Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

UJohannes Rauthe esekutshumayeleni, mhlawumbe kwakungabo-1920

EZEMBALI YETHU

“Ngiyamdumisa UJehova Ngenxa Yenkonzo Engiyenzayo”

“Ngiyamdumisa UJehova Ngenxa Yenkonzo Engiyenzayo”

“ZONKE izimpi ezake zaba khona ngeke zilinganiswe lempi le enkulu elokhu isidla ubhedu kwele-Europe.” Lo ngumbiko owakhutshwa yi-Nqabayokulinda ka-September 1 1915 mayelana lempi yomhlaba yokuqala eyayisimemetheke yaze yafika emazweni angu-30. INqabayokulinda yabika lokuthi impi le yayisiphambanise ingqubelaphambili yomsebenzi wokutshumayela ngoMbuso ikakhulu elizweni leGermany leleFrance.

Ngalesosikhathi abazalwane babengakakuzwisisi ukuthi kumele bayiphathe njani indaba yokungangeneli kwezombusazwe. Lanxa kunjalo kabazange bayekele ukuqhubeka betshumayela izindaba ezinhle. Omunye umzalwane okuthiwa nguWilhelm Hildebrandt wayezimisele ukutshumayela, ngakho wawoda amaphetshana athi The Bible Students Monthly ngolimi lwesiFulentshi. Kayisikho ukuthi wayelande ukuyatshumayela eFrance kodwa wayesiyakulwa impi. Kwabamangalisa abantu beFrance ukubona isotsha leGerman libatshumayeza ngoMbuso kaNkulunkulu.

Izincwadi ezaphuma ku-Nqabayokulinda zatshengisa ukuthi abafundi beBhayibhili abanengi eGerman babelokhu betshumayela izindaba ezinhle lanxa babengamasotsha. Ngokwesibonelo umzalwane okuthiwa nguLemke wayelisotsha esebenzela ezikepeni zempi. Umzalwane lo wayetshumayeza amasotsha ayesebenza lawo njalo amahlanu akhona alamukela iqiniso. Wabhala wathi: “Lanxa ngiphakathi kwesikepe lesi ngiyamdumisa uJehova ngenxa yenkonzo engiyenzayo.”

UGeorg Kayser wahamba empini waphenduka eseyinceku kaNkulunkulu. Kwenzakala njani lokhu? Wathi ekhonale wabala elinye ibhuku elalidindwe ngabafundi beBhayibhili futhi wakuthanda lokho ayekubala. Iqiniso ayaselitholile lamfuqa ukuthi atshiye ukuba lisotsha. Ngemva kwalokho wayesesenza imisebenzi kahulumende eyayingelani lokulwa impi. Impi isiphelile waba liphayona okweminyaka eminengi.

Ngalesosikhathi abafundi beBhayibhili babengayizwisisi ngokugcweleyo indaba yokungangeneli kwezombangazwe. Lanxa kunjalo indlela ababeziphatha ngayo ezindabeni zempi yayitshiyene kakhulu leyabantu abanengi ababesekela impi. Abezombusazwe labafundisi bamasonto babeyisekela impi kodwa abafundi beBhayibhili babesekela “iNkosana yokuThula.” (Isaya. 9:6) Abanye babo babephatheka kwezinye izinhlelo eziphathelane lempi kodwa babeqiniseka ngalokho okwatshiwo ngomunye wabo okwakuthiwa nguKonrad Mörtter owathi: “Ngikwazi mhlophe ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lithi umKhristu akumelanga abulale.”—Eks. 20:13. *

UHans Hölterhoff wayesebenzisa inqola le lapho ekhangisa imagazini eyayibizwa ngokuthi, The Golden Age

Elizweni laseGerman umthetho wawusithi umuntu ongafuniyo ukuya empini kumele abotshwe. Lokhu kwabangela ukuthi abazalwane abangu-20 babotshwe. Abanye babo kwakuthiwa bayahlanya besebehanjiswa esibhedlela sabagula ingqondo. Lokhu yikho abakwenza kuGustav Kujath, wahanjiswa esibhedlela lesi futhi bafika bamnika amaphilisi adakayo. UHans Hölterhoff laye wala ukuya empini wasehanjiswa ejele futhi esekhonale kazange avume ukwenza imisebenzi ephathelane lokusekela impi. Abalindi bejele bamjezisa kabuhlungu ngokumbopha izandla lenyawo waze wabanjwa yinkantsho umzimba wonke. Ngemva kwalokho bamkhulula bamthembisa ukuthi uhlamvu luzakhala ekhanda. Lanxa kunjalo uHans kazange avume ukwenza intando yabo, waqhubeka ebambelele kulokho akukholwayo.

Abanye abazalwane ababekhethiwe ukuthi babe ngamasotsha bala ukuthwala izikhali bacela ukwenza eminye imisebenzi engelani lokulwa. * UJohannes Rauthe wahanjiswa emsebenzini wokulungisa injanji. UKonrad Mörtter yena kwathiwa ayekuba ngu-odali esibhedlela esithile njalo uReinhold Weber wayakuba ngumongikazi. U-August Krafzig wathokoza kakhulu ngoba imisebenzi ayeyiphiwa yayingelani lokuthwala inkafulakufa empini. Abazalwane laba bazimisela ukungangeni kwezempi ngoba babemthanda uJehova futhi befuna ukuhlala beqotho kuye.

Ukungangeneli kwabafundi beBhayibhili kwezempi kwabangela ukuthi iziphathamandla zibakhangele ngelenyoka. Eminyakeni eyalandelayo abafowethu eGermany babetshitsha kokuphela emithethwandaba besiyathonisiswa amacala okutshumayela izindaba ezinhle. IGatsha laseGermany labumba uhlangothi lomthetho olwaluzaphathisa abazalwane endabeni le.

Ngokuya kwesikhathi indaba yokungasekeli ezombusazwe yaqhubeka icaciswa. Kwathi kulumatha impi yomhlaba yesibili abazalwane basebekwazi okumele bakwenze, kabazange bavume ukuba ngamasotsha. Lokhu kwabangela ukuthi bahlukuluzwe kakhulu eGermany ngoba kwasekuthiwa bayizitha zikahulumende. Indaba yokuhlukuluzwa kwabazalwane baseGermany ngempi yomhlaba yesibili ibanzi, yikho sizayihlafuna ngelinye ilanga.—Ezembali yethu ezivela eCentral Europe.

^ ndima 7 Khangela indaba ephathelane lalokho okwakusenziwa ngabafundi beBhayibhili eBritain ngesikhathi seMpi yoMhlaba Yokuqala esihlokweni esithi, “Ezivela Enqolobaneni Yethu—Bama Baqina ‘Ngehora Lokuvivinywa’” ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-May 15 2013.

^ ndima 9 Lokhu abakwenzayo yikho okwakukhuthazwa emqulwini wesithupha webhuku elithi Millennial Dawn (1904) futhi kwaphuma laku-Nqabayokulinda yesiGerman ka-August 1906. INqabayokulinda ka-September 1915 yahle yakucacisa ukuthi abafundi beBhayibhili akumelanga babe ngamasotsha. Kodwa isihloko lesi kasizange siphume ku-Nqabayokulinda yesiGerman.