Yeqa uye kokuphakathi

Yeqa uye kokumunyethweyo

Amaphayona amabili uGeorge Rollston lo-Arthur Willis bathela amanzi emoteni.—Enyakatho ye-Australia ngo-1933

EZEMBALI YETHU

“Awukho Umgwaqo Ongahambekiyo Kumbe Omude Kakhulu”

“Awukho Umgwaqo Ongahambekiyo Kumbe Omude Kakhulu”

MHLAKA 26 March ngo-1937, amaphayona amabili u-Arthur Willis loBill Newlands baphenduka edolobheni leSydney e-Australia ngemva kokuhamba umango ongamakhilomitha adlula 19 300. Uhambo lolu lwabathatha umnyaka njalo babehamba ezindaweni ezikhatshana okwakunzima kakhulu ukuhamba kuzo ngemota. Amadoda la ayengayivakatsha loba ukuyabuka izindawo ezitshiyeneyo kodwa ayesiyatshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu ezindaweni ezisenzikini yezwekazi le-Australia.

Ekupheleni kwabo-1920 aBafundi beBhayibhili * abalutshwana ababekhona ngalesosikhathi basebetshumayele emadolobheni wonke aseduzane lolwandle. Kodwa-ke kulezinye izindawo ezazikhatshana lolwandle ezazihlala abantu ababengakatshunyayezwa. Abazalwane babekwazi ukuthi abantu laba kwakumele bezwe izindaba ezinhle ngoba phela uJesu walaya abalandeli bakhe ukuthi bafakaze ngaye “lasemikhawulweni yomhlaba.” (ImiSeb. 1:8) Pho babezawenza njani umsebenzi lo owawukhanya unzima kangaka? Babelethemba lokuthi uJehova wayezabusisa imizamo yabo, yikho bazimisela ukwenza okusemandleni abo.

AMAPHAYONA ACANDA INDLELA

Ngo-1929 abamemezeli ababesemabandlenieQueensland laseWestern Australia balungisa izimota ababezahamba ngazo kwezinye izingxenye ezazikhatshana. Izimota lezi zazitshayelwa ngamaphayona ayesenelisa ukuhamba emigwaqweni emibi njalo azilungise nxa zingafa. Amaphayona la afika ezindaweni ezinengi okwakungakaze kutshunyayelwe kuzo.

Amaphayona ayengenelisi ukuthola imota yokusebenzisa ayehamba ngamabhayisikili. Ngokwesibonelo umfowethu uBennett Brickell owayeleminyaka engu-23 ngo-1932 wasuka eQueensland wayatshumayela ezindaweni eziseningizimu. Wahamba okwezinyanga ezinhlanu ngebhayisikili futhi wayethwele ingubo, izigqoko, ukudla lenqwaba yamabhuku. Kwakusithi amathaya ebhayisikili lakhe angadabuka aqhubeke ngohambo elethemba lokuthi uJehova uzamvikela. Kwathi sekusele amakhilomitha angu-320 ukuthi aqede uhambo lwakhe wayeselifuqa ibhayisikili lakhe edabula ezindaweni ezazingelamanzi futhi okwakuke kwafa khona abantu ngenxa yokoma. Okweminyaka engu-30 eyalandelayo umfowethu uBrickell wahamba amakhilomitha adlula inkulungwane ngebhayisikili, ngomdududu langemota ebhoda izindawo ezitshiyeneyo e-Australia. Watshumayela lasebantwini bomdabuko wase-Australia okuthiwa ngama-Aborigine njalo kwabunjwa amabandla ezindaweni lezo.

UKULWISANA LEZINHLUPHO

Izwekazi lase-Australia ngelinye lamazwe alabantu abalutshwana njalo lilezindawo ezinengi eziqheleleneyo. Lanxa abantu laba behlala khatshana lakhatshana izinceku zikaJehova zazimisela ukuhamba immango emide zisiyabatshumayeza.

Amanye amaphayona akwenzayo lokhu ngumfowethu uStuart Keltie loWilliam Torrington. Ngo-1933 badabula enkangala ebizwa ngokuthi yiSimpson belubangise edolobheni le-Alice Springs elisenkabazwe yezwekazi le-Australia. Bathi bephakathi kohambo lolu imota yabo yafa. Loba kunjalo baqhubeka ngohambo futhi umfowethu uKeltie owayegogekile wacina esesebenzisa ikamela. Ukusebenza nzima kwamaphayona la kwaba lempumela emihle ngoba batshumayeza uCharles Bernhardt owayengumnikazi wewotela ethile eWilliam Creek. Ngokuhamba kwesikhathi indoda le yaba nguFakazi kaJehova njalo yathengisa iwotela yayo yasiphayona yodwa okweminyaka engu-15 ezindaweni ezilugwadule njalo ezikhatshana kakhulu kulelolizwe.

U-Arthur Willis ulungiselela ukuyatshumayela ezindaweni ezikhatshana loLwandle e-Australia—EPerth, Entshonalanga ye-Australia ngo-1936

Amaphayona amanengi ayetshumayela ezindaweni lezi kwakumele abe lesibindi njalo azimisele ukulwisana lobunzima ayehlangana labo. Ngokwesibonelo umfowethu u-Arthur Willis loBill Newlands esike sakhuluma ngabo ekuqaliseni kwabathatha amaviki amabili ukuhamba amakhilomitha angu-32 kuphela ngenxa yezulu elinengi elaline latshiya inkangala isiludaka lodwa kungasahambeki. Kwezinye izikhathi babesebenza nzima betshiswa lilanga bezama ukufuqa imota yabo ukuze idlule etshebetshebeni elinengi elalikulezozindawo. Babeyifuqa lasemiqansweni loba bechapha izifudlana ezazigcwele itshebetshebe. Imota yabo yayihlala isifa futhi kwakusithi kungaba njalo bahambe ngenyawo loba batshove amabhayisikili okwamalanga athile baze bayefika edolobheni eliyabe liseduzane. Kwesinye isikhathi babehlala okwamaviki athile bemelele insimbi zemota. Lanxa babehlangana lobunzima lobu, kabazange bakhalale kodwa baqhubekela phambili ngomsebenzi. Umfowethu uWillis wakhuluma amazwi aphuma kumagazini eyayidindwa yinhlanganiso eyayithiwa yi-The Golden Age. Wathi: ‘Kawukho umgwaqo ongahambekiyo ezincekwini zikaJehova.’

Umfowethu uCharles Harris owaphayona isikhathi eside uchaza ukuthi isikhathi asihlala eyedwa etshumayela kulezozindawo lobunzima bempilo khonale kwamenza wasondela kakhulu kuJehova. Uthi: “Ukuphila ungelazinto ezinengi kungcono kakhulu. UJesu wenelisa ukuphila engelandawo yokufaka ikhanda, lathi kumele sizimisele ukwenza okufananayo nxa izimo zivuma.” Lokhu yikho kanye okwenziwa ngamaphayona amanengi. Ukusebenza gadalala lokuzimisela kwabo kwenza ukuthi izindaba ezinhle zifikiswe ezindaweni ezinengi e-Australia futhi kwanceda abantu abanengi ukuthi babe ngabamemezeli boMbuso kaNkulunkulu.

^ indima 4 ABafundi beBhayibhili baqalisa ukubizwa ngokuthi oFakazi baJehova ngo-1931.Isaya. 43:10.