Ir al contenido

Ir al índice

mustafahacalaki/DigitalVision Vectors via Getty Images

¡KUALI XITLACHIXTOKAJ!

¿Nelnelia techpaleuia se keski tlamantli tlen kichiuaj computadoras? | ¿Tlake kiijtoua Biblia?

¿Nelnelia techpaleuia se keski tlamantli tlen kichiuaj computadoras? | ¿Tlake kiijtoua Biblia?

 Namanok, tlayakananij, ixtlamatinij uan katli momachtijtokej kenijkatsa eli tlen namanok kichijchijtokej, kiijtojkej kenijkatsa computadoras (IA), ueli kichiuaj miak tlamantli. Maske kiijtouaj kena tlapaleuia, nojkia motekipachouaj pampa uelis motekiuis para kichiuasej tlen amo kuali.

  •   “Ika computadoras uelis mochiuas tlauel miak tlamantli uan uelis kinpaleuis maseualmej más kuali ma itstokaj [...]. Pero nojkia uelis kichiuas ma techpano tlen amo kuali, techkixtilis se keski tlamantli tlen kinamiki tijchiuasej uan kiitas o kikakis tlen tijchiuaj. Nojkia uelis kichiuas ouij ma tijmatikaj timosentikapaleuisej” (Kamala Harris, vicepresidenta tlen Estados Unidos, mayo 4, 2023).

  •   “Maske nesi nopa computadoras (IA) uelis tlapaleuis más kuali ma kinpajtikaj maseualmej, nojkia uelis kichiuas ma kinpano tlen amo kuali uan ma timokokokaj” (Se keskij tepajtianij uan ixtlamatinij katli kinyakana tepajtijketl Frederik Federspiel, BMJ Global Health, mayo 9, 2023). a

  •   “Nama maseualmej uelis kitekiuisej internet para kimoyauasej istlakatili. Nechka uelis kichiuas miakej ayokmo ma kipiakaj tekitl. Uan se keskij katli tlauel momachtijtokej tlen namanok kichijchijtokej, kiijtouaj uelis se tonali kichiuas maseualmej ma kinpano tlen tlauel amo kuali” (The New York Times, mayo 1, 2023).

 Ika yolik tikitasej tlaj maseualmej kitekiuisej computadoras uan sekinok tlamantli para kichiuasej tlen kuali o tlen amo kuali. ¿Tlake kiijtoua Biblia?

¿Kenke tlen namanok kichijchijtokej maseualmej kichiua ma timajmauikaj?

 Biblia kinextia kenke maseualmej amo uelis kiitosej nochipa mochiuas tlen kuali ika tlen namanok kichijchijtokej.

  1.  1. Maske maseualmej kinekij kinpaleuisej sekinok, amo uelis kimatisej tlake tlamantli tlen amo kuali uelis panos teipa.

    •   “Onka ojtli tlen tlakamej moiljuiaj para xitlauak, pero tlen yauij ipan nopa ojtli kipantisej mikistli” (Proverbios 14:12).

  2.  2. Amo uelis tikinchiualtisej sekinok kuali ma kitekiuikaj tlen tijchijtokej.

    •   “Teipa ualas seyok uan yajaya moaxkatis nochi [noteki]. Uan ¿ajkeya uelis kimatis intla elis tlalnamiki o uiuitik? Pero yonke mochiuas tlalnamiki o uiuitik, yajaya kiselis nochi tlen nijtlantok ika nochi noteki tlen nijchijtok ika miak tlalnamikistli ipan ni tlaltipaktli” (Eclesiastés 2:18, 19).

 Nopa tlamantli tlen tijyolmatij kinextia kenke toTeotsij moneki ma techyakana.

¿Ipan tlake uelis timotemachisej?

 ToTeotsij kiijtoua amo kema kikauas yon se tlamantli ma kintsontlamilti maseualmej yon Tlaltipaktli.

  •   “Pero ni tlaltipaktli, kena, ya nopa nochipa mokaua” (Eclesiastés 1:4).

  •   “Tlakamej tlen itstokej xitlauakej iixpa TOTEKO moaxkatisej nopa tlali tlen yajaya kinmakas, uan nepa itstosej para nochipa” (Salmo 37:29).

 Ipan Biblia, ToTeotsij techmaka tlen techpaleuis kuali ma tiitstokaj teipa. Tlaj tijneki tijmatis tlake kiijtoua Biblia, xijpoua nopa tlamachtili “¿Tlake uelis mitspaleuis kuali tiitstos teipa?” uan “¡Teipa tlauel kuali tiitstosej!”.

a Kiampa kiijtoua nopa tlamachtili “Threats by Artificial Intelligence to Human Health and Human Existence” (Las amenazas de la inteligencia artificial a la salud y existencia humanas), tlen kiijkuilojkej Frederik Federspiel, Ruth Mitchell, Asha Asokan, Carlos Umana uan David McCoy.