Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISAHLUKO 14

Kakho Omunye Uhulumende Esimsekelayo Ngaphandle KokaNkulunkulu

Kakho Omunye Uhulumende Esimsekelayo Ngaphandle KokaNkulunkulu

OKUMUNYETHWE YISAHLUKO LESI

Abantu bakaNkulunkulu baqhubeka bengayisibo bomhlaba ngenxa yokuthi bathembekile eMbusweni

1, 2. (a) Yisiphi isimiso ebesilokhu siqondisa abalandeli bakaJesu kuze kube lamuhla? (b) Izitha zethu zizame njani ukusinqoba, kodwa ziphumelele yini?

 UJESU wema phambi kukaPhilathu, umahluli wesizwe samaJuda owayelamandla kulabo bonke, wabeka isimiso ebesilokhu siqondisa abalandeli bakhe abathembekileyo kuze kube lamuhla. Wathi: “UMbuso wami kayisiwo walo umhlaba. Aluba kwakunjalo izinceku zami bezizakulwa ukuvalela ukuthi ngingabotshwa ngabaJuda. Kodwa hatshi, uMbuso wami uvela kwenye indawo.” (Joh. 18:​36) UPhilathu wathi uJesu abulawe, kodwa wayephumelele okwesikhatshana ngoba uJesu waphinda wavuswa. Izikhulu zoMbuso wamaRoma zazama ukubhuqa bonke abalandeli bakaKhristu, kodwa kazizange ziphumelele. AmaKhristu asakaza izindaba zoMbuso kuwo wonke amazwe asendulo.​—Kol. 1:23.

2 Ngemva kokusungulwa koMbuso ngo-1914, eminye imibuso ebilamandla kakhulu kwezempi izame ukuthintitha bonke abantu bakaNkulunkulu. Kodwa akula lowodwa owenelise ukusinqoba. Ohulumende kanye lamaqembu amanengi ezombusazwe azamile ukusibamba ngenkani ukuthi siwasekele nxa esilwa. Behlulekile ukusehlukanisa. Lamuhla abantu ababuswa nguMbuso kaNkulunkulu batholakala phose kuwo wonke amazwe asemhlabeni. Lanxa kunjalo siyimuli emanyeneyo yabazalwane abasemhlabeni wonke, engasekeli ezombusazwe loba sekutheni. Indlela esimanyene ngayo iyibufakazi obungaphikekiyo bokuthi uMbuso kaNkulunkulu uyabusa lokuthi iNkosi uJesu Khristu iqhubeka iqondisa, ihlambulula njalo ivikela abantu bayo. Khangela ukuthi ikwenze njani lokhu, ubone lezinye izindaba zomthetho eziqinisa ukholo iNkosi esenze saphumelela kuzo, njengoba sizigcina ‘singayisibo bomhlaba.’​—Joh. 17:14.

Indaba Eyaqalisa Ukuqakathekiswa

3, 4. (a) Kwenzakalani ngesikhathi sokusungulwa koMbuso? (b) Abantu bakaNkulunkulu babeyizwisisa kuhle yini indaba yokungasekeli ezombusazwe? Chaza.

3 Ngemva kokusungulwa koMbuso, kwaqhamuka impi ezulwini uSathane waphoselwa phansi emhlabeni. (Bala iSambulo 12:7-10, 12.) Kwaqhamuka lenye impi emhlabeni, eyanyikinya ukwethembeka kwabantu bakaNkulunkulu. Babezimisele ukulandela isibonelo sikaJesu ngokuhlala bengayisibo bomhlaba. Kodwa ekuqaliseni babengakuzwisisi kuhle ukuthi kwakumele bahambele khatshana kangakanani lezindaba zonke zezombusazwe.

4 Ngokwesibonelo, ibhuku lesithupha le-Millennial Dawn, a eladindwa ngo-1904 lakhuthaza amaKhristu ukuthi angayi empini. Kodwa laphinda lathi umKhristu owayengangeniswa esisotsheni ngenkani kwakumele afike azame ukwenza eminye imisebenzi eyayingelani lokulwa. Nxa lokhu kwakungehlula acine esehanjiswe empini, kwakumele abe leqiniso lokuthi wayengasoze abulale muntu khonale. UHerbert Senior owayehlala eBritain njalo owabhaphathizwa ngo-1905, wakhuluma ngokwakusenzakala ngalesosikhathi wathi: “Abafowethu babengakwazi ukuthi benzeni njalo kwakungacaciswanga ukuthi kwakulungile yini ukuba lisotsha elenza eminye imisebenzi engayisiyo yokulwa.”

5. I-The Watch Tower kaSeptember 1, 1915, yaqalisa njani ukulungisisa indlela esasizwisisa ngayo?

5 Kodwa i-The Watch Tower kaSeptember 1, 1915, yaqalisa ukucacisa indlela esasiyizwisisa ngayo indaba le. Yakhuluma ngemicijo eyayisebhukwini elithi Studies in the Scriptures yathi: “Siyazibuza ukuthi nxa sisenza njalo siyabe singahlehleli emuva yini.” Kodwa umKhristu kwakumele enzeni nxa wayengethuselwa atshelwe ukuthi wayezadutshulwa ngenxa yokwala ukugqoka iyunifomu yamasotsha lokuba lisotsha? Isihloko leso sathi: “Akungcono yini ukuthi sidutshulwe ngenxa yokuthi sisekela iNkosana Yokuthula lokuthi kasifuni ukwephula umlayo wayo, kulokuthi sidutshulwe sisebenzela amakhosi omhlaba, siwasekela kodwa ngapha sitshengisa ukuthi kasilaleli lokho esikufundiswa yiNkosi yethu eseZulwini? Phakathi kwakho kokubili, singakhetha ukuthi sife ngenxa yokuthi sithembekile eNkosini yethu eseZulwini.” Lanxa amazwi la ayelamandla, isihloko lesi saphetha ngokuthi: “Kasitsho ukuthi yikho osekumele kwenziwe. Kodwa umuntu angakwenza nxa efuna.”

6. Ufundeni esibonelweni sikaMfowethu uHerbert Senior?

6 Abanye abafowethu bahle bayizwisisa indaba le njalo bazimisela ukufa kulokuthi baye empini. UHerbert Senior oqanjwe phezulu wathi: “Ngangingaboni ukuthi ukwethula inhlamvu zombhobho esikepeni [umsebenzi ongelani lokulwa] kutshiyene ngaphi lokufaka inhlamvu lezo phakathi kombhobho ozasetshenziswa ukubulala.” (Luk. 16:​10) UMfowethu uSenior wacina esebotshiwe ngenxa yokuthi umzwangedwa wakhe wawumalela ukuthi aye empini. Yena labanye abafowethu abane babephakathi kweqembu labantu abangu-16 ababengafuni ukuya empini ngenxa yomzwangedwa, elaligoqela lamanye amadoda ayevela kwamanye amasonto. Bafakwa ejele yaseBritain okuthiwa yiRichmond okwesikhathi esithile ababesigwetshelwe, ngemva kwesikhathi basebebizwa ngokuthi yiRichmond 16. Kulesikhathi lapho uHerbert labanye bakhe abake bahanjiswa khona eFrance ngesikepe kungelamuntu okwaziyo, bafakwa lapho impi eyayitshisa khona. Bafika bagwetshelwa ukuthi babezadutshulwa. UHerbert labanye abalutshwana bamiswa phambi kwalabo okwakumele babadubule, kodwa kabasadutshulwanga. Isigwebo sabo sehliswa kwathiwa baye ejele okweminyaka engu-10.

“Ngafunda ukuthi abantu bakaNkulunkulu kumele babe lokuthula labantu bonke lanxa kungakhanya angathi kuzakuba lempi.”​—USimon Kraker (Khangela indima 7)

7. Kuyini abantu bakaNkulunkulu abasebekuzwisisa lapho kuqalisa iMpi Yomhlaba Yesibili?

7 Ngesikhathi iMpi Yomhlaba Yesibili iqalisa, bonke abantu bakaJehova basebekuzwisisa ukuthi kutshoni ukungasekeli ezombusazwe lokuthi kuyini okwakumele bakwenze ukuze balandele isibonelo sikaJesu. (Mat. 26:​51-​53; Joh. 17:​14-​16; 1 Phet. 2:​21) Ngokwesibonelo, iNqabayokulinda kaNovember 1, 1939 eyayilesihloko esiqakathekileyo esasisithi “Ukungasekeli Ezombusazwe,” yathi: “Abantu abenze isivumelwano loJehova sekumele balandele umlayo wokuthi bangasekeli loba yiwaphi amazwe alwayo.” USimon Kraker owacina esekhonza emawofisini amakhulu aseBrooklyn, eNew York, wakhuluma ngesihloko lesi wathi: “Ngafunda ukuthi abantu bakaNkulunkulu kumele babe lokuthula labantu bonke lanxa kungakhanya angathi kuzakuba lempi.” Isiqondiso lesi sasifike ngesikhathi esifaneleyo, njalo sanceda abantu bakaNkulunkulu ukuthi balungele ukuhlukuluzwa okukhulu okwakusiza ngenxa yokuthembeka kwabo eMbusweni.

Kuqhamuka ‘Umfula’ Wokuphikiswa

8, 9. Isiphrofetho somphostoli uJohane sagcwaliseka njani?

8 Umphostoli uJohane waphrofetha ukuthi ngemva kokusungulwa koMbuso ngo-1914, umgobho onguSathane uDeveli wawuzazama ukukhukhula abasekeli boMbuso kaNkulunkulu ngokukhipha umfula ongokomfanekiso emlonyeni wawo. b (Bala iSambulo 12:9, 15.) Isiphrofetho sikaJohane sagcwaliseka njani? Kusukela ngeminyaka yabo-1920, abantu bakaNkulunkulu baqalisa ukuphikiswa kakhulu. UMfowethu uKraker wafakwa ejele njengabanye abafowethu abanengi ababehlala eNorth America ngesikhathi sempi yomhlaba yesibili, ngenxa yokuthi wayethembekile eMbusweni kaNkulunkulu. Ngesikhathi impi iqhubeka, inengi labantu ababevalelwa emajele abohulumende e-United States ngenxa yokwala ukuya empini, lalingoFakazi bakaJehova.

9 UDeveli labantu bakhe babezimisele ukwephula ubuqotho babantu ababuswa nguMbuso kungelani lokuthi babehlala ngaphi. Babemiswa phambi kwemithethwandaba laphambi kwamaqembu abantu ababesahlulela izibotshwa emazweni amanengi ase-Africa, e-Europe kanye lase-United States. Babotshwa, batshaywa njalo balinyazwa kakhulu ngenxa yokuthi baqhubeka bezimisele ukungayi ezimpini. EGermany, abantu bakaNkulunkulu bahlukuluzwa kakhulu ngenxa yokuthi bala ukudumisa uHitler kanye lokuya empini. Abantu abangaba ngu-6 000 bafakwa ezinkambeni zamajele ngesikhathi kubusa amaNazi, njalo oFakazi baseGermany lababesuka kwamanye amazwe bafela ezandleni zabantu ababebahlukuluza. Lanxa kunjalo, uDeveli wehluleka ukubhidliza ubuqotho babantu bakaNkulunkulu.​—Mak. 8:34, 35.

“Umhlaba” Uginya ‘Umfula’

10. “Umhlaba” umelani, njalo ubalwele njani abantu bakaNkulunkulu?

10 Isiphrofetho esalotshwa ngumphostoli uJohane saveza ukuthi “umhlaba,” omela amaqembu alamandla kumbe abantu abasemhlabeni abazwisisayo, wawuzaginya ukuhlukuluzwa ‘okunjengomfula,’ ngokulamulela abantu bakaNkulunkulu. Isiphrofetho lesi sigcwaliseke njani? Ngemva kokuphela kweMpi Yomhlaba Yesibili, kube lezikhathi ezinengi lapho “umhlaba” obulwela khona abasekeli abathembekileyo boMbuso kaMesiya. (Bala iSambulo 12:16.) Ngokwesibonelo, imithethwandaba emikhulu etshiyeneyo ibilokhu ivikela amalungelo aboFakazi bakaJehova okwala ukuba ngamasotsha lawokungavumi ukuhlanganyela ezindabeni zemikhosi yelizwe. Ake siqale sihlole amanye amacala amakhulu aphathelane lokuba lisotsha uJehova enze ukuthi abantu bakhe bawanqobe.​—Hubo. 68:20.

11, 12. UMfowethu uSicurella loMfowethu uThlimmenos betheswa waphi amacala, njalo kwaphetha ngani?

11 E-United States. U-Anthony Sicurella wakhuliswa ngabazali abangoFakazi. Wabhaphathizwa eleminyaka engu-15. Wathi eseleminyaka engu-​21, wabhalisa kuhlangothi olwalungenisa abantu esisotsheni ukuthi yena wayengumfundisi wesonto. Ngemva kweminyaka emibili sekungu-1950, wabhalisa kutsha ukuthi wayengasoze abe lisotsha ngoba umzwangedwa wakhe ungamvumeli. Lanxa uHlangothi lukaHulumende Oluchwayisisa Amacala (i-FBI) lungatholanga lutho olubi ngakho, uGatsha Lwezomthetho lwasenqaba isicelo sakhe. Kuthe esetshitshele kanengi emthethwandaba, uMthethwandaba Omkhulu we-United States wacina usulikhangela icala lakhe, waphuma lesahlulelo esasiphikisana lesomthethwandaba ophansi, kodwa sivumelana loMfowethu uSicurella. Isahlulelo lesi sanceda ekulungisiseni imithetho eyayisizasetshenziswa lasekuthonisiseni ezinye izizalwane ze-United States ezazingafuni ukuba ngamasotsha ngenxa yomzwangedwa.

12 EGreece. Ngo-1983, u-Iakovos Thlimmenos wetheswa icala lokuvukela ngenxa yokwala ukugqoka iyunifomu yesisotsheni, wasegwetshelwa ukuyahlala ejele. Uthe esekhululiwe wadinga umsebenzi wokuphatha izimali emankampanini, kodwa wawuswela ngenxa yokuthi wayeke wabotshwa. Wadlulisela indaba le emthethwandaba, kodwa uthe ebona engaphumeleli emithethwandaba yaseGreece, wayidlulisela eMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu (i-ECHR). Ngo-2000, i-Grand Chamber ye-ECHR eyayibunjwa ngabahluli abangu-​17, yakhipha isinqumo esasekela u-Iakovos, esahle saba yisisekelo sokuthonisisa amanye amacala obandlululo. Kungakenziwa isinqumo lesi, abafowethu abedlula 3 500 eGreece babebalwa njengezephulamthetho ngenxa yokuthi babeke babotshelwa ukungasekeli ezombusazwe. Kwathi sekukhitshwe isinqumo lesi, iGreece yabeka umthetho omutsha ukuze kwesulwe wonke amacala ayetheswe abafowethu laba. Kanti njalo umthetho owawusuleminyaka ethile ubekiwe, owawunika bonke abantu baseGreece ilungelo lokuthi benze omunye umsebenzi nxa bengafuni ukuba ngamasotsha, waqiniswa lapho Isisekelo soMbuso weGreece silungisiswa.

“Ngingakangeni emthethwandaba, ngathandaza kuJehova ngenhliziyo yonke, ngasengiyizwa indlela angenza ngahlaliseka ngayo.”​—U-Ivailo Stefanov (Khangela indima 13)

13, 14. Yiziphi izifundo obona angathi singazithola endabeni kaMfowethu u-Ivailo Stefanov loMfowethu uVahan Bayatyan?

13 EBulgaria. Ngo-1994, u-Ivailo Stefanov wayeleminyaka engu-19 lapho ebanjwa ngenkani ukuthi abe lisotsha. Wala ukuba lisotsha loba ukwenza eminye imisebenzi yesisotsheni eyayingayisiyo yokulwa. Wagwetshelwa ukuhlala ejele okwezinyanga ezingu-​18, kodwa yena wadlulisela udaba lolu phambili ngenxa yokuthi umzwangedwa wakhe wawungamvumeli ukuthi abe lisotsha. Icala lakhe lacina lihanjiswa e-ECHR. Ngo-2001 icala lakhe lingakathethwa, uhulumende wakhuluma loMfowethu uStefanov bavumelana ukuthi icala leli liphele. Uhulumende weBulgaria wamxolela, wasexolela lazo zonke izizalwane zaseBulgaria ezazifuna ukuyakwenza eminye imisebenzi kulokuthi zibe ngamasotsha. c

14 E-Armenia. Ngo-2001, uVahan Bayatyan wayesefikisile iminyaka yokuthi uhulumende amfake esisotsheni. d Wala ukuba lisotsha ngenxa yomzwangedwa wakhe, kodwa akulamthethwandaba elizweni lakibo owawufuna ukumlalela. NgoSeptember 2002, wagwetshelwa ukuhlala ejele okweminyaka emibili lengxenye kodwa wakhululwa ngemva kwezinyanga ezilitshumi lengxenye. Esesejele, wadlulisela indaba le e-ECHR, eyavumayo ukuyikhangela kutsha. Kodwa ngo-October 27, 2009, uMthethwandaba lo lawo wamthola elecala. Isinqumo lesi sasikhanya angathi sasihle saqeda ithemba labafowethu base-Armenia ababeyetheswe amacala afananayo. Kodwa i-Grand Chamber ye-ECHR yasikhangela kutsha isinqumo lesi. NgoJuly 7, 2011 uMthethwandaba lo wethula isinqumo esasisekela uMfowethu uVahan Bayatyan. Kwakungokokuqala ukuthi i-ECHR ivikele amalungelo abantu okwala ukuyasebenza ebuthweni nxa abakukholwayo kungabavumeli ukuthi benze njalo, yavikela lelungelo labo lokuba lenkululeko yokucabanga, yomzwangedwa kanye leyokukhonza. Isinqumo lesi kasivikeli oFakazi bakaJehova kuphela, kodwa sivikela lezigidi zabantu abasemazweni angamalunga e-Council of Europe. e

Abafowethu e-Armenia bayathokoza ngenxa yesinqumo esenziwa yi-ECHR esivikela amalungelo alabo abala ukuba ngamasotsha ngenxa yalokho abakukholwayo

Indaba Ephathelane Lemikhosi Yesizwe

15. Kungani abantu bakaJehova besala ukuhlanganyela emikhosini yesizwe?

15 Abantu bakaJehova kabatshengisi ukuthi bathembekile eMbusweni kaMesiya ngokwala ukuba ngamasotsha kuphela, kodwa bayala lokuhlanganyela emikhosini yokutshisekela ilizwe. Selokhu kwaqhamuka iMpi Yomhlaba Yesibili, abantu emhlabeni wonke bebetshisekela amazwe akibo ukwedlula loba nini. Izizalwane zamazwe amanengi bekumele zitshengise ukuthi ziyalidumisa ilizwe lazo ngokuphindaphinda isifungo esithile, ngokuhlabela ingoma yesizwe langokusalutha ifulegi. Kodwa thina sidumisa uJehova kuphela. (Eks. 20:​4, 5) Ngenxa yalokho, abantu basilethele ukuhlukuluzwa okunjengesikhukhula. Lanxa kunjalo uJehova usebenzise “umhlaba” ukuthi uginye okunye kwalokhu kuphikiswa. Ake sikhangele ezinye izindlela uJehova asisize ngazo esebenzisa uKhristu ukuthi sinqobe ekuphikisweni lokhu.​—Hubo. 3:8.

16, 17. ULillian loWilliam Gobitas betheswa liphi icala, njalo ufundeni endabeni yabo?

16 E-United States. Ngo-1940, abahluli abangu-8 phakathi kwabangu-9 eMthethwandaba Omkhulu we-U.S.A., ababesahlulela icala elaliphakathi kwabantwana bako-Gobitis le-Minersville School District, bathola oFakazi bakaJehova belecala. ULillian Gobitas, f owayeleminyaka engu-12 kanye lomnawakhe ongumfana uWilliam, owayeleminyaka engu-​10, babefuna ukuhlala bethembekile kuJehova ngakho bala ukusalutha ifulegi lokutsho isifungo selizwe. Ngenxa yalokho baxotshwa esikolo. Icala labo lahanjiswa eMthethwandaba Omkhulu, uMthethwandaba wasukhipha isinqumo sokuthi isikolo sasenze into eyayisemthethweni ngokubaxotsha ngoba sasikwenzela “ukumanyana kwelizwe.” Isinqumo lesi salumathisa umlilo omkhulu wokuhlukuluzwa. Abantwana abanengi abangoFakazi baqalisa ukuxotshwa ezikolo, oFakazi ababeqhatshiwe baxotshwa emisebenzini, njalo abanengi bahlaselwa ngamaxuku abantu. Ibhuku elithi The Lustre of Our Country lithi “ukuhlukuluzwa kwaboFakazi kusukela ngo-1941 kusiya ku-1943 kwakusedlula okwaloba yiphi enye inkolo eyahlukuluzwa ngeminyaka yabo-1900 e-America.”

17 Izitha zikaNkulunkulu zazinqobe okwesikhatshana. Ngo-1943 uMthethwandaba Omkhulu wathonisisa elinye icala elalihambelana lelabantwana bakoGobitas. Laliphakathi koHlangothi Lwezemfundo eWest Virginia loBarnette. Kulelicala uMthethwandaba Omkhulu wakhipha isinqumo esasisekela oFakazi bakaJehova. Kwakungokokuqala e-United States ukuthi uMthethwandaba Omkhulu untshintshe isinqumo osenzileyo ngesikhathi esifitshane kangaka. Ngemva kwesinqumo lesi, indlela abantu bakaJehova ababehlukuluzwa ngayo e-United States yehla okumangalisayo. Kanti njalo amalungelo ezizalwane zase-United States aqalisa ukuhlonitshwa kakhulu kulakuqala.

18, 19. UPablo Barros uthi kuyini okwamsiza ukuthi aqhubeke eqotho, njalo ezinye izinceku zikaJehova zingasilingisela njani isibonelo sakhe?

18 E-Argentina. UPablo Barros owayeleminyaka engu-8 lomnawakhe uHugo Barros owayelengu-7, baxotshwa esikolo ngo-1976 ngenxa yokuthi bala ukuhlanganyela ekuphakanyisweni kwefulegi. Ngelinye ilanga, umphathisikolo wafuqa uPablo wasemtshaya ekhanda. Wathi abafana laba basale okwehora elilodwa ngesikhathi abanye betshayisa, ezama ukubabamba ngenkani ukuthi benze izinto ezazizatshengisa ukuthi babelithanda ilizwe labo. UPablo wakhuluma ngalokho okwenzakalayo esithi: “Aluba uJehova kangisizanga, ngangingasoze ngenelise ukuqhubeka ngiqotho ngesikhathi ngihlutshwa.”

19 Icala leli lathi lihanjiswa emthethwandaba, umahluli wathi isikolo sasenze kuhle ngokuxotsha uPablo loHugo esikolo. Kodwa ladluliselwa eMthethwandaba Omkhulu wase-Argentina. Ngo-1979, uMthethwandaba wathukulula isinqumo esasenziwe ngumthethwandaba ophansi, wathi: “Isijeziso lesi [sokuxotshwa] kasivumelani lelungelo lokufunda elikusisekelo sombuso (Ingxenye 14) kanye lomlandu kaHulumende wokuba leqiniso lokuthi wonke umntwana uyathola imfundo ephansi (Ingxenye 5).” Isinqumo lesi sasiza abantwana abangoFakazi abangaba ngu-1 000. Abasebezaxotshwa bacina bengasaxotshwanga, kanti njalo uPablo, uHugo kanye labanye abasebexotshiwe baphinda babuyiselwa esikolo.

Abantwana abanengi abangoFakazi baqhubeke bethembekile ngesikhathi belingwa

20, 21. Indaba kaRoel lo-Emily Embralinag iluqinisa njani ukholo lwakho?

20 EPhilippines. Ngo-1990, uRoel Embralinag, g owayeleminyaka engu-9, lodadewabo u-Emily owayeleminyaka engu-​10, kanye labanye abantwana abangoFakazi ababengaba ngu-​66, baxotshwa esikolo ngenxa yokungasaluthi ifulegi. ULeonardo, uyise kaRoel lo-Emily, wazama ukukhuluma labaphathi besikolo kodwa akuncedanga ngalutho. Izindaba zathi sezijiya, uLeonardo wabhalela eMthethwandaba Omkhulu ecela ukuthi udaba lolu lukhangelisiswe. Wayengelamali futhi engelagqwetha elalingammela. Yena lemuli yakhe bathandaza kuJehova ngenhliziyo yonke becela ukuthi abaqondise. Ngesikhathi esifananayo, abantwababo babelokhu besenziwa inhlekisa njalo beseyiswa. ULeonardo wayebona angathi wayengelathuba lokuphumelela ecaleni leli ngoba wayengazifundelanga ezomthetho.

21 Kodwa izinto zantshintsha, imuli kaLeonardo yamelwa nguFelino Ganal owayeligqwetha elalike lasebenza kwenye inkampani yezomthetho eyayidumile ePhilippines. Ngesikhathi icala leli lithethwa, uMfowethu uGanal wayesewutshiyile umsebenzi enkampanini le waba nguFakazi kaJehova. Lapho icala lithonisiswa eMthethwandaba Omkhulu, bonke abahluli bavumelana ukukhipha isinqumo esasisekela oFakazi, njalo bathi abantwana babuyiselwe esikolo. Labo ababezama ukuqeda ubuqotho babantu bakaNkulunkulu basebephinde behluleka.

Ukungasekeli Ezombangazwe Kusenza Simanyane

22, 23. (a) Kungani siphumelele emacaleni amanengi aqakathekileyo emithethwandaba? (b) Indlela esilokuthula ngayo labafowethu abasemhlabeni wonke ifakazelani?

22 Kungani abantu bakaJehova benqobile emacaleni amanengi kangaka aqakathekileyo? Kasilamandla kwezombusazwe. Kodwa emazweni amanengi lasemithethwandaba eyehlukeneyo, abahluli abazwisisayo njalo abahlulela kuhle basivikele ekuhlukuluzweni ngabaphikisi abalenkani, kanti njalo izinqumo abazenzileyo zisetshenziswe lasekulungisiseni imithetho yamazwe. Kasithandabuzi ukuthi uKhristu ubesekela imizamo yethu yokunqoba emacaleni lawo. (Bala iSambulo 6:2.) Kungani sihambisa izindaba ezinjengalezi emithethwandaba? Kayisikho ukuthi sifuna ukuntshintsha imithetho yelizwe. Kodwa senzela ukuthi siqhubeke siyikhonza kuhle iNkosi yethu uJesu Khristu kungelazinto ezisiphambanisayo.​—ImiSeb. 4:29.

23 Lanxa siphila emhlabeni owehlukaniswe yizingxabano zombusazwe logcwele inzondano, iNkosi yethu ebusayo uJesu Khristu iyibusisile imizamo yabalandeli bayo abasemhlabeni wonke yokuhlala bengasekeli ezombusazwe. USathane wehlulekile ukusehlukanisa lokusinqoba. UMbuso usuqoqe izigidi zabantu abangafuniyo ‘ukufundela ukulwa izimpi futhi.’ Khona nje ukuthi singabazalwane abalokuthula emhlabeni wonke kuyisimangaliso, kuyibufakazi obungaphikekiyo bokuthi uMbuso kaNkulunkulu uyabusa!​—Isaya. 2:4.

a Ibhuku leli libizwa langokuthi yi-The New Creation. Ngemva kwesikhathi amabhuku okwakuthiwa ngama-Millennial Dawn ayesebizwa ngokuthi ngama-Studies in the Scriptures.

b Ukuze uthole okunengi mayelana lesiphrofetho lesi, khangela ibhuku lesiZulu elithi IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze!, isahluko 27, amakhasi 184-186.

c Isivumelwano lesi sasigoqela lokuthi labo ababengafuni ukuba ngamasotsha ngenxa yomzwangedwa wabo baphiwe eminye imisebenzi nguhulumende weBulgaria.

d Ukuze ufunde ngendaba yonke, khangela isihloko esithi INkantolo YaseYurophu Isekela Ilungelo Lokungayi Empini Ngenxa Kanembeza ku-Nqabayokulinda yesiZulu kaNovember 1, 2012 amakhasi 29-31.

e Ngeminyaka engu-​20, uhulumende wase-Armenia wayesebophe oFakazi abasakhulayo abedlula 450. Owokucina wabo wakhululwa ejele ngoNovember 2013.

f Isibongo lesi sapelwa kubi emabhukwini omthethwandaba.

g Isibongo lesi sapelwa kubi kwathiwa ngu-Ebralinag emabhukwini omthethwandaba.