Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Amabala Asekucineni

Amabala Asekucineni

 1 IZIMISO

ILizwi likaNkulunkulu lilezimiso futhi yikho lapho imithetho yakhe esekelwe khona. Izimiso lezi ziyasinceda sibone indlela uNkulunkulu acabanga ngayo. Ziyasisiza lokuthi senze izinqumo ezinhle empilweni futhi sihlale sithokozisa uJehova. Ziyasinceda sibone ukuthi singenzani nxa kungelamthetho okhuluma ngendaba ethile.

Isahluko 1, indima 8

 2 UKULALELA

Ukulalela uJehova kutsho ukuzimisela ukwenza loba yini asitshela yona. UJehova ufuna simlalele ukuze sitshengise ukuthi siyamthanda. (1 UJohane 5:3) Nxa simthanda futhi simthemba kuzakuba lula ukuthi simlalele kukho konke lanxa kwezinye izikhathi kungaba nzima ukwenza njalo. Ukulalela uJehova kuyasinceda ngoba kusenza sikholise impilo khathesi njalo sikhangelele ukuthola izibusiso esikhathini esizayo.​—U-Isaya 48:17.

Isahluko 1, indima 10

 3 INKULULEKO YOKUZIKHETHELA

UJehova usinike inkululeko yokuzikhethela esikufunayo. Kasidalanga saba njengemitshina. (UDutheronomi 30:19; UJoshuwa 24:15) Inkululeko yethu singayisebenzisa ukwenza izinqumo ezinhle kodwa nxa singananzeleli singacina sikhetha kubi. Kumele sisebenzise kuhle inkululeko yethu ngokukhetha ukuba qotho kuJehova futhi sitshengise ukuthi siyamthanda.

Isahluko 1, indima 12

 4 INDLELA YOKUZIPHATHA

UJehova uyasitshela indlela okumele siziphathe ngayo. Nxa singabala iBhayibhili sizabona ukuthi kuyini afuna sikwenze ukuze siphile ngendlela emthokozisayo. (IZaga 6:16-19; 1 KwabaseKhorinte 6:9-11) Ukwenza njalo kuyasinceda sikwazi okulungileyo lokungalunganga. Kuyasinceda lokuthi sibe lothando lomusa kwabanye futhi senze izinqumo ezinhle. Lamuhla abantu abasakuqakathekisi ukuziphatha kuhle kodwa indlela uJehova afuna siziphathe ngayo ayintshintshi. (UDutheronomi 32:4-6; UMalaki 3:6) Ukulalela lokho esikufundiswa nguJehova kuyasivikela ezintweni ezinengi.

Isahluko 1, indima 17

 5 UMZWANGEDWA

Umzwangedwa yisipho esihle esisinikwe nguJehova esisinceda sazi okulungileyo lokungalunganga. (KwabaseRoma 2:14, 15) Ukuze umzwangedwa wakho usebenze kuhle kumele uwuqeqetshe usebenzisa iBhayibhili. Ukwenza njalo kuzakunceda ukuthi wenze izinqumo ezithokozisa uNkulunkulu. (1 UPhetro 3:16) Umzwangedwa ungakuxwayisa nxa usufuna ukwenza into engalunganga futhi ungakwenza uzisole nxa ungenza into embi. Ngezinye izikhathi umzwangedwa ungehluleka ukusebenza kuhle kodwa nxa singacela uJehova asincedise ungaphinda usebenze. Umzwangedwa omuhle uzakwenza uhlaliseke njalo uzihloniphe.

Isahluko 2, indima 3

 6 UKWESABA UNKULUNKULU

Ukwesaba uJehova kutsho ukumthanda kakhulu okokuthi asifuni ukwenza loba yini ezamdanisa. Kuyasinceda ukuthi senze okuhle futhi sixwaye okubi. (IHubo 111:10) Kwenza silalele loba yini uJehova asitshela yona futhi sigcine izithembiso zethu. Ukwesaba uJehova kumele kusenze sicabange izinto ezinhle, siphathe abanye kuhle futhi senze izinqumo ezinhle.

Isahluko 2, indima 9

 7 UKUPHENDUKA

Ukuphenduka kugoqela ukuzisola kakhulu ngento ethile oyenzileyo. Abantu abathanda uJehova bayazisola nxa bangananzelela ukuthi benze into engahambelani lalokho akufunayo. Nxa singaphambanisa kumele sicele uJehova asithethelele ngomhlatshelo wenhlawulo kaJesu. (UMathewu 26:28; 1 UJohane 2:1, 2) Nxa ungaphenduka ngenhliziyo yonke futhi utshiye ukwenza okubi uJehova uzakuthethelela. Yikho kuyabe kungasamelanga uzihluphe ngezinto owazenzayo. (IHubo 103:10-14; 1 UJohane 1:9; 3:19-22) Kumele sifunde emaphutheni ethu futhi singaphindi siwenze ukuze sijabulise uJehova.

Isahluko 2, indima 18

 8 UKUSUSWA EBANDLENI

Umuntu owenza isono esikhulu futhi ongafuni ukuntshintsha akumelanga aqhubeke eyingxenye yebandla. Kumele asuswe ebandleni. Nxa umuntu angasuswa kuyabe kungasamelanga sikhulume laye loba sibe lobudlelwano laye. (1 KwabaseKhorinte 5:11; 2 UJohane 9-11) Ukususa umuntu ebandleni kwenza ibizo likaJehova lingangcoliswa njalo kwenza lebandla lihlale lihlanzekile. (1 KwabaseKhorinte 5:6) Kunceda losusiweyo ukuthi antshintshe abesebuyela kuJehova.​—ULukha 15:17.

Isahluko 3, indima 19

 9 UKUNIKWA ISELULEKO LOKUQONDISWA

UJehova uyasithanda futhi ufuna ukusinceda. Yikho uyasinika iseluleko lesiqondiso esebenzisa iBhayibhili kanye labanye esikhonza labo. Okwenza sidinge uncedo yikuthi singabantu abalesono. (UJeremiya 17:9) Nxa silalela labo uJehova abasebenzisa ukuthi basiqondise siyabe sitshengisa ukuthi siyamhlonipha futhi siyamlalela.​—KumaHebheru 13:7.

Isahluko 4, indima 2

 10 UKUTHOBEKA LOKUZIGQAJA

Kulula ukuthi sizigqaje ngoba singabantu abalesono. Kodwa uJehova ufuna sithobeke. Okuzasinceda ukuthi sibe ngabantu abathobekileyo yikuziqathanisa loJehova ngoba sizabona ukuthi sibancane kakhulu kulaye. (UJobe 38:1-4) Okunye okuzatshengisa ukuthi sithobekile yikuqakathekisa okufunwa ngabanye ukwedlula lokho okufunwa yithi. Umuntu ozigqajayo uzibona engcono kulabanye. Kodwa umuntu othobekileyo kanjalo, uyakwazi ukuthi kulezinto enelisa ukuzenza langenelisi ukuzenza. Uyavuma nxa ephambanisile, axolise njalo uyalalela nxa enikwa iseluleko kumbe eqondiswa. Umuntu othobekileyo uyamthemba uJehova futhi uyamlalela.​—1 UPhetro 5:5.

Isahluko 4, indima 4

 11 AMANDLA

Umuntu osemandleni ulelungelo lokwenza izinqumo lelokunika iziqondiso. Umuntu olamandla kulabo bonke nguJehova ngoba nguye owadala zonke izinto. Uhlala esebenzisa amandla akhe ukuze asincede njalo ubeke abanye abantu ukuthi basikhokhele. Kumele sibalalele. Ngokwesibonelo usebenzisa abazali, abadala emabandleni njalo uvumele leziphathamandla ukuthi zibuse. (KwabaseRoma 13:1-5; 1 KuThimothi 5:17) Kodwa nxa lokho esikutshelwa ngabantu kuphikisana lalokho okutshiwo nguJehova kumele silalele uJehova. (ImiSebenzi 5:29) Nxa silalela labo uJehova abasebenzisa ukuthi basikhokhele siyabe sitshengisa ukuthi siyamhlonipha.

Isahluko 4, indima 7

 12 ABADALA

UJehova usebenzisa abadala ukuthi bakhokhele emabandleni. (UDutheronomi 1:13; ImiSebenzi 20:28) Amadoda la ayasinceda ukuthi sihlale silobuhlobo obuqinileyo loJehova futhi simkhonze ngendlela ehlelekileyo. (1 KwabaseKhorinte 14:33, 40) Bengakabi ngabadala kwakukhangelelwe ukuthi babe lezimpawu ezenza bafanele ukuba ngabadala. (1 KuThimothi 3:1-7; KuThithusi 1:5-9; 1 UPhetro 5:2, 3) Siyabambisana labadala kukho konke ngoba siyayithemba inhlanganiso kaJehova.​—IHubo 138:6; KumaHebheru 13:17.

Isahluko 4, indima 8

 13 INHLOKO YEMULI

UJehova unike abazali umsebenzi wokunakekela izimuli zabo. Kodwa indoda yiyo inhloko yemuli. Loba kunjalo umfazi nguye oba yinhloko nxa engelandoda. Ukuba yinhloko kugoqela ukudingela abantwana ukudla, okokugqoka kanye lendawo yokuhlala. Kuqakathekile lokuthi inhloko yemuli incedise imuli yayo ukuthi ikhonze uJehova. Ngokwesibonelo kumele ibe leqiniso lokuthi bonke emulini bangena yonke imihlangano, bayatshumayela futhi bafunda iBhayibhili ndawonye. Inhloko yemuli yiyo okumele yenze izinqumo. Kumele ilingisele uJesu ngokuba lomusa lozwelo hatshi ukuthi ibe lesihluku kumbe ulunya. Nxa ingenza njalo bonke emulini bazakhululeka, babe lothando futhi babe lobuhlobo obuhle loNkulunkulu.

Isahluko 4, indima 12

 14 IQULA ELIBUSAYO

IQula Elibusayo libunjwa ngamadoda agcotshiweyo asetshenziswa nguNkulunkulu ukuthi akhokhele abantu bakhe. AmaKhristu akuqala ayeqondiswa liqula elibusayo ekutshumayeleni lakweminye imisebenzi ephathelane lokukhonza. (ImiSebenzi 15:2) Lamuhla amadoda abumba iQula Elibusayo yiwo aqondisa njalo avikele abantu bakaNkulunkulu. Amadoda la aqondiswa liLizwi likaNkulunkulu lomoya wakhe ongcwele nxa esenza izinqumo. UJesu wathi amadoda la yiwo abumba ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’​—UMathewu 24:45-47.

Isahluko 4, indima 15

 15 UKUGQOKA EKHANDA

Kwezinye izikhathi udade angacelwa ukuthi enze imisebenzi okumele yenziwe ngabazalwane. Kumele agqoke ekhanda nxa esenza imisebenzi le ngoba kuyabe kutshengisa ukuthi uyaluhlonipha uhlelo lukaJehova. Kodwa ayisizo zonke izikhathi okumele agqoke khona ekhanda. Lanxa kunjalo kumele agqoke ekhanda nxa eqhuba isifundo seBhayibhili kulomkakhe kumbe omunye umzalwane obhabhathiziweyo.​—1 KwabaseKhorinte 11:11-15.

Isahluko 4, indima 17

 16 UKUNGANGENELI KWEZOMBUSAZWE

Lokhu kutsho ukungasekeli loba yiliphi iqembu lezombusazwe. (UJohane 17:16) Sisekela uMbuso kaJehova futhi silingisela uJesu ngokungangeneli kwezombusazwe.

Loba kunjalo siyawulalela umlayo othi ‘sizehlise ngaphansi kwababusi labaphathi.’ (KuThithusi 3:1, 2; KwabaseRoma 13:1-7) Umthetho kaNkulunkulu uthi singabulali, yikho amaKhristu kawavumi ukuya empini. Kodwa nxa umKhristu angayala ukuya empini abesephiwa omunye umsebenzi ukuthi awenze, kumele asebenzise umzwangedwa wakhe ukukhetha ukuthi uzawenza yini.

Thina sikhonza uJehova kuphela ngoba nguye uMdali wethu. Ngakho kasisaluthi ifulegi futhi kasihlabeli ingoma yesizwe. Kodwa lokhu akutsho ukuthi asizihloniphi izinto lezi. (U-Isaya 43:11; UDanyeli 3:1-30; 1 KwabaseKhorinte 10:14) Kanti njalo imizwangedwa yethu kayisivumeli ukuthi sivote nxa kulokhetho ngoba sesikhethe ukusekela uMbuso kaNkulunkulu.—UMathewu 22:21; UJohane 15:19; 18:36.

Isahluko 5, indima 2

 17 UMOYA WASEMHLABENI

Abantu bomhlaba lo benza izinto ezifunwa nguSathane. Abamkhonzi uJehova futhi abalandeli lokho akutshoyo. (1 UJohane 5:19) Indlela abenza ngayo labacabanga ngayo ibizwa ngokuthi ngumoya wasemhlabeni. (Kwabase-Efesu 2:2) Abantu bakaNkulunkulu kabavumi ukuqondiswa ngumoya lo. (Kwabase-Efesu 6:10-18) Bazama ngamandla wonke ukuthi balandele izindlela zikaJehova futhi bamlingisele kulokho abakwenzayo.

Isahluko 5, indima 7

 18 UKUHLAMUKA

Ukuhlamuka yikutshiya kumbe ukukhetha ukungalandeli iqiniso eliseBhayibhilini. Abahlamuki bakhetha ukungalaleli uJehova loJesu iNkosi yoMbuso wakhe futhi bayenga labanye ukuthi benze njalo. (KwabaseRoma 1:25) Bazama ukwenza abantu abakhonza uJehova babe lokuthandabuza. Amanye amaKhristu ngesikhathi sabaphostoli aba ngabahlamuki futhi lanamuhla bakhona abahlamukayo. (2  KwabaseThesalonika 2:3) Nxa siqotho kuJehova asisoze sizihlanganise labahlamuki. Akumelanga sibale, sibukele, kumbe silalele loba yini ekhutshwa ngabahlamuki.

Isahluko 5, indima 9

 19 UKUTHETHELELWA IZONO

UMthetho kaMosi wawusithi ama-Israyeli kumele anikele imihlatshelo ukuze uJehova awathethelele izono. Ayenikela ngamabele, amafutha lezinyamazana. Lokhu kwakuwatshengisa ukuthi uJehova wayezimisele ukuwathethelela izono zawo. Kodwa ngemva kokuba uJesu enikele ngomzimba wakhe kwakungasadingakali imihlatshelo ukuze sithethelelwe izono. UJesu wanikela ngomhlatshelo wakhe opheleleyo “kanye kuphela.”​—KumaHebheru 10:1, 4, 10.

Isahluko 7, indima 6

 20 INDLELA OKUMELE SIPHATHE NGAYO IZINYAMAZANA

UMthetho kaMosi wawuvumela abako-Israyeli ukuthi babulale izinyamazana ukuze bathole ukudla. Babevunyelwa lokuthi benze imihlatshelo ngazo. (ULevi 1:5, 6) Loba kunjalo uJehova wayengafuni ukuthi abantu bakhe baphathe kubi izinyamazana. (IZaga 12:10) Ngokwesibonelo wabanika imithetho eyayibavimbela ukuthi baphathe kubi izinyamazana. Ngakho babekhangelelwe ukuthi bazinakekele kuhle.​—UDutheronomi 22:6, 7.

Isahluko 7, indima 6

 21 UKWELATSHWA LOKUSETSHENZISWA KWEZINGXENYE ZEGAZI

Izingxenye zegazi. Igazi lilezingxenye ezine ezibizwa ngokuthi ngama-red cells, ama-white cells, ama-platelets le-plasma. Izingxenye lezi ezine ziyehlukaniswa zibe zingxenyana ezincane. *

AmaKhristu kawavumi ukufakwa igazi loba ingxenye zalo ezine. Kodwa kumele avume yini ukufakwa izingxenyana zegazi? EBhayibhilini akulamthetho ophendula umbuzo lo. Lokhu kutsho ukuthi umKhristu ngamunye kumele enze isinqumo esebenzisa umzwangedwa wakhe oqeqetshwe liBhayibhili.

Abanye oFakazi bakhetha ukungazamukeli zonke izingxenyana zegazi. Mhlawumbe bayabe becabanga ngomthetho owanikwa ama-Israyeli othi igazi kumele ‘lichithelwe emhlabathini.’​—UDutheronomi 12:22-24.

Abanye imizwangedwa yabo iyabavumela ukuthi bamukele izingxenyana ezithile zegazi. Bona kungenzakala bayabe becabanga ukuthi izingxenyana lezo azimeli ukuphila.

Zibuze imibuzo elandelayo nxa usenza isinqumo sokuthi uzavuma yini ukufakwa izingxenyana zegazi:

  • Ngiyakuzwisisa yini ukuthi ukwala ukufakwa izingxenyana zegazi kutsho ukuthi ngeke ngamukele eminye imithi elwisana lemikhuhlane kumbe emisa ukopha?

  • Ngiyenelisa yini ukumchasisela udokotela ukuthi kungani ngivuma kumbe ngisala ukufakwa izingxenyana ezithile zegazi?

Izindlela zokwelatshwa. Thina amaKhristu asifaki igazi futhi asivumi ukuthi elethu ligcinwe ukuthi lisetshenziswe nxa sesiselatshwa. Kodwa kulezinye izindlela zokwelatshwa ezidinga ukuthi kusetshenziswe igazi lesigulane. UmKhristu ngamunye kumele akhethe kuseselesikhathi ukuthi igazi lakhe lizasetshenziswa njani ngesikhathi eselatshwa kumbe ehlolwa. Kungenzakala ukuthi nxa kusenziwa izinto lezi, igazi lesigulane likhutshwe lonke emzimbeni wakhe.​—Ukuze uthole okunengi khangela i-Nqabayokulinda ka-October 15 2000, amakhasi 30-31.

Ngokwesibonelo kulendlela yokwelapha ethiwa yi-hemodilution. Nxa kusetshenziswa indlela le igazi lesigulane liyakhitshwa emzimbeni engakaqalisi ukuhlinzwa besekufakwa okuthile okungamanzi esikhundleni segazi elikhitshiweyo. Igazi lelo liyabuyiselwa esigulaneni ngesikhathi sihlinzwa kumbe ngemva nje kokuhlinzwa.

Eyinye indlela yokwelatshwa kuthiwa yi-cell salvage. Nxa kusetshenziswa indlela le igazi eliyabe liphume ngesikhathi umuntu ehlinzwa liyagcinwa, ligeziswe beselibuyiselwa emzimbeni wakhe ngesikhathi esahlinzwa kumbe ngemva kokuhlinzwa.

Odokotela bazisebenzisa ngokutshiyeneyo izindlela lezi zokwelapha. Yikho umKhristu kumele aqale adingisise ukuthi udokotela wakhe uzamelapha njani esebenzisa izindlela lezi. Kumele akhethe futhi ukuthi igazi lakhe lizasetshenziswa njani ngesikhathi ehlinzwa kumbe kweyinye indlela yokwelatshwa.

Zibuze imibuzo elandelayo nxa usenza isinqumo sokuthi uzakwelatshwa njani:

  • Umzwangedwa wami kawusoze ungihluphe yini nxa igazi lami lingaphanjulwa emzimbeni okwesikhathi esithile? Akusoze kudingakale ukuthi ‘lichithelwe emhlabathini’ yini?​—UDutheronomi 12:23, 24.

  • Kuzawukhathaza yini umzwangedwa wami nxa igazi lami lingakhutshwa emzimbeni ngesikhathi ngiselatshwa liphinde libuyiselwe futhi?

  • Ngiyazwisisa yini ukuthi ukwala ukuthi igazi lami lisetshenziswe ekwelatshweni kutsho ukuthi kangisoze ngihlolwe igazi kumbe ngelatshwe ngezinye izindlela ezilokwenza legazi lami?

Ungakenzi isinqumo sendlela ozakwelatshwa ngayo kusetshenziswa izingxenyana zegazi kumele uchwayisise futhi uthandaze kuJehova umcele akuncedise. (UJakhobe 1:5, 6) Ngemva kwalokho ungenza isinqumo usebenzisa umzwangedwa wakho oqeqetshwe liBhayibhili. Akumelanga utshelwe okokwenza ngabanye kumbe ubabuze ukuthi bebengenzani aluba bebesesimeni okuso.​—KwabaseRoma 14:12; KwabaseGalathiya 6:5.

Isahluko 7, indima 11

 22 UKUZIPHATHA OKUHLANZEKILEYO

Ukuziphatha okuhlanzekileyo kutsho ukwenza ngendlela ethokozisa uNkulunkulu. Kugoqela esikucabangayo, esikutshoyo lesikwenzayo. UJehova usilaya ukuthi sibalekele loba yikuphi ukuziphatha kubi kwezemacansini. (IZaga 1:10; 3:1) Kumele sizimisele ukulalela uNkulunkulu ikakhulu nxa sesilingeka ukwenza into embi. Kufanele sihlale sithandaza kuJehova ukuze asincedise sigcine imicabango yethu ihlanzekile futhi sizimisele ukungaziphathi kubi kwezemacansini.​—1 KwabaseKhorinte 6:9, 10, 18; Kwabase-Efesu 5:5.

Isahluko 8, indima 11

 23 UKUXHWALA LOKUNGCOLA

Ukuxhwala kugoqela ukukhuluma kumbe ukwenza ngendlela etshengisa ukungabi lendaba lemithetho kaNkulunkulu loba ukungabi lenhloni. Umuntu onjalo kamhloniphi uNkulunkulu futhi kayilaleli imithetho yakhe. Nxa umKhristu enze loba yini etshengisa ukuthi uxhwalile kuyabunjwa ikhomithi yokwahlulela. Ukungcola khona kugoqela ukwenza izinto ezitshiyeneyo ezimbi. Nxa umKhristu angenza isono esibalwa njengokungcola uyahlaliswa phansi yikhomithi yokwahlulela.​—KwabaseGalathiya 5:19-21; Kwabase-Efesu 4:19; ukuze uthole okunengi khangela isihloko esithi “Imibuzo Evela Kubafundi” esiku-Nqabayokulinda yesiZulu kaJuly 15, 2006.

Isahluko 9, indima 7; Isahluko 12, indima 10

 24 IBHONYAPONYA

UJehova ufuna abantu abatshadileyo bakholise ukuya emacansini. Kodwa nxa umuntu etshaya ibhonyaponya kumbe edlalisa izitho zakhe ukuze agcwalise isifiso sokuya emacansini uyabe esenza into engathokozisi uNkulunkulu. Lokhu kungaphambanisa ubuhlobo bakhe laye. Ukutshaya ibhonyaponya kwenza umuntu ahlale elezifiso ezimbi loba ecabanga ngezemacansini. (KwabaseKholose 3:5) UmKhristu olomkhuba wokutshaya ibhonyaponya kumele azame ngamandla wonke ukuwutshiya. (IHubo 86:5; 1 UJohane 3:20) Nxa lawe ulohlupho lolu khuleka kuJehova umcele akusize. Khuluma lomzali wakho nxa engumKhristu kumbe umngane wakho ozimisele ukulandela imithetho kaJehova. Ungabukeli imifanekiso loba amavidiyo abantu abasemacansini (iphonografi) ngoba ingakwenza uqalise ukuba lemicabango engcolileyo. (IZaga 1:8, 9; 1 KwabaseThesalonika 5:14; KuThithusi 2:3-5) Woba leqiniso lokuthi uJehova uyawubona umzamo owenzayo ukuze utshiye umkhuba lo njalo uzakuncedisa.—IHubo 51:17; U-Isaya 1:18.

Isahluko 9, indima 9

 ISITHEMBO

Isithembo yikuthatha abafazi ababili loba abedlula lapho. UJehova wadala indoda eyodwa lowesifazane oyedwa wasebahlanganisa. Kodwa ngesikhathi sama-Israyeli wayevumela ukuthi indoda ibe labafazi abanengi. Lamuhla uJehova kafuni ukuthi abantu bakhe bathathe isithembo. Ukhangelele ukuthi indoda ibe lomfazi oyedwa lomfazi laye abe lendoda eyodwa.​—UMathewu 19:9; 1 KuThimothi 3:2.

Isahluko 10, indima 12

 26 UKUDIVOSA LOKWEHLUKANA OKWESIKHATHI ESITHILE

UJehova wayehlose ukuthi indoda lomkayo bahlale ndawonye okwempilo yabo yonke. (UGenesisi 2:24; UMalaki 2:15, 16; UMathewu 19:3-6; 1 KwabaseKhorinte 7:39) Kodwa uyavuma ukuthi badivose nxa omunye wabo efebile. Nxa kungaba njalo lowo ongafebanga ulemvumo yokukhetha ukuthi uzamdivosa yini umkakhe loba hatshi.​—UMathewu 19:9.

Ngezinye izikhathi amanye amaKhristu angehlukana okwesikhathi esithile lanxa kungela ofebileyo. (1 KwabaseKhorinte 7:11) Nanzi izizatho ezingenza akhethe ukwehlukana.

  • Nxa indoda inganakekeli imuli yayo ngabomo okokuthi icina iswela okokudla loba imali.​—1 KuThimothi 5:8.

  • Nxa otshadileyo etshaya omunye wakhe loba emthwalise nzima okokuthi impilo yakhe isisengozini.​—KwabaseGalathiya 5:19-21.

  • Nxa indoda loba umfazi evimbela omunye wakhe ukuthi enze izinto eziphathelane lokukhonza loba ezama ukuphambanisa ubuhlobo bakhe loJehova.​—ImiSebenzi 5:29.

Isahluko 11, indima 19

 27 UKUNCOMA LOKUKHUTHAZA

Sonke siyakudinga ukunconywa lokukhuthazwa. (IZaga 12:25; 16:24) Yikho amazwi ethu alomusa angabaqinisa njalo abaduduze abafowethu labodadewethu. Angabanceda ukuthi benelise ukubekezela lokuthi baqhubeke bekhonza uJehova lanxa bephakathi kobunzima. (IZaga 12:18; KwabaseFiliphi 2:1-4) Nxa omunye edanile kumele simlalele njalo sizame ukumzwisisa ngesikhathi esitsho indlela azizwa ngayo. Ukwenza njalo kuzasinceda sibone ukuthi singamqinisa njani. (UJakhobe 1:19) Ngakho zama ukubazi ngcono abafowethu labodadewethu ukuze ubone ukuthi ungabanceda njani. Ungenza njalo kuzakuba lula ukubasiza ukuthi bathole induduzo kuJehova uNkulunkulu wenduduzo yonke.​—2 KwabaseKhorinte 1:3, 4; 1 KwabaseThesalonika 5:11.

Isahluko 12, indima 16

 28 ILANGA LOMTSHADO

IBhayibhili alilamithetho ephathelane lokuthi imitshado kumele yenziwe njani. Kanti njalo amasiko kanye lokufunwa ngumthetho kuyatshiyana kusiya ngendawo umuntu ahlala kuyo. (UGenesisi 24:67; UMathewu 1:24; 25:10; ULukha 14:8) Okuqakathekileyo nxa abantu betshada yisifungo abasenza phambi kukaJehova. Abantu abanengi bakhetha ukuthi kube lezihlobo labangane kuphela ngesikhathi kusenziwa inkulumo yomtshado wabo langesikhathi besenza izifungo. Abatshadayo yibo abakhethayo ukuthi kuzakuba ledili yini loba hatshi. (ULukha 14:28; UJohane 2:1-11) Kumele babe leqiniso lokuthi loba yini abayikhethayo idumisa uJehova. (UGenesisi 2:18-24; UMathewu 19:5, 6) Ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili kungabanceda ukuthi benze izinqumo ezinhle. (1 UJohane 2:16, 17) Nxa bangakhetha ukuba lotshwala edilini labo kufanele babone ukuthi akulamuntu ozadakwa lokuthi akubi ngumbuthano oxokozelayo. (IZaga 20:1; Kwabase-Efesu 5:18) Nxa kuzatshaywa irediyo kumbe kuzakuba lokunye okokulibazisa abantu kumele babe leqiniso lokuthi kudumisa uJehova. Kumele abatshadayo bakhumbule ukuthi okuqakatheke kakhulu yikuzwanana kwabo kanye lobuhlobo babo loNkulunkulu ukwedlula ilanga lomtshado.—IZaga 18:22; ukuze uthole okunengi khangela i-Nqabayokulinda yesiZulu ka-October 15, 2006, amakhasi 18-31.

Isahluko 13, indima 18

 29 UKWENZA IZINQUMO EZINHLE

Sifuna ukwenza izinqumo ezihambisana lezimiso eziseLizwini likaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, umKhristu anganxuswa ngumkakhe ongayisuye Fakazi ukuthi bayekudla lezihlobo zabo ngelanga leholideyi ethile. Kunguwe uzakwenzani? Nxa umzwangedwa wakho ukuvumela ukuthi uhambe, ungachasisela umkakho ukuthi kawusoze uhlanganyele kuloba yiphi imikhuba engahambelani lalokho okukholwayo. Kumele ucabange langokuthi abanye abasoze bakhubeke yini nxa ungahamba.​—1 KwabaseKhorinte 8:9; 10:23, 24.

Kungenzakala ukuthi umqhatshi wakho akuphe ibhonasi ngesikhathi seholideyi ethile. Kumele uyithathe yini? Kuzakuya ngokuthi umqhatshi wakho uyibona njani ibhonasi leyo. Uyibona iyingxenye yokunanza iholideyi leyo yini kumbe kuyindlela yokukubonga ngomsebenzi wakho? Ukucabangisisa ngemibuzo le kuzakunceda ukhethe ukuthi uzayamukela yini loba hatshi.

Kwesinye isikhathi omunye angakupha isipho ngesikhathi seholideyi ethile abesesithi: “Ngiyakwazi ukuthi awuyinanzi iholideyi le, kodwa ngicela ukukupha lokhu.” Ungazibuza umbuzo lo: Ungitshengisa umusa yini kumbe uzama ukungilinga ukuthi ngihlanganyele ekunanzeni iholideyi le? Ngemva kwalokho usungakhetha-ke ukuthi uzasamukela yini isipho leso. Kumele sibe leqiniso lokuthi loba yini esiyikhethayo yenza sisale silomzwangedwa omuhle futhi sithembekile kuJehova.​—ImiSebenzi 23:1.

Isahluko 13, indima 22

 30 EZEBHIZIMUSI LEZINDABA ZOMTHETHO

Ukulungisa masinyane izingxabano kwenza izindaba zingabi nkulu kakhulu. (UMathewu 5:23-26) Okwenza sizilungise masinyane yikuthi sifuna ukudumisa uJehova lokugcina ukumanyana okukhona phakathi kwethu.​—UJohane 13:34, 35; 1 KwabaseKhorinte 13:4, 5.

Nxa amaKhristu angaxabana endabeni zebhizimusi, kumele azame ukulungisa ingxabano leyo engahambisananga emthethwandaba. U-1 Khorinte 6:1-8 ulamazwi akhulunywa ngumphostoli uPhawuli mayelana lokumangalelana emithethwandaba. Ukumangalela umfowethu kungenza abantu bakhulume kubi ngoJehova langebandla. UMathewu 18:15-17 ulamanyathelo okumele alandelwe ngamaKhristu ukuze alungise izingxabano ezibangelwe yikunyundela kumbe ukuqilwa: (1) Kumele bazame ukulungisa indaba bebabili. (2) Nxa kungehlula, bangacela othile loba ababili ebandleni ukuthi babancedise. (3) Nxa kungehlula lokho bangahambisa indaba ebadaleni bebandla ukuze babasize. Abadala bazasebenzisa izimiso zeBhayibhili ukuze babancede balungise indaba. Nxa bengafuni ukuxolelana kungadingakala ukuthi ikhomithi yokwahlulela ibahlalise phansi.

Kulezinye izimo ezidinga ukuthi kuyiwe emthethwandaba ezigoqela ukudivosa, ukuthi ngubani ozagcina umntwana, imali yesondlo, i-inshuwalensi, amawili loba ukudlelwa imali libhanga. Nxa umKhristu esebenzisa ezomthetho ukuze azame ukulungisa indaba ezinjengalezi, uyabe engephulanga lokho okwatshiwo nguPhawuli.

UmKhristu uyabe engaphambanisanga nxa angamangalela othile ngenxa yecala elinjengokubamba iganyavu, ukuhlukuluza umntwana, ukuntshontsha into enkulu kumbe ukubulala.

Isahluko 14, indima 14

 31 AMACEBO KASATHANE

USathane ubelokhu ezama ukuqila abantu kusukela esivandeni sase-Edeni. (UGenesisi 3:1-6; ISambulo 12:9) Uyakwazi ukuthi nxa angaphambanisa indlela esicabanga ngayo sizakwenza izinto ezimbi. (2 KwabaseKhorinte 4:4; UJakhobe 1:14, 15) Usebenzisa ezombusazwe, amasonto, ezokuthengiselana, ezokuzilibazisa, imfundo lokunye okunengi ukuze enze abantu bacabange njengaye.​—UJohane 14:30; 1 UJohane 5:19.

USathane uyakwazi ukuthi usalelwe yisikhathi esifitshane yikho wenza konke angakwenza ukuze adukise abantu abanengi. Uzama ukuhlasela ikakhulu labo abakhonza uJehova. (ISambulo 12:12) Ngakho nxa singananzeleli singacina sisenza izinto azifunayo. (1 KwabaseKhorinte 10:12) Ngokwesibonelo uJehova ufuna abantu abatshadileyo bangehlukani. (UMathewu 19:5, 6, 9) Kodwa abantu abanengi lamuhla bacabanga ukuthi umtshado yisivumelwano esingaqinanga esingephulwa loba nini. Kanti njalo amafilimu amanengi kanye lezinhlelo ze-TV kwenza abantu babone angani umcabango lo uqondile. Akumelanga sivume ukucabanga njengantu bomhlaba lo.

Eyinye indlela uSathane asiqila ngayo yikusenza sicabange ukuthi kuqondile ukuzenzela umathanda. (2 KuThimothi 3:4) Nxa singananzeleli, singacina sesingasabahloniphi labo uJehova ababeke ukuthi basikhokhele. Ngokwesibonelo, umfowethu angayala ukuqondiswa ngabadala bebandla. (KumaHebheru 12:5) Udadewethu angaqalisa ukucabanga ukuthi uhlelo lobunhloko emulini aluqondanga.​—1 KwabaseKhorinte 11:3.

Akumelanga sivume ukucabanga njengoSathane. Kodwa kufanele sizame ukucabanga njengoJehova futhi ‘sibeke izingqondo zethu ezintweni eziphezulu.’​—KwabaseKholose 3:2; 2 KwabaseKhorinte 2:11.

Isahluko 16, indima 9

 32 UKWELATSHWA

Sonke siyakufuna ukuba lempilakahle kanye lokwelatshwa ngendlela engcono nxa sigula. (U-Isaya 38:21; UMakho 5:25, 26; ULukha 10:34) Lamuhla odokotela abanengi kanye labanye abelaphayo balezindlela ezinengi zokwelapha. Kuqakathekile ukuthi silandele izimiso zeBhayibhili nxa sikhetha indlela esizakwelatshwa ngayo. Kumele sikhumbule ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo kuphela ozasusa yonke imikhuhlane. Yikho asifuni ukukhathazeka kakhulu ngempilakahle yethu size sicine singasamkhonzi kuhle uJehova.​—U-Isaya 33:24; 1 KuThimothi 4:16.

Kumele sinanzelele ukuthi aselatshwa ngaloba yiphi indlela elesidimoni. (UDutheronomi 18:10-12; U-Isaya 1:13, NW) Yikho singakelatshwa ngaloba yiphi indlela kumele sidingisise okunengi ngayo. (IZaga 14:15) Kumele sihlale sikhumbula ukuthi uSathane ufuna ukusiqila ukuze sizihlanganise lamadimoni. Nxa singabona angani ukwelatshwa okuthile kulesidimoni kufanele sihle sitshiyane lakho.​—1 UPhetro 5:8.

Isahluko 16, indima 18

^ indima 98 Abanye odokotela bathi izingxenye lezi ezine ziyafanana lezingxenyana ezincane. Yikho kuqakathekile ukuchasisa ukuthi ngeke ufakwe igazi kumbe wamukele izingxenye zalo ezine: Ama-red cells, ama-white cells, ama-platelets le-plasma.