelis tijkuasej o timotlalilisej? ¿Uan tlake techpaleuis kuali ma tijtlapejpenikaj tlen tijchiuasej?

1. ¿Kenijkatsa kiita Jehová estli?

Uejkajkia, Jehová kiniljuik itekipanojkauaj: “Ininyolis nochi tlamantli tlapialmej eltok ipan inineso” (Levítico 17:14). Jehová kiijtoua toeso eli kej tonemilis. Tlauel tijpatiitaj tonemilis pampa Jehová techmakatok, yeka nojkia moneki tijpatiitasej toeso.

2. ¿Kenijkatsa amo kineki toTeotsij ma tijtekiuikaj estli?

Kema nojua ayamo itstoyaj Cristo itokilijkauaj, Jehová kinnauatik itekipanojkauaj amo ma kikuakaj estli (xijpoua Génesis 9:4 uan Levítico 17:10). Uan kema ya itstoyaj Cristo itokilijkauaj Jehová sampa kinilnamikilik nopa tlanauatili. Apóstoles uan ueuejtlakamej katli kiyakanayayaj toTeotsij itlanechikol, kiniljuijkej Cristo itokilijkauaj: “Amo xijkuakaj estli” (xijpoua Hechos 15:28, 29).

¿Tlake kiijtosneki amo tijkuasej estli? Tlaj se tepajtijketl mitsiljuiskia amo xiki tlaili, amo tikiskia. Nojkia amo tijkuaskia tlakualistli tlen kipia tlaili yon timotlaliliskia ipan motlalo. Kema Jehová kiijtoua amo ma tijkuakaj estli nojkia kiijtosneki amo tikijisej yon tijkuasej inakayo se tlapiali tlen amo kuali kikixtilijtokej ieso. Uan nojkia moneki amo tijkuasej tlakualistli tlen kichijchijtokej ika estli.

¿Uelis tijtekiuisej estli kema timopajtiaj? ToTeotsij amo kuali kiita se keski tlamantli tlen kichiuaj uan kitekiuiaj tepajtianij, kej kema tetlaliliaj estli o se tlen nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli: glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas uan plasma. Uan sekinok tlamantli tlen kichiuaj uan kitekiuiaj tepajtianij uelis amo kuali tijmatij tlaj kiixpano toTeotsij itlanauatil, kej kema kitekiuiaj se pilkentsi tlen nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli, o kema kitekiuiaj ieso nopa maseuali katli kipajtiaj. Sejse tlen tojuantij moneki kuali moiljuis kenijkatsa mopajtis uan tlake kitekiuis (Gálatas 6:5). a

KUALI XIMOMACHTI

Ma tikitakaj tlake techpaleuis kuali ma tijtlapejpenikaj tlen ika timopajtisej.

3. Xijtlapejpeni tlen Jehová kipaktia

¿Tlake mitspaleuis kuali tijtlapejpenis tlen ika timopajtis uan kiampa amo tikixpanos toTeotsij itlanauatil? Xikitakaj nopa VIDEO uan teipa ximoiljuikaj kenke tlauel ipati inkichiuasej tlen kiijtoua tlatsintla:

  • Xikiljui Jehová ma mitsmaka tlalnamikilistli (Santiago 1:5).

  • Xijpoua textos tlen mitspaleuis uan ximoiljui kenijkatsa tijchiuas ipan monemilis (Proverbios 13:16).

  • Xikita ika tlake tlamantli uelis timopajtis kampa ta tiitstok.

  • Xikita ika tlake tlamantli amo tijneki ma mitspajtikaj.

  • Tlen tijtlapejpenis tijchiuas, moneki amo kiyolkokos motlalnamikilis (Hechos 24:16). b

  • Xikilnamiki: moueue, mosiua, se ueuejtlakatl o katli mitsmachtia ika Biblia, amo uelis mitsiljuisej tlake moneki tijchiuas (Romanos 14:12).

  • Xikijkuilo ika tlake tlamantli tijneki ma mitspajtikaj.

4. Jehová itlajtoltemakauaj kinekij kuali ma kinpajtikaj

Maske amo tijtekiuiaj estli pampa toTeotsij kiampa kiijtoua, nopa amo kiijtosneki amo tijnekij kuali ma techpajtikaj. Xikitakaj nopa VIDEO.

Xijpouakaj Tito 3:2 uan xijnankilikaj ni tlajtlanili:

  • Kema timopajtis, ¿kenke moneki nochipa timokamanaljuis ininuaya tepajtianij uan tijchiuas ika tlatlepanitakayotl?

Amo timotlaliliaj

Toselti tijtlapejpeniaj

A. Plasma

Tlen kikixtijtokej ipan plasma

E. Glóbulos blancos

Tlen kikixtijtokej ipan glóbulos blancos

I. Plaquetas

Tlen kikixtijtokej ipan plaquetas

J. Glóbulos rojos

Tlen kikixtijtokej ipan glóbulos rojos

 5. Tlen mokixtia ipan estli

Estli moxejxelojtok ika naui tlamantli: glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas uan plasma. Uan ipan sejse tlen ni tlamantli, nojkia mokixtia sekinok tlamantsitsij. c Uan se keski tlen ni, motekiuia kema se akajya tlauel mokokoua o kema tlauel eskisa.

Sejse Cristo itokilijka moneki iselti kitlapejpenis tlaj kikauas ma kipajtikaj ika tlen kikixtijtokej ipan se tlen nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli. Uelis sekij amo kinekisej ma kinpajtikaj ika nopa tlamantli. Uan sekinok amo kenijki kiitasej tlaj kiampa mopajtisej.

Kema tijtlapejpenis tlake tijchiuas, ximoiljui ipan ni tlamantli:

  • ¿Kenijkatsa nikixtomiliskia se tepajtijketl kenke nijselia nimopajtis ika se keski tlen kikixtijtokej ipan se tlen nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli uan kenke sekij amo nijselia?

TLEN SEKINOK KINEKIJ KIMATISEJ: “¿Kenke amo kuali tlaj nechtlalilisej estli?”.

  • ¿Ta tlake timoiljuia?

TLEN TIMOMACHTIJKEJ

Jehová amo kineki san kej ueli ma tijtekiuikaj estli.

¿Tlake tijyekok?

  • ¿Kenke Jehová tlauel kipatiita estli?

  • ¿Kenke tijmatij kema Jehová kiijtoua amo ma tijtekiuikaj estli nojkia kiijtosneki amo ma timotlalilikaj?

  • ¿Tlake mitspaleuis kuali ximoiljui kenijkatsa tijtekiuis estli?

Tlen uelis tijchiuas

NOJKIA XIKITA NI

¿Tlake moneki timoiljuis kema tijtlapejpenis kenijkatsa tijneki ma kitekiuikaj moeso?

“Tlen maseualmej kinekij kimatisej” (Tlen Tematiltia, octubre 15, 2000)

¿Tlake moneki timoiljuis tlaj tijneki tijtekiuis pajtli tlen mokixtijtok ipan se tlen nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli?

“Tlen maseualmej kinekij kimatisej” (Tlen Tematiltia, junio 15, 2004)

¿Tlake kipaleuik se tepajtijketl ma kikuamachili Jehová kinamiki techiljuis kenijkatsa tijtekiuisej estli?

“Pejki nijpatiita estli kej toTeotsij” (¡Xitlachixtokaj!, diciembre 8, 2003)

Xikita kenijkatsa ueuejtlakamej katli kamanaltij ininuaya tepajtianij kinpaleuiaj toikniuaj katli mokokouaj.

Jehová kinmokuitlauia katli mokokouaj (10:23)

a Xikita tlamachtili 35, “¿Tlake techpaleuis kuali ma tijtlapejpenikaj tlen tijchiuasej?”.

b Xikita  punto 5 kampa kiijtoua “Tlen mokixtia ipan estli” uan nopa nota 3, “Tlen kichiuaj uan kej kitekiuiaj estli tepajtianij”; uan Nuestro Ministerio del Reino, noviembre 2006, ipan iamayo 3-6.

c Se keskij tepajtianij moiljuiaj nopa naui tlamantli tlen ika moxejxelojtok estli ayokmo eli estli, yeka moneki kuali tikinixtomilis kenke amo tijneki ma mitstlalilikaj estli o glóbulos rojos, glóbulos blancos, plaquetas o plasma.