Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

ISIFUNDO 15

Izimangaliso ZikaJesu Zisifundisani?

Izimangaliso ZikaJesu Zisifundisani?

“Wahamba esenza okuhle kulo lonke ilizwe futhi esilisa.”—IMISEB. 10:38.

INGOMA 13 UKhristu Uyisibonelo Sethu

ESIZAKUFUNDA a

1. Kwakutheni uJesu aze enze isimangaliso sakhe sakuqala?

 UMNYAKA ka-29 C.E., ususiyaphela futhi uJesu usanda kuqalisa inkonzo yakhe. UJesu lonina uMariya labanye abafundi bakhe banxuswe edilini lomtshado eKhana, idolobho elisenyakatho kweNazaretha lapho akhulela khona. UMariya ngumngane wemuli le futhi kukhanya angani uyancedisa njengoba kulidili lomtshado. Idili lomtshado lithi lisaqhubeka kwenzakale into engenza ukuthi imuli le labatshadayo bayangeke baze bacwile phansi, iwayini liyaphela. b Kungenzakala ukuthi abantu basuke baba banengi kakhulu. UMariya uhle atshele indodana yakhe athi: “Abaselawayini.” (Joh. 2:1-3) UJesu wenzani ngalokhu? Wenza isimangaliso, atshintshe amanzi abe ‘liwayini elimnandi.’—Joh. 2:9, 10.

2-3. (a) Yiziphi izimangaliso ezenziwa nguJesu? (b) Kuzasinceda ngani ukuxoxa ngezimangaliso ezenziwa nguJesu?

2 UJesu wenza izimangaliso ezinengi kakhulu ngesikhathi esenza inkonzo yakhe. c Izimangaliso ezenziwa nguJesu zanceda abantu abanengi kakhulu. Ngokwesibonelo, wake wapha amadoda angu-5 000 ukudla futhi ngelinye ilanga wanika amadoda angu-4 000 ukudla. Nxa sekubalwa abantwana labomama ababekhona ngalawomalanga inani lelo lingedlula 27 000. (Mat. 14:15-21; 15:32-38) Ngesikhathi esenza izimangaliso lezo, waphinda welapha labanengi ababegula. (Mat. 14:14; 15:30, 31) Kumele ukuthi abantu laba abaphiwa ukudla nguJesu futhi wabelapha basala bebambe owangaphansi.

3 Izimangaliso ezenziwa nguJesu zingasifundisa okunengi. Izimangaliso esizaxoxa ngazo esihlokweni lesi zizasiqinisa ukholo. Ngesikhathi uJesu esenza izimangaliso lezi wayethobekile futhi etshengisa ukuthi ulozwelo. Sizaxoxa ngokuthi singamlingisela njani.

ESIKUFUNDA NGOJEHOVA LANGOJESU

4. Izimangaliso ezenziwa nguJesu zisifundisa ngobani?

4 Izimangaliso ezenziwa nguJesu zisifundisa okunengi ngaye langoYise futhi izifundo lezo zisiqinisa ukholo. Phela uJehova nguye owayenika iNdodana yakhe amandla okuthi yenze izimangaliso lezi. ImiSebenzi 10:38 ithi: ‘[UJesu] wagcotshwa nguNkulunkulu ngomoya ongcwele langamandla, wahamba esenza okuhle kulo lonke ilizwe futhi esilisa bonke ababecindezelwe nguDeveli, ngenxa yokuthi uNkulunkulu wayelaye.’ Kumele sikhumbule lokuthi kukho konke uJesu ayekukhuluma layekwenza okuhlanganisa lezimangaliso azenzayo wayelingisela indlela uYise ayecabanga ngayo layezizwa ngayo. (Joh. 14:9) Ake sixoxe ngezifundo ezintathu esizithola ezimangalisweni ezenziwa nguJesu.

5. Kungani uJesu wenza izimangaliso? (UMathewu 20:30-34)

5 Okokuqala, sifunda ukuthi uJesu loYise bayasithanda kakhulu. Ngesikhathi uJesu esemhlabeni watshengisa ukuthi uyabathanda kakhulu abantu ngokwenza izimangaliso ezaziqeda ukuhlupheka kwabo. Ngelinye ilanga amadoda amabili ayiziphofu acela uncedo kuJesu. (Bala uMathewu 20:30-34.) Nanzelela ukuthi uJesu “wawazwela usizi” wasewasilisa. Ibala lesiGrikhi elihunyutshwe ngokuthi “wawazwela usizi” litsho uzwelo olukhulu oluqubuka ngaphakathi. Uzwelo lolo olufuqwa luthando yilo olwenza uJesu wanika ababelambile ukudla njalo welapha lendoda eyayilobulephero. (Mat. 15:32; Mak 1:41) Asithandabuzi ukuthi uJehova uNkulunkulu “olozwelo olukhulu” leNdodana yakhe bayasithanda kakhulu futhi bazwa ubuhlungu nxa besibona sihlupheka. (Luk. 1:78; 1 Phet. 5:7) Kumele ukuthi bakulindele ngabomvu ukuqeda zonke izinto ezithwalise abantu amagabha avuzayo!

6. UNkulunkulu unike uJesu amandla okwenzani?

6 Okwesibili, sifunda ukuthi uNkulunkulu unike uJesu amandla okuthi aqede zonke inhlupho zabantu. Ngesikhathi uJesu esenza izimangaliso wayetshengisa ukuthi ulamandla okukhipha zonke inhlupho abantu abehluleka ukuziqeda. Ulamandla okuqeda khona kanye okubangela ukuhlupheka kwabantu. Ngokwesibonelo uyenelisa ukuqeda isono okuyiso esibangela ukugula kanye lokufa. (Mat. 9:1-6; Rom. 5:12, 18, 19) Izimangaliso azenzayo zatshengisa ukuthi uyenelisa ukwelapha “yonke imihlobo” yemikhuhlane lokuthi ulamandla okuvusa abantu abafileyo. (Mat. 4:23; Joh. 11:43, 44) Kanti njalo ulamandla okuthulisa iziphepho ezilolaka lokukhulula abantu emadimonini. (Mak. 4:37-39; Luk. 8:2) Kuyaduduza kakhulu ukwazi ukuthi uJehova unike iNdodana yakhe uJesu amandla okwenza izimangaliso zonke lezi!

7-8. (a) Kuyini esingakuthandabuziyo ngenxa yezimangaliso zikaJesu? (b) Yisiphi isimangaliso osilindele ngabomvu ofuna ukusibona sigcwaliseka emhlabeni omutsha?

7 Okwesithathu, izimangaliso lezi zenza singathandabuzi ukuthi konke esikuthenjiswe nguJehova kuzagcwaliseka nxa uMbuso wakhe usubusa emhlabeni. Izimangaliso ezenziwa nguJesu ngesikhathi esemhlabeni zisitshengisa ukuthi uzakwenza okukhulu kakhulu emhlabeni wonke njengoba kunguye oyiNkosi yoMbuso kaNkulunkulu. Nanzi ezinye izinto esizazikholisa nxa uKhristu esebusa emhlabeni. Sizabe sesiqine saka ngoba uzaqeda yonke imikhuhlane futhi akulamuntu ozabe eyisigoga. (Isaya. 33:24; 35:5, 6; Isam. 21:3, 4) Sizabe sesisutha nti futhi akulamuntu ozahlupheka ngenxa yomonakalo wemvelo. (Isaya. 25:6; Mak 4:41) Zizakwehla ezentokozo ngesikhathi sisamukela izihlobo labangane bethu esibathandayo bephuma ‘emathuneni.’ (Joh. 5:28, 29) Wena yisiphi isimangaliso osilindele ngabomvu emhlabeni omutsha?

8 Ngesikhathi uJesu esenza izimangaliso zakhe, watshengisa ukuthi uthobekile lokuthi ulozwelo futhi lathi sifuna ukumlingisela. Asixoxeni ngezibonelo ezimbili. Sizaqala ngalokho okwenzakala edilini lomtshado owawuseKhana.

UKUTHOBEKA

9. Yisiphi isimangaliso esenziwa nguJesu edilini lomtshado? (UJohane 2:6-10)

9 Bala uJohane 2:6-10. UJesu wayengelamlandu wokuthi ancedise abatshadayo ngesikhathi iwayini seliphelile edilini labo lomtshado. Phela kwakungelasiphrofetho esasisithi uMesiya kwakuzamele enze iwayini ngendlela eyisimangaliso. Wena ungezwa njani nxa okunathwayo kungaphela abanye bengakakutholi emtshadweni wakho? Kumele ukuthi uJesu wayeyizwela imuli le ikakhulu abatshadayo futhi wayengafuni ukuthi bayangeke, yikho wenza isimangaliso esixoxe ngaso phezulu. Watshintsha amanzi angaba ngamalitha angu-390 aba liwayini elimnandi kakhulu. Mhlawumbe okwenza uJesu wenza kwaba lewayini elinengi kangaka yikuthi wayefuna elinye lisale ukuze lisetshenziswe ngelinye ilanga kumbe ukuthi laba ababetshada bayelithengisa ukuze bathole eyinye imali. Kumele ukuthi babonga kakhulu ngalokho ababekwenzelwe nguJesu!

Lingisela uJesu ngokungazitshayi isifuba ngaloba yini ophumelele ukuyenza (Khangela indima 10 lo-11) e

10. Endabeni elandiswa kuJohane isahluko 2, yiziphi izinto uJesu angazange azenze? (Khangela lomfanekiso.)

10 Ake sixoxe ngokunye okwenziwa nguJesu ngesikhathi esenza esinye isimangaliso sakhe esitholakala kuJohane isahluko 2. Unanzelele yini ukuthi uJesu ayisuye owathela amanzi ezimbizeni zamatshe? Umsebenzi lo wenziwa zinceku ngoba uJesu wayengafuni abantu basale bebabaza yena. (Vesi 6 lo-7) Kanti njalo wathi esetshintshe amanzi aba liwayini ayisuye owathatha elinye lakhona walihambisa kumphathi wedili kodwa watshela izinceku ukuthi zenze njalo. (Vesi 8) UJesu kazange athathe inkomitsho elewayini ayiphakamisele phezulu phambi kwabantu ababenxusiwe abesezitshaya isifuba esithi, ‘Ake lilizwe iwayini engisanda kulenza!’

11. Isimangaliso sikaJesu sisifundisani?

11 Isimangaliso sikaJesu sokutshintsha amanzi esiba liwayini sisifundisani? Sisifundisa ukuthi kumele sithobeke. Phela uJesu kazange azitshaye isifuba ngemva kokwenza isimangaliso lesi. Vele wayengakaze azitshaye isifuba ngaloba yini ayenzayo. Kodwa wayehlala esipha uYise udumo olumfaneleyo ngoba wayethobekile. (Joh. 5:19, 30; 8:28) Nxa lathi sithobekile njengoJesu kasisoze sizitshaye isifuba ngalokho esiyabe senelise ukukwenza. Lanxa kukunengi esingenelisa ukukwenza enkonzweni kaJehova akumelanga sizikhukhumeze kodwa kumele sizigqaje ngoNkulunkulu wethu omuhle esilesibusiso sokumkhonza. (Jer. 9:23, 24) Nguye yedwa okumele simnike udumo. Kambe kukhona yini ebesingaphumelela ukukwenza nxa uJehova engasincedisi?—1 Khor. 1:26-31.

12. Yiphi eyinye indlela esingalingisela ngayo ukuthobeka kukaJesu? Nika umzekeliso.

12 Ake sixoxe ngokuthi kuyini okunye esingakwenza ukuze sithobeke njengoJesu. Ake sithi kulomdala webandla othatha isikhathi sakhe esinengi encedisa inceku ekhonzayo esakhulayo ukuthi ilungiselele inkulumo yayo kazulu wonke yokuqala. Umzalwane lo osakhulayo abesesenza inkulumo enhle kakhulu ekholiswa ngabantu abanengi ebandleni. Ngemva kwemihlangano omunye alande umdala obencedisa inceku ekhonzayo le afike athi: ‘Umfowethu uzibani uyitshayile inkulumo yakhe.’ Uzaphendula njani umdala lo? Nxa ezigqaja angathi: ‘Ngithethe isikhathi eside kakhulu ngimncedisa.’ Kodwa nxa ethobekile angathi: ‘Uyitshayile sibili, ngiyazigqaja ngaye.’ Nxa sithobekile asisoze sifune ukuthi abantu basibabaze ngenxa yezinto ezinhle esiyabe sizenzele abanye. Kodwa sizasuthiseka ngokwazi ukuthi uJehova uyakubona futhi uyakuqakathekisa konke esikwenzayo. (Khangela uMathewu 6:2-4; Heb. 13:16) Sizamthokozisa kakhulu uJehova nxa sisiba ngabantu abathobekileyo njengoJesu.—1 Phet. 5:6.

UZWELO

13. UJesu ubonani esezangena edolobheni leNayini futhi abesesenzani? (ULukha 7:11-15)

13 Bala uLukha 7:11-15. Ake sixoxe ngokunye futhi okwenzakala ngemva kweminyaka engaba mibili uJesu eqalise inkonzo yakhe. Uya eNayini edolobheni eliseGalile eliseduze leShunemi lapho umphrofethi u-Elisha ayevuse khona indodana yomunye owesifazana eminyakeni engu-900 eyadlulayo. (2 Amakho. 4:32-37) Uthi esezafika egedini ledolobho abone ixuku labantu eliyangcwaba. Akubonayo kuzwisa usizi kakhulu, umfelokazi ufelwe yindodana yakhe eyiyo yodwa. Kodwa umama lo okhala ezimathonsi kahambi yedwa, uphelekezelwa lixuku labantu. UJesu ucela ukuthi abantu bame, abesesenzela umama lo into ezamduduza kakhulu! Uvusa indodana yakhe. Indodana yomfelokazi lo yaba ngeyokuqala ukuvuswa nguJesu phakathi kwabantu abathathu abavusayo esifunda ngabo emaVangelini.

Lingisela uJesu ngokutshengisa ukuthi uyabazwela abafelweyo (Khangela indima 14 kusiya ku-16)

14. Kuyini okunye okwenziwa nguJesu ngesikhathi esenza isimangaliso sakhe esikuLukha isahluko 7? (Khangela lomfanekiso.)

14 Ake sixoxe ngokunye okwenziwa nguJesu ngesikhathi esenza isimangaliso sakhe esikuLukha isahluko 7. Unanzelele yini ukuthi uJesu waqala ‘wabona’ umama owayedabukile ‘wasemzwela usizi’? (Vesi 13) Mhlawumbe uJesu wabona umfelokazi lo ekhala ehamba eceleni komntanakhe owayesefile, wasemzwela usizi. Kodwa kazange aphongumzwela usizi nje, watshengisa ukuthi wayemzwela. Akuthandabuzwa ukuthi uJesu wakhuluma ngelizwi elilomusa wasemduduza langamazwi athi: “Thula, ungakhali.” Kodwa uJesu kaphelelanga ekumduduzeni umfelokazi lo, wavusa ijaha leli “waselibuyisela kunina.”—Vesi 14 lo-15.

15. Isimangaliso sikaJesu sisifundisani?

15 Isimangaliso sikaJesu sokuvusa indodana yomfelokazi sisifundisani? Sisifundisa ukuthi kumele sitshengise ukuthi siyabazwela labo abaphakathi kosizi. Kodwa singatshengisa njani ukuthi siyabazwela abafelweyo thina singenelisi ukuvusa abantu abafileyo? Kumele sibe lelihlo elibukhali sizame ukubatshengisa ukuthi siyabazwela ngokukhuluma amazwi azabaduduza futhi senze lezinto ezizabanceda. d (Zaga. 17:17; 2 Khor. 1:3, 4; 1 Phet. 3:8) Lanxa singabona angani amazwi ethu kawatsho lutho kumbe esibenzele khona kuncane kakhulu, kungaba yikho kanye abakudingayo ukuze baduduzeke.

16. Ngokwalokho okubona emfanekisweni, ufundani kulokho okwenzakala kumama owayesanda kufelwa ngumntanakhe?

16 Ake sixoxe ngokwenzakala komunye udadewethu. Ngelinye ilanga kuhlatshelwa ingoma emhlanganweni webandla udadewethu lo wabona umama owayeseduze laye ekhala. Ingoma eyayihlatshelwa yayimayelana lokuvuswa kwabantu abafileyo futhi umama lo wayesanda kufelwa yindodakazi yakhe encane. Udade lo owayekwazi okwakwenzakale wamlanda wafika wamgona wasehlabela laye. Umama lo uthi: “Ngakubona ukuthi abafowethu labodadewethu bayangithanda kakhulu.” Kazange azisole ngitsho ukuthi wayehambile emhlanganweni webandla ngalelolanga. Uphinda athi: “Abantu abangasinceda sibathola khona kanye eWolu yoMbuso.” Asithandabuzi ukuthi uJehova uyakubona konke esingabe sikwenza ukuze sitshengise ukuthi siyabazwela “abadanileyo” ngenxa yokufelwa futhi uyakuqakathekisa lanxa thina singabona angani akutsho lutho.—Hubo. 34:18.

HLELA UKUFUNDA OKUNENGI NGEZIMANGALISO ZIKAJESU

17. Sifundeni esihlokweni lesi?

17 Uzancedakala kakhulu nxa ungafunda okunengi ngezimangaliso ezenziwa nguJesu ezitholakala emaVangelini. Izimangaliso lezi zisifundisa ukuthi uJehova loJesu bayasithanda kakhulu. Ziphinda zitshengise ukuthi uJesu ulamandla okuqeda konke ukuhlupheka kwabantu futhi zisitshiya singathandabuzi ukuthi sekuseduze ukuthi konke esikuthenjiswa nguJehova kugcwaliseke. Nxa sihlolisisa izimangaliso lezo kuhle ukucabangisisa ngokuthi singamlingisela njani uJesu. Engxenye ungahlela lokufunda ngezinye izimangaliso zikaJesu uwedwa kumbe ekukhonzeni kwenu kwemuli. Ngesikhathi uhlola izimangaliso lezo, dinga izifundo ongazisebenzisa empilweni yakho ubusuxoxela labanye oyabe ukufundile. Ungenza njalo uzakuba lezingxoxo ezimnandi labanye ezizaliqinisa ukholo.—Rom. 1:11, 12.

18. Sizaxoxa ngani esihlokweni esilandelayo?

18 UJesu esezaqeda inkonzo yakhe waphinda wavusa omunye umuntu kwabafileyo. Lo kwakungumuntu wesithathu owavuswa nguJesu. Umuntu lo amvusa ekucineni kwakungumngane wakhe futhi kwasekulamalanga amane efile. Sifundani lakulesi isimangaliso esenziwa nguJesu? Singenzani ukuze sikholwe ukuthi abafileyo bazavuswa? Sizaphendula imibuzo le esihlokweni esilandelayo.

INGOMA 20 Wanikela NgeNdodana Yakho

a Siyakukholisa kakhulu ukubala ngezimangaliso ezenziwa nguJesu. Ngokwesibonelo, wathulisa isiphepho esasilamandla, welapha abagulayo waze wavusa ngitsho labafileyo. Kodwa asipheleli ekukholiseni izimangaliso lezo. Kulezifundo eziqakathekileyo esingazithola kuzo. Izimangaliso esizaxoxa ngazo esihlokweni lesi zizasiqinisa ukholo futhi zisifundise okunengi ngoJehova langoJesu besesibona ukuthi singabalingisela njani.

b Esinye isikhwicamfundo seBhayibhili sithi: “Abantu bePalestina babekuqakathekisa kakhulu ukwamukela abantu bemzini futhi babesiba leqiniso lokuthi abasweli lutho. Umuntu wayesithi nxa enxuse abantu ikakhulu emtshadweni ukudla kwakumele kube yithaphutshiye.”

c AmaVangeli asitshela ngezimangaliso ezedlula 30 ezenziwa nguJesu. Kodwa kulezinye ezinengi eziqanjwa ndawonye kungalandiswanga isimangaliso ngasinye. Ngelinye ilanga “bonke abantu bedolobho” ayekulo baya kuye futhi welapha abanengi “ababebulawa yimikhuhlane etshiyeneyo.”—Mak. 1:32-34.

d Nxa ufuna ukuthola amacebo kumbe ongakutsho ukuze ududuze abafelweyo, khangela isihloko esithi ‘Lilani Lalabo Abalilayo’ ku-Nqabayokulinda kaJuly 2017.

e OKUSEMFANEKISWENI: Abatshadayo lalabo ababanxusileyo bazikholisela iwayini elimnandi; uJesu uzimele eceleni njalo kafuni ukuphiwa udumo ngalokho akwenzileyo.