Ir al contenido

Ir al índice

ToTeotsij ueltoskia kuali kiitas

ToTeotsij ueltoskia kuali kiitas

NOCHI katli tijtekipanouaj Jehová tijnekij kuali ma techita. ¿Ajkia inijuantij kuali kinitas Jehová uan kinteochiuas? Uejkajkia, maske se keskij maseualmej tlajtlakolchijkej, Jehová tlauel kuali kinitak. Uan sekinok, maske kinextijkej kuajkuali tlamantli, amo kuali kinitak. Yeka, kualtiaskia ma timotlajtlanikaj: “¿Tlake kineki Jehová ma tijchiuakaj uan kiampa kuali techitas?”. Tlen kichijki Roboam (o Rehoboam), katli tlanauatik ipan Judá, uelis techpaleuis ma tijnankilikaj ni tlajtlanili.

PEJKI AMO KUALI TLANAUATIA

Roboam eliyaya Salomón ikone, katli tlanauatik ipan Israel 40 xiuitl (1 Rey. 11:42). Kema Salomón mijki, ipan 997 a.u.J., Roboam yajki Siquem, tlen mokauayaya ipan Jerusalén ika norte. Nopaya kitekimakaskiaj kej tlanauatijketl (2 Crón. 10:1). ¿Motekipachok pampa nama ya kichiuaskia tlen itata kichiuayaya, katli tlauel tlalnamikiyaya? ¿Moiljuik nimantsi monekiskia kinextis tlaj ueliskia kuali kisenkauas se keski uejueyi kuesoli?

Kema Roboam pejki tlanauatia, kiitak kenijkatsa ipan Israel amo kinpaktiyaya se keski tlamantli. Teipa, se keskij tlayakananij kiiljuitoj tlake tlamantli kinkuesouayaya. Kiiljuijkej: “Motata tlauel chikauak techtekipanoltik tojuantij, pero timitstlajtlaniaj xijpia ueyi moyolo ika tojuantij. Amo xitechtekipanolti tlauel chikauak keja kichijki motata uan timitstekipanosej ika kuali” (2 Crón. 10:3, 4).

Uelis Roboam amo kimatiyaya tlake kichiuas. Tlaj kichiuaskia tlen kiiljuijkej uan ayokmo kintlajtlaniskia maseualmej miak tlamantli, uajka ya uan ichampoyouaj uan katli kipaleuiyayaj ma tekichiua ayokmo kipiaskiaj nochi tlen kipixtoyaj. Uan tlaj amo kichiuaskia, uajka maseualmej ueliskiaj tlaijixnamikisej. ¿Tlake kichijki? Achtoui kintlajtlanik ueuejtlakamej katli kitlajtolmakayayaj Salomón. Teipa kiniljuik sekinok katli kipixtoyaj ixiui ma kitlajtolmakakaj. Inijuantij kiiljuijkej nojua tlauel ma kintlaijiyouilti israeleuanij, uan ya kintlakakilik. Yeka, kiijtok: “Na achi más chikauak niinmechtekipanoltis. Yajaya inmechmakili ika kuauasastli para más intekitisej chikauak, pero na nimechmakilis ika se cuarta ika piltepostsitsij iyakapa uan kipia inintenkokokaj keja kolomej” (2 Crón. 10:6-14).

¿Tlake techmachtia? Kualtiaskia tikintlakakilisej katli ya uejueyij uan kuali tlaneltokaj kema techtlajtolmakasej. Pampa inijuantij kimatij miak tlamantli, uelis kuali techtlajtolmakasej uan techpaleuisej ma tijmatikaj tlake panoskia tlaj amo kuali tijtlapejpeniaj tlen tijchiuasej (Job 12:12).

“KIKAJKEJ TLEN KINILJUIJTOYA TOTEKO”

Roboam tlauel kualanki pampa kiijixnamijkej, yeka kinsentilik miakej tlateuianij. Kema kiampa kichijki, Jehová kiiljuik tlajtolpanextijketl Semaías (o Semaya) ma kiiljuiti: “Amo xikinteuitij inmoisraelita ikniuaj. Ximokuepakaj nochi ipan inmochajchaj pampa keja nopa na nopakilis” (1 Rey. 12:21-24). *

Uelis Roboam nelia tlauel kualanki pampa amo tleno ueliskia kichiuas. ¿Tlake kiijtoskiaj maseualmej kema kiitaskiaj amo tleno kichiua maske kiijtojtoya kintlatsakuiltiskia “ika se cuarta ika piltepostsitsij iyakapa”? (Nojkia xikita 2 Crónicas 13:7). Maske kualanki, tlanauatijketl uan itlateuijkauaj “kikajkej tlen kiniljuijtoya toTeko” uan “mokuepkej ininchajchaj keja kinnauatijtoya”.

¿Tlake techmachtia? Moneki nochipa tijneltokasej Jehová maske sekinok techpinajtisej. Tlaj kiampa tijchiuasej, Jehová kuali techitas uan techteochiuas (Deut. 28:2).

Kiampa panok ika Roboam. Ya kineltokak toTeotsij uan amo kinteuik israeleuanij. Mosentlalik kikualchijchiuas se keski altepemej tlen eltoya kampa ya tlanauatiyaya, ipan Judá uan Benjamín (2 Crón. 11:5-12). Uan kichijki seyok tlamantli tlen tlauel ipati: se keski xiuitl kineltokak Jehová itlanauatiljuaj. Maske ipan nopa tlanauatijkayotl tlen mokauayaya ika norte, kampa Jeroboam tlanauatiyaya, pejkej kinueyichiuaj sekinok teotsitsij, miakej nojua yauiyayaj Jerusalén uan kipaleuiyayaj Roboam itlanauatijkayo uan kiueyichiuayayaj Jehová kej kinamiki (2 Crón. 11:16, 17). Pampa Roboam tlaneltokak, itlanauatijkayo kuali eltoya.

TLAJTLAKOLCHIJKI UAN MOYOLKUEPKI SE KENTSI

Kema Roboam itlanauatijkayo kuali eltoya, kichijki se tlamantli tlen amo kinamikiyaya. Ayokmo kineltokak Jehová itlanauatil, uan pejki kinueyichiua sekinok teotsitsij. ¿Kenke kichijki nopa? ¿Uelis inana, katli eliyaya “se amonitasiuatl”, kiyoltilanki kiampa ma kichiua? (1 Rey. 14:21). Maske amo kuali tijmatij kenke, nochi katli kinnauatiyaya nojkia kiampa kichijkej. Yeka, Jehová kikajki Sisac, katli tlanauatiyaya Egipto, ma moaxkati miak altepemej tlen Judá maske Roboam kinkualchijchijtoya (1 Rey. 14:22-24; 2 Crón. 12:1-4).

Teipa, Sisac asito Jerusalén, kampa Roboam tlanauatiyaya pampa kinekiyaya moaxkatis nopa altepetl. Kema panok nopa, tlajtolpanextijketl Semaías kiniljuito Roboam uan tlayakananij tlen Jehová kinekiyaya ma kimatikaj. Kiniljuik: “Inmojuantij inkitlauelkajtokej toTeko uan yeka yajaya kiijtoua para nojkia inmechtlauelkauas uan inmechtemaktilis imako Sisac”. ¿Tlake kichijki Roboam kema Jehová kitlalnamiktik? Biblia kiijtoua: “Nochi nopa tlayakananij tlen israelitajmej uan tlanauatijketl Roboam moiknonejkej uan kiijtojkej: ‘Nelia xitlauak toTeko para kej ni tinechchiuilis’”. Yeka, Jehová kimanauik Roboam uan amo kikajki ma kitsontlamiltikaj Jerusalén (2 Crón. 12:5-7, 12).

Kema panok nopa, Roboam nojua kinauatik Judá uan Benjamín, tlen mokauayayaj ika sur. Kema nechka mikiskia, kipixki kuali iyolo uan kinmajmakatejki ikoneuaj miak tlamantli. Uelis kiampa kichijki pampa amo kinekiyaya ma kiijixnamikikaj ininikni Abías, katli eliskia tlanauatijketl (2 Crón. 11:21-23). Kema kiampa kichijki, Roboam kinextik tlalnamikilistli, se tlamantli tlen amo kinextijtoya achtouia.

¿KUALI TLANAUATIK?

Maske Roboam kichijki miak tlamantli tlen kuali, toTeotsij amo kuali kiitak. Biblia kiijtoua: “Elki se tlanauatijketl tlen axkuali”. ¿Kenke kiampa kiijtoua? “Pampa axmotemakak para kitokilis toTeko ika nochi iyolo” (2 Crón. 12:14).

Roboam amo kichijki kej David, pampa amo kuali mouikak iuaya Jehová

Kualtiaskia ma timoiljuikaj ipan ni tlamantli: maske kemantika Roboam kineltokak toTeotsij, amo kema kuali mouikak iuaya yon kichijki kampeka kiyolpakiltis ika nochi iyolo. Yeka, kichijki tlen amo kuali uan kinueyichijki sekinok teotsitsij. ¿Kichijki tlen Jehová kiiljuik pampa nelia moyolkuepki uan kinekiyaya kiyolpakiltis, o san kichijki nopa pampa sekinok kiyololinijkej? (2 Crón. 11:3, 4; 12:6). Teipa, Roboam sampa kichijki tlen amo kuali. Ya amo elki sanse kej David. Pampa maske David tlajtlakolchijki, ya nochipa kiiknelik Jehová, kiueyichijki kej kinamiki uan moyolkuepki ika nochi iyolo (1 Rey. 14:8; Sal. 51:1, 17; 63:1).

Tlen Roboam kipanok, techmachtia se tlamantli tlen tlauel ipati. Tlaj tijnekij Jehová kuali ma techita, amo san moneki tikinmokuitlauisej tochampoyouaj o tijchiuasej kampeka tijpiasej se keski tlamantli, moneki nochipa tijueyichiuasej Jehová kej kinamiki.

Uelis tijchiuasej nopa tlaj tijchiuaj kampeka nochipa tikiknelisej Jehová ika nochi toyolo. Sanse kej kema tijyakatiaj kuauitl pampa tijnekij nopa tlitl ma lemento, tlaj tijnekij nochipa tikiknelisej Jehová, moneki mojmostla timomachtisej iTlajtol, timoyoliljuisej ipan tlen timomachtiaj uan nochipa timomaijtosej (Sal. 1:2; Rom. 12:12). Uan nopa tlaiknelili techyololinis ma tijchiuakaj tlen ya kipaktia. Uan pampa tlauel tikikneliaj Jehová, tlaj titlajtlakolchiuasej, uajka timoyolkuepasej ika nochi toyolo. Kiampa amo techpanos kej Roboam, pampa Jehová kena kuali techitas (Jud. 20, 21).

^ párr. 9 Pampa Salomón tlaixpanok, toTeotsij kiijtok itlanauatijkayo moxeloskia (1 Rey. 11:31).